IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu nakama-4 kuSinyikhaba wee-2020

A. Ezingundabamlonyeni

1.  Umnotho 

1.1. IsiTatimende seSabelo seeMali sokuKhibelela somNyaka wee-2020 esethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni mhlana ama-28 kuSewula wee-2020 sihlahla indlela ephungula iimali ezisetjenziswa ngurhulumende ngemisebenzakhe. Godu sisekela nokuhluma komnotho ngomnqopho wokuphakamisa ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi edingeke khulu. Lesisabelo sisekela imizamo yethu yokuvuselela umnotho ogirizwe sisiFo seNgogwana i-Corona (i-COVID-19), begodu sinjalo nje sidosa namasiso.

1.2. IKhabinethi ithokozela i-Operation Vulindlela, ezakusekela ukuphunyeleliswa kweHleloqhinga lokwAkha kabuTjha nokuVuselela umNotho ngokukhambisa msinyana amatjhuguluko aqakathekileko amaqalontanzi.

1.3. IKhabinethi idzimelele esibopheni sayo sokuhlumisa umnotho ngobutjha, ngalokho-ke lamagadango wethu aqinileko wanje azakugijimisa imizamo yethu yokwakha umnotho osimelela ngcono.

2. I-COVID-19

2.1. IKhabinethi iphatheke kumbi ngokuthi abanye abantu baziphatha budlabha nangaphandle kokuzihlonipha, unga i-COVID-19 seyiphelile. IKhabinethi ikhombela boke abantu eSewula Afrika ukuthi bahlale bahlonipha imilayelo yezepilo yokuqalangana, yokufaka amamaski nabahlangana nabantu bebanande bahlamba izandla ngamanzi nesibha namkha bazihlikihle ngesihlanzekisi esine-alkhoholi, babalekele nokuba hlangana nabantu abanengi.

2.2. Ukuhlala uziphatha kuhle ngeenkhathi zoke yona ndlela ephambili kinazo zoke zokuzivikela nokuvikela abanye kilengogwana. Ukuziphatha kwethu kuhle kuzakuqinisekisa ukuthi siphungula inani labantu abatheleleka ngengogwana ye-corona ukube ngahlanye siragela phambili ngokuvuselela umnotho welizwe lekhethu.

2.3. IKhabinethi iragela phambili ngokusikhuthaza soke ukuthi sidawunilowude isisetjenziswa seselifowuni sokuYelelisa nge-COVID-19 esitholakala simahla, esibizwa nge-COVID-19 Alert Mobile App, esitholakala ku-Apple App namkha ku-Google Play Store. Isisetjenziswesi – iinkhampani zethungelelwano lezokuthintana ezilisusele iindleko zentengo begodu umuntu akghona ukusidawunilowuda simahla – sizakwenza wenzeke ngcono umsebenzi wokulandelela ngokulemukisa abasebenzisi nayibe bakhe baba seduze nabanye abasebenzisi abatholakele banengongwana ye-COVID-19 emalangeni ali-14 adlulileko. Isisetjenziswesi asivezeli abanye abantu imininingwana yomuntu okhe wabanjwa yi-COVID-19 begodu asilandeleli nokuthi umuntu loyo uhlalaphi.

2.4.  IKhabinethi izokubonisana ngomphumela womKhandlu oLawula zeNgogwana ye-Corona (i-National Coronavirus Command Council) ngeveke ezako. Ngemva kwalokho uMengameli u-Cyril Ramaphosa uzakwethulela isitjhaba ikulumo ngendima esele ikhanjiwe ngamaqhinga wokukhandela nokulawula ukurhatjheka kwe-COVID-19.

3. Ukuthuthukiswa Komthangalasisekelo

3.1. UmHlangano wokuBonisana ngezomThangalasisekelo nezeMakethe ebewubanjelwe e-Midrand, e-Gauteng mhlana ama-3-4 kuSinyikhaba wee-2020 kuraga umsebenzi wokuphumelelisa ihlelo lomthangalasisekelo.

3.2. Umhlangano lo utjengise/wenze umqaliso ngamaphrojekthi ama-27 angamakhulu womthangalasisekelo abiza imali ema-R210 wamabhiliyoni kubasisi beSewula Afrika nebamazwe ngamazwe sebahlangene, ekubalwa hlangana nabo nabajamele iinhlangano zeemali zokuthuthukisa kunye namabhanga wezetuthuko athuthukisa amakoro ngamakoro.

3.3. Umhlangano wamalungiselelo wamaphrojekthi la uqinisekisa ukuthi amaphrojekthi la ahlolwa ahlolisiswe ukuthi akulungele kangangani ukusebenza abe anikelwe nesekelo lezeluleko ezizawenza alungele amasiso.

3.4. Hlangana namaphrojekthi ethulelwe abasisi kubalwa nesikhungo serhasi  yemvelo ephendulwe yaba litlelezi i-Ngqura-Coega esePumalanga Kapa; iHlelo lokwAkhela abaNtu iziNdlu leBandla eliLawula zokwAkhelwa kwabaNtu; iphayiphu leembaseli zaboflayi eDoyelweni laboFlayi le-Cape Town;  iziko lezomkayi elizokuvulwa yiHlangano yezomKayi yeSewula Afrika, kunye nendawo yezesayensi nezethekhnoloji e-Limpopo.

3.5. Amaphrojekthi la anamandla wokuthi angaqatjha amaSewula Afrika amanengi abe yingcenye eqakathekileko yehlohlomezela yokuvulwa kwemisebenzi kweHlelo lokuVuselelwa komNotho eSewula Afrika elisandukuvulwa nguMengameli u-Ramaphosa mhlapha.

3.6. IKhabinethi ithokozela isandla esifakwe yikoro yangeqadi, yona esize ngelwazi layo elikhethekileko ngeendleko zayo.

3.7. IKhabinethi ithokozela ukuthunyelwa kwezazi ezima-25 ezithunyelwe yikoro yangeqadi kobanyana ziyokusiza abaphethe iindaba zomthangalasisekelo eSewula Afrika ukuphumelelisa amaphrojekthi ahlelelweko la.

3.8. Ukudlula lapho, iKhabinethi ithokozela isimemezelo sikaNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo u-Patricia de Lille sokuthi isijamiso somthangalasisekelo esilwa nobukhohlakali sizakwenza isiqiniseko sokuthi amakontraka wezomthangalasisekelo aphathwa ngesandla esinomthetho.

3.9. I-Ofisi yezomThangalasisekelo nezamaSiso e-Ofisini kaMengameli eemvekeni ezizakwezi izokuveza imininingwana yokuzibophelela kwabasisi emhlanganweni wokubonisana ngezemithangalasisekelo nangeemakethe.

1.  IKhonferensi YezamaSiso YeSewula Afrika (i-SAIC)

1.1. ISewula Afrika izokusingatha umhlangano wayo wesithathu we-SAIC mhlana ali-17 ukuya nakali-18 kuSinyikhaba wee-2020 lapho kuyokuqalanwa khona nezamasiso hlangana nokuyalukiswa yi-COVID-19, nokunzinzisa kunye nokwakha.

1.2. Ikhonferensi yanonyaka iqalene nokufezwa kweembopho zakhathesi ngomnqopho wokuphumelelisa ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi nokuthuthukiswa komnotho. Ngaphezu kwalokho, urhulumende uzokwethula amagadango athethweko wokwakha ubujamo bamasiso obuhle, lapho kuyokuqalelelwa khona khulu khulu ukuvuselelwa komnotho.

1.3. Ikhonferensi le yakhelela phezu kwepumelelo yamakhonferensi amabili wokugcina abanjwe ngomnyaka wee-2018 newee-2019 ngokulandelana, abuthelela imali ema-R664 wamabhiliyoni, abe endlalela amasiso nokuhluma okukhamba msinyana.

2. Iimbaseli   

2.1. IKhabinethi ikuthokozele ukufakelwa kwesiphehligezi sommoya sokugcina samandla we-140 megawatts (MW) eNxuba Wind Farm, esePumalanga Kapa, ekuyingcenye yesigaba sesine seHlelo leliZwe labaPhehli  beemBaseli eziVuselelwako abaziJameleko. Nasele zifakwe zoke iimphehligezi zommoya, zizakuphehla ama-460 wama-gigawatt wama-awa ngomnyaka ebhayeleni yokuphehla igezi elizweni lekhethu, ngaleyindlela ibonakale mbala indima yesandla esifakwa lilizwe lekhethu esibopheni sokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi. 

2.2. Ukusebenza ngokupheleleko kwephiko elenza imali kuYunithi 2 yakwa-Eskom ePhawa yeKusile eseMpumalanga kufaka umlilo wama-800 wama-MW ebhayeleni yelizwe loke. IKusile yiphawa yokuthoma e-Afrika ukusebenzisa ithekhnoloji yokuhlwengisa irhasi – eyithekhnoloji yezinga elingaphezu kwawo woke esetjenziselwa ukukhupha ama-oksayidi we-sulphur, njenge-sulphur-dioxide  emarhasini we-ekzozo emaphawa abasa ngamalahle namkha nge-oli – ekuyikambiso ekhambisana namazinga wamazwe ngamazwe wakhathesi  wokulawula ikhwalithi yommoya.

2.3. IKhabinethi ibuye yathokozela nesimemezelo se-Total SA esithi ithole irhasi enengi eligwini le-Mossel Bay eseTjingalanga Kapa. Lokhu-ke kuzakungezelela emizameni yelizwe lekhethweli yokukhulisa/yokwandisa ukuphehlwa kwegezi kobanyana umnotho uzokuhluma bewudose amasiso ngobunengi.

3. I-Lekgotla leliZweloke kezamaTeksi

3.1. Isivumelwano ekuvunyelenwe ngaso ku-Lekgotla lamaTeksi leliZweloke siyisika ekwakhiweni kwehlelo lokuthutha umphakathi elisebenza ngcono neliphephileko.  Umphumela walelibandla utjhideza ilizwe eduze kokunzinzisa indlela yokusebenza kwamateksi begodu uzakubeka indlela yokusebenza kwamateksi emtlhaleni wokuhluma obambelelako.

3.2. IKhabinethi iyakuthokozela ukuzibophelela kwebubulo lamateksi ekorweni elisebenza ngaphasi kwayo, yona eqinisekisa ukuthi kusetjenzwa ngokuthobela imithetho yelizwe elawula imisebenzi beyiqinise ukulawuleka kwehlelo lokusebenza kwamateksi.

4.  INyanga yokuPhandlulula ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka

4.1. URhulumende usebenzisana namakoro womphakathi ngokuhlukahluka kwawo ukuqinisekisa ukuthi abantu abanokukhubazeka bahlonyiswa ngokupheleleko. INyanga yokuPhandlulula ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka, ethome nakama-3 kuSinyikhaba ezakuphela nakama-3 kuNobayeni, yembeswe ngommongondaba othi: “Sakha Umphakathi Siqalelela Nabanokukhubazeka.”

4.2. Lesisikhathi siveza ithuba lokuphakamisa ukuphandlululeka ngamalungelo wabantu abanokukhubazeka. Lenyanga yokuphandlulula iqale khulukhulu ukukhombela umphakathi amakoro wangeqadi ukuthi baphakamise ukuqatjhwa, ukubaqatjhela safuthi emsebenzini nokubavulela amathuba abantu abanokukhubazeka.

5. Ukukhandelwa Kobulelesi

5.1. IKhabinethi izisola ngamagama abukhali izenzo zokubulawa ngesihluku kwamapholisa azinikele emsebenzini wawo wokusebenzela nokuvikela isitjhaba. Ukubulawa nokusahlelwa kwamapholisa kukulwisana nokusebenza komthetho nomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika wangomnyaka we-1996.

5.2. IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani bamapholisa abulewe asemsebenzini, anjengoSayijeni Mzoxolo Gxotani we-East London Tactical Response Team yePumalanga Kapa, noKhomanda omKhulu wesiteyitjhi samapholisa  se-Groblersdal ese-Limpopo  uKholonele Jeffrey Seroka, noFokisi wamaCala woBulelesi u-Ofentse Mokgadinyane kunye noFokisi onguSayijeni u-Billy Mahooe eFreyistata, noSayijeni Sibongile Teka kunye no-Constable Kganyisa Sitofile beTjingalanga Kapa.

5.3. Ukudlula lapho, iKhabinethi ikusola ngamandla ukubulawa ngokudunyuzwa kwabantu ababunane beminyaka yobudala ehlangana kwama-30 nama-40 abadunyuzwe babantu abatjhili eGugulethu eseTjingalanga Kapa ngoMvulo nakama-2 kuSinyikhaba wee-2020.

5.4. IKhabinethi iqinisekisa isitjhaba ukuthi amapholisa asebenzisana nomphakathi ukwenza isiqiniseko sokuthi labo abanesandla kilamacala wobulelesi bayabotjhwa baqalane nesandla somthetho ngokupheleleko.

6. AboNongorwana beeMbikiindaba beHlanganisela yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC)

6.1. IKhabinethi ikhombela zoke iimbikiindaba zeSewula Afrika ukuthi zingenele iphaliswano lomNyaka wee-2021 laboNongorwana beeMbikiindaba beHlanganisela yamaZwe we-Afrika engeSewula. Ababikiindaba bamazwe we-SADC bayamenywa bona bangenele leliphaliswano namkha bathumele amabizo abaphakamisa ukuthi angangenela iphaliswaneli.

6.2. Leliphaliswano laboNongorwana beeMbikiindaba likhuthaza iminqopho ye-SADC yokuphumelelisa ukuthuthuka komnotho, ukulethwa nokuphakanyiswa kokuthula nokuvikeleka, nokuhluma nokukhula, ukurarhwa kobuchaka, kunye nokuphakamisa izinga nekhwalithi yepilo yabantu be-Afrika engeSewula.

6.3. AboNongorwana beeMbikiindaba be-SADC balithulusi elinamandla kumbi lokutjhayela indaba ye-Afrika etja, enethuba lamandla anganamkhawulo kunye nethemba elitjha lengomuso elingcono.

7. IinHlahlubo zikaMethrikhi zokuPhela komNyaka (i-NSC)

7.1. IKhabinethi ihlanganyele noMengameli u-Ramaphosa ekufiseleni ubuhle nepumelelo abafundi bakaMethrikhi ekutloleni kwabo iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka (ze-NSC), ezithome namhlanjesi, nakama-5 kuSinyikhaba kanti-ke zizakuphela nakali-15 kuNobayeni wee-2020. Sikhuthaza boke ababelethi, abakhulisi/abatjheji babentwana kunye nomphakathi woke ukuthi basekele bebakhuthaze abafundi nabaqedelela isigaba sabo sokugcina sefundo yeminyaka eli-12.

7.2. Isifo se-COVID-19 esirhatjheke iphasi loke sikuliyile ukufunda kwabentwana eenkolweni kunye neenhlahlubo zeGreyidi ye-12. Nokho-ke umNyango wezeFundo esiSekelo neenkolo beze neqhinga lamahlelo wokukhibelela iimfundo ukulungiselela abafundi iinhlahlubo. IKhabinethi ineqiniso lokuthi lababafundi banekghono lokuthola imiphumela emihle khulu kinayo yoke.

B. IinQunto zeKhabinethi

1. IHlelo lokuSebenza likaRhulumende (i-PoA)

1.1. IKhabinethi iwudlulisile umBiko we-PoA wokuthoma ophuma kabili ngomnyaka, wehlandla likaTjhirhweni ukuyokufika kuMgwengweni wee-2020. Umsebenzi owenzeke ngesikhathi salelihlandla uphumelelisa umTlamo weQhinga leeMali wesiKhathi esiPhakathi komNyaka wee-2019-2024 (2014-2019 MTSF).

1.2. Lesisikhathi esiqaliweko sithomene nesikhathi esimbi sokuliyeka kwepilo okubangwe yi-COVID-19 ephasini loke, esibange ukuthi imithombo yamandla karhulumende nemisebenzi yakhe iphambukiselwe kamanye amahlelo wokuhlenga ipilo yabantu nemithombo abaziphilisa ngayo.

1.3. Nanyana kunjalo iKhabinethi ithokozile ngendima esele yenziwe ekuphumeleliseni amahlelo angaqakathekileko. Nanyana amanye amahlelo aliyekile nje, kodwana iKhabinethi yanelisekile ngamahlelo wokuvuselela alungiselelweko wehlanganisela yeenqhema zomsebenzi kwarhulumende. Imininingwana yemibiko le izakwethulwa emihlanganweni yeendaba ehleliweko yehlanganisela yeenqhema zomsebenzi.

C. Umnyanya Ozako

1. ISewula Afrika iVumela isiVumelwano sesiNgani nokuSebenzisana (i-TAC) namaZwe weSewula Pumalanga Ye-Asia (i-ASEAN)

1.1. UNgqongqotjhe weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba uDorh. Naledi Pandor uzokujamela uRhulumende weSewula Afrika lokha iSewula Afrika nayamukela isiVumelwano se-TAC ne-ASEAN.

1.2. Umnyanya wokutlikitla uzokubanjwa ngethungelelwano levidiyo ngeLesibili nakali-10 kuSinyikhaba wee-2020. UNgqongqotjhe u-Pandor uzozibandakanya aseKapa lapho azakuhlangelwa khona ziinKhulu zeBandla leenThunywa zeKomidi yePitori ku-ASEAN.

1.3. ISewula Afrika inobudlelwana bobuzenda nebomnotho namalunga we-ASEAN ngalinye ngalinye. Ukwamukelwa kwesivumelwanesi lilizwe lekhethu kuzakunzinzisa ngokuhlelekileko ubudlelwano namazwe we-ASEAN.

1.4. Ukungena kweSewula Afrika ku-TAC kulithuba lokuqinisa ukusebenzisana kezepolitiki nezomnotho nalehlangano yamazwe ngamazwe eqakathekileko nekhulako.            

D. Imilayezo

1. Siyabathokozisa

1.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Ramaphosa ekuthokoziseni uDorh. John Pombe Magufuli ngokwenyulelwa kwakhe esikhundleni sokuba nguMengameli we-United Republic of Tanzania. Silindele ukusebenzisana noDorh. Magufuli ukuqinisa ubudlelwano obuqinileko hlangana namazwe amabili la, neendabeni zokusebenzisana ngeenrhuluphelo ezifanako esiphandeni se-SADC, kunye neKhonthinenthini ye-Afrika nephasini loke.  

1.2. IKhabinethi ithokozisa uMm. u-Shudufhadzo Musida ngokuthweswa kwakhe unongorwana wokuba yiKosazana enguNomhlekhabo weSewula Afrika womNyaka wee-2020, begodu imfisela okuhle emsebenzini wakhe njengomJameli oPhakamisa iliZwe leSewula Afrika.  Uhlanganyela nengcenye yamaSewula Afrika aphakamisa iflarha yeSewula Afrika ukunzinzisa ilizwe lekhethweli ephasini zombelele.

1.3. IKhabinethi ithokozisa i-Banyana Banyana ethome ukuvikela unongorwana wayo weBhigiri ye-COSAFA ngokubetha i-Angola emdlalweni obewudlalelwa eBhayi, esePumalanga Kapa, ngeLesibili nakama-3 kuSinyikhaba wee-2020.

2. Silila Imbiko 

IKhabinethi ibalilele imbiko bekhabo nabangani baka:

2.1. Nom. Enuga Sreenivasulu Reddy, obhubhe aneminyaka ema-96. Wabelethwa emndenini owawunommoya wepolitiki e-South India.  Wadosa phambili ijima leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko lokulwa nombuso webandlululo (i-apartheid) wabe wasekela ngezenzo umzabalazo wokulwela ikululeko yeSewula Afrika isikhathi esingaphezulu kwama-50 weminyaka, wabe waba nendima eqakathekileko ayilima ekulwisaneni nokutswinywa kweSewula Afrika mamazwe wangaphetjheya.   

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi

INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore