Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-5 Inyoni 2018

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-5 Inyoni 2018, eTuynhuys, eKapa.
 
A. Tindzaba letimcoka
1. Temnotfo 


1.1. Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha kutsi yesekele imitamo leholwa nguhulumende lefukula kukhula kwemnotfo ngemuva kwekukhishwa kwetibalo letikhombisa kutsi umnotfo wetfu unciphe nga-0.7% ekoteni yesibili usuka ku-2.6% lobuyeketiwe ekoteni yekucala.
1.2. Nanoma nje leminye imikhakha yemnotfo, njengewetimayini, tekwakha newetimali kube nentfutfuko ekukhuleni kwayo, loku kube ngulokungakeneli kutsi kusimamise ngalokuphelele kwehla kwaleminye imikhakha, ikakhulu umkhakha wetekulima.  
1.3. Ngaseluhlangotsini lwekusetjentiswa kwemali, samba semikhicito letsengiselwe lamanye emave sikhulile, nanoma kunjalo loku kusimamiswe kwehla kwekusetjentiswa kwemali kwemakhaya kanye nekwehla kakhulu kweluhlu lwetintfo telutjalomali. Lutjalomali lwetinkampani letitimele lwakhula, kantsi lutjalomali lwemkhakha wahulumende lona lwancipha.
1.4. Kungatinti kwesimo setimali emaveni emhlaba kanye nemphumela wesamba semkhicito wonkhe walelive (i-GDP) kubita kutsi hulumende asheshise imitamo yekususa tihibe letivimba kukhula kwemnotfo abe futsi esekela abatfu labaphuyile.  
1.5. Kukhula kwemnotfo bekushaya ngelwelunwabu kakhulu kuleminyaka lemine leyendlulile. Loku kwentiwe tintfo letifanana netimo tesomiso emkhakheni wetekulima kanye netintsengo letiphansi temkhicito kanye futsi netihibe tetimiso takuleli, leticedze emandla kutelutjalomali nekwakhiwa kwemisebenti. 
1.6. Hulumende utimisele, emkhatsini waletinye tintfo, kugucula ngalokuphelele inchubo yema-visa kute kwesekelwe umkhakha wetekuvakasha, kwephetfwa kwemitsetfo lebalulekile yetimayini kwesekela umkhakha wetimayini kanye nekuchubeka nekutintisa timali temabhizinisi ahulumende. 
1.7. Letingcungcutsela letitako, leyetemisebenti neyelutjalomali, kanye neligcogco letinhlelo letimivusa tahulumende, litawuniketa imininingwane mayelana netingucuko letidzingekako ekugcugcuteleni kukhula kwemnotfo 
1.8. Ikhabhinethi icinisekisa kutinikela kwahulumende ekusimamiseni timali kanye neluhlakamsebenti lwetimali lolubuyeketiwe lutawetfulwa eNkhulumeni yeNchubomgomo yeLwabiwomali lweThemu leseMkhatsini. (i-MTBPS) 

2. Kuvakasha kwe-United Kingdom (UK) 

2.1. Ikhabhinethi ilandzela Mengameli Cyril Ramaphosa ekwemukeleni kuvakasha ngekwemsebenti lokuyimphumelelo kwaNdvunankhulu Theresa May wase-UK, efaka ekhatsi iGreat Britain neNorthern Ireland. Lokuvakasha kutawenta iNingizimu Afrika itfole imiphumela lencono ngelutjalomali nekwabelana lokunemandla kwalamave lamabili. I-UK ingulelinye lemave longumtjalimali lomkhulukati eNingizimu Afrika, lonemafemu aseBritain langetulu kwalange-650 lakuleli lakitsi. Ekukhulumisaneni kwalamave lamabili, kucocisenwe ngekusebentisana nemitamo lebonakala kutsi ingaba khona.
2.2. Ndvunankhulu May uphindze wanika Umkhuti weTemphi Lomkhulu Mengameli Ramaphosa nebantfu baseNingizimu Afrika i-SS Mendi Bell, kukhumbula kutinikela kwebantfu baseNiningizimu Afrika labangetulu kwalabange-600 labashona ngesikhatsi kucwila i-SS Mendi e-English Channel eminyakeni le-100 leyendlulile. 

3. Ingcungcutsela yeForamu yeLubanjiswano lweChina ne-Afrika (i-FOCAC)

3.1. Ikhabhinethi icabangisisile ngeLisu Lekusebenta laseBeijing (2019-2021), lolubeka kabanti ngemiphumela yeNgcungcutsela ye-FOCAC lenabosihlalo lababambisene lekunguMengameli Ramaphosa naMengameli waseChina, Xi Jinping.
3.2. Kwakha budlelwane belubanjiswano nelisukusebenta lelibanti beChina ne-Afrika, iChina itinikele ekufezekiseni tinhlelo leti-10 tekubambisana ne-Afrika. Letinhlelo tikumkhakha weluhwebelwano; kuhlelwa kabusha kwetekulima; sakhiwonchanti; tinsita tetetimali; kukhula kwemnotfo nentfutfuko lesimeme lengamoshi simondzawo; kuchuba luhwebo nelutjalomali; kunciphisa buphuya kanye nekuphila kahle kwemmango; temphilo yemmango; kwakha budlelwane nalamanye emasiko, kanye nekuthula nekuphepha. Kulesikhatsi, kubambisana kwaletinhlangotsi letimbili kutawumiselwa kungcikitsi letsi: “iChina ne-Afrika: Kucondvwe kummango lonemandla kakhulu lonelikusasa linye lekuphumelela nhlangitsitotimbili ngekubambisana."

4. Intsengo yemafutsa etigitjelwa 

4.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kungagucuki kwentsengo yemafutsa etigitjelwa kulenyanga njengesisombululo sekuhhamuleka kwesikhashana lokwenteka kanye kwalabo labasebentisa tigitjelwa tawonkhewonkhe, bashayeli betimoto nebatsengi, Litiko Letemandla (i-DoE) libe lisafuna letinye tisombululo.   
4.2. Tintfo letitsite temave emhlaba kufaka ekhatsi kukhuphuka kwentsengo ye-oyili lengakahlutwa kanye nemibono lengasikahle lemayelana nemave lasakhansa kuholele ekutsini intsengo yemafutsa etigitjelwa ikhuphuke ngemandla eNingizimu Afrika kusukela ngaMabasa kulomnyaka.   
4.3. Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngalokukhuphuka kanye nemphumela lomubi lekunawo kubatsengi, kufaka ekhatsi emkhatsini waletinye tintfo, imiphumela lephatselene nelifutse lekukhuphuka nekwehla kwentsengo njengoba bakhiciti bendlulisela lokukhuphuka etitolo.
4.4. Acabanga ngaloku, Indvuna yeTemandla, Mun. Jeff Radebe, wente lungenelelo lolukhetsekile egameni lahulumende kuvikela ummango kulokunye futsi kukhuphuka kwentsengo yemafutsa etigitjelwa, ngaphandle kwekukhuphuka ngemasenti la-4.9 ilitha ngayinye yemali leyintalo yaphethiloli letfolwa batsengisi letawubonelela kukhushulwa kwemiholo yemnyaka yetisebenti, njengalabo labasebenta kwetsa phethiloli kutigitjelwa, emagalaji. 
4.5. Esikhatsini lapho khona umnotfo ubukene ngco netinkinga letinkhulu, Ikhabhinethi kuyayitfokotisa kutsi lolungenelelo lute lifutse esikhwameni semali yahulumende ngoba lusebentisa timali lesevele tikusimiso sekuncunywa kwentsengo yaphethiloli.

5. Kuhlelwa kabusha kwemhlaba  

5.1. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise letinkhulumomphikiswane letimayelana neludzaba lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba kucinisa kwakhiwa kwesive nekubumbana nekuvana kwesive. Inchubo yephalamende lechubekako itawucacisa iphindze futsi isivumele kutsi sichubekele embili sisive. Inchubo lebeka ebaleni, lemiselwe kumitsetfo neMtsetfosisekelo iyahambisana nekutinikela kwetfu ekutfoleni tisombululo sibumbene kute kutsi ummango ube ncono. 
5.2. Ikhabhinethi iyakholwa kutsi lenchubo itawusenta sikhone kutfola imodeli yekwabiwa kabusha kwemhlaba levuna wonkhe muntfu.  
5.3. Ngekusebenta sibambisene, singakha sive lesincono lapho khona emaphupho netifiso tabo bonkhe bantfu bakitsi titawufezeka.  

6.  Emanti 

6.1. Kuyayitfokotisa Ikhabhinethi kutsi Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle selikuphetsile kwakhiwa kwelidamu, iCornelis River Dam eFreyistata. Lelidamu, lelentelwe kuzuzisa emakhaya la-2 690 nebantfu labalinganiselwa kulaba-10 674, litawucedza tinsayeya temanti letibukene nemmango waseWarden newase-Ezenzeleni ngaphasi kwaMasipala weNdzawo wasePhumelela. 

6.2. INingizimu Afrika isabukene nekweswelakala kwemanti ngenca yetimo tesomiso futsi Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi basebentise manti ngekucophelela baphindze futsi bachubeke nekuwonga.

7. Temfundvo

7.1. Ikhabhinethi ihalalisele Litiko Letemfundvo Lesisekelo (i-DBE) ekuphumeleleni kwetfula sikolwa semabanga laphasi iDelft South Primary School, ngaphandle nje kweKapa eNshonalanga Kapa. 
7.2. Lesikolwa sakhiwe ngeluhlelo lwalelitiko Umtamo weKwetfula ngeKushesha Takhiwonchanti teTikolwa (i-ASIDI) sidle tigidzi letinge-R75. Sinemaklasi lange-45, ilabhorethri yabongcondvomshini neyesayensi, umtapolwati kanye nesikhungo setekudla. Lesikolwa lesiyincophamlandvo sitawuniketa indzawo lekahle yekufundza nekufundzisa bafundzi labalinganiselwa kulaba-1 578 bemmango waseDelft.
7.3. Lesi sikolwa sekugcina setikolwa letinge-25 letetfulwe eNshonalanga Kapa nge-ASIDI. Kute kube ngumanje, luhlelo lwe-ASIDI selwakhe tikolwa letiyincophamlandvo letinge-205 kulo lonkhe lelive. Tikolwa letinge-685 tifakelwe emanti, letinge-486 tine tindlu tangasese letisesimeni lesifanele  bese kutsi letinge-372 tifakelwe gezi kwekucala ngca.

8. Kufakwa kweticelo kuSikhwama Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngetimali (i-NSFAS) tanga-2019
 
8.1. Ikhabhinethi itemukele ticelo letinyenti letifakwe ngulabo labatawuba titjudeni esikhatsini lesitako ngemuva kwekuvulwa ngalokusemtsetfweni kwenchubo yekufaka ticelo te-NSFAS tanga-2019 mhla ti-03 Inyoni. Tingetulu kwe-45 000 titjudeni letikhona kwamanje nalabo labatawuba titjudeni labangene kuwebhusayithi ye-NSFAS ngelilanga lekucala. Kuphindze futsi kwentiwa nenchubekelembili ekukhokheleni timali tetitjudeni lebetikweletwa lebetisalele emuva. 
8.2. Lenchubo yekufaka ticelo imiselwe kunchubo lensha leyenta tincumo tekusita ngemali tisheshe futsi manje ticelo tiyagcwaliswa tifakwe kalula titjudeni ngaphandle kwekunaka tindzawo letibuya kuto. 

9. I-Listeriosis

9.1. Ikhabhinethi iyasemukela simemetelo sekutsi kubhendvuka kwe-Listerisis sekuphelile futsi ikhombisa ngemandla lifutse lelisu lekusebenta ngekubambisana ekubukaneni ngalokuphutfumako leLitiko Letemphilo (i-DoH) kanye neSikhungo saVelonkhe seTifo Letitsatselwanako, lesesekelwa yiNhlangano yeTemphilo yeMhlaba (i-WHO), kulawula nekucedza lokubhedvuka. 
9.2. I-DoH yente luhlelo lwekugadza lolutawuvikela kutsi ingaphindzi futsi ibhedvuke. Onkhe emafekthri lakhicita inyama letsengwa seyilungele kudliwa kanye nenyama yenkhukhu afanele kutsi abe netindlela tekuphepha letihlala time ngemumo, ngekuya kweMtsetfosimiso-R607 lowashicilelwa mhla ti-14 Inhlaba 2018. Kuyachubeka kuhlolwa kwemafekthri, ngekuya kwemitsetfosimiso yekuhlanteka lelungisiwe. 

10. Tinsolo tekudlambumbulu nalokuphelelwe sikhatsi

10.1. Ikhabhinethi incoma sinyatselo lesitsetfwe ngekushesha yiNdvuna yeTemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi, kubuka tinsolo tekudlambumbulu nalokuphelelwe sikhatsi lapha eNingizimu Afrika. I-DoH itfole tikhalo letinyenti futsi ikwemukele konkhe kukhatsateka mayelana nemavidiyo langakagunyatwa lajikeleta etinkhundleni tekuchumana laphatselene nekudla.
10.2. Kusukela ngeNgci, kube nemitamo yamasinyane lenemandla yekuhlola kudla etindzaweni tekudla letehlukene futsi kusachutjekwa kuyahlolwa kuletinye tincenye talelive lakitsi. 
10.3. Kwengeta, imboni yekudla icelwe kutsi icinisekise bungibo bekudla lokungenteka kutsi kudlambumbulu kantsi letinye tiphatsimandla tahulumende letilawulako letivela kuLitiko Letekulima, Temahlatsi neTinhlanti, neleTekuhwebelana neTetimboni, kufaka ekhatsi Ikhomishini yeBatsengi yaVelonkhe (i-NCC), ibandzakanyeka ekucinisekiseni tinsolo temmango temazinga ekudla langesiwo.
 
10.4. Ikhabhinethi icela ummango kutsi ubocaphela ekwenteni umehluko emkhatsini wemagama lasetjentiswako laphatselene nekudla: 

  • Umbhalo lotsi 'best-before' usho sikhatsi lesidze imikhicito leyonyisiwe nalekheniwe yafakwa etikoteleni lengahlala ngaso eshelufini solo isengakabi nguleseyimoshekile, futsi akusiyo inkhomba yekuphepha.
  • Umbhalo lotsi 'sell-by' ubhalwa ekudleni lokonakala masinyane lokugcinwa emafrijini futsi kusukela ngaKholwane kulomnyaka uphelelwe ngemandla waba ngulongasebenti, ngekuya kwetiphatsimandla temave emhlaba.
  • Umbhalo lotsi 'use-by' noma 'expiry date' lusuku lwekuphelelwa sikhatsi futsi kusho kutsi kudla lokunaloluphawu akusafaneli kutsi kudliwe ngemuva kwalolusuku. Mayelana nekudla lokonakala masinyane, loku kusho kutsi lokudla akusalungi kutsi kungadliwa. 
  • “Imikhicitombumbulu” (ma-counterfeit goods) yimikhicito letsengiswa ngeligama lalenye inkampani kantsi ligama lelitsi “kudlambumbulu” (i-fake food) lisetjentiswa tinkhundla tetekuchumana kusho kudla lokwandziswe linani lako ngetintfo letingesiko kudla sibili lokufanele.
     

10.5.  Ikhabhinethi igcizelele ticelo tayo letente kumalunga emmango kutsi avete bufakazi lobuphatsekako bekudla lokwentiwe ngetintfo letiyingoti nemakhemikhali. 
10.6. Ngetulu kwaloko, Ikhabhinethi ikugcekile kuhlasela nekuntjontjela titolo ngetikhatsi tetibhelu njengendlela yekulwa nekutsengiswa kwekudla lokusolekako. Letento tebugebengu angeke tibeketelwe futsi ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo angeke angabate kubopha nekushushisa labo bantfu labatawutfolakala babhebhetsela noma benta letento tebugebengu. Ikhabhinethi icela emalunga emmango lati lapho kunekudla lokusolekako kutsi ashayele lucingo loluphutfumako lwe-DoH ku: 011 386 2003/6 kanye ne-NCC ku: 012 428 7000.

11. Kukhokhwa kwetibonelelo tahulumende

11.1. Ikhabhinethi iyayemukela inchubekelembili leyentiwe yiNdvuna yeTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle Susan Shabangu, kulubanjiswano lolusemkhatsini we-Ejensi yaseNingizimu Afrika yeKucinisekisa Tenhlalakahle (i-SASSA) kanye neTeliposi taseNingizimu Afrika (i-SAPO) kutsi itsatse ematomu kuCash Paymaster Services ichubeke nekukhokhwa kwetibonelelo tahulumende kusukela mhla lu-1 Imphala 2018.  
11.2. Kute kube ngumanje i-SASSA seyisuse emakhadi lamadzala e-SASSA yafaka lamasha laligolide lalinganiselwa kutigidzi letisihlanu kepha kusadzinga kutsi kuntjinjwe lamanyenti latinkhulungwane. Ikhabhinethi icela ngemandla kulabo labasenemakhadi lamadzala kutsi bawantjintje.
11.3. I-SAPO itawuphindze futsi ikhokhele labo bazuzi labangakakhoni kukhipha imali yabo kuma-ATM. Mayelana nekutfola lwatiso lolubanti, bazuzi besibonelelo sahulumende bangashayela i-SASSA kulenombolo yamahhala ku:0800 60 10 11 ngetikhatsi tekusebenta. 

12.  Ingoti yesitimela 

12.1. Ikhabhinethi ifisela bagibeli besitimela labalimele ekungcubutaneni kwetitimela letimbili takaMetrorail e-Eloff Extension eSelby, ngaseningizimu yeJozi, kwelulama lokusheshako iphindze futsi icela kutsi kuphutfunyiswe luphenye lwembangela yalengoti kuvikela kwenteka kwalenye futsi. 

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Ikhabhinethi ivumile kutsi Luphiko Lwetemisebenti yeMaphoyisa (i-SAPS) lukhiphe Tibalobalo teBugebengu taVelonkhe tanga-2017/18.
1.1. Letibalobalo tebugebengu temnyaka tenta hulumende akwati kulandzelela imigomo lebalulekile, ikakhulu kuncishiswa kwebugebengu lobumatima lobubikiwe, njengobe kubekiwe kuLuhlakamsebenti lweLisukuhlela lweThemu Lesemkhatsini lwanga-2014-2019. Letibalobalo tebugebengu tingaphindze futsi tisetjentiswe njengetinkhomba tekucaphelisa kusesenesikhatsi kucinisa imisebenti yetekuvikela bugebengu netinhlelolisu tematiko ahulumende lahlukene. 

2. Ikhabhinethi yatisiwe ngengenchubekelembili leseyentiwe ekulawuleni kujeziswa kwetisebenti tahulumende letenta ibhizinisi nemitimba yahulumende. Kukhutsata tento tekulawula letilungile naletingito tetikhulu letikhulu tahulumende eluhlangotsini lolubalulekile lwekwakha hulumende longafihli lutfo nalotilandzako, njengobe kulindzelwe kuMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 kanye nekwakhiwa kwembuso lonelikhono njengobe kubonelwe embili kuLisu Lekutfutfukisa Lavelonkhe (i-NDP): Umbononchanti-2030. 
2.1. Sekwentiwe inchubekelembili mayelana nekufezekiswa kweMtsetfomgomo 13(c) weMtsetfosimiso weTemisebenti yaHulumende (i-PSR) wanga-2016, lowalela tisebenti tahulumende kutsi tente ibhizinisi nemtimba wahulumende, kanye neMtsetfomgomo-18 we-PSR wanga-2016, lofuna Baphatsi laBakhulu  (e-SMS) kutsi badzalule timali tabo kanye nalokunye lokubangenisela imali.
2.2. Ikhabhinethi ivumile kutsi Siphatsimandla Lesikhulu seSigungu lesifanele sematiko ahulumende silandzelele kufezekiswa kweMtsetfosimiso 13(c) we-PSR wanga-2016, sitsatse tinyatselo letifanele tekujeziza siphindze futsi setfule umbiko  kuNdvuna Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatsa (i-MPSA) ekupheleni kwemnyakatimali ngamunye. Umbiko wekucala ufanele kutsi wetfulwe ku-MPSA kungakendluli mhla tinge-31 Indlovana 2019.
2.3. Nga-2016 nanga-2017, Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa  likhombe tisebenti tahulumende letibhaliswe njengebatfulitinsita kuSikhungo seLuhlu seBatfulitinsita leSiyinkhaba (i-CSD), lolwetfulwe Temafa Avelonkhe. Ematiko acelwa kutsi acaphelise bantfu, acinisekise lwatiso kanye nekubika inchubekelembili yekufezekisa tinyatselo letitsetfwe tekubukana nalabenta lokuphambene nemtsetfo. 
2.4. Ekupheleni kwaMabasa 2018, emalunga e-SMS lange-96% angenisa kudzalula kwawo asebentisa inchubo yekudzalula, i-eDisclosure System. 

3. Ikhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili leyentiwe kuModeli yekweSekela ngeTimali yeSikolwa saVelonkhe saHulumende (i-NSG). 

3.1. Ikhabhinethi ivume tinhlelo tekucecesha letitokwenta kancono letigunyatiwe naletiphocelelekile kutsi tilingwe kusetjentiswa yi-NSG kutsi ichube tingenelelo tekutfutfukisa emakhono ngalokunemandla iphindze futsi yente umsebenti wahulumende webungcweti. Kuphindze futsi kwavunywa kukhokhelwa ngco ku-NSG kwetinhlelo letiphocelelekile ngematiko lafanele lacashako kubhajethi yawo yekucecesha.
3.2. Loku kutawuholela kululawulo lwahulumende lolutfutfukisako naloluchubekela embili ekuzuzeni Umbononchanti-2030 we-NDP ngekutsi “kwakhe umbuso lonemandla nalotfutfukisako, lusebenta kanye netakhamuti letisebenta ngekutikhandla, kuchuba umshukumo longapheli mandla wekulwa nebuphuya, kungasebenti kanye nekungalingani ngekwetenhlalo.”

4. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfo Lodzingidvwako weTesayensi, Itheknoloji kanye neKwakha Lokusha wanga-2017 kute kutsi ummango uphawule ngawo. Indvuna yeTesayensi Netheknoloji, Mk. Mmamoloko Kubayi-Ngubane, utawetfula inkhulumo lephelele ngesikhatsi lesifanele. 

5. Ikhabhinethi iphindze yavuma kushicilelwa kweLisikuhlela Lekukhuliswa kweTindzawo Letivikelekile taVelonkhe (i-NPAES) kute kutsi ummango uphawule ngalo. 

5.1. I-NPAES lisukuhlela lweminyaka lenge-20 lelihambisana ne-NDP, lolugcile ekukhuliseni tindzawo letivikelekile, ngekugcila kumnotfo, kutingucuko nekusimama. 
5.2. I-NPAES igcamisa kutsi imitfombolusito leyindlala lebantfu nemali ingabiwa kanjani ngalokwenele nangalokuyimphumelelo kute kuzuzwe kukhuliswa kwetindzawo letivikelekile ngalokungabiti kakhulu, kusimama kwetindzawo tekuhlalisana kwetilwane netitjalo kanye naletimelana nekugucuka kwesimo selitulu. 
5.3. Tindzawo taseNingizimu Afrika letivikelekile tifaka ekhatsi tindzawo temafa nemagugu, emapaki avelonkhe, tichiwi tetilwane tasendle netitjalo, tichiwi letikhetsekile tetilwane tasendle netitjalo, tindzawo temvelo letivikele, imitfombo yemanti lesetintsabeni lekutfolwa kuyo emanti, ikakhulu emahlatsi lavikelekile, kanye nemahlatsi latichiwi temvelo.

6. Ikhabhinethi itivumile Tinhlangotsi teNingizimu Afrika teKucela neKubonisana teMhlangano we-13 weKhomfa yeMave Langena kuSivumelwane seRamsar seMachaphothi (iRamsar COP 13) lotawubanjelwa eDubai, e-United Arab Emirates, kusukela mhla tinge-21 kuya kumhla tinge-29 Imphala 2018.
6.1. Imigomo lemikhulu yeSivumelwane seRamsar kucinisekisa lesivumelwane kanye nekusetjentiswa ngenhlakanipho kwawo onkhe emachaphothi. ENingizimu Afrika, emachaphothi angummango wetilwane netitjalo losengotini kakhulu kunayo yonkhe leminye imimango, lekutsi-48% wayo isengotini lenkhulu yekushabalala.
6.2. Loku kufaka sandla ekuphatfweni kwemitfombo yemanti njengencenye yendlela yekubukana nekulawulwa kwesomiso.

C. Imitsetfosivivinyo

1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kuncemphetelwa Mayelana neKulimala neKutfola Tifo Emsebentini wanga-2017 kute kutsi ummango uphawule ngawo.
1.1. LoMtsetfosivivinyo, lochibela Umtsetfo weKuncephetelwa Mayelana neKulimala neKutfola Tifo Emsebentini, wanga-1993 (Umtsetfo-130 wanga-1993) ubonelela tisebenti tasemakhishini (emakhaya), lebetingakafakwa kuLomtsetfo, njengetisebenti ngenhloso yekuzuza, kanye nekwenta kancono letinzuzo letikhona kwamanje.
1.2. Letichibelo tenta kancono tinzuzo letikhokhelwa tisebenti kanye nabomondliwa bato, futsi tihlose kusita tisebenti letilimele naletigulako kutsi tibuyiselwe esimeni lesifanele tiphindze futsi tibuyiselwe emsebentini nasemmangweni.

2. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Bulungiswa beBanttfwana wanga-2018.
2.1 LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weBulungiswa beBantfwana, wanga-2008 (Umtsetfo-75 wanga-2008) kute kutsi kubuyeketwe umnyaka webudzala welizinga leliphasi wekukhona kwemntfwana kwenta bugebengu ngekulikhulisa lisuke eminyakeni le-10 liye eminyakeni le-12 budzala. LoMtsetfosivivinyo uyachubeka nekucinisa lilungelo lebantfwana ekungcubutaneni nemtsetfo.
2.2. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wehlukanise ludzaba lwekuba nemandla ekwenta bugebengu eludzabeni lwekutsi bantfwana bajeziswe ngaletinye tindlela letenta kutsi bangabi nemacala nemarekhodi ebugebengu, ngekususa sidzingo sekutsi kube nebufakazi bekuba nemandla ekwenta bugebengu ngenhloso yekujeziswa ngaletinye tindlela letenta kutsi bangabi nemacala nemarekhodi ebugebengu kanye neluphenyo (imibuto) lwekucala.

3. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Tekundiza wanga-2018. 
3.1. LoMtsetfosivivinyo, lochibela Umtsetfo weTekundiza, wanga-2009 (Umtsetfo-13 wanga-2009), utawucinisa tekuphepha tekundiza, kuvikeleka kanye neluhlakamsebenti lwekulawula tekuphepha tesimondzawo kucinisekisa kutinta kanye nekutinta kwemboni yetekundiza.
3.2. Loku kutawucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyahlangabetana netibopho temave emhlaba emkhakheni wetekundiza, lokucinisa kwesekela kutfutfuka kwemnotfo njengenjini yekukhulisa tekuhwebelana, tekuvakasha kwakhiwa kwemisebenti.
3.3. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wenta kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, kube nekusebenta ngekutimela kwetehlakalo tetindiza kanye nekuphenywa kwetehlakalo, kanye nekulungisa kungafanani kanye netinkinga.

D. Imikhosi Letako
1. Liviki lema-Thusong Service Centre

1.1. Kungcikitsi yeNyanga yeMisebenti yaHulumende, Liviki lemnyaka lema-Thusong Service Centre kusukela mhla ti-17 kuya kumhla tinge-21 Inyoni 2018 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Thuma Mina: Kuyisa Imisebenti yaHulumende kuBantfu", kuniketa lenye inkhundla yekutsi hulumende ayise tinsita tahulumende kubantfu.
1.2. MaThusong Service Centre atikhungo lotfola tonkhe tinsita kuto tekufinyelelwa kwetinsita nelwatiso lwahulumende, futsi ma-Thusong Service Centre la-133 lakulo lonkhe lelive atikhungo telitsemba, kufinyelela, kulungisa, kulingana nekuhlonyiswa emakhono kwalabo bebakadze babekwe eceleni bangekho kumkhakha lobanti wekutfutfukiswa kwetenhlalo netemnotfo.
1.3. Hulumende umatasatasa ufaka Inchubo yeKulawula Ludvwendvwe letawunciphisa kuhamba kwenchubo kute kutsi kunciphe sikhatsi sekulindza. Lenchubo itawufakwa kuto tonkhe tikhungo letikhona kulelive lakitsi kugcila kwayo kutawuba kulwatiso nekuchunywa kwetheknoloji yetekuchumana (i-ICT), lokuyintfo letawenta kwetfulwa kwetinsita kukhoneke kwenteka. 

2. Ikhomfa Yemave Emhlaba Ye-Telecom ye-ITU yanga-2018

2.1. Ikhabhinethi iyayemukela Ikhomfa yeMave Emhlaba ye-Telecom yanga-2018 yeNyonyane Yemave Emhlaba Yetakhiwonchanti Tetekuchumanisa (i-ITU) letawube ibanjelwe eDurban kusukela mhla tiyi-9 kuya kumhla ti-13 Inyoni 2018, ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kucanjwa Kwalokusha kweKutfutfuka kweDijithali Lehamba Embili”. Lomkhosi lota e-Afrika kwekucala ngca, uniketa litfuba lekuhlanganyela ngebunyenti kwemave ase-Afrika ekuciniseni te-ICT e-Afrika njengemshukumisi wentfutfuko nekucanjwa kwalokusha.
2.2. Lekhomfa idvonse titfunywa letingetulu kwaleti-9 000 letivela kuwo onkhe emave emhlaba jikelele, lapho khona hulumende kanye nebaholi bemboni ye-ICT bahlolisisa futsi batfola nematfuba elutjalomali netindlelakwenta letincono tekutfutfukisa tenhlalo nemnotfo ngekusebentisa i-ICT. Tindzaba letibalulekile lekutawukhulunywa ngato tifaka ekhatsi: Kutfutfuka kwedigithali ye-5G lehamba embili, kubambisana kutekuvikela i-inthanethi, tinsitakalo tetetimali tedijithali kanye nemasathelayithi entfutfuko yedigijithali lehamba embili. 
2.3. Ikhomfa yeMave Emhlaba yeTincingo ye-ITU yanga-2018 ibanjwa ngesikhatsi lapho khona iNingizimu Afrika ifezekisa imiklamo lebalulekile lefaka ekhatsi Lisukuhlela lwaHulumende lwaVelonkhe lolugcile kutingcucuko tedijithali temisebenti yahulumende kanye neLisukuhlela lweKwesekela lwaVelonkhe lwe-ICT yavelonkhe yeteMabhizinisi Lamancane, laseMkhatsini kanye nalaMancane Kakhulu (ema-SMME), lefuna kuvula emandla emkhakha weNingizimu Afrika we-ICT yema-SMME. Lamathulusi akha simondzawo lesitawuvumela kukhula kwalomkhakha kanye nekucinisekisa kusimama kwawo.

E. Imibiko
1. Kudvudvuta

1.1.  Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto lajulile:

  • kumndeni lolilako kanye neNyuvesi yeTheknoloji yaseTshwane (i-TUT) ngekwendlula emhlabeni kwaKatlego Monareng. Ikhabhinethi icela kutsi kwehliswe imimoya kube nekutinta lapho emaphoyisa asachubeka neluphenyo lwawo kucinisekisa kutsi loyo lobangele kushona kwakhe ngembi kwesikhatsi ubukana nesandla semtsetfo. 
  • kumndeni nebangani bebantfu labasiphohlongo labashone ekuchumeni lokwenteke eDenel efekthri lekhicita tinhlavu tetibhamu eSomerset West eNshonalanga Kapa. 
  • kumindeni yalabo labashone engotini yemlilo wekusha kwelibhilidi lelisetjentiswa ngekwabelana ngulaMatiko aHulumende weSifundza waseGauteng: Letemphilo, Lekuhlaliswa Kwebantfu neLetekubusa Ngekubambisana.  

2. Kuhalalisa

2.1. Ikhabhinethi ihalalisele bantfu baseZimbabwe ngekuphumelela kungena kuhulumende lomusha loholwa nguMengameli Emmerson Mnangagwa, lobekwe esihlalweni mhla tinge-26 Ingci 2018. Mengameli Ramaphosa uhlangane nalabanye baholi base-Afrika eHarare ekubeni bofakazi labatibonele lomkhosi ngemehlo enyama. Ikhabhinethi iyakwesekela kutinikela kwaMengameli Ramaphosa ekusebentisaneni neZimbabwe kwenta kancono budlelwane betemlandvo, tepolitiki kanye nebudlelwane belubanjiswano kutemnotfo.
2.2. Ikhabhinethi incoma Umkhandlu weTesayensi neLucwaningo lweTimboni (i-CSIR), futsi ikakhulu bacwaningi bawo labasikati, mayelana nelucwaningo lwetemphilo lolwentelwa kwenta kancono inchubo yetemphilo yalelive. Loku kufaka ekhatsi: (i) ishiphu yekutfola sifo sashukela yekulandzelela emazinga ashukela losengatini ngekuhlatiya umphefumulo lophefumulwako; (ii) kwakhiwa kwema-probiotic latawusetjentiswa ekukhicitweni kwetinkhukhu tenyama, luhlobo lwetinhlanti letibitwa ngekutsi pheceleti dusky-cob kanye nema-abalone, lokutawusita ekukhicitweni kwemikhicito yemvelo yetilwane, lokute tibulalimagciwane, emakhemikhali netintfo letikhulisako; (iii) kanye nelucwaningo loluchubekako lweseli lekhicita emaseli lamanyenti eluhlobo lunye, ma-stem cell.
2.3. Ikhabhinethi iphindze futsi ihalalisela Dkt. Evodia Setati, umcwaningi lomkhulu weLitiko le-Viticulture kanye ne-Oneolody eNyuvesi yaseStellenbosch, lotfole umklomelo wabososayensi labakhetsekile lababomake, i-Distinguished Women Scientists Award, emkhosini wemiklomelo yabomake kutesayensi yaseNingizimu Afrika, i-South African Women in Science Awards, lobowubanjelwe ePolokwane mhla tinge-23 Ingci 2018.
2.4. Ikhabhinethi ihalalisela Caster Semenya ekusebenteni kwakhe lokuncomekako ekuwineni kwakhe i-Diamond League yesitsatfu yekugcina ekugijimeni emamitha lange-800 eSwitzerland.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1. Mnu. Jacob Ganny Mbele njeLisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): Tinhlelo neMiklamo yeteMandla ku-DoE. 
2. Mk. Hilda Dikeledi Mhlongo njenga-DDG: Imisebenti yeKwesekela Imikhakha ku-DoE.
3.  Bacondzisi labangesibo besigungu lesiphetse beBhodi yeBacondzisi beLibhange leKutfutfukiswa kweMhlaba neTekulima:

  • Adv Sandra Coetzee (uyaphindza kukhetfwa); kanye
  • naMk. Mathane Eveline Makgatho. 
     

Imibuto ingacondziswa ku:
k. Phumla Williams, Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139 

Share this page

Similar categories to explore