Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wevidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-4 Lweti 2020

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Temnotfo
1.1. Sitatimende Sesabelomali Sasemkhatsini Sanga-2020 lesetfulwe yiNdvuna yeTetimali Tito Mboweni ngaLesitsatfu, mhla tinge-28 Imphala 2020, sendlala  indlela lebeka imikhawulo ekusetjentisweni kwetimali tahulumende. Siphindze futsi sesekela kukhula kwemnotfo kute kutsi ufake emandla ekwakhiweni kwemisebenti ledzingeka kakhulu. Letabelomali tesekela umkhankhaso wetfu wekuvusetela umnotfo ngemuva kwekubhujiswa lubhubhane Leligciwane leSifo se-Corona (i-COVID-19) kanye nekuheha lutjalomali.
1.2. Ikhabhinethi iyayemukela i-Operation Vulindlela, letawesekela kuphunyeleliswa kweKwakhiwa kabusha Kwemnotfo kanye neLisu Lekubuyela Esimeni Lesifanele ngekutsi kusheshiswe kuhlelwa kwabusha kwetinhlakasimiso letibekwa embili.
1.3. Ikhabhinethi icinisekile ekutimiseleni ekuphindzeni kwayo kukhulisa umnotfo futsi-ke tinyatselo tetfu tamanje leticinile titawusheshisa imitamo yetfu yekwakha umnotfo lonemandla kakhulu.

2. I-COVID-19
2.1. Ikhabhinethi iyakhatsateka ngekutsi kunebantfu labangatiphatsi kahle nalokungenasibopho kube sengatsi i-COVID-19 seyiphelile. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi sichubeke sigcine tindlelanchubo tetemphilo tekutsi sikhweshelane, sigcoke tifonyo uma sisetindzaweni tesive kanye nekugeza tandla tetfu ngemanti nensipho noma-ke ngesibulalimagciwane sekugeza tandla lesine-alcohol, kanye nekugwema imibutsano lemikhulu.  
2.2. Lendlela yekutiphatsa ngalokunengcondvo ngalokungagucuki ichubeka ngekuba siviko lesikhulukati sekutsi sitivikele tsine kanye nalabanye ekutsini singangenwa nguleligciwane.  Tindlela tetfu lesitiphatsa ngato letinesibopho titawucinisekisa kutsi siyalinciphisa lelizinga lekwesuleleka ngesikhatsi lapho sichubeka nekwakha kabusha umnotfo wetfu.
2.3. Ikhabhinethi iyachubeka nekusigcugcutela sonkhe kutsi sifake kumakhalekhikhini i-app letfolakala ku-Apple App Store noma-ke ku-Google Play Store yamahhala yaseNingizimu Afrika i-COVID-19 Alert SA. Le-app – tinkampani tabomakhalekhikhini letiyente yaba yamahhala ingafakwa mahhala – itawenta kancono kulandzelela umkhondvo ngekutsi icaphelise labo labayisebentisako uma ngabe bebahlangane nalabanye basebentisi labatse nabahlolwa batfolakala kutsi bane-COVID-19 emalangeni la-14 landlulile. Le-app ayigcogci nanoma nguluphi lwatiso lwemuntfu noma-ke ilandzelele indzawo lapho umuntfu ahlala khona.
2.4. Ikhabhinethi itawucocisana ngemiphumela yeMkhandlu Wavelonkhe Wetekulawula Ligciwane Le-Corona. Mengameli Cyril Ramaphosa ngemuva kwaloko utawubese watisa sive ngalosekwentiwe mayelana nelisunchanti leNingizimu Afrika lekunciphisa bungoti kute kutsi kulawulwe kubhebhetseka kwe-COVID-19.

3. Kutfutfukiswa Kwetakhiwonchanti
3.1. Umhlangano Wekubonisana Mayelana Nemklamo WaseNingizimu Afrika Wekulungiselela Netindzawo Tetimakethe lebewubanjelwe eMidrand, eGauteng kusukela mhla ti-3 kuya kumhla ti-4 Lweti 2020 uchubela embili luhlelo lwekucala kusebenta kwesakhiwonchanti.  
3.2. Lomkhosi ukhombise imiklamo yetakhiwonchanti lemikhulu lenge-27 yelinani lelihlanganisiwe letigidzigidzi letinge-R210 tebatjalimali baseNingizimu Afrika nebemave emhlaba, kufaka ekhatsi titfunywa tetikhungo tetimali kanye nemabhange etekutfutfukisa emave lamanyenti.
3.3. Lomhlangano wetingcoco tekulungiselela umklamo ucinisekisa kutsi imiklamo iyahlolisiswa kutsi itawusebenta yini nome cha kanye nekwesekelwa ngekwelulekwa lokutayenta kutsi ilungele lutjalomali.
3.4. Emkhatsini walemiklamo leyetfulwe kubatjalimali tikhungo tegesi yemvelo lengemanti taseNgqura-Coega eMphumalanga Kapa; Luhlelo Lwetetindlu Tetenhlalo Lwesikhungo Lesilawula Tindlu Tetenhlalo; liphayiphi laphethiloli wetindizamshini eSikhumulweni Setindizamshini SaseKapa; ingoni yesakhiwonchanti setasemkhatsini lesitawusungulwa yi-Ejensi Yavelonkhe Yetasemkhatsini YaseNingizimu Afrika, kanye nephakhi yetesayensi netheknoloji eLimpopo.
3.5. Lemiklamo lena inemandla ekucasha linani lelikhulu lebantfu baseNingizimu Afrika iphindze futsi yakhe incenye lebaluleke kakhulu yenjini lekhicita imisebenti yeLisu Lavelonkhe LaseNingizimu Afrika Lekwakha Kabusha Nekuvusetela Umnotfo leletfulwe nguMengameli Ramaphosa.
3.6. Ikhabhinethi iyalitfokotela ligalelo lelentiwe ngumkhakha lotimele, lelifake emakhono lafanele ngetindleko tawo.
3.7. Ikhabhinethi iyakwemukela kunconywa ngumkhakha lotimele kwetingcweti letinge-25 letitawelekelela Sakhiwonchanti SaseNingizimu Afrika kuphumelelisa lemiklamo lehleliwe.
3.8. Ngetulu kwaloko, Ikhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe yiNdvuna Patricia de Lille yeTemisebenti Yahulumende Nesakhiwonchanti sekutsi sakhiwo lesilwa nenkhohlakalo lesigcile kusakhiwonchanti sitawucinisekisa kulawulwa ngalokufanele kwemakontileka esakhiwonchanti.
3.9. Lihhovisi Lesakhiwonchanti Nelutjalomali kuLitiko LaMengameli kulamalanga letako litawuniketa imininingwane mayelana nekutinikela lokwentiwe batjalimali ngeliviki lemhlangano wetingcoco tekubonisana netindzawo tetimakethe.

1. Inkhomfa Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika (i-SAIC)
1.1. INingizimu Afrika itawungenisa i-SAIC yayo yesitsatfu mhla ti-17 namhla ti-18 Lweti 2020, itawugcila kulutjalomali ekubenikhona kwe-COVID-19, kuhlanganisa nekwakha.
1.2. Inkhomfa yalonyaka itawugcila ekwetfulweni kwekutinikela lokukhona kute kutsi kuphunyeleliswe kwakhiwa kwematfuba emisebenti nekutfutfukiswa kwemnotfo. Kwengeta, hulumende utawubeka tinyatselo letitawutsatfwa kwenta simondzawo lesivumela lutjalomali, ngekugcila ekwakhiweni kabusha nekuvuswa kwemnotfo.
1.3. Lenkhomfa yakhela etukwekuphumelela kwaletinkhomfa letimbili letendlulile letabanjwa nga-2018 nanga-2019 ngalokufananako, lokwakha tigidzigidzi letinge-R664, kwakha sisekelo selutjalomali kwaphindze futsi kwasheshisa kukhula kwemnotfo.

2. Emandla Agezi
2.1. Ikhabhinethi ikwemukele kusetjentiswa kweliphayiphi lemoya lekugcina lema-megawatt la-140 (MW) eNxuba Wind Farm, eMphumalanga Kapa, lokuyincenye yemjikeleto wesine weLuhlelo Lwekutsenga Umkhiciti Wemandla Agezi Lotimele Lentiwa Abe Masha. Uma asasebenta onkhe lamaphayiphi emoya, atawukhicita ema-gigawatt lange-460 ngeli-awa ngemnyaka kugridi nekuchubela embili ngalokubonakalako kutinikela kwetfu kwekugucuka kwesimo selitulu.  
2.2. Kusebenta ngalokuphelele kwaYunithi-2 yaka-Eskom kuSiphehligezi iKusile eMpumalanga sifaka-800 MW kugrdi yemandla agezi. IKusile siphehligezi sekucala e-Afrika kufaka itheknoloji yekusefa sibabule kugesi lengemanti i-flue gas desulphurisation – itheknoloji lehamba embili lesetjentiselwa kusefa ema-oksayidi esibabule, lafana ne-sulphur dioxide, kumagesi lashako kutiphehligezi letibasa emalahle noma letishisa i-oyili – lokuhambisana nemazinga emave emhlaba amanje emoya longuwona wona.
2.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela simemetelo lesentiwe yi-Total SA sekutsi itfole linani lelikhulu legesi elugwini lolungaseningizimu neMossel Bay eNshonalanga Kapa. Loku kutawufaka ligalelo emitameni yalelive yekukhulisa kuphehlwa kwagezi kute kutsi kuvumele kukhula kwemnotfo ubuye futsi uhehe lutjalomali lolunyenti.

3. I-Lekgotla Yavelonkhe Yetematekisi  
3.1. Simemetelo lesemukelwe ku-Lekgotla Yavelonkhe Yetematekisi yaleliviki leliphelile sibaluleke kakhulu ekwakheni umkhakha wetigitjelwa temmango losebenta kahle nalophephile.  Lemiphumela iholela lelive dvute nekwakheni ngalokuhlelekile indlela yekuhlomisa yemboni yetematekisi futsi kutayifaka endleleni yekukhula lesimeme.
3.2. Ikhabhinethi iyakwemukela lokutinikela ekuncumeni umkhakha wemboni yematekisi, lohambisana nemitsetfo yebasebenti yalelive iphindze futsi icinise indlela yekulawula yalemboni.  

4. Inyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka
4.1. Hulumende usebentisana nemikhakha yemmango leyehlukene kucinisekisa kuhlonyiswa ngalokuphelele kwebantfu labaphila nekukhubateka. Inyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka, lecale mhla ti-3 ngeLweti futsi itawuphela mhla ti-3 ngeNgongoni 2020, entiwa ngaphasi kwalengcikitsi: “Sisonkhe Sakha Imimango Lefaka Ekhatsi Bantfu Labaphila Nekukhubateka.”
4.2. Lesikhatsi lesi siniketa litfuba lekucaphelisa bantfu ngemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka. Lenyanga yekukhuluma kucaphelisa igcila ekumemeni yomibili imikhakha letimele neyahulumende kutsi ikhuphule kwehlwaywa, kugcina nekubonelela bantfu labaphila nekukhubateka endzaweni yemsebenti.

5. Kuvikela Bugebengu
5.1. Ikhabhinethi iyakugceka kubulawa ngesibhuku nalokungenangcondvo kwemaphoyisa lanikele timphilo tawo kusebenta nekuvikela. Lokubulawa nekuhlaselwa kwemaphoyisa kukuhlaselwa-ngco kwemtsetfosimiso wemtsetfo kanye neMtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yeNingizimu Afrika yanga-1996.
5.2. Ikhabhinethi ililela imindeni nebangani bawo onkhe emaphoyisa lashonele emsebentini njengaSayitjeni Mzoxolo Gxotani weLicembu Lelibukana Nebugebengu Lobunebungoti Lobusezingeni Leliphakeme Nalelisemkhatsini waseMonti, Umphatsisiteshi saseGroblersdal Kholoneli  Jeffrey Seroka eLimpopo, Liphoyisa Letemshoshaphansi Letebugebengu Ofentse   Mokgadinyane neMseshi Sayitjeni Billy Mahooe eFreyistata; kanye naSayitjeni Sibongile Teka naKhonstabuli  Kganyisa Sitofile eNshonalanga Kapa.
5.3. Ikhabhinethi iphindze futsi igceka kudutjulwa nekubulawa kwebantfu labasiphohlongo labaneminyaka lesemkhatsini walenge-30 nalenge-40 ngemadvodza labekahlome ngetibhamu langatiwa eGugulethu eNshonalanga Kapa ngeMsombuluko, mhla ti-2 Lweti 2020.
5.4. Ikhabhinethi icinisekisa sive kutsi emaphoyisa asebentisana nemmango atawucinisekisa kutsi bonkhe labo lababandzakanyekako kuletehlakalo tebugebengu batawuboshwa futsi babukane nesandla semtsetfo ngalokufanele.

6. Imiklomelo Yemkhakha Webetindzaba Yenhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave LangaseNingizimu (i-SADC)
6.1. Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yebentindzaba yaseNingizimu Afrika kutsi ingenise emagama alabo labafanele kutfola imiklomelo yemncintiswano weMiklomelo Yemkhakha Webetindzaba ye-SADC wanga-2021. Tintsatseli temave langemalunga e-SADC timenywa kutsi tiwungenele noma-ke tingenise emagama alabo labenyulelwe kutfola lemiklomelo.
6.2. LeMiklomelo Yemkhakha Webetindzaba ye-SADC ikhutsata imigomo ye-SADC ekuzuzeni kutfutfuka kwetemnotfo, kuthula nekuvikeleka, kanye nekukhula, kucedza buphuya, kanye nekwenta kancono lizinga nelizingamphilo letimphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.
6.3. LeMiklomelo Yemkhakha Webetindzaba ye-SADC ilithulusi lelinemandla lekuchuba indzaba ye-Afrika lensha, yemandla langenamkhawulo kanye nelitsemba lelivusetelekile lelikusasa lelincono.

7. Luhlolo Lwekuphela Kwemnyaka lwesitifiketi Lesiphakame Savelonkhe (i-NCS) Lwanga-2020
7.1. Ikhabhinethi seyilandzele Mengameli Ramaphosa ekufiseleni bafundzi bamatekuletjeni banga-2020 inhlanhla lenhle eluhlolweni lwabo lwekuphela kwemnyaka lwe-NSC lolucale lamuhla, mhla ti-5 Lweti futsi lolutawuphela mhla ti-15 Ingongoni 2020. Sicela bonkhe batali, balondvoloti bebantfwana kanye nemmango wonkhe jikelele kutsi besekele futsi bakhutsate bafundzi labatobhala lapho baphotfula kufundza kwabo kweminyaka le-12.
7.2. Lubhubhane lwe-COVID-19 lube nelifutse lelibi kabi ekufundzeni nakumalungiselelo eluhlolo lwekuphela kwemnyaka weLibanga le-12. Nanoma kunjalo, Litiko Letemfundvo Lesisekelo netikolo bangenise luhlelo lwekuvala sikhatsi setifundvo lesilahlekile kulungiselela bafundzi. Ikhabhinethi inelitsemba lekutsi labafundzi banawo emandla ekutfola imiphumela lemihle kakhulu.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Luhlelo Lwahulumende Lwekusebenta (i-PoA)
1.1. Ikhabhinethi iwemukele Umbiko wekucala we-PoA waHulumende lowentiwa kabili ngemnyaka wangaBhimbidvwane nangeNhlaba 2020. Umsebenti lowentiwe ngalesikhatsi lesi unika emandla ekusebenta Luhlakamsebenti Lwelisubuciko Lwethemu Lesemkhatsini Lwanga-2019-2024.
1.2. Lesikhatsi lesibuyeketiwe sishayisene nemiphumela lephatamisako yelubhubhane lwemave emhlaba lwe-COVID-19, lokwente kutsi imitfombo lusito nekusebenta kwahulumende kuyiswe ekuvikeleni timphilo netindlela tekutiphilisa.
1.3. Nanoma kunjalo, Ikhabhinethi iyatfokota ngenchubekelembili leyentiwe ekuphumeleliseni loko lokubalulekile lebekufanele kutsi kwentiwe. Nanoma-nje lokunye kwaletintfo letibalulekile kwaphatamiseka, Ikhabhinethi iyenetiseka ngetinhlelo tekuvusa kabusha leticatjangwako temacembu lehlukene. Imininingwane yalombiko itawucaciswa emihlanganweni lehleliwe yemacembu nebemikhakha yetindzaba.

C. Umkhosi Lotako

1. INingizimu Afrika Ingena Kusivumelwane Setebudlelwane Nekusebentisana (i-TAC) Netive TaseNingizimu Nemphumalanga Ye-Eshiya (i-ASEAN)  
1.1. Indvuna Yetebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba, Dkt. Naledi Pandor, itawumelela Hulumende waseNingizimu Afrika kulomkhosi weNingizimu Afrika wekungena ku-TAC ne-ASEAN.
1.2. Umkhosi wekusayina kuvidiyo-inthanethi utawentiwa ngaLesibili, mhla ti-10 Lweti 2020. Indvuna Pandor itawuhlanganyela kulomkhosi iseKapa, lapho itawube akanye neNhloko yeMishini yeLikomidi le-ASEAN LasePitoli.
1.3. INingizimu Afrika inebudlelwane betebuncusa nebetemnotfo ngalinye lemalunga e-ASEAN. Kungena kwalelive kule-TAC kutawucinisa ngekwemtsetfo budlelwane balo ne-ASEAN njengelicembu.
1.4. Kungena kweNingizimu Afrika ku-TAC kuphindze futsi kube litfuba lekufaka emandla ekubambisaneni kwetepolitiki netemnotfo ngalenhlangano yetemave emhlaba lebalulekile nalekhulako.

D. Imibiko

1. Kuhalalisa

1.1. Ikhabhinethi ilandzela Mengameli Ramaphosa ekuhalaliseleni Dkt. John Pombe Magufuli ekukhetfweni kwakhe njengaMengameli lotawubekwa we-United Republic yaseTanzania. Silindzele kusebenta naDkt. Magufuli kucinisa budlelwane balamave lamabili, nakanye nasetindzabeni tetintfo letifananako letifunwa ngulesigodzi seNhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave LangaseNingizimu Ye-Afrika, kanye nelivekati lase-Afrika nemhlaba.
1.2. Ikhabhinethi ihalalisela Mk. Shudufhadzo Musida ngekwetfweswa umchele wekuba Yinkhosatana YaseNingizimu Afrika yanga-2020 iphindze futsi imfisela lokuhle endzimeni yakhe yekuba nguMmeleli weLuphawuntsengiso LwaseNingizimu Afrika. Uhlangana nencenye yebantfu baseNingizimu Afrika labaphakamisa umjika waseNingizimu Afrika kubeka lelive ezingeni leliphakeme emaveni emhlaba.
1.3. Ikhabhinethi ihalalisela iBanyana Banyana, labacale kudlalela Indzebe yabo ye-COSAFA bavikela sicoco sabo ngekwehlula i-Angola nga-2-0 eMonti, eMphumalanga Kapa ngaLesibili, mhla ti-3 Lweti 2020.

2. Kudvudvuta
Ikhabhinethi yendlulisele emavi ekulila newendvudvuto emndenini nakubangani ba:

2.1. Mnu. Enuga Sreenivasulu Reddy, loshone asaneminyaka le-96 budzala. Watalelwa emndenini lotishikashiki kutepolitiki eNingizimu ye-Indiya. Wahola umkhankhaso waMhlabuhlangene lebewulwa nelubandlululo futsi wesekela ngemandla umbutfo wenkhululeko webantfu baseNingizimu Afrika sikhatsi lesingaba ngetulu kwehhafu yemnyakalikhulu, waphindze futsi wadlala indzima lebalulekile ekukhutsateni kunklinywa kutemnotfo kwalelive ngemave emhlaba.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – loKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139
Lusuku: Lesine, mhla ti-5 Lweti 2020
Lesitatimende sikhishwe: Tekuchumana Tahulumende Nekwatisa (i-GCIS)
www.gcis.gov.za; www.gov.za

Share this page

Similar categories to explore