A. Ezingundabamlonyeni
1. Sakha ISewula Afrika Ephephe Ngcono
1.1. Ipi Elwa Nobulelesi
1.2. IKhabinethi ikuthokozele ukubotjhwa komsolwa oneminyaka ema-40 yobudala ekukholakala ukuthi ungomunye wabogozolo behlanganyela eqothele ukuthumba abosomabhizinisi ibathelise imali eSewula Afrika. Usolwa nangokuthi angahle abe nanga ngugozolo eendakamizweni zama-R300 weengidi ze-crystal meth ezibanjwe e-Fourways ne-Bruma mhlapha. Ukubotjhwa kwalomsolwa kuveza ukuqakatheka kokuncama kwakarhulumende ukulwa ngendlela ebonakalako nezwakalako nobulelesi obureriweko.
1.3 IKhabinethi iyakusekela ukuthunyelwa kweenqhema zabathobelisimthetho ezimagatjagatja kobana zilwe nobujamo bobulelesi oburhageleko ePumalanga Kapa. Leziinqhema ezimagatjagatja hlangana nazo kubalwa nezemisebenzi yokulwa nobulelesi obureriweko, nezemisebenzi ekhethekileko, kunye nezobuhloli. Urhulumende ubuyelele watjela abathobelisimthetho ukuthi iinlelesi azikwazi ukusolo ziphikelele ngokuthumba umphakathi ziwuthelise imali.
1.4 IKhabinethi ibuye yathokozela nokubotjhwa komsolwa obanjwe namapaspoti ama-34, obanjwe ziimPhathimandla eziLawula umKhawulo eSangweni lomkhawulo we-Lebombo eliNgenela e-Mozambique. Lokhu-ke kuyingcenye yokucitha iinqhema zehlanganyela yeenlelesi esebenza ukufahlisela amaphandle ngapha ngekhethu eqothele ukunyefisa nokugiriza ilawulo lemikhawulo yekhethu nemithetho elawula ukungena kwamaphandle lapha ekhethu.
1.5 Ukulwa nobulelesi solo kusesemsebenzi obanjisenweko hlangana namapholisa, nomphakathi nawo woke amakoro kanti-ke iKhabinethi solo isakhuthaza umphakathi ukusebenzisana nabathobelisimthetho ukucitha ubulelesi emphakathini wekhethu.
1.2. Ipi Yokuqeda Inturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF)
1.2.1 IKhabinethi ikhombela amadoda welizwe lekhethu ukuthi ahlanganyele ejimeni likaMengameli Cyril Ramaphosa lokucitha i-GBVF ngokutlikitla isifungo selizweloke ku-www.stateofthenation.gov.za/endGBVF.
1.2.2 Ngokutlikitla isifungo selizweloke, amadoda azibophelela ukuba yingcenye yesisombululo ngokuhlala anommoya omuhle, ngokuphendulela izenzo zawo. Godu sibophelela amadoda ukuthi angathomi aphakamisele abantu abasikazi isandla, athathe abantu abasikazi njengabantu abalingana nawo, ahloniphe amalungelo wabo, abanikele isithunzi. Ukuhlanganyela ekulwisaneni ne-GBVF kuzakwakha umphakathi ophile ngcono emzimbeni, ophephe ngcono, nonokuthula okungcono lapho abantu abasikazi nabantwana bangaphila khona ngcono.
1.2.3 Ukudlula lapho, iKhabinethi ithokozele ukuvulwa kweziko lama-65 esiBhedlela i-Mitchells Plain Hospital eDrobheni leKapa emalangeni kiyo iveke le ngomnqopho wokusekela abongazimbi be-GBVF. Ukuvula kwakarhulumende amaziko we-Thuthuzela Centre elizweni lokeli kuyipendulo yokuthi kunesidingo esirhabako sokuthatha amagadango arhabako wokusekela abongazimbi benturhu, khulu khulu abantu abasikazi nabantwana.
1.2.4 IKhabinethi izwakalise isililo ngokukhuphuka kwenani lamatlawu azithwalako, lapho abantwana abancani beminyaka elitjhumi yobudala bathola khona abantwana basese bancani kangako.
1.2.5 IKhabinethi ikhwezelela umphakathi nababelethi ukuthi bafake isandla kusonjululwe umraro lo ngokubika emthethweni nabanelwazi lokuthi kunamadoda
alala nabantwana (abangaphasi kweminyaka yobudala eli-16), ngoba lokhu kumlandu obomvu.
1.2.6 Ilizwe lekhethweli nalingasebenzisaniko ukurarulula lesisitjhijilo sabantwana abazithwala basese bantwana ngokwabo, abantu ababomma nabantazinyana abancani bazokusolo baziimbotjhwa zobuchaka, batlhayelelwa mathuba wefundo newomnotho.
1.3 Imininingwana Yangaphambi Kokumenyezelwa Kweembalobalo Zobulelesi Qobekota
1.2.1 IKhabinethi iyitjhejile imininingwana yangaphambi kokumenyezelwa kweembalobalo zobulelesi qobekota yomnyaka weemali wee-2024/25. Iimbalobalo zobulelesi zizokumenyezelwa ngoRhoboyi nangoSinyikhaba 2024, kunye nangoMhlolanja nangoMrhayili 2025. Ukumenyezelwa kweembalobalo zobulelesi ngokubuyelela amahlandla amanengi kuqakathekile phezu kokubekwa kwelihlo kobanyana kuzokuhlala kwazeka imikhutjana yobulelesi esetjenziswako, ngaleyindlela kuzokuba namathuba amahle wokucabangela nokuhlelela ukulwa nobulelesi.
1.4 Ukulawulwa Kwehlekelele
1.4.1 IKhabinethi ilithokozele igadango elirhabako elithethwe mNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu ukusiza imindeni esele esihlengeleni lokhuya amakhaya wayo nakakhukhulwa mamanzi nakugirika umthangala wedamu mhlana abu-8 kuRhoboyi 2024 kuMasipala we-Swartland, eTjingalanga Kapa.
1.4.2 Solo isasekelwa imindeni ecaphazelekileko ngemva kokugirika kwamadamu wamaplasi amathathu e-Riverlands, kwase kwenzeka umonakalo omkhulu epahleni nakumthangalasisekelo. Nokho-ke amanzi selabohlile nje, kangangokuthi izakhamuzi sezibuyele nemakhayazo – emveni kobana khezabalekiselwa ebuphephelweni. Kusaqalwa ubungako obupheleleko bomonakalo owenzeke lapho, kanti-ke amaholo amabili wendawo asavuliwe kobanyana izakhamuzi ezenyula ukungabuyeli emakhaya msinyana zije zifihle ihloko khona.
1.4.3 Njengoba sitjhidela nje isikhathi sezulu engcenyeni engeTlhagwini yelizwe, iKhabinethi ikhombela abomasipala ukuthi benze isiqiniseko sokuthi amadreyini wamanzi eendleleni akorululiwe angabi neenrhirirhiri ezizawavimbela, ukwenzelela ukuthi amanzi azokukhamba kuhle nalinako.
2 Zomnotho
2.1 Iimbalobalo Zomsebenzi Qobekota
2.1.1 Inani labantu abangasebenziko, ngokomthetho, belima-33,5% ngekota yesibili yee-2024; lenyuke nge-0,6% ukusukela ngekota yokuthoma (ikota yokuthoma beyima-32,9%). Inani labantu abasebenzako lehle ngee-92 000 layokuba ziingidi ezili-16,7 ngekota yesibili yomnyaka wee-2024. Inani labantu abangasebenziko likhuphuke ngee-158 000 layokuba yi-8,4 yeengidi ngayo leyokota.
2.1.2 Icozululo lenani labantu abanomsebenzi liveza ukuthi baphungukile abantu abasebenzako emabubulweni amahlanu kalitjhumi hlangana kwe-Q1:2024 ne-Q2:2024. Ukuphunguka kwenani labantu abasebenzako kwande khulukhulu kezeRhwebo (110 000), zokuLima (45 000) nemakhaya wangeQadi (18 000).
2.1.3 Nokho-ke lapho inani labantu abaqatjhiweko likhuphuke khona khulu ukudlula woke amakoro kube kusekorweni yokuKhiqiza (yokwEnza iPahla) (49 000) nekorweni yezenzelwa zomPhakathi nezokuHlalisana kwabaNtu (36 000). Ukukhuphuka kancani kancani ekorweni yokukhiqiza kukhuphula ithemba emsebenzini wokwakha umnotho okhiqizako. Urhulumende solo usabambelele esiqongolweni seqalontanzi lakhe lokwakha umnotho oqalelela woke umuntu elivula imisebenzi.
2.2 Itjhugulukontengo
2.2.1 Itjhugulukontengo lentengo yabathengi qobemnyaka libe yi-4,6% ngoVelabahlinze wee-2024, lehle lisuka ku-5,1% ngoMgwengweni wee-2024. Ikomba yentengo yabathengi ikhuphuke nge-0,4% ngoVelabahlinze wee-2024 nakulinganiswa neenyanga ezidlulileko.
2.2.2 Okuzona zinto ezifake isandla ekukhuphukeni kwetjhugulukontengo yaqobemnyaka yayokuba yi-4,6% ngilezi ezilandelako: • Ukwakhiwa kwezindlu nemithelo etheliswa ipahla ekuthengiselanwa ngayo namanye amazwe (kukhuphuke nge-5,3% nakulinganiswa neminyaka edlullileko, kwangezelela amaphesentheji-phoyinthi ayi-1,3).
• IPahla nezenzelwa zemihlobo ngemihlobo (zikhuphuke nge-7.0% nakulinganiswa neminyaka edlulileko, kwangezeleleka i-1.0 phesentheji-phoyinthi.)
• Ukudla neenselo ezingana-alkhoholi (kukhuphuke nge-4.5% nakulinganiswa neminyaka edlulileko, kwangezeleleka 0.8% yephesentheji-phoyinthi), kwase kuthi
• zokuThutha (zakhuphuka nge-4.2% nakulinganiswa neminyaka edlulileko, kwangezeleleka i-0.6 yephesentheji-phoyinthi). NgoVelabahlinze 2024, itjhugulukontengo yaqobemnyaka:
• Yepahla ibe yi-4.6%, yehle ukusuka ku-5.5% ngoMgwengweni wee-2024, kwase kuthi
• Izenzelwa zaba yi-4.7%, ikhuphuke ukusuka ku-4.6 ngoMgwengweni wee-2024.
2.3 Zegezi
2.3.1 Ukutlikitla kwakaMengameli Ramaphosa umThethomlingwa wamaTjhuguluko aLawula zeGezi ukobana ube mThetho kuvula indima yesikhathi esitjha sekoro yegezi elungileko nebambelelako ezalisa iindingo zegezi eSewula Afrika.
2.3.2 Amatjhuguluko la aphakamisa ukuvikeleka nokutholakala kwegezi ngokungezelela abantu abaphehla igezi.
2.3.3 Ukuvikeleka nokutholakala kwegezi eSewula Afrika kubuye kwakhutjhulelwa phezulu ngomthamo wegezi ozii-2 500 zamamegawatsi ozakungezelelwa ethungelelwaneni legezi ekupheleni kwakaKhukhulamungu 2024. Omunye umthamo ozakuvela ephawa ye-Medupi Unit 4, neKusile Unit 6, ne-Koeberg Unit 2 uzakubeka ilizweli endleleni efaneleko yokuphumelelisa umnqopho wokufika esilinganisweniliqha esimalanga ali-150 ngaphandle kokuqinteliswa kwegezi. Lokhu-ke kutjho ukuthi lesisilinganisoliqha esimalanga ali-148 ngaphandle kokuqinteliswa kwegezi sesiphumelele ngokuphungulwa kwerhasi yemitjhini ama-turbine, kwalondeka imali eyi-R10.21 yamabhiliyoni eendlekweni zedizeli, nakulinganiswa nangesikhathi esifanako nyakenye. 2.3.4 IKhabinethi ikutjhejile ukubuyisela emva kukaDorh. Kgosientsho Ramokgopa ihlelo ebelilungiselela ukuthengwa komthamo omutjha wegezi ephehlwa nge-nuclear, kobanyana khekubonisanwe nomphakathi ukuya phambili ngalelihlelo. IKhabinethi iyavuma ukuthi igezi ephehlwa nge-nuclear isese yingcenye yomvango wegezi welizwe lekhethu njengoba lomhlobo wokuphehlwa kwegezi uthunyisa irhasi encani eyingozi, iliziko legezi elithembekileko elingafaka isandla esibonakalako ehlelweni legezi elivikelekileko neliphephileko, nelikhambisana nokuphunyeleliswa kweminqopho yokutjhuguluka kwetlayimethi.
2.4 Umthangalasisekelo Weenteyitjhi Zemikhumbi
2.4.1. IKhabinethi ikuthokozele ukwethulwa kweendosimikhumbi ezihlanu kezilikhomba eziyingcenye yehlelo lokuvuselela lakwa-Transnet National Ports Authority kobanyana kuzokuphunguleka ukuminyezelana eenteyitjhini zemikhumbi yelizwe lekhethweli, ngokukhambisana nerherho lokukhambisa imithwalo, i-Freight Logistics Roadmap ngomnqopho wokuvuselela amandla nekghono leenteyitjhi zeentimela nezemikhumbi ekhethwapha.
2.4.2 Iindosimikhumbi ezifakelwe iimfanelo zethekhnoloji yamva nje namandla angcono wokudosa zizakusiza ukuphungula isikhathi sokukhambisa ipahla ngemikhumbi ngokusiza ukuthi imikhumbi yemithwalo ikhambe msinyana eenteyitjhini zemikhumbi ezingezikulu elizweni lekhethweli. Ngaleyindlela-ke neendosimikhumbi zizakusiza ngokukhandela iingozi ngokulayela imikhumbi eendaweni ezisiminyaminya.
3 Eziphathelene Nezepilo
3.2.1 I-Mpox
3.2.2. IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi kuyalawuleka lapha eSewula Afrika ukwehla kwesifo se-Mpox, esele iHlangano yezePilo yePhasiloke (i-WHO) isimemezele njengesiFo somPhakathi wamaZwe ngamaZwe ekumele sithathelwe amaGadango aRhabako neZiko lokuLawula nokuKhandela iziFo e-Afrika (i-Africa CDC) lasimemezela njengesifo esihlalisa macuphe elizwekazini le-Afrika.
3.2.3 Bekube nje, inani elaziwako labantu esele babanjwe sisifesi lima-24; hlangana nabo kubalwa nabathathu esele sibabulele, abali-19 esele baluleme, nababili abasagulako abelatjhelwa ekhaya lapho bakhethelwe khona ngeqadi. Kilababantu, abali-12 babo babikwe e-Gauteng, abali-11 babo babikwa KwaZulu-Natal, kwathi munye wavela eTjingalanga Kapa umbiko wokuguliswa yi-Mpox.
3.2.4 IKhabinethi ikhombela amalunga womphakathi ukuthi nawo alime yawo indima ngokusekela imizamo karhulumende yokukhandela ukurhatjheka kwe-Mpox ngokuhlala ayelele abe azitjheje nangeendlela ezingafuni iinhlahla, njengokuphakamisa indlela yokuziphatha ngokuhlanzeka, ukukhandela ukurhatjheka ukuya phambili kwesifesi.
3.2.5 IKhabinethi isekela isibawo sikaMengameli Ramaphosa ngesikhundla sakhe seHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) ekuVikelweni kokuRhagala kweziFo, ekuziLungiseleleni kunye nekuThathweni kwamagadango kwabo boke abasebenzisani ukuthi basebenzisane ngokubambisana ne-Africa CDC ukuqinisekisa ukuthi kunesekelo elifaneleko elibuya emphakathini wamazwe ngamazwe, ukuqinisekiswa kokutholakala ngendlela elungileko kwelinye isizo ngaphandle kweleenhlahla, sekubalwa nokukhonjwa kweembonakaliso zokugula, nokwelatjhwa kunye nemijovo.
3.3 Isifo Seenqatha Nomlomo (i-FMD)
3.3.1 Yikulu indima esele yenziwe ngokulwa ne-FMD kuboMasipala beeNdawo, we-Kouga newe-Kou-Kamma, ePumalanga Kapa, lapho isehlakalo sokugcina sesifesi sibikwe khona phakathi kukaVelabahlinze.
3.3.2 Ukukhamba kwefuyo engenako nephumako eendaweni ezehlelwe sisifesi solo kweluswe ngelihlo elibukhali ukukhandela ukurhatjhekela kwaso kezinye iindawo lapho singakehli khona ngokweKambiso yokuLawula iziFo eNdaweni, nokukhanjiswa kwefuyo isuka endaweni iya kenye kumele kutholelwe imVumo yokuKhambisa iFuyo ekhutjhwa nguDorhodere weeNyamazana wendawo yalapho; lokhu-ke kwenzelelwa ukukhandela ukurhatjheka kwalesisifo.
3.3.3. Amaplasi weenkomo ama-30 ekutholakele ukuthi ehlelwe sisifesi afakwe ehlelweni lokukhethelwa ngeqadi, kanti nemisebenzi yokujova nayo isaragela phambili ngokulawula ukurhatjheka kokuthelelana kwesifesi nokuphungula amandla weembonakaliso zaso isifesi. Ukudlula lapho, kamanye amaplasi ama-37 kufakwe umjovo wokukhandela lesisifo, ngoba amaplasi layo ahlalelene buduze khulu namaplasi lapho sehle khona isifesi. Nasele kukoke, ziyadlula eenkulungwaneni ezima-92 iinkomo ezijoviweko, kwathi izimvu ezijoviweko zona zaba pheze ma-600 emaplasini ama-67.
3.4 Ihlelo Lokudla Kwabantwana Besikolo
3.4.1 IKhabinethi ilitjhejile ihlelo eliphakanyiselwa ukubuyekezwa libe ngcono iHlelo lokuDla kwabaNtwana besiKolo, kanti ibe isekela nomsebenzi esele uthomile wokuqinisekisa ukuthi koke kwenziwa ngendlela efaneleko endleleni yokuphephisa abafundi abazii-9.7 yeengidi abadla lokhukudla kwesikolo ngalelihlelo wokemalanga.
4 Izehlakalo Ezigidingwa Ngenyanga Yabomma
4.2.1 Umhlangano Omkhulu Wezobulili Ehlanganweni Yaboflayi (i-NAGS)
4.2.2 IBandla leHlangano yaboFlayi (i-SACAA), esijamiso somNyango wezokuThutha uwusingethe ngepumelelo umHlangano omKhulu wezoBulili (i-NAGS) KwaZulu-Natal ngomhla wama-21 kuRhoboyi 2024 ukukhuthaza abomma ukuthi babe nesandla ekorweni yezaboflayi ephasini loke, nokuphakamisa ukukhuthazwa kwamalungelo wabomma kilekoro.
4.3 I-Webinar Yesiphande Se-Afrika EseSewula Ngokuhlonyiswa Kwabomma Ngamandla Womnotho
4.3.1 UmNyango wezaboMma, iLutjha nabaNtu abanokuKhubazeka ibambe i-webinar yamalanga amabili ngokuhlonyiswa kwabomma ngamandla womnotho esiPhandeni se-Afrika eseSewula, ethome ngomhla wama-21 yayokuphela ngomhla wama-22 kuRhoboyi wee-2024.
4.3.2 I-Webinar le iphenya iindaba eziqakathekileko ngokuhlonyiswa ngamandla womnotho kwabomma, lapho kuqalelelwa khona khulukhulu irhwebo namahlelo wezomnotho, iinjamiso ezisisekelo neemvumelwano elizweni loke neemphandeni namagalelo walokho phezu kokuhlonyiswa kwabomma, nelutjha, nabantu abanokukhubazeka ngamandla womnotho.
5. Zamazwe Ngamazwe
5.1 UmButhano Ojayelekileko WeHlandla Lama-44 WezokuThuthukiswa Kwemiphakathi yamaZwe ase-Afrika EngeSewula (i-SADC) 5.1.1 IKhabinethi iwuthokozela umphumela womButhano weHlandla lama-44 we-SADC ebewubanjelwe e-Harare, e-Zimbabwe, ngomhla we-17 kuRhoboyi 2024.
5.1.2 Umhlangano lo ukhwezelele amazwe amalunga ukuthi aphumelelise isiBawo se-SADC soBuntu esiPhandeni ngesomiso nangeenkhukhula ezibangwe yi-El Niño, aragele phambili nangokwelusa ingozi yobujamo bezulu neyetlayimethi, ekubalwa hlangana nayo nesehlakalo esele sibikezelwe i-La Niña, bese kutlanywa amagadango wesimetjhe azakuthundubaza amagalelo weenhlekelele.
5.1.3 Umhlangano lo ukutjhejile ukwenziswa kwesiVumelwano sokusungulwa kweNdawo yokuRhwebelana ngeKululeko eHlanganyelwe maLunga amaThathu hlangana kweMakethe eHlanganyelweko ePumalanga ne-Afrika engeSewula, ne-East African Community kunye ne-SADC ezakuvulela amalunga we-SADC amathuba ukungena emakethe ekhulisiweko yamazwe ama-26, enabantu abalinganiselwa ema-700 weengidi nePahla ePheleleko yangeKhaya ye- US$1 yamathriliyoni.
5.1.4 Malungana nepi ilizwe lakwa-Israyeli elilwisa ngayo iPalestina, umhlangano ukutjheje ngeenhliziyo ezibuhlungu ukuphikelela kwaka-Israyeli ukusahlela izakhamuzi ezingekho epini okubangele ukuthi kubulawe abantu, kugirizwe ipahla, kwehle nezinga lendlela abantu abaphila ngayo. Ikhombele ukuthi zibekwe phasi iinkhali khona nje, kuvulelwe boke abathunjwa, kuthome imikhulumiswano yokuletha isisombululo sikanomphela sokuqeda ipi.
5.2 IKhonferensi Yehlangano Yeentimela Ye-Afrika EseSewula (i-SARA).
5.2.1 IKhabinethi iyithokozele imikhulumiswano eKhonferensini ye-SARA engeyehlandla le-13 enqophe ukukhuphula ikoro yeentimela esiphandeni se-SADC ngomnqopho wokukghonakalisa ukwanda kwamathuba werhwebo kilesisiphande besisizakale ngamathuba werhwebo avezwe yiNdawo yokuRhwebelana ngeKululeko eliZwekazini le-Afrika.
5.2.2 Ibubulo leentimela esiphandeni se-SADC kufuneka lifakelwe amasiso khudlwana kuphakanyiswe namandla wokusebenzisana nesiphande se-SADC ukurarulula iintjhijilo ezinengi zalesisiphande, nalizakuphumelela kuhle ibubulweli. Ibubulo leentimela kilesisiphande eminyakeni edlulileko le likhe labhedlhwa miraro enjengokuleleselwa, ukwetjelwa kunye nokugiribezelwa. 5.2.3 ISewula Afrika izibophelele ekulimeni yayo indima yokuphumelelisa ikoro yeentimela ukusebenza ngepumelelo, ibumbene, beyisebenza ngeendlela zanamhlanje, begodu iphumelelisa umthethokambiso namagadango wokusiza, njenge-Freight Logistics Roadmap, ukuvuselela, ukusekela nokusebenza ngeendlela nangamandla amatjha eentimeleni nesiporweni sekhethu.
B. Iinqunto ZeKhabinethi
(i) Isijamiso Eselulekako EmNyangweni WezokuThuthukiswa KwamaBhizinisi AmaNcani (i-DSBD)
(a) IKhabinethi ivume ukusungulwa kwesijamiso sokweluleka ku-DSBD njengoba kusitjho umThetho womNyaka we-1996 wamaBhizinisi amaNcani eliZweni Loke (umThetho Nomboro 102 womNyaka we-1996), njengokutjhugululwa kwawo.
(b) Umnqopho wokusungulwa kwesijamiso sokweluleka kuqinisekisa ukuthi iinrhuluphelo zamabhizinisi amancani ziyajanyelwa, bezikhuthazwe, njengoba kusitjho iQhinga lokuThuthukisa nokuKhuthaza amaBhizinisi amaNcani eSewula Afrika.
(c) Ewona msebenzi esiqalene nawo khulu lesisijamiso kuzakuba kubikela uNgqongqotjhe ngeendaba ezinabileko ezithinta ukukhula kwamabhizinisi amancani, ekubalwa kizo namazinga welizwe loke amalungana nokukhula kwamabhizinisi amancani nokulawulwa kwawo.
(d) Lesisijamiso sokweluleka sizakusiza urhulumende ngezeluleko zezazi ezimalungana nokusebenza kweendaba namaphuzu ahlukahlukileko wesekelo lamahlelo wokulinganiseka nokunzinziswa kwemvelo emabhizinisini amancani, ngaleyindlela kuzokukhuthazeka ukuhlelwa ngobutjha kwemithethokambiso, kwenziwe namatjhuguluko emithethweni, kutlanywe neendlela zokulungisa kobanyana kuzokusekeleka amabhizinisi asakhasako, namancani, nalingeneko (aphakathinaphakathi) kunye namabhizinisi ahlanganyelweko.
C. Zamvanje Ezibikelwe IKhabinethi
(i) Umphumela Womhlangano Wehlandla Lama-35 WeenQhema ZesiVumelwano Se-Montreal (i-MOP) NgeZinto Ezikarula Ilarha Le-Ozone
(a) IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yomHlangano weHlandla lama-35 weenQhema ezimaLunga we-MOP ngezinto ezikarula iLarha le-Ozone ebewubanjelwe e-Nairobi, e-Kenya, ngoSewula wee-2023.
(b) Emhlanganweni loyo, iinthunywa ebezikhambele umhlangano zizibophelele ngamandla ukuthi zizawurarulula umraro welarha elikarula i-ozone, zirarulule nanengozi eza nokutjhuguluka kwetlayimethi ephasini loke. ISewula Afrika ingelinye ilunga elatlikitlela isiVumelwano se-Montreal kanti ukungena kwayo ku-MOP yeHlandla lama-35 bekunqophe ukuqinisekisa ukuphumelela kwamalungelo wamaSewula Afrika wokuhlala ebhodulukweni eliphephileko, njengoba kusitjho umThethosisekelo, nokuthi iinrhuluphelo zelizwe lekhethu zihlale zivikelekile, njengoba amanye wamakhemikhali ayingozi ekukhulunyisenwe ngawo kilomhlangano ayasetjenziswa lapha eSewula Afrika, asetjenziswa emabubulweni anjengewamafriji, kezokulima, eencimamlilweni, emitjhinini epholisa nefuthumeza ummoya, ukube kanti amanye wawo asetjenziselwa ukuthuthukisa umnotho.
(ii) Umphumela WeKhonferensi YeenQhema Yehlandla LesiHlanu (i-COP5) NgesiVumelwano Se-Minamata
(a) IKhabinethi iwutjhejile umphumela we-COP5 ebeyibanjelwe e-Geneva, e-Switzerland, ngoSinyikhaba wee-2023. IsiVumelwano se-Minamata siqakathekile ekugcineni ipilo yomuntu ivikelekile ekucatjhazelweni ibe iguliswe yikhemikhali i-mercury.
(b) Hlangana neenqunto ezithethwe kilomhlangano omkhulu, kubalwa (i) namalanga amatjha abekelwe ukuqeda ipahla ene-mercury, ekubalwa hlangana nayo nezezeso, (ii) nokuqiniswa kobudlelwano nabaNtu beNdabuko, (iii) nesivumelwano ngesilinganiso se-15mg/kg somthamo we-mercury ongakafaneli ukudlula kilesisilinganiso ezintweni ezilahlwako ezicajelwe yi-mercury namkha ezisemivangweni yepahla ene-mercury.
(c) Ezinye iinqunto zibe malungana nekomba yokulawula ukuvulelwa kwe-mercury ingene ehlabathini nemanzini nokulawula ukurhwamukela kwe-mercury emkayini.
(iii) Umphumela WeKhonferensi YeenQhema YeHlandla Lama-28 (i-COP28) EsiVumelwaneni SeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UN) NgezokuTjhuguluka KweTlayimethi (i-UNFCCC).
(a) IKhabinethi ibikelwe ngomphumela we-COP28 ebeyibanjelwe e-Dubai, e-United Arab Emirates (i-UAE) ngoNobayeni wee-2023. (b) Iinqunto ze-COP28 zinqophe ukuphungula umthamo werhasi eyingozi erholela abantu, ngokulandela ikomba yomnqopho obekiweko ye-20C yesiVumelwano se-Paris kusizwe iinQhema zamazwe asathuthukako ukujayela amagalelo amambi wokutjhuguluka kwetlayimethi.
(c) IKhabinethi ibuye yatjheja nemiphumela eqakathekileko ye-COP28 ngeendaba eziqakathekileko ezilandelako; (i) njengokuqedelelwa kwesivumelwano seminyaka emibili somsebenzi we-Glasgow-Sharm el-Sheik, (ii) nokwamukelwa kweHlelo le-UAE lomSebenzi wokuQedwa kokuSilaphazeka kweBhoduluko (i-UAE Just Transition Work Programme), kukhulunyisanwe ngeenqunto zeendlela ezihlukahlukileko zokuvikelwa kwesitjhaba ekulinyazweni yirhasi esilaphaza ummoya netlelezi esilaphaza amanzi – ezisekela ukuqakatheka kwemali, ukuthuthuka kwethekhnoloji, nokudluliselwa kwelwazi lokusebenza nelokuthuthukiswa kwethekhnoloji kobanyana kuzokuphumelela umnqopho wokuphungula umonakalo wokutjhuguluka kwetlayimethi (iii) nokusebenza kwesiKhwama sokuLahlekelwa noMonakalo (i-Loss and Damage Fund).
(d) Iinqhema zitjheje ngeenhliziyo ezibuhlungu ukuthi azange ihlangane i-U$100 yamabhiliyoni ngomnyaka wee-2021, begodu ngaphandle kokuthi kutholakale imali yanele, amazwe asathuthukako angeze akghone ukuphumelelisa iminqopho ekwakuvunyelenwe ngayo.
(e) ISewula Afrika solo isazibophelele ukuphumelelisa iinthembiso zayo ngaphasi kwe-UNFCCC nesiVumelwano sayo se-Paris.
D. UmThethomlingwa
(i) UmThethomlingwa Wee-2024 WezokuThungatha NokuHlenga EMmoyeni NeManzini (i-AMSAR)
(a) IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa i-AMSAR kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho wezeManzini nezeMmoyeni, womNyaka wee-2002 (umThetho 44 wee-2002) esele uphelelwe sikhathi.
(b) UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisekisa ukuphepha kwabantu nakwenzekako ukuthi kube nesidingo sokuthungatha nokuhlenga abantu emmoyeni namkha emanzini. Ukudlula lapho, umThethomlingwa lo unqophe godu nokuthomanisa ihlelo le-AMSAR namazinga neenkambiso zamazwe ngamazwe. UmThethomlingwa lo uzokuqinisa ihlelo le-AMSAR ngomnqopho wokuqinisa ukuhluma nokukhula kwemisebenzi yeemphaphamtjhini (yaboflayi) neyemanzini begodu uzakufaka isandla sokuhlumisa umnotho.
E. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
(a) Amalunga Abasunguli BeBhodi YezokuThuthukiswa KwamaBhizinisi Amancani (i-Small Enterprise Development Agency):
(i) UMm. uNonzuzo Makhanda (uSihlalo).
(ii) UMm. u-Dorah Mosili.
(iii) UMm. uXolisa Daku.
(iv) UMm. uNontobeko Lubisi.
(v) UNom. Luyanda Ntuane.
(vi) UMm. uCingashe Motale.
(vii) UNom. Pat Makape.
(viii) UMm. u-Hilda Tsoadi.
(ix) UNom. Avuyile Xabadiya.
(x) UNom. Sinovuyo Mpakama.
(xi) UNom. Waseem Carrim.
(xii) UNom. Thembinkosi Bonakele; kunye
(xiii) noMm. uKeabetwe Mogorosi
F. Iminyanya Ezako
1. Imbizo KaMengameli YeHlelo LokuThuthukisa Iiyingi (i-DMM) Ekurhuleni
1.1. UMengameli Ramaphosa uzokuvakatjhela Ekurhuleni Metro ngeLesihlanu nakama-23 kuRhoboyi wee-2024 e-Tsakane Stadium, ngeHlelo lakhe leMbizo ye-DDM, lapho ayokuhlola khona indima yokuphunyeleliswa kwemisebenzi yombuso endaweni.
1.2. IMbizo kaMengameli ngeHlelo le-DDM izakukhanjelwa barholi bayo yomithathu imikhakha karhulumende, abazakukhulumisana ngeentjhijilo zezenzelwa umphakathi oqalene nazo, nangamahlelo wetuthuko kamasipala, ngokukhambisana nekambisolawulo ethi uRhulumende Munye, IHlelo LiNye, ISabelo Seemali SiNye.
1.3. Imbizo ye-DDM yikundla yokukhulumisana ehlukileko kunokwenzeka kamanye amazwe, yenzeka lapha eSewula Afrika kwaphela, begodu isenza sibe ngelinye lamazwe ambalwa khulu akhulumisana nezakhamuzi zawo mathupha, ubuso nobuso. 1.4. Izakhamuzi ze-Ekurhuleni ziyamenywa ukuthi ziphume ngokuphelela kwazo kobanyana zizokuthola ithuba lokukhuluma ngamahlelo esele athonyiwe wokurarulula umraro wokutlhayela kwamanzi namagadango ekumele athathwe mphakathi ukubalekela ukuthi u-Eskom angakateleleki ukuthi aphikelele ngokuphungula igezi.
2. Ukusingathwa Komhlangano Wezaboflayi/Wezemmoyeni E-Afrika Nombukiso
2.1 IKhabinethi iqalelele yabe yavuma ukuthi iSewula Afrika ingasingatha umhlangano omKhulu wezaboFlayi/wezeMmoyeni we-Afrika nomBukiso wakhona, ozokubanjelwa eJwanisbhege ngomhla we-16 nomhla we-17 kuKhukhulamungu 2024. Umhlango lo kunye nombukiso wakhona kusisehlo serhwebo esiqakatheke khulu ebubulweni laboflayi/lezemmoyeni. 2.2 Ukudlula lapho, umnyanya lo uzakuveza iSewula Afrika njengelizwe elikhanukelwa ziimvakatjhibukeli, ube nanga lithuba lokumaketha enye ipahla yeSewula Afrika eemphathisweni ezizabe zikhambele umhlangano nalabo abazabe banesandla emBukisweni.
3. IKhonferensi Ngokuthuthela Kamanye Amazwe
3.1 Iinjamiso ezimbili, iKomitjhini yezokuHlela yeliZwe, neHlangano yamaZwe ngamaZwe ngokuThuthela kwabaNtu kamanye amaZwe kunye neHlelo le-UN ngezeTuthuko zibize iKhonferensi ngezokuThuthela kwabaNtu kamanye amaZwe, ezakubanjelwa eJwanisbhege ukusukela nakama-20 ukuyokufika nakama-23 kuRhoboyi 2024.
3.2 Ikhonferensi le iqalisisa beyibonisana ngomukghwa wokuthuthela kwabantu kamanye amazwe njengesikhuthazi setuthuko, ngokuqalela khulukhulu ekuzuzeni amandla namafa weensetjenziswa zabantu bokukhamba nokusebenzisana namazwe ngamazwe.
4. INyanga YezeVakatjhobukelo
4.1 INyanga yezeVakatjhobukelo yee-2024, ezakuthoma mhlana li-01 beyiyokuphela nakama-30 kuKhukhulamungu 2024, isikinyiselwe eTlhagwini Kapa ngokukhumbulela isidingo sokurhatjha ukuqakatheka kwezevakatjhobukelo elizweni lekhethweli ngokuphelela kwalo.
4.2 Njengoba illizwe limema iimvakatjhi lapha ekhethu nemazweni ngamazwe kobana zizokukhamba zibukela ubuhle obubabazekako belizwe lekhethu, amasikopilo amajadu neendlela zokuphila kwabantu; urhulumende usebenza ngamandla ukuthuthukisa nokunabisa ukuya phambili ikoro yezevakatjhobukelo ngokuvula amandla wevakatjhobukelo angakabukuthintwa emalokitjhini wekhethu, emathresdeni nemadrojaneni amancani. Ngokwenza lokhu sizakukhulisa ukuya phambili besitjengise amagatja amanye wamandla wezevakatjhobukelo eSewula Afrika.
5. IVakatjho LomBuso Lokuya e-Peoples Republic of China (i-PRC)
5.1 UMhlonitjhwa uMengameli Ramaphosa uzokuvakatjhela i-PRC ngeVakatjho lomBuso ukusukela nakama-02 ukuyokufika nakama-05 kuKhukhulamungu 2024, evakatjhweni elizakungezelela ukuqina kobuhlobo bobuzenda (babosomaqhinga) nebokurhwebelana hlangana kwamazwe amabili la. Ivakatjhweli lilandela iVakatjho lomBuso lesiNe leSewula Afrikapha likaMengameli we-China u-Xi Jinping ngomnyaka wee-2023.
5.2 Emazweni wephasi, i-China ililizwe elirhwebelana neSewula Afrika ezingeni eliphezulu kinawo woke; amandla wokurhwebelana hlangana namazwe amabili lawa bekayi-US$34 wamabhiliyoni ngomnyaka wee-2023, akhiwe ngepahla iSewula Afrika eyithengisela i-China ema-US$12 wamabhiliyoni, nepahla i-China eyithengisela iSewula Afrika ema-US$22 wamabhiliyoni. I-China godu beyisolo iyisika yamasiso weSewula Afrika kanti-ke ngiyo edosa phambili emasisweni wangaphandle ekurhwebelanwa nawo bunqopha nelizwe lekhethu.
5.3 Ziimbadlwana iimvumelwano eziqakathekileko ekulindeleke ukuthi zitlikitlwe ngaleliVakatjho lomBuso, ekubalwa hlangana nazo nesiVumelwano somThetho wokuSebenzisana ngezeTuthuko, nenzuzo yokurhwebelana ngokuthengiselana ipahla, kunye nokukhula komthamo wokungena emakethe.
5.4 Ibandla leenthunywa leSewula Afrika lizakuhlanganyela eKundleni yokuSebenzisana kwe-China ne-Afrika (i-FOCAC) ezakuhlangana nakama-4 ukuya nakasi-6 kuKhukhulamungu 2024.
5.5 I-FOCAC iyindlela emagatjagatja yokuthungelela ukusebenzisana hlangana kwe-China namazwe we-Afrika, kanti-ke ithathwa njengekundla yokusebenzisana ngaphakathi kweHlelo le-China lokuSekela umThangalasisekelo nokuBolekisa ngeMali yeTuthuko, i-Belt and Road Initiative, eliqhinga nehlelo i-China elisebenzisela ukusekela umthangalasisekelo netuthuko ephasini loke.
G. Imilayezo
1. Isitjhaba Esiphumelelako
1.1. Abadlali bekhethwapha solo batjhotjholoze njalo ngokuphaphisela iflarha yekhethu phezulu emidlalweni ngokwahlukahluka kwayo ephasini loke, ngaleyindlela basolo basibumbanisa njengabantu belizwe linye.
1.2. Iinkutani zephasi zomdlalo kamakhakhulwararhwe, ama-Springboks, zehlule i-Australia kwesibili begodu solo azikehlulwa ephaliswaneni i-Rugby Championship.
1.3. I-Australia nayo ibe yikundla yokunqoba kombethimaguduva u-Dricus du Plessis ophumeleleko ukuvikela unongorwana wakhe wobudisi obuphakathi ku-UFC ngokubetha kwakhe u-Israel Adesanya we-Nigeria epini yamaguduva ebebayilwela ePerth.
1.4. Ama-Proteas afike esiqongolweni sokuthumba ngokubetha kwawo ama-West Indies ethesthini yesibili yekhrikhethi eGuyana, agcina athumbe ithesthi le nga-1-0.
1.5. IsiQhema seSewula (i-Team SA) sithumbe imendlela yegolide yinye, nazintathu zesiliva, nazimbili zethusi emidlalweni yama-Olimpiki ebeyidlalwa e-Paris, ngaleyindlela iimendlela zaso zabuyeleleka kabili ukusukela ema-olimpikini adlulileko wee-2021 ayedlalelwa e-Tokyo. Lepumelelo enje izakuhlala isikhathi emikhumbulweni yethu soke.
1.6. Njengesitjhaba sigidinga isiqhema sokugijima ngokumukezana sikaBayanda Walaza, no-Bradley Nkoana, no-Shaun Maswanganyi, no-Akani Simbine ngokuthumba imendlela yesiliva ebangeni labaduna le-4x100m. Babeke irekhodi elitjha le-Afrika lemizuzwana ema-37.57. Ukudlula lapho, u-Jo-Ane van Dyk uthumbe imendlela yesiliva ephaliswaneni lejavelini kabasikazi. 1.7. Lokhukuthumba kutjengisa amandla wemidlalo ukubumbanisa isitjhaba nokweqa yoke imikhawulelo. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi asebenzise amathuba wokubumbana njengamathuba wokutholana namanye amaSewula Afrika sizokwakhisana umphakathi esifuna ukuhlala kiwo.
2 Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:
• KuNomhlekhabo weSewula Afrika ka-2024 osandukwethweswa umqhele weemponono, uMm. Mia le Roux, imethulela ingwani ngokubambelela kwakhe. U-Mia le Roux ujamele ummoya omuhle wamambala weSewula Afrika wokuzinqobela mathupha ebudisini aqalene nabo, njengoba amumuntu wokuthoma onokukhubazeka (bokungezwa eendlebeni) ukuthi ethweswe umqhele wokuba nguNomhlekhabo weSewula Afrika. IKhabinethi imlangazelela ubuhle bodwa emisebenzini yakhe emitjha esele aqalene nayo ngokukhuphukela kilesisikhundla sokuba mzenda weSewula Afrika.
• IJaji eliKhulu u-Raymond Zondo othatha umhlalaphasi ekupheleni kukaRhoboyi 2024, ngemva kokusebenza kwakhe kuhle ngokukhethekileko emsebenzini wakhe wemakhotho aphakemeko iminyaka ema-27.
• UMm. uFikile Marakalla, ophume ubujamo besibili ekorweni yabathathiinthombe/yabafodiinthombe kibonongorwana beembikiindaba i-SADC Media Awards 2024. Wathoma umsebenzakhe eZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS), asafundela umsebenzi, kanti-ke namhlanje selasesiqhemeni sabathathiinthombe beSekela likaMengameli. • UNom. Benjamin Moshatama we-Channel Africa Radio, ophume
ubujamo besibili ekorweni yezokurhatjha khona kibonongorwana beembikiindaba i-SADC Media Awards 2024. • Isiqhema sokugida/sokujida, i-Wu Tang Cru yeThekwini, ngokuthumba kwaso imendlela yegolide neyesiliva ku-UDO World Street Dance Championships. Isiqhemesi sithumbe imendlela yegolide ekorweni yabaneminyaka engaphasi keli-14 besiGaba esiPhakathinaphakathi yathola unongorwana i-Intermediate World Champions. • UNom. Dada Morero, osandukubekwa esikhundleni esitjha sobuMeyara eJwanisbhege, yamfisela ubuhle njengoba athoma lomsebenzi othwele idorobha elingelikhulu khulu eSewula Afrika nje.
3 Silila Imbiko
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
• UPhrof. Muxe Nkondo, obekasifundiswa esaziwako emithethwenikambiso yokuhlalisana komphakathi, namagugu namafa wesitjhaba. Ulime indima ehle khulu ekutlanyweni kwemithethokambiso yomphakathi emakorweni anjengezevakatjhobukelo, zokuhlalisana kwabantu kunye nezabasebenzi bombuso nokulawulwa kweendaba zakhona, nakezesayensi nethekhnoloji kunye nakezobukghwari nezamasiko.
• UNom. William Smith, ungqondongqondo weMethemethiksi neSayensi, owabe wathweswa nonongorwana welizwe ohlonipheke khulu i-National Order of the Baobab. U-Smith usize abafundi abanengi ngokwenza iimfundo zeMethemethiksi, zeSayensi, zeBhayoloji, nezesiNgisi zibe lula eHlelweni lakhe lokuFundisa ku-SABC Learning Channel – yena owaba ngutijhere ofundisa ngethungelelwano le-inthanethi ifundiso ebudijithali ingakaziwa nokwazi.
• UMm. uZanele Mbokazi-Nkambule, obekamrhatjhi emrhatjhweni Ukhozi FM obuye godu abe msunguli wama-Crown Gospel Awards.
Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Iselifowuni: 083 653 7485