Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka-4 Indlovulenkhulu 2015

1. Kufezekiswa kweTinhlelo taHulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi yemukele Umcombelelo Wavelonkhe wanga-2015 lotawucinisekisa kuphumelela kweluhlelo lwemaphuzu layimfica lolwetfulwe nguMengameli Enkhulumeni yakhe Yebunjalo Belive.  Lomcombelelo uniketa kuciniseka, kutinta, kanye nekulawulwa kwetimali ngalokuhlakaniphile lokudzingeka ekuholeni umnotfo waseNingizimu Afrika uphumelele kuletimo temnotfo letimatima.
  
IKhabhinethi iyagcizelela kutsi tinyatselo tekubukana nentsela letetfuliwe kuMcombelelo Wavelonkhe tiyadzingeka ekwesekeleni timali temnyaka lotako.   Bantfu baseNingizimu Afrika bakhutsatwa kutsi basebentisane nahulumende ekulweni netimo temnotfo tamanje kute kuvuswe kukhula kwemnotfo lokuchubekako.

1.2  IKhabhinethi idvumisa umsebenti lomuhle kakhulu lowentiwe Lisekela LaMengameli  Cyril Ramaphosa ekuchubeni nasekuchumaniseni lukhetfo lolukhululekile nalolulungile lwaseLesotho endzimeni yakhe layidlalako yekuba nguMchumanisi weMhlangano Wekutfutfukiswa Kwemimango yase-Afrika leseNingizimu (i-SADC). IKhabhinethi futsi idvumisa Umkhandlu Loweluleka Ngetelukhetfo (i-EAC) we-SADC , Ikhomishini Yelukhetfo yaseLesotho (i-LEC), Imibutfo Yetekuvikela kanye nebantfu baseLesotho ngekubamba lukhetfo lolunekuthula, lolukhululekile futsi lolungavuni luhlangotsi. INingizimu Afrika itawusebentisana nalohulumende waseLesotho losandza kukhetfwa kute kutfutfukiswe iminotfo yalamave lamabili, Sigodzi lesingaseNingizimu ye-Afrika kanye naleLivikati lonkhe ngebubanti balo.

1.3  IKhabhinethi yatisile yabuye yemukela kuhlanganyela kweNingizimu Afrika ekuhlonipheni  Lusuku Lwetilwane Tasendle Lwemhlaba mhlaka-3 Indlovulenkhulu 2015.  Ngaphansi kwebuholi beNdvuna Molewa iNingizimu Afrika iyachubeka nekuhlela tinhlelo tekuvikela simondzawo selive letfu kanye nekulwa nekutingelwa kwetilwane ngalokungekho emtsetfweni.  Lokubaluleke kakhulu emkhatsini waloku kubekwa kwe-Green Scorpions  eSikhumulweni Setindizamshini Semave Emhlaba i-OR Tambo. Loku kwentelwe kucinisekisa kuhambisana neMitsetfomgomo Yetilwane Letivikelekile nome Letisenkingeni Yekushabalala, Imitsetfomgomo ye-CITES, i-Bio-prospecting, Imitsetfomgomo Yekufinyelela Nekwabelana Tinzuzo kanye neMitsetfomgomo lebitwa ngekutsi pheceleti i-Alien and Invasive Species Regulations. INingizimu Afrika iphindze yadlala indzima lebalulekile yekukhulumisana ne-Interpol, ikakhulu mayelana neBhodi Yekweluleka yeLikomidi Letekuhambisana Nesimondzawo Nekucinisekisa, kanye nemacembu lamatsatfu e-Interpol labukene nekulwa nebugebengu labitwa ngekutsi Licembu Lelibukene Netebugebengu Lobentiwa Kutilwane Tasendle, Licembu Lelibukene Nebugebengu Lobuphatselene Nekudoba kanye neLicembu Lelibukene Nebugebengu Bekunukubeta.

1.4 IKhabhinethi ikwemukele kutsi i-Durban yente simemo sekungenisa  Imidlalo ye-Commonwealth yanga-2022, lokwetfulwa ngalokusemtsetfweni e-London mhlaka-2 Indlovulenkhulu 2015.  Kungenisa lemidlalo kungavula ematfuba emisebenti lalinganiselwa kule-11 650 kubuye futsi kukhuphule umnotfo walelive ngemali lelinganiselwa ku-R20 wetigidzigidzi. Lomunye umshiyandvuku walemidlalo kutawuba luhlelo lwetitfutsi temmango loluhlanganisiwe lwe-Durban, loluhlelo seluvele luvunyiwe.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yekuchibiyela i-Broadcasting Digital Migration nekufaka ekhatsi luhlelosilawula ku-Set Top Box (i-STB), lokutawucaciswa kahle nasekushicilelwa lenchubomgomo.  Hulumende utawupha mahhala  emakhaya laphuyile langetulu kwetigidzi letisihlanu lanabomabonakudze ema-STB.  Kutawuphiwa kucala emakhaya lasetindzaweni letingaseminyeleni yalelive.  Indvuna Yetekuchumana itawumemetela masinye nje lusuku lwekucala lwekusetjentiswa kwaloluhlelo lwedijithali nekuvalwa kweluhlelo loludzala lwe-Analogue. 

2.2 IKhabhinethi ivume Luhlaka Lwendlelalisu lweminyaka lesihlanu Lwetekulima, temahlatsi Nekudoba kanye neLuhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetekulima.  Loluhlaka luveta tinsayeya letibalulekile letibukene nemikhakha lemitsatfu lubuye futsi luphakamise tingenelelo kuletindzawo letine letiKulingana nekugucuka; kukhula ngalokulinganako nekucudzelana, kugcina simondzawo lesiya embili ngalokungenamkhawulo kanye nekwengamela. Lelisukwenta kanye neluhlelo lwekusebenta kutawuhlala kulungiswa njalo ngemnyaka kute kutsi kuhambisane nesikhatsi. Sento sahulumende sekwabiwa kwemhlaba kunguletinye tetinhlelo tahulumende letigcugcutele kulingana, kepha kute kube ngumanje lusengakazuzi imphumelelo lenkhulu mayelana nekuntjintja. Nanome nje luhlelo lwekwakha kabusha nekutfutfukisa lwetfule kutsi inhloso lenkhulu yekwabiwa kabusha kwemhlaba bekukutsi kuntjintjwe kuhleleka Kwetekulima kwaseNingizimu Afrika.  Luphidze futsi lufuna kusita lemikhakha kute kutsi kukhuliswe umnotfo nekuvula ematfuba emisebenti.

2.3  IKhabhinethi ivume kubanjwa kweNgcungcutsela Yetibhedlela Temhlaba yange-40 Yenhlangano Yetibhedlela Temave Emhlaba e-Durban ngasekupheleni kwemnyaka wa-2016.  Lenhlangano Yetibhedlela Yemave Emhlaba yinhlangano yemhlaba letimele, lengasebenteli kutfola imali, lengakaphatswa nguhulumende yetibhedlela netinhlangano letinakekela ngetekwelashwa. Lengcungcutsela lebanjwa njalo ngemnyaka inika labasebenta ngetemphilo litfuba, lekwabelana ngetindlela tekusebenta kute kutfutfukiswe imiphumela yetemphilo.

2.4 IKhabhinethi imema batali kutsi bahlanganyele ngalokunemdlandla elukhetfweni lwanga-2015 nakukhetfwa Umtimba Lowengamele Sikolwa (i-SGB) lolutawentiwa kuto tonkhe tikolwa tahulumende kusukela mhlaka-6 kuya kumhlaka-28 Indlovulenkhulu 2015. I-SGB ineligalelo ekufakeni etikolweni tetfu umtselela wemoya wekutiva tibalulekile emmangweni futsi tingumnikati wemmango. Kusebenta kahle ngalokwetayelekile kwetikolwa lokufaka ekhatsi kuzuza temfundvo kuvamise kuba ncono nangabe batali batibandzakanya ngalokunemdlandla futsi batsandze tindzaba tesikolwa (lokwenteka esikolweni). Angetulu kwe-250 000 emalunga e-SGB lakhetfwa njalo ngemuva kweminyaka lemitsatfu kutsi asebente etikolweni tetfu temmango ahlanganiswe yinhloso yinye levamile, kwenta imfundvo ibe ludzaba lwemmango mbamba.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ivume kwetfulwa ePhalamende kweMitsetfosivivinyo lemibili, lechibiyela Umtsetfo Webantfwana, 2005 (Umtsetfo No. 38 wanga-2005) njengobe uchitjiyelwa nguMtsetfo 41 wanga- 2007. Letichibiyelo tiphendvula tincumo tasenkantolo, letabeka kutsi kuletinye tincenye taloMtsetfo atihambisani nemtsetfosisekelo.

Umtsetfosivivinyo Webantfwana Wekuchibiyela, 2015 (sigaba 75 Umtsetfosivivinyo) – Letichibiyelo tilungisa tinchazelo “temacala etemacansi” bese uwenta uhambisane neMtsetfo Webugebengu (emacala etemacansi nalokuhambisana nawo) Umtsetfo wekuchibiyela No. 32 wanga-2007. Letichibiyelo tiphindze futsi tibukane nekuvumela bantfwana lababekwe emacala kutsi bente tetfulo ngembi kwekutsi babhaliswe kuRejista Yekuvikela Yavelonkhe.  Letichibiyelo letiphakanyiswako tiphindze ticacise tidzingakalo tekutsatsa bantfwana bayiswe lapho bangatfola kunakekelwa khona uphindze futsi uniketa imikhakha leyengetiwe yebantfwana labangafakwa eswini.

  Umtsetfosivivinyo Wesibili Wekuchibiyela Webantfwana, 2015 (sigaba 76 Umtsetfosivivinyo) - uhlose kucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana bajabulela tinsita letentelwe kutsi babe nekufinyelela ngetenhlalo nekuphepha nekutsi wakhe luhlelo lwenhlalakahle lenemandla. Uphindze futsi ufuna kutsi kubekhona indzawo lephephile nalevikelako lapho kutawubekwa khona bantfwana labatawutfolakala kutsi badzinga kunakekelwa nekuphepha.

4. Tincumo teKhabhinethi eTindzabeni Tanyalo

4.1. IKhabhinethi ihlaba kakhulu, kumpuntjuka kwemadokhumenti langafaka kuvikeleka kwalelive engotini. Nanome nje kuyindlelakwenta yemave emhlaba kwabelana ngebunhloli, emakhatsini walokunye, mayelana netintfo letifananako letiphatselene nematfuba etemnotfo netindzaba tekuphepha, lokumpuntjuka kwemadokhumenti lebekuhlosiwe labeka imininingwane yekusebenta yeLuphiko Lwekuvikeleka Kwembuso akukho emtsetfweni.

IKhabhinethi yemukela luphenyo loluphelele lweLuphiko Lwekuvikeleka Kwembuso kutsi iphenye loludzaba futsi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi Luphiko Lwekuvikeleka Kwembuso litawuchubeka ligcile emsebentini walo wekuvikela nekugcina sitfunti salelive, bahlali balo nesakhiwonchanti.
  
IKhabhinethi igcizelela umlayeto weNdvuna Yeluphiko Lwekuvikeleka Kwembuso, David Mahlobo, kutsi kutiphatsa lokunjena kubukela phansi kusebenta ngemphumelelo kwemsebenti wekuvikelwa kwalelive neminyele.

4.2. IKhabhinethi yemukela simemetelo lesentiwe yi-Eskom sekutsi iYunithi 6 yeSiteshi Sagezi iMedupi ikhicite gezi waso wekucala kuleliviki, lokwenta emayunithi ayo ekucala lasitfupha lafanele kutsi ahlanganiswe. Kuhlanganisa yinchubo lapho khona siphehligesi (igeneretha) ichunywa kugridi yemandla avelonkhe. Lapho sichubeka nekukhulisa emandla kugridi yavelonkhe, ikhabhinethi imema sive kutsi sichubeke nekusebentisa tindlela tekonga gezi. Imimango iyagcugcutelwa kutsi isebentise kahle gezi, lapho sichubeka nekwetfula leminye imitfombo yemandla.

4.3  IKhabhinethi idvuma kuba nesibindzi, kutidzela, nekutinikela nekusebenta ngekutikhandla kwabobabe nabomake labasebenta ngekungaphelimandla kuphephisa timphilo nekuvikela kulimala kwemphahla, imfuyo kanye nemvelo yetfu lenesitfunti leshabalaliswe ngumlilo wemadlelo eKapa.
 
IKhabhinethi yendlulisela kubonga kwayo kumimango lekutse ngemoya weBuntfu, yabambisana nahulumende ekwakheni tikhungo letinkhulu tekuhlalisa bantfu labanyenti tekuhlalisa labo labasuswe ngulesimo etindzaweni tabo.  Umoya wekusebenta ngekutinikela ngaphandle kwekucelwa lokhonjiswe bantfu labasita bahlukunyetwa bemlilo mkhulu kakhulu futsi uyakhutsatana. 

4.4  IKhabhinethi isachubeka nekukhatsateka mayelana nekuhlaselwa kwebantfu bekuchamuka kulamanye emave futsi iyacaphelisa bantfu kutsi ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo atawuchubeka abekhona etindzaweni letitsintsekako, nekutsi lababhebhetseli batawubukana nemtsetfo. Budlova lobentiwa kubantfu bekuchamuka emaveni angaphandle losalungiswa ngetimiso tahulumende letikhona letinyenti.

4.5 IKhabhinethi ihalalisela licembu lebhola yetinyawo laseNingizimu Afrika Lalabangaphansi Kweminyaka yebudzala le-17, Amajimbos, lekwenta lelive kutsi litigcabhe ngekutsi likhone kungena kumcudzelwano wekugcina waBoshampeni Walabangaphansi Kweminyaka le-17 wase-Afika wanga-2015 e-Niamey, e-Niger.  Kudlala kahle kakhulu kwabo ku-African Youth Championship kubenta bafaneleke kungenela Indzebe Yemhlaba Yebhola Lwetinyawo lwe-FIFA Walabangaphansi kweminyaka le-17 e-Chile ngasekupheleni kwalomnyaka.

4.6 IKabhinethi ililele kusishiya emhlabeni kwalomunye wetigayigayi temculo Zayn Adam waseNingizimu Afrika, lowatiwa kakhulu lobekahola embili licembu lemculo lwemnyaka wanga-1970 i-Pacific Express locule iminyaka lengetulu kwalange-50 . Bekayintfo yinye nemlandvo wemculo waseKapa.

4.7 IKhabhinethi kuyayitfokotisa kutsi, ngekukhombisa ngeliciniso kuba nguhulumende lonakekelako, sigaba sekugcina sekubuyisa tonkhe tidvumbu tebantfu baseNingizimu Afrika labashona nakudzilika indlu yetivakashi te-Synagogue Church of All Nation (i-SCOAN) e-Lagos sekuphetsiwe.  Sisacabanga ngaleyo mindeni leyalahlekelwa ngulabatsandzekako bayo kanye nalabo labalimala kulenhlekelele.

5 Imikhosi letako

5.1 Mengameli Jacob Zuma utawetfula inkhulumo Yekuvula Indlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko ePhalamende, eKapa mhlaka-5 Indlovulenkhulu 2015 (lamuhla).  Budlelwane lobusemkhatsini wahulumende nebaholi bendzabuko bubaluleke kakhulu ekucinisekiseni kutsi sakha imimango yasemaphandleni lenemandla, lengavunicala nalechubekela embili ngalokungenamkhawulo.

5.2 IKhabhinethi yemukela kubuyiswa kwematsambo  emachawe emzabalazo  JB Marks na-Moses Kotane eNingizimu Afrika asuswa e-Russia lapho betingcwatjwe iminyaka lenge-42 leyendlulile.  Labaholi labebasebentela sive ngekutinikela, labatsatfwa ngekutsi bobabe bemzabalazo wenkhululeko futsi bafaka inshisekelo bosibindzigidzi labanjengabo-Nelson Mandela, Oliver Tambo na-Walter Sisulu, batawungcwatjwa ngekwelisiko lekungcwaba tikhulu tahulumende. Mengameli Jacob Zuma ukhiphe sicondziso sekutsi Umjeka Wavelonkhe utawundiziswa emkhatsini kusukela mhlaka-9 Indlovullenkhulu kute kube nguntsambama mhlaka- 22 Indlovulenkhulu 2015.  Moses Kotane utawungcwatjwa kabusha ePella, eNyakatfo Nshonalanga mhlaka-14 Indlovulenkhulu 2015 bese kutsi JB Marks utawungcwatjelwa eVentersdorp, eNyakatfo Nshonalanga  mhlaka-22 Indlovulenkhulu 2015. Kubuyiswa kwabo kuyincenye yekutinikela kwahulumende ekubuyiseni onkhe emachawe etfu lashonela emaveni angaphandle. Kulomnyaka lophelile matsambo entsatseli lengusosatiwako lobekalwa nelubandlululo Nat Nakasa nawo abuyiswa ngemphumelelo esuswa e-New York kutewungcwatjwa kabusha e-Heroes Acre eChesterville, e-Durban.

5.3 IKhabhinethi yemukela  umkhankhaso lomkhulu lohlanganisiwe wekubukisiswa nekuhlolwa kweSifo Semaphaphu (i-TB)  lotawetfulwa Lisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa mhlaka-24 Indlovulenkhulu 2015 lekuLusuku lwe-TB Lwemhlaba, eSigodzini sase-Dr Kenneth Kaunda Esifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga – ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kuphelisa lubhubhane lwe-TB lwaseNingizimu Afrika: Kuphangisa kuphendvula kwetfu kuBantfu Lababalulekile”. Lomkhankhaso wemphilo yonkhe utawubutsanisa ndzawonye bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ikakhulu labo labahlala emimangweni lenetimayini, bantfu labasemajele (tiboshwa) nasetindzaweni letimajele kanye nemfundvo letfutfukisa bantfwana labasesebancane kutsi babukisiswe babuye futsi bahlolelwe i-TB. Kuleminyaka lesihlanu leyendlulile kwehanjwe umgamu lomudze kucinisa lisukusebenta lahulumende lekulawula i-TB ngekukhulisa lizinga lekubukisisa nekuhola ikakhulu ngekusebentisa umkhankhaso Wekwelulekwa ngeSandvulelangculazi (i-HIV) Nekuhlolwa. Kubukisiswa nekuhlolwa sekukhushulwe lizinga ngekwetfulwa kweluhlelo lwekuhlola lulusheshisa kukhipha imiphumela ye-TB kanye ne-TB legwanyiswe tidzakamiva tekwelapha.

5.4 IKhabhinethi idvumisa kutinikela kwabothishela betfu, ngekutsi ngaphandle kwabo besingeke sikwati kuzuza imigomo yetfu yavelonkhe leminyenti. Kuphakanyiswa Kwemiklomelo Yekufundzisa Yavelonkhe kubonga ligalelo lelivelele lelentiwa bothishela ekutfutfukiseni live letfu; leMiklomelo itawunikwa labo labafanele mhlaka-7 Indlovulenkhulu 2015 e-Gallagher Estate, e-Midrand. Litiko Lemfundvo Lesisekelo libamba lomkhosi wemnyaka kubonga tingcweti tabothishela letitimele naletisebenta ngekutikhandla.

5.5 Indvuna Yetemanti Nekutfutfwa Kwendle Nomvula Mokonyane utawetfula Liviki Lemanti Lavelonkhe etindzaweni letihlaselwe somiso KwaDukuza KwaZulu-Natal mhlaka-16 Indlovulenkhulu 2015 ngaphansi kwengcikitsi: “Kute Lokungatsatsa Indzawo Yemanti”. Leliviki lemanti litawuphetsa ngeLusuku Lwemanti Lwemhlaba mhlaka-22 Indlovulenkhulu 2015. Lomkhankhaso utawufundzisa bantfu baseNingizimu Afrika ngekubaluleka kwemanti kanye nesidzingo sekulawulwa ngenchubekela embili lengenamkhawulo kwalemcebo loyindlala. IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi sihlala eveni lapho khona emanti ayindlala iphindze futsi icele bonkhe bantfu kutsi bawonge ngekutsi balungise onkhe emphayiphi lavutako baphindze bantjintje netindlela tekuphila tibe nguletonga emanti.

5.6 NgeLisontfo, mhlaka-8 Indlovulenkhulu, kutawube kuhlonishwa Lusuku Lwemakhosikati  Lwemave Emhlaba (i-IWD) lekulusuku loluvame kusetjentiswa njalo ngemnyaka emhlabeni wonkhe jikelele kuyeketa inchubekela embili leyentiwe, nesimemo sekutsi kwentiwe tingucuko kuphindze futsi kugujwe tento letihle tekuba nesibindzi nekutimisela lokwentiwa bomake labetayelekile labadlala indzima levelele kakhulu emilandvweni yemimango nemave abo. Litiko Labomake litawuhola kugujwa kwemkhosi we-IWD eLanga High School ngaphansi kwengcikitsi letsi Emalungelo Abomake Ngemalungelo Eluntfu: Sisonkhe Sichubekisela iNingizimu Afrika Lete Ludlame Embili. Lengcikitsi ihambisana nengcikitsi yaMhlabuhlangene letsi: Kulingana Kwabomake yinchubekela embili yawonkhe wonkhe! Kanye nesimemetelo seNhlangano Yebunye be-Afrika semnyaka wa-2015 lesitsi“ Umnyaka Wekuhlonyiswa Kwabomake Nekutfutfuka lokucondziswe ku-Ajenda ya-2063”. Lolusuku lotawusetjentiselwa kwetfula luhlelo lwekucocisana lweTifundza neLwavelonkhe lolutawucala kusebenta ngenyanga yeNhlaba. Kwendvulela umbiko lomayelana nesimo sabomake lotawetfulwa nguMengameli mhlaka-9  Ingci.

5.7 IKhabhinethi imema Betindzaba baseNingizimu Afrika kutsi bafake emagama alababakhetsela kutfola imiklomelo yemcudzelwano we-2015 SADC Media Awards. Lusuku lwekuvala kufakwa kwemagama ngumhlaka-31 Indlovulenkhulu 2015 futsi nawufuna lwatiso lolubanti luyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekuchumana: www.doc.gov.za. Lemiklomelo ihlanganisa timiso letihlelekile tabohulumende be-SADC, umngangomvama, labafundzile, tisebenti nebetindzaba. Igcugcutela kuhlangana kwetigodzi nekusebentisana ngekugcugcutela labasebenta ngetindzaba emaveni langemalunga kutsi akhulume ngetindzaba letimayelana nalesigodzi. Lomcudzelwano uphindze futsi ufaka ekhatsi Umklomelo Webetindzaba Temanti lohlonipha tindzaba temanti letigcugcutela Kuphatfwa Kwemtfombo Wemanti esigodzini se-SADC.

6 Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kutawuya ngekucinisekiswa kweticu temfundvo nekuhlungwa lokufanele.
6.1 Mnu. Mayihlome Tshwete lobekwe waba Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Luphiko Lwetekuchumana kuLitiko Letasekhaya.
6.2 Mk. CM Mogotsi njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele kuLitiko Letebuciko Nemasiko 
6.3 Mnu. Vusimuzi Philemon Madonsela  Kwelulwa Kwekontileka njengeMcondzisi Jikelele kuLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko.

7 Bacondzisi labangekho Kusigungu Lesiphetse beBhodi ye-ZA Domain name Authority (i-ZADNA)
7.1 Mk. N Dhevcharran  (Sihlalo)
7.2 Dkt. NYH Mzizana
7.3 Mnu. AM Brooks
7.4 Mnu. NM Msibi
7.5 Adv. MJ Ralefatane
7.6 Mnu. MR Khumalo
7.8 Dkt. YKN Mohutsioa-Mathabathe
7.9 Mk.  MO Morata
7.10 Mnu. J Tshipa

8 Emalunga Langekho Kusigungu Lesiphetse kuBhodi ye-BroadBand Infraco
8.1 Mnu. BMC Ngcobo (Sihlalo)
8.2 Mk. MM Maponya
8.3 Dkt. A Githiari
8.4 Mk. N Selamolela

9 Bacondzisi Labangekho kuSigungu Lesiphetse kuBhodi ye-SENTECH
9.1 Mnu. MA Mello (Sihlalo)
9.2 Mnu. SM Radebe
9.3 Mnu. LC Mtimde

10 Ibhodi ye-South African National Biodiversity Institute(i-SANBI)
10.1 Mk. MNE Magomola (Sihlalo)
10.2 Dkt. ST Cornelius
10.3 Dkt. JM Matjila
10.4 Mk. BD Ngidi
10.5 Mnu. S Gounden
10.6 Mk. NN Mnqeta
10.7 Mk. T Godongwana
10.8 Prof. BW van Wilgen
10.9 Dkt. YN Seleti
10.10 Mk. S Mancotywa
10.11 Mk. TE Abrahamse

11 Ibhodi Yemapaki Yavelonkhe yaseNIngizimu Afrika (i-SANParks)
11.1 Mk. J Yawitch   (Sihlalo)
11.2 Dkt. K Njobe
11.3 Mnu. ET Khumalo
11.4 Dkt. CG Olver
11.5 Mk. F Futwa
11.6 Mk. BD Ferguson
11.7 Mnu. M India
11.8 Mnu. L Zitha
11.9 Dkt. M Matlou
11.10 Mnu. MT Mokono
11.11 Dkt. N Mzilikazi
11.12 Mk. T Semane
11.13 Mk. JE McCourt
11.14 Mnu. FG Mketeni

12 Emalunga langekho Kusigungu Lesiphetse ku-Ejensi Yetemigwaco yaseNingizimu Afrika (i-SANRAL)
12.1 Mnu. R Morar (Sihlalo)
12.2 Mk. A Lawless
12.3 Mk. ZJ Kganyago
12.4 Mnu. M Matete
12.5 Mk. D Mashile-Nkosi

13 Bacondzisi Labangekho kuSigungu Lesiphetse kuBhodi Yetikhumulo Tetindizamshini yaseNingizimu Afrika (i-ACSA)
13.1 Mnu. SD Macozoma (Sihlalo)
13.2 Dkt. MS Mabela
13.3 Mk. S Simelane
13.4 Mk. MK Matlou

Sitatimende sikhishwe: Litiko Letekuchumana
Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams (Libambe laSomlomo weKhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore