IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu nakali-18 kuRhoboyi wee-2021

A.  Ezingundabamlonyeni                                                                                                 

1.  IsiBonelelo sokuSiza umPhakathi Onganabuyo (i-SRD) ngonobangela weSifo se-corona (i-COVID-19)
1.1.  IKhabinethi iyelele ngobudisi obubangelwe nguMabhubhisa oyiNgogwana i-COVID-19 nemiguruguru yamhlapha eendaweni ezithile zaKwaZulu-Natala ne-Gauteng. Ngebangelo, iKhabinethi ikhumbuze amaSewula Afrika ukuthi ithuba lokwenza iimbawo zesiBonelelo se-COVID-19 SRD sokusekela abantu abanganayo ingeniso livulwe ngeLesihlanu, nakasi-6 kuRhoboyi wee-2021. 
1.2.  I-Ejensi yeemBonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA) ivule iinkundla ezitja lapho kungenziwa khona iimbawo ngesisetjenziswa i-govchat.app ne-Facebook Messenger, ezingezelela phezu kobunzinzolwazi bomnyango i-https://srd.sassa.gov.za namkha nge-WhatsApp ku-082 046 8553.
1.3.  Abantu beminyaka ephakathi keli-18 nema-60 abanganayo ingenisomali yokuziphilisa kufuze bathumele iimbawo zesibonelelo. Isibonelelo sama-R350 ngenyanga singesiqakathekileko ukuqalelela imindeni ebegade izokudosa emhlweni ngenca yokutlhogeka kwemisebenzi.

2.  Igezi
2.1.  IKhabinethi yemukele ukugadangiswa kugazede kileveke kwemithethokambiso yokukhutjhulwa komthamo wokuphehlwa kwegezi ukusukela kewagadesi olimegawathi linye (i-MW) ukufikela kumamegawathi ali-100. NgoMgwengweni wee-2021, uMengameli u-Cyril Ramaphosa wamemezela ukukhitjelelwa kweShejuli yesi-2 yomThetho wokuLawulwa kweGezi wee-2006 (umthetho Nomboro 4 womNyaka wee-2006) ukwandisa igunya leBandla leliZweloke eliLawula zeemBaseli leSewula Afrika (i-National Energy Regulator of South Africa) ukunikela ngelayisensi kumaphrojekthi avumela ukuphehlwa kwegezi kwangeqadi.
2.2.  Amakhamphani wemikhakha ephehla igezi azokukghona ukuziphehlela igezi yawo ngaphandle kwesidingo selayisensi. Umthamo omutjha wokuphehlwa kwegezi lo uzokwandisa ukufumaneka kwegezi ngokwehlisa ukuthembela khulu egezini ekhiqizwa maziko wombuso nokuvula itjalomali eliqakathekileko lomkhakha wangeqadi. 

3.  IHlelo lokuSekela ukuVuselelwa komNotho
3.1.  IKhabinethi ikhombele woke amabhizinisi afanelekileko akhahlunyezwa miguruguru yaKwaZulu-Natal neye-Gauteng ukobana enze iimbawo zokusekelwa ngemalimboleko engabuyiswa sele ifakwe amakonyana, engaphasi kwe-R3.75 wamabhiliyoni elinikelwa ngurhulumende.  
3.2.   UmNyango wezeRhwebo, amaBubulo nezePhaliswano (i-dtic) namaziko wayo asekela ngeemali – iHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) ne-National Empowerment Fund, zihlanganise ihlelo lokusekela ngeemali ngomnqopho wokusiza ngamano wokungenelela ekuvuseleleni amabhizinisi ahlukahlukileko. Lokhu kufaka hlangana ukwakha kabutjha umthangalasisekelo, iinsetjenziswa, izinto ezifakelwako emakhiweni, istoko nemali esetjenziswako. Ielisekelo leemali lezehlalakuhle nezomnotho eliqalene namabhizinisi akhahlunyezwa miguruguru lizokusiza ukuphelisa iintjhijilo. 
3.3.  IKhabinethi yemukele godu beyagunyaza isimemezelo sika-JP Morgan ngokunikela ngesizo leemali nelezandla elifika ema-R340 weengidi ngehlelo i-Abadali Equity Equivalent Investment Programme (i-EEIP).  Lelihlelo lakhiwe sikhwama esibizwa i-Abadali Fund – isiKhwama esiKhulisa amaBhizinisi nesiKhwama esiKhulisa amaBhizinisi wabaNzima- (i-Black Business Growth Fund) ne-Abadali Grant (ama-R40 weengidi).   
3.4.  Imizamo le izokusekela ijima lokukhulisa umnotho ohlanganyelweko nokuvula imisebenzi hlangana namabhizinisi amancani naphakathi, kuvulwe nemisebenzi, khulukhulu emikhakheni yezokukhiqiza neyokutjhejwa kwebhoduluko.  

4.  UkuTjhugululwa kweBizo Lendawo
4.1.  IKhabinethi yemukele ukuthiywa kabutjha kwe-Brandfort eseFreyistata ukuthi seyizakubizwa bona yi-Winnie Mandela, ngokuhlonipha iNgorho yoMzabalazo wekululeko eyayidingiselwe edrojaneneli ngesikhathi sombuso webandluluo.

5.  Isikhumbuzo Sebangamatlhuwo ye-Marikana 
5.1.  IKhabinethi ihlanganyele nelizwe loke ekukhumbuleni ibangamatlhuwo eyenzeka e-Marikana eTlhagwini Tjingalanga ngoRhoboyi wee-2012, godu ilemuka kuhle amatlhuwo wabasebenzi, imindenabo nesitjhaba soke. Njengesitjhaba sihlala sizimisele ukuthi ihlekelele eyibangamatlhuwo enjengale ingasenzeka nanini.
5.2.  Iragelophambili elibonakalako selenziwe liButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ukusebenzisa iintjhukumiso zeKomitjhini yePhenyo ka-Farlam. Ezinye zazo zizokusetjenziswa ngokuzeleko nasele imithetho ethinta i-SAPS ikhitjelelwe ePalamende. 
5.3.  Ukusebenzela ukwenza ngcono amaphilo wabasebenzi beemayini kuyaraga. Ukwakhelwa kwabantu iinkumba nokuvuselelwa komthangalasisekelo endaweni leya kuyaraga ngokubambisana namakhamphani wangeqadi.  
5.4.  IKhabinethi ithabile godu ngeragelophambili mayelana nokuliliswa ngemali kwabongazimbi behlekelele neenini zabo. I-Ofisi yoMlawulimilandu Zombelele sele lihlunge iimbawo ezinengi, kanti imbandela yamhlapha ngeyenziwe ngoMgwengweni wee-2021. Iimbawo ezisaseleko ngekusajanyelwe ukuthi kuthunyelwe imitlolo yazo esatlhogekako.  
5.5.  IKhabinethi ikhuthaza iinqhema zezomThetho ukusebenza ngokurhabako ukuphelelisa iimbawo eziseleko. I-Ofisi yeGcwetha lomBuso kusisakhiwo esiqakatheke khulu ekuhlungeni iimbawezi.  

6.  UmButhano weHlangano eThuthukisa imiPhakathi ye-Afrika engeSewula (i-SADC) 
6.1  UMengameli u-Ramaphosa udose phambili iSewula Afrika nagade izibandakanye emButhanweni wama-41 oVamileko weenKhulu zemiBuso nezaboRhulumende ogade ubanjwe nakali-17 ukufikela nakali-18 kuRhoboyi e-Lilongwe, eMalawi ngaphasi kommongondaba othi: “UkuQinisa amaKghono wokuKhiqiza Ngesikhathi sikaMabhubhisa i-COVID-19 ukuze kube namaTjhuguluko aHlanganyelweko, aSimeleleko womNotho newamaBubulo”.
6.2  Umhlangano uqalisise iragelophambili eyenziweko ekukhuphuleni nekunzinziseni ukuhlanganyela kwesiphande samazwe we-Afrika mayelana neHlelo eliliTshwayo lokuThuthukiswa kweQhinga le-SADC lomnyaka wee-2020/30. 
6.3  IKhabinethi iqinisekise ukuzibophelela kweSewula Afrika ekuhlanganyeleni kwesiphande samazwe we-Afrika nokuthuthukiswa kwamabubulo, khulukhulu ukusiza ekuvuselelweni kwe-SADC ngemva kwehlekelele ye-COVID-19. Ngokubambisana nesiphande samazwe we-Afrika engeSewula izokuba namandla nasikhuthaza imikhakha yethu ekwakheni kabutjha umnotho wamazwe wethu.

B.  Iinqunto Zekhabinethi

1.  UmKhandlu weliZweloke oLuleka ngeNgogwana i-Corona (i-NCCC)
1.1.  IKhabinethi ifumene umbiko we-NCCC otjengisa ukuthi sele kukhutjhwe imijovo engaphezu kweengidi ezilithoba eSewula Afrika kanti kunabantu abangaphezulu kweengidi ezilikhomba abajove ngokungakapheleli (bajove ihlandla linye lomjovo i-Pfizer) kuthi abaziingidi ezine sele bajove ngokupheleleko. 
1.2.  IKhabinethi yemukele Ihlelo lokusatjalaliswa kwemijovo elizokwandisa ukusetjenziswa kwemijovo, khulukhulu eemfundeni egade zinesibalo esiphasi sokukarekela ukujova. Njengengcenye yehlelo lokwandisa ukusatjalaliswa kwehlelo lokujova, iKhabinethi ivumele ukujovwa kwabantu beminyaka ehlangana kwe-18 nama-35 ukuthoma mhlana ama-20 kuRhoboyi wee-2021.
1.3.  Ubufakazi bezesayensi buqinisekisa ukuthi abantu abajovileko basebujameni obungcono khulu bokululama nabangangenwa yi-COVID-19 kunalabo abangakajovi. Ngalokho-ke kufuze sisoke sinyefule izwangobatjho engasilo iqiniso mayelana nemijovo begodu sikhethe ukuphila ngokuthi sijove. 
1.4.  IKhabinethi ivumele godu ukubekwa kwelizwe esiGabeni sesiThathu sokuYelela nakuQinteliswe amaKhambo nemiSebenzi eThileko elizweniloke, ukuya ngokweseluleko seKomiti eyeLuleka aboNgqongqotjhe. Ikhabinethi ikhuthaza boke abantu abangakajovi eSewula Afrika ukuyokujova ngombana imijovo iyasivikela ekugulisweni khulu yi-COVID-19 begodu ihlenga abantu ekufeni. 
1.5.  Ukujova kulula; vakatjhela isikhungo sokujovela esiseduze nawe, uphathe umazisi wakho khona uzakutlolisa bewujove. Ungafumana isikhungo sokujovela esiseduze nawe kezingaphezu kwee-3 000 ngelizweni zombele ku- www.sacoronavirus.co.za/active-vaccination-sites.

C.  Umnyanya ozako

1.  UmQaliso wemiKhiqizo wePhasiloke ka-2020 (i-World Expo 2020)
1.1.  ISewula Afrika izozibandakanya emqalisweni ozako i-World Expo 2020. IKhabinethi yavumela ukuzibandakanya kweSewula Afrika ngoNobayeni wee-2019. Umnyanya lo watshwiliswa ngonobangela we-COVID-19. Uzokubanjwa ngethungelelwano levidiyo nangokuba khona siqu kwabantu e-Dubai, ese-United Arab Emirates ukusukela nali-1 kuSewula 2021 ukufika nakama-31 kuNtaka wee-2022. 
1.2.  Umnyanya weentjhabatjhaba lo, obanjwa ngemva kweminyaka emihlanu emazweni ahlukahlukileko, uvulela amamakethe amathuba aganukejako ukukhangisa ipahla yeSewula Afrika neensetjenziswa emazweni wangaphandle. I-DTIC izokubamba umhlangano nababikiindaba  lapha iyokuhlathulula ngokuzibandakanya kweSewula Afrika ku-World Expo 2020.

D.  Imilayezo

1.  Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozisa abalandelako: 

  • Abacimimlilo abali-109 nabaphathi ebebathunywe mNyango wezamaHlathi, zokuThiya nezeBhoduluko ngeHlelo le-Working on Fire ukusiza ngokucima umlilo esifundeni se-Manitoba, e-Canada.
  • UMm. Tatjana Schoenmaker, ngokuthumba uNongorwana weSiliva neweRhawuda ephaliswaneni lokududa noMm. u-Bianca Buitendag, ngokuthumba unongorwana weSiliva ephaliswaneni lokuthaya ngesingasketjana emiDlalweni yamhlapha yama-Olimphikhi ebeyibanjelwe e-Tokyo, ese-Japan. Ngokuzikhandla kwabo Baphakamisele iflarha yeSewula Afrika phezulu.
  • UNom. Brad Binder, umphalisani emjarhweni weenthuthuthu, ngokuphaphisela iflarha yeSewula Afrika phezulu ngokuthumba kwakhe iphaliswano le-2021 MotoGP Austrian Grand Prix.
     

2.    Amezwi Wokutjhiriya 

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani baka- 

  • Nom. Dan Sechaba Montsitsi (obekaneminyaka ema-67), omunye wabarholi bomtjhagalo obizwa nge-16 June 1976 Soweto Uprising, owalwela ikululeko nentando yenengi ngokuzikhandla, begodu njenganje bekaliLunga lePalamende.
  • UDorh. Johan van Zyl (obekaneminyaka ema-63), umPhathi omKhulu obekanguSihlalo we-Toyota South Africa Motors, okhunjulwa ngoburholi bakhe nepumelelo yekhamphani ne-Toyota Motor Europe.
     

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi 
Ufunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore