Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi Wevidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, mhla ti-11 Inkhwekhweti 2022 

A.    Tindzaba Letibalulekile Telive

1.    Lulawulo lwenhlekelele ngemuva kwetikhukhula
1.1.    Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubo bonkhe bantfu labalahlekelwe tihlobo tabo labatitsandzako kuletikhukhula letidale umonakalo letisandza kwenteka letikhahlamete tincenye letinyeti telive letfu, ikakhulu KwaZulu-Natal. 
1.2.    Kumenyetelwa kwetingenelelo tekuhhamula Simo Savelonkhe Senhlekelele netingenelelo tetenhlalomnotfo letisandza kumenyetelwa nguMengameli Cyril Ramaphosa, kuhloswe ngato kucinisekisa kuphendvula lokuhlanganisiwe nalokunemphumelelo kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, ngekusebentisa Sikhungo Savelonkhe Sekulawula Tenhlekelele.
1.3.    Sigidzigidzi sinye semarandi hulumende lasente kutsi sitfolakale sisetjentiselwa kwesekela kuhhamula nemitamo yekuvusetela kabusha, kubuyisela esimeni tinsita letisisekelo kanye nekuniketa lusito lwebuntfu ngendlela yekudla, emanti, kuhanjiswa kwekungcola kanye netimphahla tekugcoka.
1.4.    Lenchubo yekwakha kabusha tindzawo letitsintsekile seyivele icalile njengaloku bantfu belive lakitsi babumbana ekuncumeni kutsi basite labo labalahlekelwe ngemakhaya abo naloko labanako.

2.    Lokusha mayelana neSifo seLigciwane leKhorona (i-COVID-19) 

2.1.    Ikhabhinethi ikucaphele ngekukhatsateka kwenyuka lokusandza kwenteka kwelufu lwe-COVID-19 kuletinye tincenye futsi icela bonkhe bantfu kutsi batsatse tinyatselo tekutivikela kuleligciwane lelibulalako, ikakhulu ngalesikhatsi sasebusika.
2.2.    Leligciwane solomane lisasenebungoti lobungapheli kantsi kugoma kusikhali lesiyimphumelelo lenkhulu sekutsi sitivikele. Ikhabhinethi ijabulile kubona bantfu labanyenti bachubeka nekukhetsa kugoma njengendlela yekucala yekutivikela ku-COVID-19 ngemuva kwelubalobalo lolusandza kwentiwa lolukhomba kutsi sesifinyelele ngetulu kwe-50 yemaphesenti ebantfu labadzala lasebagomile etifundzeni letisihlanu. 
2.3.    Ikhabhinethi icela labo labasengakagomi kutsi bagome kute bativikele kanye nalabatsandzekako babo. Kufanele kutsi sonkhe sichubeke nekugcina tonkhe tinchubo tekutivikela ku-COVID-19, lokufaka ekhatsi kufaka sifonyo lesivala imphumulo nemlomo, sigeze tandla ngemanti nangensipho, nome sisebentise sibulalimagciwane sekugeza tandla lesine-70% ye-alkhoholi, kanye nekugcina libanga lekuchelelana leliphephile lokungenani libe imitha yinye. 

3.    Sibonelelo Sahulumende Sekuhhamula Inhlupheko (i-SRD) 

3.1.    Ikhabhinethi igcugcutele takhamuti letitfola sibonelelo sahulumende sekuhhamula inhlupheko kutsi tiphindze futsi tifake ticelo, ngemuva kwekungeniswa kwemitsetfosimiso lemisha lelawula ticelo kanye nekufaneleka kutfola lesibonelelo sahulumende.
3.2.    Ticelo tingafakwa kuwebhusayithi ye-Ejensi Yesibonelelomali yaseNingizimu Afrika (i-SASSA ku: https://srd.sassa.gov.za/. Luhlelo lwekufaka ticelo luvulwe mhla tinge-23 Mabasa 2022 kantsi lusebentisa ngalokuphelele inchubo yedijithali kute kutsi kutsatse sikhatsi sekukuphendvula lesiphangisako. 
3.3.    Lesibonelelomali sekuhhamula siyinetha yekuphephela lemcoka yemindeni leswelako lengabe ikhahlabetwe buphuya nekuswela umsebenti. Hulumende utimisele kuniketa lusito lwetenhlalo kulabo abahlaseleka lula kakhulu kute kutsi bakhone kuhlangabetana netidzingo tabo letisisekelo.

4.    Tekuphepha Nekuvikeleka 

4.1.    Ikhabhinethi iyachubeka nekuhlaba kubulawa kwabomake lokute ingcondvo futsi iyakwemukela kuphendvula ngekushesha lokwentiwe tiphatsimandla tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekubamba basolwa labayamaniswa nekufa kwaMk. Hillary Gardee (28), waKamagugu eMpumalanga. Ikhabhinethi ichubeka futsi ngekuhlaba sento sekubulawa kwebantfu labasitfupha eKhayelitsha, eKapa. Lokubulala lokute ingcondvo kuyinkhumbuto yekutsi kufanele sente kakhulu njengemmango kute sicedze budlova kanye nebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite kanye nekubulawa kwalabasikati (i-GBVF).
4.2.    Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu lapha eveni kutsi basebentisane nahulumende ekulweni nebugebengu kanye ne-GBVF. Ngekubambisana singasenta siciniseko sekutsi imimango yetfu kanye netitaladi tetfu tiphephile kubo bonkhe bantfu, lokufaka ekhatsi bantfu lasebakhulile, bomake nebantfwana.

5.    Temnotfo

5.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuvulwa ngalokusemtsetfweni kwefekthri yekubhaka titini yakwa-Corobriks i-Kwastina lapha eDriefontein eGauteng nguMengameli Ramaphosa ngaLesitsatfu, mhla ti-4 Inkhwekhweti 2022. Lefekthri lesezingeni lemhlaba yakha incenye yelutjalomali lwetigidzi letinge-R800, loluhamba kanye naletinye tigidzi letinge-R200 letibekelwe kusebenta ngakhonkolo kwe-Corobrik lelapha KwaZulu-Natal. I-Corobrik ingulenye yemabhizinisi lamanyenti endzawo laphendvulile kulesimemo lesentiwe nguMengameli Ramaphosa kumabhizinisi aseNingizimu Afrika kanye nakumabhizinisi emave emhlaba kutsi atjale timali kulelive. 
5.2.    Ikhabhinethi ikucaphele kutsi lomnotfo lomusha longakhiphi ikhabhoni lenyenti ugcugcutelekile ngesikhatsi kwetfulwa iloli lehamba ngemandla ehayidrojini baka-Anglo American. Leloli − lebeyihamba ngedizili yantjintjelwa kutsi ihambe ngehayidrojini, futsi ihamba ngencenye yemandla emabhethri e-lithium-ion – isezingeni lekucala lemhlaba. Umnotfo wehayidrojini ubonakale njengelisubuciko lelibekwe embili kutsi kucalwe ngalo kumnotfo lonekhabhoni lephasi walelive, kanye nekuchubela embili kukhula kutemnotfo nekucashwa. 
5.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela lolunye lutjalomali kumnotfo wetfu lolwentiwe yinkampani yekudla yase-Ireland, i-The Kerry Group, lesungule sikhungomkhicito lesisha setigidzi letinge-R650 lapha eHammarsdale, KwaZulu-Natal lokuhloswe ngaso kutsi kukhicitwe kudla lokusimeme kwalelivekati. Lesikhungomkhicito sehlukile ngobe sikhombisa timphawu letinyenti tekusimama lokufaka ekhatsi tisetjentiswa letisebentisa emandla agezi lamancane, kuphehlwa kwemandla elilanga kute kuncishiswe kusetjentiswa kwemandla agezi kugridi yendzawo, konga kulahleka kwekushisa, kanye nekubamba emanti ngemphumelelo, kuwasebentisa futsi nekunciphisa kungcola. I-Kerry Group yafika lapha eNingizimu Afrika kusukela nga-2011, kantsi kuchubeka kwayo nelutjalomali kuluphawu lwekutsi iNingizimu Afrika iyindzawo yelutjalomali longatikhetsela yona.  
5.4.    Lolutjalomali lulandzela etinyatselweni tekwetfulwa kweveni i-Isuzu D-Max leyakhiwe kulelive eGqeberha eMphumalanga Kapa kulenyanga lephelile. Lesitukulwane lesisha sema-D-Max siluphawu lwekutinikela kwe-Isuzu lapha eNingizimu Afrika futsi ingulenye  yetimphumelelo letifezekisiwe ngaphasi kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Kukhicitwa Kwetimoto (i-APDP). Le-APDP iluhlelo lekukhutsata kukhicita lokucondziswe embonini yetimoto lokuhloswe ngalo kugcugcutela umkhicito ngebunyenti kule mboni yetimotoe, ngekugcugcutela  lizingagugu lelengetiwe emkhakheni wemboni yetetimoto ngaleyo ndlela-ke kudaleke ematfuba emsebenti kutinchubo tekukhicita timoto.  Tilinganiselwa kutigidzigidzi leti-R2.8 letitawukwentiwa emkhicitweni welizingagugu walelive ngekusebentisa umjikeleto we-APDP. Lolutjalomali lutawudala imisebenti ngco lengetulu kwe-1000 kulesosikhungomkhicito bese kutsi bantfu labange-24 000 bacashwe hhayi ngco, lokuyintfo letawufaka ligalelo lelimcoka ekutfutfukiseni lesifundza. 

6.    Ingcugcutsela Yetetimayini

6.1.    Ingcungcutsela yeLutjalomali Etimayini Tase-Afrika yanga-2022 lebeyibanjelwe eCape Town International Convention Centre kusukela ngamhla ti-9 kuya mhla ti-12 Inkhwekhweti 2022, ingulenye yetinkhundla letinkhulu kakhulu tekuchumana nekuhlanganyela emkhatsini walabatsintsekako embonini yetimayini. Ingcikitsi yalomcimbi beyitsi: “Kugucugucuka Kwetimayini e-Afrika: Kutjala Timali eKuntjintjeni Kutemandla, i-ESG neMinotfo.”
6.2.    Ikhabhinethi inelitsemba lekutsi leNgcungcutsela Yetetimayini itawusita ekukhombiseni nasekugcugcuteleni iNingizimu Afrika njengendzawo yelutjalomali longatikhetsela yona.
6.3.    Live laseNingizimu Afrika liyalwemukela lutjalomali lapha kulelive letfu futsi itimisele kudala timo letikuvunako loko kute kutsi kube nekukhula lokufaka wonkhe wonkhe kanye nekugcuculwa kwemnotfo.

7.    Budlelwane bemave emhlaba nebesigodzi

7.1.    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kucocisana lokusandza kwenteka kwaMengameli Ramaphosa naMengameli Joe Biden waseMelika, Mengameli Emmanuel Macron waseFrance naMengameli Hakainde Hichilema waseZambiya ngetinkhundla tekuchumana letahlukene.
7.2.    Lokucocisana kwente kutsi Mengameli acinise budlelwane bemacembu lamabili kanye nekusebentisana emkhatsini weNingizimu Afrika nemibuso lebalingani mayelana netindzaba letimcoka tesifundza netemave emhlaba, lokufaka ekhatsi kutfola likhambi lekuthula kuloludvweshu lwase-Ukraine.

B.    Tincumo teKhabhinethi

1.    Emavoti eSabelomali
1.1.    Ikhabhinethi icela tonkhe takhamuti kutsi tilandzelele laMavoti lahlukahlukene eSabelomali lentiwa ngematiko ahulumende wavelonkhe kanye neLihhovisi laMengameli kutsi tente hulumende kutsi atilandze.
1.2.    Ngesikhatsi seMavoti eSabelomali, onkhe ematiko anika inchazelo lenemininingwane yemasu awo kanye naloko lakubeke embili latawucala ngako akwente ngemnyaka. EMavoti eSabelomali ahlose kucinisekisa kutsi timali tahulumende tisetjentiswa ngelikhono yini kuhlangabetana netidzingo temmango.  
1.3.    LaMavoti aphindze futsi ente kutsi kube nenkhundla lefanele kutsi Tindvuna tichaze kabanti umsebenti wahulumende, lokufaka ekhatsi timphumelelo netinsayeya.

2.    Kukhishwa kweLisubuciko lekwenta Igesi Leluketjeti (i-LPG) 

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile Kukhishwa kweLisubuciko le-LPG kutsi lifezekiswe, lelashicilelwa ngeNdlovulenkhulu 2022 kutsi kubonisanwe ngalo nemmango. Lelisubuciko kuhloselwe ngalo kutsi kwengetwe imboni ye-LPG kulelive. I-LPG itawufaka ligalelo lelibonakalako ekwehlukaniseni imitfombolusito yetemandla. 
2.2.    Lelisubuciko emkhatsini waletinye tingenelelo, litawulawula intsengo yetinchubo temkhicito kanye nekwesekela kwakhiwa emabhodlela e-LPG kulelive. Litawuphindza futsi lifundzise ummango mayelana netinzuzo tekusebentisa i-LPG njengalenye indlela yetemandla.
2.3.    Lelisubiciko litawutfolakala ngemuva kwekutsi selishicilelwe Litiko Letetimbiwa Nemandla ku: www.dmr.gov.za.

3.    Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwelisubuciko lolumayelana neMkhankhaso Wekuvusa Kucashelwa kweMalungelo Ekukhubateka eBantfu Labaphila Nekukhubateka

3.1.    Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwelisubuciko lolumayelana neMkhankhaso Wekuvusa Kucashelwa kweMalungelo eKukhubateka eBantfu Labaphila Nekukhubateka. Loluhlakamsebenti kuhloselwe ngalo kukhomba indlela imikhakha yomibili yahulumende naletimele ekucinisekiseni emalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka kutsi ayavikeleka, njengaloku abhalwe kuMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 
3.2.    Loluhlakamsebenti lingumgodla lotawusita ekususeni tihibe letibandlululako ekutsatseni tincumo, ikakhulu leto letiphatselene nebantfu labaphila nekukhubateka. Luphindze futsi lukhumbute bantfu labaphila nekukhubateka kutsi bati kutsi emalungelo abo avikelwe nguMtsetfosisekelo. Loluhlelomsebenti luphindze futsi lwente kutsi kube nekuceceshwa, betindzaba lababikako kanye nekuvusa kucaphelisa ummango mayelana nemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka. 
3.3.    Lunika emandla kutsi Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo lomayelana neBantfu Labaphila Nekukhubateka. Live laseNingizimu Afrika lisisayinile Sivumelwano saMhlabuhlangene (i-UN) lesimayelana neMalungelo eBantfu Labaphila Nekukhubateka kanye neNchubo yaMhlabuhlangene kuMculu wase-Afrika lomayelana neLuntfu neMalungelo eBantfu mayelana neMalungelo eBantfu Labaphila Ngekukhubateka (Inchubo yase-Afrika yeBantfu Labaphila Nekukhubateka).
3.4.    Loluhlakamsebenti kwabonisanwa ngalo nabo bonkhe labafanele labatsintsekako, lokufaka ekhatsi Tekutfutfukiswa Kwetemnotfo Nemkhandlu Webasebenti.

4.    Ingcungcutsela yeKuphatfwa Kwemhlaba Nemalungelo eBunikati Nekusetjentiswa Kwemhlaba eTindzaweni teMmango

4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kusingatfwa kweNgcungcutsela yeKuphatfwa Kwemhlaba neMalungelo eBunikati Nekusetjentiswa Kwemhlaba eTindzaweni teMmango ngaLesihlanu, mhla tinge-27 nangeMgcibelo, mhla tinge-28 Inkhwekhweti 2022 eGauteng.

4.2.    Ikhabhinethi isivumile Sitatimende Sesinyatselo Leme Kuso lesimayelana neKuphatfwa Kwemhlaba neMalungelo eBunikat Nekusetjentiswa Kwemhlabai eTindzaweni teMmango  ngeNdlovulenkhulu nga-2021. Ifake sicondziso lesitsi kube nekubonisana lokuchubekako nalabanye labafanele labatsintsekako.
4.3.    Lengcungcutsela itawuba ngumphumela wemsebenti lowentiwe kulomnyaka lophelile, leyacela imibono kulabatsintsekako labahlukahlukene.

C.    Imicimbi Letako

1.    Inkhomfa Yemhlaba Wonkhe Yesihlanu lemayelana neKucedza Kusebentisa Bantfwana 
1.1.    INingizimu Afrika itawube isingatse Inkhomfa Yemhlaba Wonkhe Yesihlanu lemayelana neKucedza Kusetjentiswa Kwebantfwana letawube ise-Durban International Convention Centre KwaZulu-Natal kusukela ngeLisontfo, ti-15 kuya ngaLesihlanu, mhla tinge-20 Inkhwekhweti 2022. Kwekucala kutsi Inhlangano Yemave Emhlaba Yebasebenti (i-ILO) kutsi isingatse lenkhomfa lapha e-Afrika. 
1.2.    Tinhloko temibuso, tindvuna leti-120, imikhandlu lemitsatfu yemave la-187 e-ILO, ema-ejensi e-UN, tikhungo temfundvo, tinhlangano temmango, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, betindzaba nemmango ulindzeleke kutsi uyihambele lenkhomfa.
1.3.    Lomcimbi utawuphindze wente kutsi iNingizimu Afrika igcamise Umtsetfosisekelo walelive njengaloku uvikela emalungelo ebantfwana. Lelive litawuchumana nemave lahlukene lasembili kunatsi ekucedzeni kusetjentiswa kwebantfwana futsi sitawufundza kuwo.

2.    Imbizo yaMengameli YeLuhlelo Lwekutfutfukiswa Kwetigodzi (i-DDM)

2.1.    Mengameli Ramaphosa utawube asingatse Imbizo yaMengameli Yekutfutfukiswa Kwetigodzi ngaLesihlanu, mhla tinge-20 Inkhwekhweti 2022 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Ungashiyi namunye ngemuva”. Njengendlela yenkhundla lemcoka yekutimbandzakanya kwemmango, leMbizo ivumela Mengameli kutsi achumane ngco nalabatsintsekako labahlukahlukene – ikakhulu imimango yasetindzaweni tasemaphandleni – kanye nekulalela tingcinamba tawo kanye netinsayeya ngenhloso yekutilungisa.
2.2.    LeMbizo yaMengameli Yekutfutfukiswa Kwesigodzi  ihlose kuvula lapho kuvaleke khona ekwetfuleni tinsita letihlanganisiwe kanye nekugcugcutela kutimbandzakanya kwemmango lokuhambisana ne-DDM.
2.3.    Bantfu baseNingizimu Afrika bangalandzela lokwentekako futsi batimbandzakanye kuloko lokucocwako etinkhundleni tekuchumana ngaphasi kwe-hashtag letsi: #PresidentialImbizo.

3.    Inyanga yase-Afrika 

3.1.    Kugujwa njalo ngemnyaka kweNyanga yase-Afrika neLusuku Lwase-Afrika ngaLesitsatfu, mhla tinge-25 Inkhwekhweti lubungatwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka Wekudla Lokunemsoco: Kucinisa likhono lekucina ekudleni lokunemsoco kanye nekubakhona kwekudla kulelivekati lase-Afrika”.
3.2.    Njengencenye yembononchanti wesikhatsi lesidze lobhalwe ku-Ajenda 2063 (lokulisu lase-Afrika lekufezekisa intfutfuko yetemnotfo lefaka wonkhe wonkhe nalesimeme kwengca iminyaka lenge-50), lengcikitsi igcile emandleni lakhona ebantfu base-Afrika ekugcizeleleni kakhulu kubomake, kubantfu labasha nakubantfwana. Loku kumcoka kutentfutfuko ngobe kuholela etimphilweni letentiwe ncono yalowo nalowo, inzuzo lenkhulu, kanye nemalingena lencono yemave. 
3.3.    Lokugcame kakhulu lokubonakalako kulemigubho yeNyanga yase-Afrika, Liviki lase-Afrika Letekuchumana, lelitawubanjelwa lapha e-Constitution Hill eJozi kusukela mhla tinge-23 kuya mhla tinge-27 Inkhwekhweti 2022.
3.4.    Inyanga yase-Afrika ilitfuba lekugcugcutela bunye base-Afrika kanye nekuhlanganiswa ngalokujulile kwesifundza, kanye nekutinikela futsi kwe-Afrika kuloko lephokopholele kufika kuko lokusifaka sonkhe. Ikhabhinethi ikhumbuta lowo nalowo kutsi timfuno tetfu tavelonkhe tihlangene nekusimama kwe-Afrika, bunye kanye nemphumelelo yayo. 

D.    Imilayeto

1.    Kudzabuka 
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emndenini nakubangani ba: 

  • Mk. Phindile Xaba (53), losebente sikhatsi lesidze futsi wasebenta ngemalengiso embonini yebetindzaba, lapha eNingizimu Afrika kanye nangesheya kwetilwandle. Usebente ngekutikhandla ekwenteni ncono live letfu.
  • Lincusa Silumko Sokupa (74), losebente ku-Ejensi Yekuphepha Kwembuso etikhundleni letinyenti sikhatsi lesidze futsi asebenta ngalokusezingeni lelisetulu eMsebentini waHulumende.
  • Solwati Francis Wilson (83), longusomnotfo lodvumile kanye nemsunguli weYunithi yase-Afrika lengaseNingizimu Yebasebenti Netfutfuko Yelucwaningo.


E.    Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1.    Dkt. Kesavan Naidoo njengeLisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): Tekutfutfukiswa Kwetikhungo Kutekubusa Ngekubambisana (i-DcoG).
2.    Mnu. Siphosihle Emmanuel Hlomuka njenge-DDG: Tekusekela Hulumende Wendzawo Nekulawulwa Kwetingenelelo ku-DCoG. 
3.    Mnu. Risimati Patrick Mathye njenge-DDG: Litiko Letemanti Nekulawulwa Kwekuhanjiswa Kwekungcola (i-DWS). 
4.    Mnu. Collin Xolani Zwane njenge-DDG: Tekulawula, Tekuhambisana Nekucinisekiswa Kwemtsetfo ku-DWS.
5.    Mnu. Melanchton Makobe njenge-DDG: Yekucinisekisa Tekubusa ku-SOC  Nekusebenta kuLitiko Letemabhizinisi aHulumende.

F.    Ikhabhinethi ivumelene neTindvuna kutsi kubekwe etikhundleni laba labalandzelako:
1.    Mnu. Bhekuyise Mathew njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) se-Ejensi Yekutfutfukiswa Kwetindlu (i-HDA).
2.    Mk. Joy Keledi Masemola njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali se-HDA. 
3.    Dkt. Cornelius Ruiters njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) se-Lepelle Northern Water.

4.    Emalunga eMkhandlu Wemculu Wemkhakha Wetemahlatsi: 

(a)    Mk. Nelly Ndlovu (Sihlalo);
(b)    Mk. Makhosazana Mavimbela;
(c)    Mnu. Dwayne Marx;
(d)    Mk. Tanucia Coopasamy;
(e)    Mnu.  Tyrone Hawkes;
(f)    Mnu.  Penwell Lunga;
(g)    Mnu.  Michael Peter;
(h)    Mnu.  Bruce Breedt;
(i)    Mnu.  Pierre Tullis; 
(j)    Mnu.  Roy Southey;
(k)    Mnu.  Lulamile Xate;
(l)    Mnu.  Mlungisi Bushula;
(m)    Mk. Thandi Mokoena;
(n)    Mnu.  Darryll Sauer;
(o)    Mnu.  Tshepo Makhene;
(p)    Mk. Pumeza Nodada;
(q)    Mk. Lindiwe Mavundla; kanye
(r)    NaMk. Kwena Komape.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Sikhulumi seKhabhinethi 
Makhalekhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore