A. Tindzaba Telive
1. Kwakha iNingizimu Afrika Lephephile
1.1. Kulwa Nebugebengu
1.2. IKhabhinethi ikwemukele kuboshwa kwemsolwa loneminyaka lenge-40 budzala lokukholelwa ekutseni ungulomunye walabahamba embili kulomkhankhaso wekutfumba bese kufunwa inhlawulo locondziswe kubosomabhizinisi eNingizimu Afrika. Uphindze futsi asolwe ngekuba lihambambili lelimcoka kuletidzakamiva te-crystal meth letisandza kutfolwa lapha etindzaweni letisemaphetselweni eJozi eFourways naseBruma letibita linani letigidzi letinge-R300. Lokubanjwa kwalomsolwa kugcizelela kutinikela kwahulumende ekulweni ngesandla lesicinile nebugebengu lobuhleliwe.
1.3. IKhabhinethi iyakwesekela kutfunyelwa kwemacembu lamihibahiba lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi abukane nesimo selizinga leliphakeme lebugebengu lesenteka eMphumalanga Kapa. Lamacembu lamihibahiba afaka ekhatsi emacembu lalwa nebugebengu lobuhleliwe, etekusebenta lokukhetsekile kanye netebunhloli. IKhabhinethi ikuphindzile futsi yakusho kubacinisekise bekugcina kweMtsetfo kutsi imimango ngeke yaphike solo itfunjwa tigebengu bese tifuna inkhokhelo.
1.4. IKhabhinethi iphindze futsi yemukela kuboshwa nguMtimba Lolawula Iminyele kwemsolwa lotfolakale anemapasipoti lange-34 eSangweni laseLebombo Lekungena eMzambiki. Loku kuyincenye yemizamo lechubekako yekulwa nekungena ngalokungekho emtsetfweni kwelicembu letigebengu letihlose kungahloniphi imitsetfo yeminyele yetfu lelawula kungena kulelive.
1.5. Kulwa nebugebengu kusibopho sekwabelana ngaso emkhatsini wemaphoyisa, imimango kanye naleminye imikhakha nekutsi iKhabhinethi iyachubeka nekukhutsata takhamuti kutsi tisebentisane nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo kute kuliwe nebugebengu emimangweni yetfu.
1.2. Kulwa nebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite nekubulawa kwabomake (i-GBVF)
1.2.1. IKhabhinethi icela onkhe emadvodza esive setfu kutsi ahlanganyele kulomkhankhaso waMengameli Cyril Ramaphosa wekutsatsa sinyatselo sekulwa ne-GBVF ngekutsi asayine sifungo lesiku-inthanethi ku: www.stateofthenation.gov.za/endGBVF.
1.2.2. Ngekusayina lesifungo, emadvodza ayatinikela kutsi abe yincenye yelikhambi ngekutsi atiphatse kahle futsi netimongcondvo letinhle, kanye nekutsatsa sinyatselo sekutibophelela ngetento tawo. Lesifungo siphindza futsi sibophelele emadvodza kutsi angeke aphakamisele bomake sandla, atawuphatsa bomake ngelabalingana nawo, ahloniphe emalungelo abomake, kanye nekubaphatsa ngesitfunti. Kulawula i-GBVF ngekuhlanganyela kutawuletsa umphumela wekutsi kube nemimango lephilile, lephephile nalenekuthula lokukhulu lapho bomake nebantfwana bangaphila khona kahle.
1.2.3. Kwengeta kuloko, iKhabhinethi yakwemukela kuvulwa kwe-kweSikhuno se-65 eSibhedlela saseMitchells Plain eKapa ekucaleni kwaleliviki kute isekele labahlukunyetwe yi-GBVF. Kusungulwa kwema-Thuthuzela Care Centre nguhulumende kulelive lonkhe kuyimphendvulo kulesidzingo lesiphutfumako sekuvikela, kuphendvula kanye nekwesekela labahlukunyetwe budlova, ikakhulu bomake nebantfwana.
1.2.4. IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngelubalobalo lolwenyuke kakhulu lwebantfu labasha labakhulelwako lapho bantfwana labancane labaneminyaka le-10 ngebudzala baba batali kungakafiki sikhatsi.
1.2.5. IKhabhinethi icela kakhulu ummango kanye nebatali kutsi basite kutsi kusonjululwe lensayeya ngekutsi kubikwe nome ngabe ngubani lolala nemntfwana lomncane (umntfwana longaphasi kwemnyaka le-16 budzala) ngobe loko kulicala lebugebengu.
1.2.6. Nangabe lelive alisebentisani ngekubambisana ekulungiseni lensayeya yekukhulelwa kwetidzandzane, bomake nemantfombatana lasesemancane batawuchubeka njalo baphila imphilo yebuphuya lobungapheli, baswela temfundvo netemnotfo.
1.3. Kukhishwa kucala kwekhalenda yelushicilelo lwekota yelubalobalo lwetebugebengu
1.3.1. IKhabhinethi yakunaka kukhishwa kucala kwekhalenda yeluchicilelo lwekota yelubalobalo lwetebugebengu lwemnyakatimali wanga-2024/25. Lubalobalo lwetebugebengu lutawukhishwa ngeNgci kanye nangeLweti 2024, kanye nangeNdlovulencane nangeNkhwekhweti 2025. Lokukhishwa njalo kwelubalobalo lwetebugebengu kubalulekile ekucapheleni tindlelamvama tetebugebengu kanye nekutsatsa tincumo letincono tekulwa nebugebengu.
1.4 Lulawulo Lwetinhlekelele
1.4.1 IKhabhinethi yakwemukela kungenelela lokuphutfumako lokwentiwa Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu kusita imindeni lete emakhaya emakhaya ayo leyakhukhulwa ngemanti ngesikhatsi tindvonga telidamu tibhidlika mhla ti-8 Ingci 2024 kuMasipala waseSwartland eNshonalanga Kapa.
1.4.2 Kwesekelwa kuyachubeka kuniketwa imindeni letsintsekile Ngemuva kwekwehluleka kwemadamu lamatsatfu asepulazini, laseRiverlands labange umonakalo lomkhulu etimphahleni nakusakhiwocnhanti. Emazinga emanti nyalo asehlile kute kutsi labo bahlali – labahlengiwe phambilini – babuyele emakhaya abo. Nanome kunjalo, bungaka lobuphelele balomonakalo busahlolwa, nekutsi letikhungo temmango letimbili letikhona tisasevulekile kute kutsi labo bahlali labanconota kutsi bangabuyeli emuva emakhaya abo ngekushesha.
1.4.3 Njengaloku sikhatsi setimvula sisondzela encenye lengasenyakatfo yelive, iKhabhinethi icela bomasipala kutsi bacinisekise kutsi imisele ledvonsa emanti lagijimako ihlobile futsi ayikavaleki kucinisekisa kutsi kuba nekugeleta kwemanti kahle nalina.
2. Temnotfo
2.1 Lubalobalo lwekota lwetemisebenti
2.1.1 Lizinga lelisemtsetfweni lekungacashwa belinge-33.5% ngekota yesibili ya-2024, lenyuke nga-0.6 yemaphesenti kusukela ekoteni yekucala (ngekota yekucala belinge-32%). Kweswelakala kwemsebenti kwehle ngetigidzi letinge-92 000 kwaya etigidzini leti-16.7 ngekota yesibili ya-2024. Linani lebantfu lelingasebenti lenyuke nge-158 000 laya etigidzini le-8.4 ngekota lefananako.
2.1.2 Luhlatiyo lolwentiwe tetimboni luveta kwehla kwelinani lebantfu labacashiwe emkhatsini weminyaka lesihlanu yetimboni letilishumi emkhatsini weKota ye-1: 2024 neKota ye-2: ya-2024. Kwehla kwebantfu labangasebenti kube kakhulu etimbonini Tekuhweba (nga-110 000), kuTekulima (nge-45 000), kanye nesemakhaya Latimele (nge-18 000).
2.1.3 Nanome kunjalo, kucashwa lokunengi kwenteke Kutekwakha Impahla (49 000) kanye Nasemisebentini Yetenhlalo Yemmango (36 000). Lokukhula lokusimeme kutekwakha timphahla kusikhutsati ekutsembeni emsebentini lotakwakha umnotfo lokhicitako. Hulumende solomane agcile njalo kuloko lakubeke embili kutsi utawucala ngako akwente kwakha umnotfo lofaka wonkhe wonkhe lodala imisebenti.
2.2. Kwehla Kwemandla Emali
2.2.1. Kwehla kwemandla emali ngemnyaka ekutsenga kwemakhasimende beku-4.6% ngaKholwane 2024, yehla kusuka ku-5.1% ngeNhlaba 2024. Inkhomba yentsengo yebatsengi yenyuke nga-0.4% ngenyanga ngenyanga ngaKholwane 2024.
2.2.2. Lokufake ligalelo lelikhulu kulelizinga lekwehla kwemandla emali lemnyaka la-4.6% kube:
• Tetindlu nemitselo (kwenyuke nga-5.3% umnyaka ngemnyaka nakucatsaniswa nalowengcile futsi kwafaka 1.3 emaphuzu emaphesenti),
• Tintfo letibe yinhlanganisela kanye netinsita (kwenyuke nga-7.0% umnyaka ngemnyaka nakucatsaniswa nalowengcile futsi kwafaka 1.0 liphuzu leliphesenti),
• Kudla netinatfo letingasito tjwala (kwenyuke nga-4.5% umnyaka ngemnyaka nakucatsaniswa nalowengcile futsi kwafaka 0.8% liphuzu leliphesenti), kanye
• Netekutfutsa (tenyuke nga-4.2% umnyaka nemnyaka nakucatsaniswa nalowengcile futsi kufake 0.6 liphuzu leliphesenti).
NgaKholwane 2024, lizinga lekwehla kwemandla emali lemnyaka le:
• Timphahla beli-4.6%, lehle lasuka ku-5.5% ingeNhlaba 2024, kanye
• Neletinsita beli-4.7% lenyuka nga-4.6 ngeNhlaba 2024
2.3. Temandla
2.3.1. Kusayinwa kweMtsetfo Wekuchibela Tekulawula Gezi kutsi ube nguMtsetfo losebentako nguMengameli Ramaphosa kudala sikhatsi lesisha semkhakha wagezi lonekuchudzelana nekusimama lohlangabetana netidzingo tagezi taseNingizimu Afrika.
2.3.2. Letichibelo tenta kutsi kube ncono kubakhona kwetemandla ngekufaka kakhulu labatibandzakanyako ekukhiciteni emandla.
2.3.3. Kubakhona kwemandla kulelive kuphindze futsi kwaciniswa kwengetwa kwemamegawatsi la-2 500 agezi latawufaka kugridi yavelonkhe ekupheleni kwenyanga yeNyoni 2024. Lamandla langetiwe latawubuya eMedupi Unit 4, Kusile Unit 6 naseKoeberg Unit 2 atawubeka lelive ngalokucinile emvileni wekufinyelela libanga leselihanjiwe lemalanga la-150 ngaphandle kwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga. Lelibanga leselihanjiwe lemalanga la-148 ngaphandle kwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kufinyelelwe kuwo ngenca yekwehlisa kusebentisa kwema-open-cycle gas turbine, lokuholele ekutseni kongiwe tigidzigidzi leti-R10.21 tetindleko tadizili bakucatsaniswa nesikhatsi lesifananako kulomnyaka lophelile.
2.3.4. IKhabhinethi ikunakile kuhociswa kwesincumo sekutsenga emandla lamasha ekuphehla gezi wenuzi yiNdvuna Yetagezi Nemandla, Dkt. Kgosientsho Ramokgopa, kuvumela kutsi kube khona kubonisana nemmango lokuchubekako. Ikhabhinethi icinisekise kutsi emandla enuzi solomane asayincenye yekubhicaniswa kwemandla kwalelive ngobe kwenta kutsi kube nekukhishwa kwekhabhoni lokuphasi, umtfombolusito wetemandla lowetsembekile longafaka ligalelo lelimcoka ekubeni khona kwemandla kulelive kanye nakutinhloso tesimomvama selitulu.
2.4. Sakhiwonchanti Setikhumulo Temkhumbi
2.4.1. IKhabhinethi yakwemukela kwetfulwa kwetikebhe tekudvonsa imikhumbi letisihlanu (5) kuletisikhomboisa (7) lokuyincenye yeluhlelo lwekuvusetela lolwentiwa nguMtimba Wekugunyata wakaTransnet Wetikhumulo Temkhumbi Tavelonkhe kute kulungiswe tinsayeya tesiminyeminye etikhumulweni temikhumbi talelive lokuhambisana ne-Freight Logistics Roadmap kute kubuyiselwe esimeni sekusebenta ngelikhono nangekuchudzelana etikhumulweni tetfu temikhumbi nasetitimeleni.
2.4.2. Tikebhe tekudvonsa imikhumbi tifakwe tebuchwepheshe besimanjemanje kanye nemandla ekudvonsa sisetjentiswa sasemantini latfutfukisiwe kutawusita ekunciphiseni tikhatsi letitsatfwa mikhumbi etikhumulweni kute kutsi kube nekuhamba ngekushesha kwemikhumbi nekuhanjiswa ngekushesha kwemphahla lesemkhunjini nemikhumbi yeticukatsi etikhumulweni tetfu temikhumbi letinkhulu. Letikebhe tekudvonsa imikhumbi titawuphindza futsi tifake ligalelo kutekuphepha nasekusiteni ekuvikeleni tingoti ngekutsi tikhombe indlela imikhumbi etindzaweni letinesiminyeminye.
3. Tindzaba letiphatselene netemphilo
3.2.1. I-Mpox
3.2.2. IKhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kubhedvuka kwesifo se-Mpox, nyalo lesesimenyetelwe njengeSimo Lesiphutfumako Setemphilo Yemmango Sekukhatsateka Kwemave Emhlaba yiNhlangano Yemhlaba Yetemphilo (i-WHO) kanye nesimo lesiphutfumako setemphilo yemmango sekuvikeleka kwelivekati lokwentiwe Tikhungo Tekulawula Nekuvikela Tifo e-Afrika (i-Africa CDC) singaphasi kwelulawulo lapha eNingizimu Afrika.
3.2.3. Kute kube ngulamuhla, tehlakalo setitonkhe talabatfolakele banalesifo lesetirekhodiwe time kuletinge-24 nekutsi loko kufaka ekhatsi labashonile labatsatfu, ba-19 labalulamako bese kutsi kube nalababili labatfolakele naso labasagula labahlaliswe bodvwa emakhaya. Kulaba, tehlakalo leti-12 letibikwe eGauteng, leti-11 letibikwe KwaZulu-Natal kanye nasinye eNshonalanga Kapa.
3.2.4. IKhabhinethi icela emalunga emmango kutsi adlale indzima yawo ngekutsi asekele imitamo yahulumende yekuvikela kubhebhetseka kwe-Mpox ngekutsi acaphele ngekutsi asebentise tingenelelo tekutiphatsa letingabhebhetsekisi lesifo njengekuphakamisa lizinga letekuhlanteka kute kuvikelwe kwesuleleka ngalesifo lokuchubekako.
3.2.5. IKhabhinethi iyasesekela sicelo lesentiwe nguMengameli Ramaphosa ngekwesikhundla sakhe njengeLichawe Lelibumbano Lwase-Afrika (-AU) Kutekuvikela Lubhubhane, Kulungela, nekuPhendvula kutsi bonkhe balingani babambisane kakhulu ne-Africa CDC kucinisekisa kutsi kunekwesekelwa lokufanele lokuvela emmangweni wemave emhlaba, kucinisekisa kutsi kuba nekufinyelela lokulinganako kutinyatselo tekulwa nalesifo, lokufaka ekhatsi kucilongwa, tekwelashwa nemitsi yekugoma.
3.3. Sifo sematele (i-FMD)
3.3.1. Sekube nenchubekelembili lenkhulu leseyentiwe ekulweni ne-FMD kubomasipala bendzawo baseKouga naseKou-Kamma eMphumalanga Kapa, lokube nesehlakalo sekugcina lesibikwe emkhatsini wenyanga yaKholwane.
3.3.2. Kungena nekuphuma kwetilwane kuletindzawo letitsintsekile kusachubeka nekutsi kucashelwe kute kuvikelwe kubhebhetsekela kuletinye tindzawo letingakatsintseki ngekulandzela Lulawulo Lwesifo Sendzawo, kanye nekutfutfwa kwemfuyo kusuka kulenye indzawo kuye kulenye kudzinga kutsi kutfolakale Imvume Yekutfutsa ehhovisi ladokotela wetilwane lendzawo lembuso kute kuvikelwe kubhebhetseka kwalesifo.
3.3.3. Lemapulazi etinkhomo lange-30 letitfolakale tinalesifo setivalelwe, nekutsi imitamo yekutigoma iyachubeka kute kulawulwe kubhebhetseka kwalolufu kanye nekunciphisa timphawu letimatima. Ngalokwengetiwe, kugoma lokwentiwa kucala sekwentiwe kulamanye emapulazi lange-37 labonakele kutsi asebungotini lenkhulu ngenca yekusondzelana kwawo netindzawo letesulelekile. Setitonkhe, tingetulu kwetinkhomo leti-92 000 cishe netimvu letinge-600 emapulazini lange-67 setigonyiwe.
3.4 Luhlelo lwekudla lwetikolo
3.4.1 IKhabhinethi ilinakile lelisubuciko lwekwenta kutsi loluhlelo Lwavelonkhe Lwekudla Etikolweni lube lwesimanjemanje futsi isekela lomsebenti lowentiwako kucinisekisa kukhutsala lokufanele kulendlela lehlongotiwe kute kunakwe timfuno tebafundzi labatigidzi le-9.7 labadla onkhe malanga kuleluhlelo.
4. Imcimbi Yekugubha Inyanga Yabomake
4.2.1. Ingcungcutsela Yavelonkhe Yebulili Kutetindizamshini (i-NAGS)
4.2.2. Umtimba waseNingizimu Afrika Logunyata Tetindizamshini Temmango (i-SACAA) lokusikhungo seLitiko Letekutfutsa siyingenise ngemphumelelo leNgcungcutsela Yavelonkhe Yebulili Kutetindizamshini (i-NAGS) KwaZulu-Natal ngaLesitsatfu, mhla tinge-21 Ingci 2024 kugcugcutela kutibandzakanya kwabomake kumkhakha wetetindizamshini emhlabeni wonkhe.
4.3. Umhlangano Lobanjwa Nge-inthanethi Wesifundza LesingaseNingizimu Ye-Afrika lomayelana neKutfutfukiswa Kwebomake Ngekwetemnotfo
4.3.1. Litiko Letabomake, Lusha Nebantfu Labaphila Nekukhubateka lingenise umhlangano lobanjwa nge-inthanethi wemalanga lamabili lamayelana nekutfutfukiswa kwabomake ngekwetemnotfo eSifundzeni lesingaseNingizimu ye-Afrika locale mhla tinge-21 nangemhla tinge-22 Ingci 2024.
4.3.2. Lomhlangano lobanjwa nge-inthanethi uhlola tindzaba letibucayi letimayelana nekutfufukiswa kwabomake ngekwetemnotfo ngekugcila kutekuhweba nemitamo yetemnotfo, tinhlelomsebenti netivumelwane emazingeni avelonkhe newesifundza kanye nemtselela wato ekutfutfukiseni bomake ngekwetemnotfo, lusha nebantfu labaphila nekukhubateka.
5. Temave Emhlaba
5.1 Ingcungcutsela Ye-44 Letayelekile Yekutfutfukiswa Kwemmango LongaseNingizimu Ne-Afrika
5.1.1 Ikhabhinethi yayemukela Lengcungcutsela ye-44 Letayelekile ye-SADC yeTinhloko Temibuso naHulumende lebeyibanjelwe eHarare, eZimbabwe mhla ti-17 Ingci 2024.
5.1.2 LeNgcungcutsela ikhutsate emalunga emibuso kutsi acale kufezekisa Sicelosikhalo Sebuntfu Sesifundza se-SADC lesimayelana nesomiso netikhukhula letibangwa yi-El Niño, achubeke acaphele bungoti besimomvama selitulu nesimo selitulu sesikhashana lokufaka ekhatsi nesibiketelo sesehlakalo se-La Niña kanye nekusungula nemasu ekuphalala kute kuncishiswe umtselela waletinhlekelele.
5.1.3 LeNgcungcutsela inake nemtselela lotako weSivumelwane lesakha Indzawo Yekuhweba Ngenkhululeko Semacembu Lamatsatfu emkhatsini weMakethe Leyetalekile lengaseMphumalanga kanye nengaseNingizimu ye-Afrika, Ummango LongaseNshonalanga ye-Afrika ne-SADC lotawunika ematfuba emalunga e-SADC kute azuze kulemakhethe leyengetiwe yemave lange-26 lanelinanibantfu lelilinganiselwa etigidzini letinge-700 kanye nesamba semkhicito wasekhaya lotigidzi tesigidzi le-US$1.
5.1.4 Macondzana nemphi yaka-Israel nebantfu basePalestina, Ingcungcutsela yakunaka ngekukhatsateka lokuchubeka ngekungadzambi kuhlasela takhamuti tasePalestina lokuholele ekulahlekeni kwetimphilo, konakaliswa kwemphahla kanye nekwehla kwetimo tebuntfu. Yacela kutsi kuphele ngekushesha lokudubulana, kanye nekukhululwa kwabo bonkhe labatfunjiwe kanye nekucala kwetinkhulumiswano kute kubuyiswe likhambi lesikhatsi lesidze kulencabano.
5.2 Inkhomfa Yenhlangano Yetetitimela LengaseNingizimu Ye-Afrika (i-SARA)
5.2.1 IKhabhinethi yatemukela Tinkhulumiswano ngesikhatsi seNkhomfa ye-13 ye-SARA kute kuphakanyiswe umkhakha wetetitimela khona lapha e-SADC ngenhloso yekuchuba inchubo yekuhweba lokukhulukati kulesifundza kanye nekusebentisa lamatfuba ekuhweba lavetwa yiNdzawo Yekuhweba Ngenkhululeko kuleLivekati lase-Afrika.
5.2.2 Imboni yetetitimela ye-SADC lechumako idzinga lutjalomali lolukhulu kutetitimela kanye nekusebentisana nesifundza se-SADC kute kulungiswe tinsayeya taso letinengi. Imboni yetetitimela yalesifundza eminyakeni leyengcile besolomane ibukene netinsayeya letifanana nebugebengu, kweba nekucekela phasi.
5.2.3 INingizimu Afrika itimisele ekudlaleni indzima yayo kutsi yakhe umkhakha wetekuhamba titimela lonelikhono, lochumene nalonguwesimanjemanje, futsi ifezekisa tinchubomgomo netingenelelo, letifanana neMkhombandlela Wekutfutsa Timphahla Ngebunyenti, kuvusetela, kwesekela nekwenta emandla ekusebenta abe esimanjemanje kanye nekuphumelela kusebenta kwemivila yetfu yetitimela.
B. Tincumo TeKhabhinethi
(i) Umtimba Wetekweluleka lokhona eLitikweni Letekutfutsukisa Emabhizinisi Lamancane (i-DSBD)
(a) IKhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweMtimba wetekweluleka lokhona ku-DSBD njengaloku kuncume Umtsetfo Wavelonkhe Wetemabhizinisi Lamancane, wanga-1996 (Umtsetfo Nombolo 102 wanga-1996), njengaloku uchitjelwe.
(b) Kusungulwa kweMtimba wetekweluleka kucinisekisa kutsi kube nekumelelwa kanye nekugcugcutela timfuno temabhizinisi lamancane njengaloku kucatjangwa kuLisubuciko Lavelonkhe Lekutfutfukisa Nekugcugcutela Emabhizinisi Lamancane lapha eNingizimu Afrika.
(c) Umsebenti lomcoka walomtimba wetekweluleka utawuba wekweluleka Indvuna mayelana ngetintfo letibanti letinemtselela ekukhuleni kwemabhizinisi lamancane, lokufaka ekhatsi tilinganisozinga tavelonkhe letiphatselene nekutfutfukisa kanye nekulawula emabhizinisi lamancane.
(d) Lomtimba wetekweluleka utawunika hulumende seluleko sebungcweti lesisuselwa ebufakazini mayelana nekusebenta kwetingoni letahlukahlukene teluhlelo lwekwesekela emabhizinisi lamancane kute kutsi kube netingucuko tenchubomgomo letinemphumelelo lenkhulu, tichibelo tekushaywa kweMtsetfo, kanye neKwakha tingenelelo tekwesekela emabhizinisi lamancane, lanebasebenti labancane nalasemkhatsini kanye nemakoporasi.
C. Takamuva teKhabhinethi
(i) Imiphumela yeMhlangano we-35 weMacembu eNchubo yase-Montreal (i-MOP) lomayelana neTintfo Letilimata Ludvwadvwasi Lwemhlaba.
(a) IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nemiphumela yeMhlangano we-35 weMacembu eNchubo yaseMOP lamayelana neTintfo Letilimata Ludvwadvwasi Lwemhlaba lobewubanjelwe eNairobi, eKenya ngeMphala 2023.
(b) Kulowo mhlangano, titfunywa tatinikela ngalokucinile kulungisa bungoti lobungaba sedvwadvwasini lemhlaba kanye nebungoti kusimomvama selitulu semhlaba wonkhe. INingizimu Afrika iyincenye ye-Monteal Protocol futsi kutibandzakanya kwalelive ku-MOP ye-35 bekuhloswe ngako kucinisekisa emalungelo ebantfu baseNingizimu Afrika esimondzawo lesiphephile njengaloku kusho Umtsetfosisekelo kutsi timfuno talelive tivikelekile ngobe lamanye emakhemikhali lokucocwe ngawo anemtselela ekuphepheni kwebantfu ayasetjentiswa kulelive labitwa ngekutsi, yimboni yetekucandzisa, tekulima, kucima imililo, kulinganiswa kwebunjalo bemoya endlini bese kutsi lamanye aneligalelo ekukhuleni kwetemnotfo.
(ii) Imiphumela yeNkhomfa yeSihlanu yeMacembu (i-COP5) yeSivumelwane sase-Minamata
(a) Ikhabhinethi yayinaka imiphumela ye-COP5 lebeyibanjelwe eGeneva, eSwitzerland ngeLweti 2023. Sivumelwane sase-Minamata simcoka ekuvikeleni imphilo yeluntfu kanye simondzawo kumitselela leyingoti yesigidzi.
(b) Emkhatsini wetincumo letatsatfwa kulengcungcutsela tifaka ekhatsi (i) tinsuku letinsha letichaziwe tekukhipha imikhicito lefakwe sigidzi lokufaka ekhatsi timonyo, (ii) Kucinisa budlelwane neBantfu Bendzabuko, (ii) sivumelwane lesimayelana ne15mg/kg yebungako sebubonkhe besigidzi njengemkhawulo wetibi letingcoliswe sigidzi nome tinhlangisela tesigidzi.
(c) Letinye tincumo temaphuzu letibukiwe tekwemukela inkhombandlela yekulawula kungena emhlabeni nasemantini kwesigidzi kanye nekulawula kukhishwa kwesigidzi singcolise umoya wesibhakabhaka.
(iii) Imiphumela yeNkhomfa ye-28 yeMacembu (i-COP28) yeLuhlakamsebenti Lwesivumelwane saMhlabuhlangene lesimayelana neKugucugucuka kweSimomvama seLitulu (-UNFCCC)
(a) IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nemiphumela ye-COP28 lebanjelwe eDubai e-United Arab Emirates (e-UAE) in ngeNgongoni 2023.
(b) Tincumo te-COP28 kuhloswe ngato kunciphisa linani lekukhishwa kwegesi yekuvaleleka kwekushisa kute kuhambisane ne-20C lokuyinhloso yeSivumelwane saseParis kanye nekusita eMacembu emave lasatfutfuka kutsi atetayete kulemitselela lemibi yekugucugucuka kwesimomvama selitulu.
(d) IKhabhinethi yaphindza futsi yachubeka yanaka losekwentiwe lokumcoka kwe-COP28 macondzana netindzaba letimcoka letifanana (i) nekuphotfulwa kwemsebenti weluhlelo lweminyaka lemibili lwe-Glasgow-Sharm el-Sheikh, (ii) kwemukelwa kweLuhlelo Lwekusebenta Lwekugucukela Ekukhipheni Ikhabhoni Lephasi lwe-UAE kute kucocisanwe ngetindlela tekugucukela ekukhipheni ikhabhoni lephasi – sincumo lesigcizelela kubaluleka kwetetimali, tekutfutfukisa tebuchwepheshe nekwendlulisa kanye nekweskela lokwakha emandla ekwenta kute kufezekiswe tingucuko letifanele naletilinganako (iii) kusetjentiswa kweSikhwama Lesisita Ngemonakalo Wesimo Selitulu.
(e) Emacembu anaka ngekudzabuka kutsi letigidzigidzi le-U$100 akuzange kufinyelelwa kuso nga-2021, nekutsi ngaphandle kwekutsi kuniketwe timali letanele, emave lasatfutfuka ngeke akhone kucala kusifezekisa.
(f) INingizimu Afrika isatimisele kuhlala itinikele kutsi ihlangabetane netetsembiso tayo ngaphasi kweSivumelwane saseParis naku-UNFCCC.
D. Umtsetfosivivinyo
(i) Umtsetfosivivinyo Wetekutsungatsa Nekutakula ngeTindizamshini Naselwandle (i-AMSAR) wanga-2024.
(a) IKhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo we-AMSAR kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuchibela Umtsetfo waseNingizimu Afrika Wetekutfungatsa Nekutakula ngeTindizamshini Netaselwandle, wanga-2002 (UMtsetfo Nombolo 44 wanga-2002), lebesewuphelelwe sikhatsi.
(b) LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisekisa kuphepha kwebantfu nakwenta kuba netehlakalo ngesikhatsi sekutfungatswa nekutakula elwandle nasemoyeni. LoMtstefosivivinyo uphindze futsi uchubeke uhlose kutsi kube nekuhambisana emkhatsini weluhlelo lwavelonkhe lwe-AMSAR netilinganisozinga temave emhlaba kanye netindlelamvama. LoMtsetfosivivinyo utawucinisa luhlelo lwe-AMSAR kute kukhutsatwe kukhula kwetimboni letiphatselene netindiza netaselwandle futsi utawuba neligalelo ekukhuleni kwetemnotfo.
E. Kubekwa Etikhundleni
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo.
(a) Emalunga lasungula ibhodi ye-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane:
(i) Mk. Nonzuzo Makhanda (Sihlalo).
(ii) Mk. Dorah Mosili.
(iii) Mk. Xolisa Daku.
(iv) Mk. Nontobeko Lubisi.
(v) Mnu. Luyanda Ntuane.
(vi) Mk. Cingashe Motale.
(vii) Mnu. Pat Makape.
(viii) Mk. Hilda Tsoadi.
(ix) Mnu. Avuyile Xabadiya.
(x) Mnu. Sinovuyo Mpakama.
(xi) Mnu. Waseem Carrim.
(xii) Mnu. Thembinkosi Bonakele;
(xiii) naMk. Keabetwe Mogorosi
F. Imicimbi Letako
1. Imbizo yaMengameli Yeluhlelo Lekutfutfukisa Sigodzi (i-DDM) e-Ekurhuleni
1.1. Mengameli Ramaphosa utawuhambela i-DDM yeMbizo yaMengameli letawube ise-Ekurhuleni Metro ngaLesihlanu, mhla tinge-23 Ingci 2024 eNkhundleni yaseTsakane, kuhlola inchubekelembili mayelana nekutinikela kuletsa tinsita.
1.2. I-DDM yeMbizo yaMengameli itawuhanjelwa baholi labavela kuyo yonkhe yomitsatfu imikhakha lemitsatfu yahulumende letawucocisana ngetinsayeya tekuletfwa kwetinsita imimango lebukene nato, kanye nemasu etentfutfuko kulomasipala welidolobhakati ngekuhambisana nemtsetfomgomo waHulumende Munye, Lisu Linye, Sabelomali Sinye.
1.3. Imbizo ye-DDM yinkhundla yekucocisana letfolakala kuphela lapha eNingizimu Afrika, futsi isenta kutsi sibe ngulelinye lemave lambalwa lacocisana netakhamuti tawo ngalokusezingeni lelicondze ngco.
1.4. Bahlali base-Ekurhuleni bayamenywa kutsi bete ngebunyenti kute batewucocisana mayelana nemasu lakhona ekusombulula inkinga yekweswelakala kwemanti netinyatselo imimango lekufanele ititsatse ngekusebenta kwe-Eskom kute kugwemeke kwehliswa kwagezi lokuchubekako ngenhloso yekuwonga.
2. Kungenisa Ingcungcutsela ye-Afrika Yetetindizamshini Nembukiso
2.1 Ikhabhinethi yakucubungula futsi yakuvumela kutsi iNingizimu Afrika ingenise Ingcungcutsela ye-Afrika Yetetindiza Nembukiso lapha eJozi kusukela mhla ti-16 kuya mhla ti-17 Inyoni 2024. Lengcungcutsela nalombukiso kungumcimbi wekuhweba lemcoka wemboni yetetindizamshini.
2.2 Kwengeta kuloko, lomcimbi utawuvulela iNingizimu Afrika kutsi ibonwe njngendzawo yekuvakashelwa futsi yetfule litfuba lekukhangisa leminye imikhicito yaseNingizimu Afrika kubahambeli baleNgcungcutsela naloMbukiso.
3. Inkhomfa Yetekuhamba
3.1 Ikhomishini Yavelonkhe Yetekuhlela, Inhangano Yemave Emhlaba Yetekuhamba neLuhlolo Lwentfutfuko lwe-UN Babita Inkhomfa lemaleyana neTekuhamba letawuba lapha eJozi kusukela mhla tinge-20 kuya mhla tinge-30 Ingci 2024.
3.2 Lenkhomfa itawuhlola icocisane ngetekuhamba njengentfo legcugcutela intfutfuko, ngekugcila kakhulu ekuzuzeni kulomnotfo wekusakateka kwebantfu kanye nekusebentisana nemave emhlaba.
4. Inyanga Yetekuvakasha
4.1 Luhlelo Lwenyanga Yetekuvakasha lwa-2024, lolutawucala kusukela mhla ti-1 kuya mhla tinge-30 Inyoni 2024, lwetfulwa eNyakatfo Kapa ngekubona sidzingo sekusabalalisa lizingagugu letekuvakasha kulolonkhe lelive.
4.2 Njengaloku lelive limema bavakashi balapha kulelive kanye nebasemaveni emhlaba kutsi bahlwaye babone tindzawo letinhle taseNingizimu Afrika letingavakashelwa, emasiko lanemphilo nemihambo, hulumende usebenta kamatima ngekuchubeka nekwengeta lomkhakha ngekutsi uvule tindzawo lebetingatiwa tekuvakasha emalokishini etfu, etigodzini tetfu nasemadolobheni lamancane. Ngekwenta loku sitawuchubeka sikhule futsi sente tekuvakasha lokutfolakala lapha eNingizimu Afrika kwehlukahlukane.
5. Luvakasho Lwembuso e-People’s Republic of China (i-PRC)
5.1 Umhlonipheki, Mengameli Ramaphosa utawutsatsa Luvakasho Lwembuso lwekuya e-PRC kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-5 Inyoni 2024 lolutawuchubeka nekucinisa budlelwane betekuhweba netebuncusa emkhatsini walamave lamabili. Loluvakasho lulandzela luvakasho Lwesine Lwembuso lwaMengameli Xi Jinping lwekuta eNingizimu Afrika nga-2023.
5.2 Live laseShayina lingumlingani lomkhulu wetekuhweba neNingizimu Afrika lokunekuhwebelana kulamave lamabili lokume etigidzigidzini letinge-US$34 nga-2023, letenta lokutfunyelwa emaveni langephandle kufinyelele etigidzigidzini letinge-US$22. LeShayina liphindze futsi lapha ngulelifake ligalelo lelikhulu kulutjalomali LwaseNingizimu Afrika futsi lingumtfombo wetfu lomkhulukati welutjalomali ngco lwemave angephandle.
5.3 Tivumelwane letinyenti letimcoka lokulindzeleke kusi tisayinwe ngesikhatsi saloLuvakasho Lwembuso, lokufaka ekhatsi Sivumelwane Seluhlelomsebenti lolumayelana neKubambisana Kutentfutfuko, kubhalansisa tekuhwebelana kanye nekwengeta kufinyelela etimakethe.
5.4 Litsimba laseNingizimu litawuphindza futsi litibandzakanye eNkhundleni lamayelana neKusebentisana eMkhatsini weleShayina neNingizimu Afrika (i-FOCAC) letawuba mhla ti-4 kuya mhla ti-6 Inyoni 2024.
5.5 I-FOCAC iyindlela lemihibamnyenti yekuchumana emkhatsini weleShayina nemave ase-Afrika, futsi loko kubukeka njengenkhundla yekubambisana ekhatsi ku-Belt and Road Initiative yaseShayina lekulisubuciko laseShayina letentuntfuko lesakhiwonchanti emhlabeni wonkhe.
G. Imilayeto
1. Sive lesiphumelelako
1..1. Bomake nemadvodza alelive letfu etemidlalo bayachubeka nekuphakamisela etulu ngekutichenya umjeka walelive emikhakheni leyahlukahlukene yetemidlalo emhlabeni wonkhe futsi bayachubeka nekusihlanganisa sibe munye njengelive.
1..2. Emachawe etfu elibhola lembhoco, eMabhokobhoko, ehlule lase-Australia lihlandla lesibili solomane akazange asehlulwe kuloMnctiswano Welibhola Lembhoco.
1..3. Live lase-Australia liphindze futsi laba yindzawo yekuncoba lokumcoka kwa-Dricus du Plessis lophumelele kuvikela sicoco sakhe lesisemkhatsini se-UFC ngekutsi ahlule Israel Adesanya waseNigeria ePerth.
1..4. Ema-Proteas aphetse kuphumelela kwawo ngaphandle kwekwehlulwa ngekutsi ahlule i-West Indies kumzuluswano wesibili welibhola lekhilikithi eGuyana kanye nekuphumelela nga-1-0 kulemizuluswano.
1..5. Licembu laseNingizimu Afrika lizuze yinye indondo yegolide, tintsatfu tesiliva kanye natimbili telitfusi eMchudzelwaneni Wema-Olimphiki lobewuseParis nga-2024, ngekuphindza Kabili tindondo talo lelatitfola eMidlalweni yema-Olimphiki lebeyiseTokyo nga-2021. Lemphumelelo sitawuhlala sikhatsi lesidze siyikhumbula sonkhe.
1..6. Njengesive sigubha kuphumelela kwelicembu laseNingizimu Afrika lekugijima ngekunikana indvuku laboBayanda Walaza; Bradley Nkoana; Shaun Maswanganyi na-Akani Simbine ngekuphumelela litfole indondo yesiliva lapho bebagijima ngekunikana indvuku emncintiswaneni wemadvodza we-4x100m. Babeke lirekhodi lase-Afrika lelisha lemizuzwana lenge-37.57. Kwengeta kuloko, Jo-Ane van Dyk uzuze indondo yesiliva emkhakheni wabomake we-javelin.
1..7. Lokuncoba lokunyenti kukhombise emandla etemdlalo ekuhlangiseni kanye nekwengca yonkhe iminyele. IKhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lesikhatsi selubumbano njengelitfuba lekufinyelela kulabanye bantfu baseNingizimu Afrika kanye neKwakha ummango lesifuna kuphila kuwo.
2. Kuhalalisa
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela kwayo netifiso letinhle:
• KuLobuhle lomusha losandza kutsatsa sicoco saseNingizimu Afrika sekuba nguLobuhle wanga-2024, Nkhosatana Mia le Roux, futsi imetfulela sigcoko ngekucina kwakhe. Mia le Roux umelele umoya weliciniso waseNingizimu Afrika wekuncoba timo letibi njengemuntfu wekucala lophila nekukhubateka (kungeva kahle etindlebeni) kutsi aphumelele kutfola sicoco sekuba nguLobuhle waseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi imfisela lokuhle kuletibopho takhe letinsha njengelincusa laseNingizimu Afrika.
• Lijaji Lelikhulu Raymond Zondo leliphumako, lelitsatsa umhlalaphasi ekupheleni kwenyanga yeNgci 2024 ngemva kwemsebenti wetebulungiswa lophuma embili lodvonse iminyaka lenge-27.
• Mk. Fikile Marakalla, lolele sibili emkhakheni wetitfombe eMiklomelweni Ye-SADC Yebetindzaba yanga-2024. Wacala kusebenta eTikweni Letekuchumana Nekwatisa Tahulumende njengelofundza asebenta nekutsi njalo sewucashwe njengencenye yelicembu leLisekemengameli lekutfwebula titfombe.
• Mnu. Benjamin Moshatama we-Chanel Africa Radio, loklonyeliswe waba wesibili emkhakheni wetekusakata eMiklomelweni Ye-SADC Yebetindzaba yanga-2024.
• Licembu lemdanso, laseDurban i-Wu Tang Cru, ngekuzuza indondo yegolide neyesiliva eMncintiswaneni we-UDO World Street Dance. Lelicembu lizuze legolide emkhakheni walabo Labasemkhatsini labangephasi kweminyaka le-14 baklonyeliswa nge-Intermediate World Champions.
• Mnu. Dada Morero, sodolobha lomusha losandza kukhetfwa waseJozi, futsi imfisela lokuhle njengaloku acala umsebenti wekuhola Lidolobhakati laseNingizimu Afrika.
3. Kudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini:
• WaSolwati Muxe Nkondo, labekadze asifundziswa lesikhulu kutenchubomgomo yetenhlalo nemagugu. Ufake ligalelo lelimcoka ekutfutfukiseni tinchubomgomo tahulumende emikhakheni lefanana netekuvakasha, tekuhlaliswa kwebantfu kanye nekuphatsa temisebenti yahulumende kutesayensi nakutebuchwepheshe, tebuciko nemasiko.
• WeMnu. William Smith, umcambi wetingucuko letinsha emfundvweni yeTibalo nesayensi kanye nemzuzi we-National Order of the Baobab. William wasita bafundzi labanengi ngekutsi ente tifundvo teTibalo, teBhayoloji, teSayensi neteSingisi kutsi tibe malula eluhlelweni lwe-SABC Learning Channel - indvodza leyetfula kufundzisa nge-inthanethi ngembi kwesikhatsi sedijithali.
• YaMk. Zanele Mbokazi-Nkambule, labekadze angumetfuli wetinhlelo emsakatweni Ukhozi FM kanye nemsunguli we-Crown Gospel Awards.
Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lesikhulumi saHulumende
Makhalekhini: 083 653 7485