Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano LeVidiyo NgeLesithathu Womhla We-11 KuMrhayili Wee-2022

A.    Ezingundabamlonyeni 

1.    Ukulawulwa Kwehlekelele Ngemva Kweenkhukhula 
1.1.    IKhabinethi ililele beyaduduza boke abantu ababhujelweko eenkhukhuleni zamhlapha ezisahlele iindawo ezimbadlwana zelizwe, khulukhulu KwaZulu-Natala.               
1.2.    Ukumenyezelwa kobuJamo beHlekelele eliZweniloke kunye namagadango wokusiza ukwethula abantu umthwalo kezehlalakuhle nezomnotho, njengoba kumemezele uMengameli u-Cyril Ramaphosa mhlapha, bekunqophe ukuletha ihlelo elihle lokulamulela abantu kizo zoke iingaba zikarhulumende, ngeZiko lokuLawula iHlekelele eliZweniloke.             
1.3.    Imali eyibhiliyoni yamarandi ekhutjhwe ngurhulumende isetjenziselwa ukusekela imizamo yokusiza nokulungisa, ukubuyisa izenzelwa ekuphilwa ngazo, ukunikela ngesizo leendingo zesitjhaba ezinjengokugoma, amanzi, iindawo  zokuhlala, ihlelo lehlanzeko yomphakathi kunye nezembatho.          
1.4.    Selithomile ihlelo lokuvuselela iindawo ezithintekileko njengoba abantu belizwe lekhethu babumbana bancamele ukusiza labo abagirikelwe ziinkumba bebonakalelwa yipahla.                                      

2.    Zamva Nje Ngesifo Sengogwana i-Corona (i-COVID-19)
2.1.    IKhabinethi iyelele beyitshwenyekile ngokwanda kwabantu abangenwe yi-COVID-19 kezinye iingcenye zelizweli, yabe yakhwezelela boke abantu ukuthi batjheje, bazivikele kilengogwana engumabhubhisa, khulukhulu ebusika nje.               
2.2.    Ingogwana le solo isese yingozi ebantwini, begodu ukujova solo kusese kuphela kwesikhali esinamandla ukuzidlula zoke sokuzivikela. IKhabinethi ithokozile ukubona ukuthi bayanda abantu abakhetha ukuhlaba njengendlela yokuthoma nenamandla khulu yokuzivikela esifeni se-COVID-19, ngemva kobana iimbalobalo zitjengise ukuthi sesiwadlulile ama-50% wabantu abakhulu esele bahlabile eemfundeni ezihlanu.                        
2.3.    IKhabinethi ikhombela boke labo abangakahlabi ukuthi basize bayokuhlaba kobanyana bazokuvikeleka, bavikele nabathandiweko babo.  Soke kufuze bona sihlale sithobela imilayelo yokukhandela ukungenwa yi-COVID-19; sembathe imaski evala umlomo nepumulo, sihlale sihlamba izandla zethu ngamanzi nesibha, namkha sihlikihle izandla zethu ngesihlanzekisi esine-alkhoholi ema-70%, sibe sihlale maqalanga kabanye abantu, ubuncani bakhona siqalangane ngemitha.                     

3.    Isibonelelo SezeHlalakuhle sokuBonelela ebuJameni bamaTlhuwo (i-SRD) 
 3.1 IKhabinethi ikhuthaza izakhamuzi ezirhola isibonelelo esiyi-R350 ukuthi zifake iimbawo zazo zesibonelelo ngobutjha, njengoba sekunemibandela emitjha elawula iimbawo zokuthola lesisibonelelo nje.               
3.2     Iimbawo zingafakwa kubunzinzolwazi be-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA): https://srd.sassa.gov.za/.  Ihlelo lokufaka iimbawo livulwe ngomhla wama-23 kuSihlabantangana wee-2022, kanti-ke lisebenza budijithali ngokupheleleko kobanyana lizokukhamba msinyana.                 
3.3     Isibonelelwesi sezehlalakuhle esithula abantu umthwalo weendleko siligadango eliqakathekileko emakhaya anganabuyo, abekangadosa emhlweni ngomtlhago wobuchaka nangokungasebenzi. Urhulumende uzibophelele ukusiza abantu abasengozini ekulu yokucaphazeka kobanyana bazokukghona ukutjheja iindingo zabo zokuphila.    
                  
4.    Ukuphepha Nokuvikeleka 
4.1.    IKhabinethi solo ikhalima ngamagama abukhali izenzo zokubulawa ngesihluku kwabantu abasikazi, nje-ke ikuthokozele nokubotjhwa msinyana kwabasolwa ngecala lokubulawa kwakaMma. u-Hillary Gardee (obekaneminyaka ema-28) obekahlala Kamagugu, eMpumalanga. Ukudlula lapho, iKhabinethi ikuhlabile nokubulawa kwabantu abasithandathu eKhayelitsha, e-Cape Town.  Lezizenzo zokubulalela butjhwileni zisikhumbuzo sokuthi kusese kunengi ekusamele sikwenze simphakathi ukuqeda inturhu eqothele bobulili obuthileko nomukghwa wokubulawa kwabantu abasikazi (i-GBVF).    4.2.    IKhabinethi ikhuthaza boke abantu elizweni lekhethweli ukuthi basebenzisane ngokusizana norhulumende ukulwisana ne-GBVF. Ngokusebenzisana singaqinisekisa ukuthi umphakathi neentrada zekhethu ziphephile ebantwini boke, abadala nabancani, abatjha nabentwana.              

5.    Umnotho 
5.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kwefemu epheka iintina i-Kwastina,  engaphasi kwe-Corobrik, ese-Driefontein e-Gauteng. Ifemu le ivulwe nguMengameli u-Ramaphosa ngeLesithathu womhla we-04 kuMrhayili wee-2022. Ifemu le engeyezinga eliphezulu lokupheka iintina, iyingcenye yamasiso we-R800 weengidi akhambisana nenye i-R200 yeengidi enqophe ukukhulisa umsebenzi wekhonkhreyidi wakwa-Corobrik KwaZulu-Natala.   I-Corobrik ingenye yamabhizinisi ambadlwana weSewula Afrikapha aphendule isibawo sikaMengameli Ramaphosa  sokukhombela amabhizinisi weSewula Afrika newamazwe ngamazwe ukuthi asisise emnothweni welizwe leSewula Afrika.                     
5.2.     IKhabinethi itjheje ukuthi umnotho we-hayidrojini osakhasako unikelwe amandla ngokwethulwa kwelori ekhamba ngerhasi ye-hayidrojini yi-Anglo American.  Ilori le – etjhugululwe ekukhambeni ngedizeli yakhanjiswa nge-hydrogen, esebenzisa amabhethri we-lithium-ion, ingeyokuthoma yalomhlobo ephasini. Umnotho we-hayidrojini ubekiswe njengeqalontanzi lamaqhinga emnothweni welizwe lekhethu onganarhasi esilaphazako, nokuzakuphakamisa ukuhluma komnotho nokuvula imisebenzi.                    
5.3.    IKhabinethi ikuthokozele nokhunye ukusisa emnothweni wekhethu yikhamphani ekhiqiza ukugoma ye-Ireland, i-Kerry Group, yona evule ifemu etja ye-R650 yeengidi e-Hammersdale, KwaZulu-Natala, enqophe ukwenzela ikhonthinenti ye-Afrika ukugoma okubambelelako.  Ifemu le ihlukile kezinye ngoba yona inezinto ezimbadlwana ezizakwenza bona ukugoma kuhlale kukhona; hlangana nazo kubalwa neensetjenziswa ezingasebenzisi iimbaseli ngobunengi,  nezisebenza ngomtjhiso welanga ukuphehla igezi, okuzakusi ukuphungula ukusetjenziswa kwegezi enengi kile ephehlwa ziimphehligezi njenganje, nezikghona ukubamba zilonde umtjhiso ebewungalahlwa, nokulondeka kwamanzi, nokusetjenziswa kwamanzi ngobutjha kunye nokuphunguleka kwamanzi asetjenziswako. I-Kerry Group solo yafika lapha eSewula Afrika ngomnyaka wee-2011, kanti-ke ukungezelela kwayo amasiso wayo lapha ekhethu kusitjengiso sokuthi iSewula Afrika solo ililizwe elenyulelwa ukusisa kilo.                   
5.4.    Lamasiso-ke alandela ukwethulwa kweveni  Isuzu D-Max efemini yeGqeberha, esePumalanga Kapa, ngenyanga ephelileko. Leveni yomhlobo we-D-Max izaliselela ukuzibophelela kwekampani yakwa-Isuzu eSewula Afrika begodu ingelinye ihlangothi  lepumelelo lehlelo lokukhandwa kweenkoloyi i-Automotive Production Development Programme (i-APDP). I-APDP ilihlelo lehlohlomezelo lokukhanda iinkoloyi elinqophe ukwandisa umthamo weenkoloyi ezikhandwa ebubulweni leenkoloyi elithileko, ngaleyindlela kukhuthazeke ubuhle namandla womsebenzi emafemini weenkoloyi, ngaleyindlela kwande nemisebenzi ezakuvuleka emafemini weenkoloyi namanye akhambisana nawo.  Kulinganiswa ukuthi kuzakwenziwa imali engange-R2.8 yamabhiliyoni ngokukhandwa kweenkoloyi ngalelihlelo le-APDP ekhethwapha.   Ifemu le-ke izokuvula imisebenzi engaphezulu kwekulungwana eplantini yayo lapho yakhiwe khona, bese kuba nabanye abantu abazii-24 000 ezabaqatjha ngezinye iindlela ezingasibunqopha, ngaleyindlela-ke kuvuleke amathuba wokuphakamisa umphakathi walendawo.    
              
6.    Umbuthano WezeeMayini 
6.1.    UmButhano wokuCocisana ngeeNdaba zokuSisa eeMayini womNyaka wee-2022 ebewubanjelwe e-Cape Town International Convention Centre ukusukela ngomhla we-09  ukuya kumhla we-12 kuMrhayili, bewungomunye weenkundla ezikulu khulu  zokubonisana nokusizana hlangana kwabo boke ababelani ebubulweni leemayini.  Ummongondaba walombuthano bewuthi: “Ukutjhuguluka Kokumayina E-Afrika: Ukuzibekela Ehlelweni Lokudlulela Komunye Umhlobo Weembaseli, i-ESG kunye nemiNotho.”                 
6.2.    IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi Umbuthano Wezeemayini (i-Mining Indaba) uzakusiza ukutjengisa nokukhuphula igama leSewula Afrika njengelizwe elilungele ukusiswa kilo.         
6.3.     ISewula Afrika iyawathokozela amasiso angena elizweni lekhethu begodu izibophelele ngokwenza ubujamo bezinto bube buhle buvumele ukuhluma okuqalelela umuntu woke nokuhleleka ngobutjha komnotho.                 

7.    Ubudlelwano Bamazwe ngamazwe Neberijini 
7.1.    IKhabinethi ibuye yathokozela nemikhulumiswano yamhlapha hlangana kwakaMengameli u-Ramaphosa newe-United States u-Joe Biden, we-France u-Emmanuel Macron, newe-Zambia u-Hakainde Hichilema, ngokwahlukahluka.           
7.2.    Imikhulumiswano le inikele uMengameli ithuba lokuqinisa ubudlelwano beSewula Afrika namazwe esebenzisana nawo ngeendaba eziqakathekileko zerijini nezamazwe ngamazwe, hlangana nazo ekubalwa nendlela yokulamula ipi ye-Ukraine ngokuthula.         

B.    Iinqunto ZeKhabinethi  

1.    Amavowudi Ngesabelo Seemali
1.1.    IKhabinethi ibawa zoke izakhamuzi ukuthi zilandele amaVowudi ngeSabelo seeMali seminyango karhulumende ngokwahlukahluka nese-Ofisi likaMengameli kobanyana zizokwazi ukulindela ukuzwa ngemisebenzi urhulumende ekufuze ayenze.           
1.2.      Ngesikhathi samaVowudi ngeSabelo seeMali, yoke iminyango inikela imininingwana ngokunaba kwayo yamahlelo wayo namaqalontanzi womnyaka woke. AmaVowudi ngeSabelo seeMali anqophe ukuqinisekisa ukuthi iimali zomphakathi/zombuso zisetjenziswa ngendlela efaneleko ukugcina iindingo zomphakathi.            
1.3.     Godu anikela naboNgqongqotjhe ithuba elihle lokuhlathulula umsebenzi karhulumende ukuya phambili, ekubalwa hlangana nawo nepumelelo esele yenziwe kunye neentjhijilo ezikhona.                         

2.    IQhinga Lokusatjalaliswa kweRhasi Yepetroli Eyenziwe Itlelezi (i-LPG)
2.1.    IKhabinethi ivumile ukuthi lingathoma ukusetjenziswa iqhinga le-LPG, elamenyezelwa ukuthi kubonisanwe ngalo nomphakathi ngoNtaka wee-2022. Ihlelweli linqophe ukukhulisa ibubulo le-LPG elizweni lekhethweli. I-LPG izakwenza litho likhulu ekuvuleni amathuba wokutholakala kwemihlobohlobo yemithombo yeembaseli.                
2.2.     Leliqhinga lizakulawula nentengo yeembaseli libe lisekele nomsebenzi wokukhiqizwa kwamasilinda we-LPG elizweni lekhethweli, hlangana nokhunye. Lizakubuye lifundise nomphakathi ngobuhle bokusebenzisa i-LPG njengomunye umhlobo wesibaseli.                
2.3.     Lizakutholakala ngemva kokukhutjhwa mNyango wezeemBaseli nezeNjiwa ku- www.dmr.gov.za.             

3.    Umtlamo Welizweloke Wehlelo Lamajima Wokuphandlulula Ngamalungelo Wabantu Abanokukhubazeka                  
3.1.    IKhabinethi ivumele umTlamo weHlelo lamaJima wokuPhandlulula ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka. Umtlamo lo unqophe ukulayela ikoro yangeqadi neyembusweni ukuqinisekisa ukuthi amalungelo wabantu abanokukhubazeka ayavikelwa, njengoba kusitjho umThethosisekelo we-1996 weRiphabhliki yeSewula Afrika.              
3.2.    Umtlamo lo uphethe amathulusi azakusiza ukususa iinqabo zebandlululo ekuthathweni kweenqunto, khulukhulu ezimalungana nabantu abanokukhubazeka. Uzakubuye godu uphandlulule nabantu abanokukhubazeka ukuthi bawazi amalungelo wabo njengobanyana avikelwe mThethosisekelo. Umtlamo lo uphethe nehlelo lokufundisa, ukubika kweembikindaba kunye nokuphandluluka umphakathi ngamalungelo wabantu abanokukhubazeka.           
3.3.    Linikela umBikomthethokambiso ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka amandla. ISewula Afrika ingelinye lamazwe atlikitla isiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka kunye nesiVumelwano se-UN namaZwe we-Afrika ngamaLungelo woBuntu newabaNtu abanokuKhubazeka (i-African Disability Rights Protocol).                
3.4.    Umtlamo lo kubonisenwe ngawo nabo boke ababelani abafaneleko, ekubalwa hlangana nabo nomKhandlu wezabaSebenzi ngezokuThuthukiswa komNotho (i-NEDLAC).              

4.    Umhlangano Weenkhulu Ngezokulawulwa Nokuqatjhwa Kwenarha Eendaweni Zomphakathi/Ezihlanganyelweko   
4.1 IKhabinethi ivumele ukubanjwa komHlangano weenKhulu ngezokuLawulwa nokuQatjhwa kweNarha eeNdaweni zomPhakathi eziHlanganyelweko, ngeLesihlanu womhla wama-27 nangoMgqibelo womhla wama-28 kuMrhayili e-Gauteng.                
4.2 IKhabinethi ivumele umtlolo wobuJamo ngezokuLawulwa nokuQatjhwa kweNarha eeNdaweni zomPhakathi eziHlanganyelweko ngoNtaka wee-2021.  Yalayela ukuthi eminye imikhulumiswano yokubonisana ibanjwe nabo boke abanye ababelani abafaneleko.                          
4.3 Umhlangano weenkhulu lo usitlhori somsebenzi owenziwa esikhathini esimnyaka esadlulako, owafuna imibono neemphakamiso zababelani ngokwahlukahluka.     

C.    Iminyanya Ezako  

1.    IKhonfrensi Yesihlanu Ngokuqedwa Kokusetjenziswa Kwabantwana Ephasini   
1.1.    ISewula Afrika izokusingatha iKhonfrensi yesiHlanu yokuQedwa kokuSetjenziswa kwabaNtwana ePhasini, e-Durban International Convention Centre, KwaZulu-Natala, ukusukela ngoSondo womhla we-15 ukuyokufika kuLesihlanu womhla wama-20 kuMrhayili wee-2022.  Kungekokuthoma ukuthi iHlangano yezabaSebenzi ePhasini (i-ILO) ibambele ikhonfrensi le e-Afrika.                  
1.2.    Iinkhulu zombuso, abongqongqotjhe abali-120, amalunga weenhlangano ezinguncantathu zamazwe wamalunga ali-187 we-ILO, wamazwe abasekeli be-UN, amaziko wezefundo ephakemeko, iinhlangano ezingasizo zombuso, iimbikiindaba kunye nomphakathi, boke balindeleke ukuthi babe khona kilekhonfrensi.       
1.3.    Ikhonfrensi le izakubuye inikele iSewula Afrika nethuba lokuletha umThethosisekelo wayo ngaphambili njengoba uvikela amalungelo wabentwana. Ilizwe lekhethu lizakubonisana namazwe esele aphambili ngendima yokuqeda umukghwa wokusetjenziswa kwabantwana, lifunde kiwo ngokwahlukahluka kwawo.                 

2.    Imbizo KaMengameli Yehlelo Lokuthuthukisa Iinyingi (i-DDM) 
2.1.     UMengameli u-Ramaphosa uzokubamba iMbizo yobeNgameli yeHlelo le-DDM eMpumalanga ngeLesihlanu womhla wama-20 kuMrhayili wee-2022, ngaphasi kommongondaba othi: “Akungasaleli Muntu Ngemva.” Njengekundla   eqakathekileko yokuhlanganyela nomphakathi iMbizo le ivumela uMengameli ukuthi akhulume bunqopha nababelani abahlukahlukileko – khulukhulu beendawo zemakhaya – alalele imirarwabo neentjhijilo zabo ngomnqopho wokuzirarulula.                 
2.2.    Imbizo yobeNgameli ye-DDM le inqophe ukutjhaphulula amafindo abekabotjhiwe akhandela ukukhanjiswa kwezenzelwa ngendlela elungelelene kuhle bekukhuthazeke ukuhlanganyela komphakathi ngokukhambisana nehlelo le-DDM.              
2.3.    AmaSewula Afrika angalandela abe abe nelizwi emikhulumiswaneni eenkundleni zokuthintana ngaphasi kwe-hashtag ethi #PresidentialImbizo.        

3.    INyanga Ye-Afrika 
3.1.    Isikhumbuzo seNyanga Ye-Afrika neLanga le-Afrika ezibanjwa qobe mnyaka ngeLesithathu womhla wama-25 kuMrhayili kugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “Umnyaka Wokugoma Okunezakhamzimba: Siqinisa Ikghono Lokuqinisekisa Ukufumaneka Kokugoma Okunezakhamzimba Nokwaneleko Elizwekazini Le-Afrika.”         
3.2.    Njengengcenye yenembombono yesikhathi eside ebekelwe i-Ajenda Yomnyaka Wee-2063 (emtlamo wehlelo lezetuthuko le-Afrika eliqothele ukuphumelelisa ukuthuthuka komnotho nekomphakathi okubambelelako nokuqalelela umuntu woke ngeminyaka ema-50), ummongondaba lo uqalene namandla wekghono labantu be-Afrika, kuqalelelwe khulukhulu abantu abasikazi, ilutjha nabentwana.  Lokhu-ke kuqakathekile etuthukweni ngoba kwenza ipilo ibe ngcono emuntwini ngamunye, kwenze ukuthi amazwe akwazi ukwenza imali ngcono.                    
3.3.    Iphuzu eliphakama libonakale kileNyanga ye-Afrika yiVeke YezokuThintana Ye-Afrika, umnyanya wokuyigidinga ozokubanjelwa e-Constitutional Hill, eJwanisbhege, ukusukela ngomhla wama-23 ukuyokufika kumhla wama-27 kuMrhayili wee-2022.             
3.4.    INyanga Ye-Afrika ilithuba lokuphakamisa ibumbano le-Afrika nokulungelelana kwamazwe esiphandeni, nokubophelela i-Afrika ngobutjha ukuthi amazwe wayo woke akhambisane ndlela yinye, ngomnqopho munye.  IKhabinethi ikhumbuza woke umuntu ukuthi iinrhuluphelo zethu zelizwe zibophelene nobunzinzo be-Afrika, ibumbano layo kunye nepumelelo.                             

D.    Imilayezo  

1.    Silila Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:   

  • UMma. uPhindile Xaba (obekaneminyaka ema-53), osebenze isikhathi eside ekorweni yeembikiindaba nowenza umsebenzi orhanyazelako, eSewula Afrika nangaphandle kweSewula Afrika. Usebenze ngaphandle kokudinwa asebenzela ukulethela ilizwe lekhethu ubungcono.   
  • UmZenda uSilumko Sokupa (obekaneminyaka ema-74), osebenzele iPhiko leVikeleko lomBuso eminyakeni eminengi asenza umsebenzi orhanyazelako eenkhundleni ezihlukahlukileko zaleliphiko eKorweni yemBusweni.      
  • UPhrof. Francis Wilson (obekaneminyaka ema-83), usomnotho obekabukwa khulu abuye abe msunguli wePhiko lezabaSebenzi nezeRhubhululo lokuThuthukisa (i-Southern Africa Labour and Development Research Unit). 
     

E.    Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UDorh. Kesavan Naidoo oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (u-DDG): ZokuThuthukisa ngokusemThethweni emNyangweni wezokuBusa ngokuHlanganyela (i-DCoG). 
2.    UNom. Siphosihle Emmanuel Hlomuka oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-DDG: ZeSekelo laboRhulumende beeNdawo ku-DCoG.
3.    UNom. Risimati Patrick Mathye oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-DDG: ZaManzi nezokuHlwengisa emNyangweni wezaManzi nezokuHlwengisa (i-DWS).   
4.    UNom. Collin Xolani Zwane oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: ukuLawula, ukuThobela imiLayelo nokuThobelisa umThetho e-DWS.
5.    UNom. Melanchton Makobe oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-DDG: SOC kezokuQinisekisa ukuThobela iKambiso nokuSebenza emNyangweni wezamaBubulo kaRhulumende.   

F.    IKhabinethi ivumelene naboNgqongqotjhe ngokuqatjha laba abalandelako kileziinkhundla:
1.    UNom. Bhekuyise Mathews Khenisa, oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) ePhikweni lezoKwakhiwa kweziNdlu (i-HDA).
2.    UMma. u-Joy Keledi Masemola oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhethe zeeMali kwa-HDA.   
3.    UDorh. Cornelius Ruiters oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-CEO we-Lepelle Northern Water.  

4.    Amalunga Womkhandlu Wezamahlathi: 

(a)    UMma. u-Nelly Ndlovu (uSihlalo);
(b)    UMma. uMakhosazana Mavimbela;
(c)    UNom. Dwayne Marx;
(d)    UMm. u-Tanucia Coopasamy;
(e)    UNom. Tyrone Hawkes;
(f)    UNom. Penwell Lunga;
(g)    UNom. Michael Peter;
(h)    UNom. Bruce Breedt;
(i)    UNom. Pierre Tullis; 
(j)    UNom. Roy Southey;
(k)    UNom. Lulamile Xate;
(l)    UNom. Mlungisi Bushula;
(m)    UMma. uThandi Mokoena;
(n)    UNom. Darryll Sauer;
(o)    UNom. Tshepo Makhene;
(p)    UMma. uPumeza Nodada;
(q)    UMma. uLindiwe Mavundla; kunye no-
(r)    Mma. U-Kwena Komape.

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore