IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Somhla Wesi-05 kuKhukhulamungu wee-2018

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu somhla we-5 kuKhukhulamungu wee-2018, e-Tuynhuys, eKapa                                                                                                         
 
A.  Iindaba Ezingundabamlonyeni             
1.  Zomnotho 
             
1.1.  IKhabinethi ibawa woke amakoro weSewula Afrika ukuthi asekele amagadango karhulumende wokukhuthaza ukuhluma komnotho, ngemva kobana kumenyezelwe ukuthi umnotho wekhethu wehle ngama-0.7% ngekota yesibili yomnyaka, ukusukela ema-2.6% abuyekeziweko ngekota yokuthoma.                      
1.2.  Nanyana amanye amakoro womnotho, njengeemayini, amagontraga (wokwakha), nekoro yezeemali atjengise ukuhlumahluma ngcono nje, kodwana nokho akukaneli ukuvala isikhala sokwehla kwamandla womnotho kamanye amakoro, khulu khulu ekorweni yezokulima.                                                            
1.3.  Ngehlangothini lokusetjenziswa kweemali, ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle ibonakele ibuya ngamandla ngokungenisa imali, kodwana lokho kwabuyiselwa emva kukwehla kweendleko ezisetjenziswa emakhaya ngamakhaya kunye nokwehla khulu kwepahla epheleleko elungele ukuthengiswa namkha ukusetjenziswa. Kukhuphukile ukuhluma kwamasiso asisiswa ziinkhampani zangeqadi, kodwana ehla amasiso awekoro yomphakathi.                                                                                                                                             
1.4.  Ukuphakama kokutjhugulukatjhuguluka kweemakethe ephasini zombelele nomphumela woMkhiqizo waNgekhaya oPheleleko (i-GDP) kufuna ukuthi urhulumende ayikhambise msinyana imizamo yokususa iinqabo eziqabela ukuhluma komnotho, ukube ngakelinye ihlangothi usekela abantu abatlhagako.                                                                                                                                             
1.5.  Ukuhluma komnotho kwehle khulu eminyakeni emine edlulileko. Lokhu-ke kuveza imiraro enjengesomiso ekorweni yezokulima kunye nentengo ephasi yepahla ekhiqizwako neyokuthengiselana, kodwana neenliyo zokusebenza zangekhaya, ezinyefisa amasiso nokuvulwa kwemisebenzi nazo zikhona.
1.6. Hlangana nokhunye, urhulumende uzibophelele ukulibuyekeza loke ihlelo leencwadi zokukhamba namkha ama-visa elisekela ikoro yezevakatjhobukelo, nokuqedelelwa kwemithetho eqakathekileko yokusekela ikoro yeemayini abe anzinzise neemali zamabhizinisi angaphasi kombuso.                                                                                                                                
1.7. ImiButhano ezako le, owezemisebenzi nowezamasiso, kunye nehlelo likarhulumende lokukhuthaza ukwakheka kwemisebenzi namasiso izakuza nemininingwana ngamatjhuguluko afunekako wokukhuthaza ukuhluma komnotho.                                                                                                                                            
1.8. IKhabinethi iyakuvuma ukuzibophelela kwakarhulumende emsebenzini wokusimelela kweemali zombuso, kanti-ke nomtlamo obuyekeziweko weemali zombuso uzakwethulwa esiTatimendeni seSabelo seeMali semiNyaka emiThathu (i-MTBPS).                                                                                                                                

2.  Ivakatjho Le-United Kingdom (i-UK) Ne-Northern Ireland                                        
2.1. IKhabinethi njengoMengameli u-Cyril Ramaphosa nayo ithokozela ivakatjho lomsebenzi elibe yipumelelo likaNdunakulu we-United Kingdom, efaka i-Great Britain ne-Northern Ireland, u-Theresa May. Lelivakatjho lizakuveza imiphumela engcono phezu kweSewula Afrika ngerhwebelwano namasiso aqinisiweko hlangana neSewula Afrika ne-UK.                                                                                          
I-UK ingelinye lamazwe wangaphandle amakhulu khulu asisise lapha eSewula Afrika, njengoba kunamafemu wakhona e-Britain angaphezulu kwama-650 akhona lapha ezweni lekhethu nje. Emikhulumiswaneni yeSewula Afrika nayo i-Britain, kukhe kwakhulunyisanwa nangamathuba wokusebenzisana ngokubambisana nawokuhlanganyela imizamo yokusebenza hlangana kwamazwe amabili lawa.  
2.2. UNdunakulu u-May ubuye wadlulisela esiKhulwini samaJoni weSewula Afrika esinguMengameli uRamaphosa nabantu beSewula Afrika iTlogo yomKhumbi i-SS Mendi, esikhumbuzo sokuzinikela kwamaSewula Afrika angaphezulu kwama-600 abhubha ngokucwila ne-SS Mendi ku-English Channel eminyakeni engaphezulu kelikhulu edlulileko.                                                                                                                                     

3. Umhlangano Weenkhulu Wokubambisana Kwe-China ne-Africa (i-FOCAC)                                                                  
3.1  IKhabinethi ikhe yabonisana ngehlelo lomsebenzi, i-Beijing Action Plan (2019-2021), elikhuluma ngemiphumela yomHlangano weenKhulu we-FOCAC obewuphethwe ngokuhlanganyela nguMengameli uRamaphosa noMengameli we-China u-Xi Jinping.                                                                                                                                        
3.2.  Ukwakha ubudlelwano obupheleleko bokusebenzisana ngamaqhinga hlangana kweSewula Afrika ne-China, i-China izibophelele ngokuphumelelisa i-10 lamahlelo wokusebenzisana namazwe we-Afrika. Kuzakusetjenzisanwa kezamabubulo; zokulima ngesimanjemanje; zomthangalasisekelo; zeemali; zemisebenzi yokulwa nokusilaphazeka kommoya nebhoduluko, zokukghonakalisa ukurhwebelana nokusiselana; zokuphungula umtlhago wobuchaka  nezehlalakuhle yomphakathi; zepilo yomphakathi; zokuthengiselana kwabantu ngokwabo babodwa kunye nokuthula nokuvikeleka. Ngesikhatheso-ke ukusebenzisana hlangana kwamahlangothi amabili lawa kuzakusekelwa ngommongondaba othi:  “I-China Ne-Afrika: Sisebenzela Umphakathi Onamandla Ngcono Ngengomuso Elihlanganyelweko Ngokusebenzisana Okuphumelelisa Amahlangothi Woke.”  
                                                                                                                                                               
4.    Intengo Yeembaseli             
4.1.  IKhabinethi ithokozela ukuthi intengo yeembaseli akhange ikhuphuke kilenyanga, njengoba lokho kuligadango eliza kanye elenzelelwe ukubaphumuza umthwalo abasebenzisi bezinto ezithutha umphakathi, abanikazi beenkoloyi kunye nabathengi njengoba umNyango wezaMandla usafunana nezinye iindlela zokurarulula umraro wokukhuphuka kwentengo yeembaseli qobe nyanga.                                                                                                                                 
4.2. Okwenzeka ephasini zombelele, ekubalwa hlangana nakho nokwenyuka kwentengo ye-oli ehlaza kunye nommoya ongasimuhle ngeemakethe ezisahlumako kubangele ukwenyuka kwentengo yeembaseli msinyana eSewula Afrika ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana nonyaka.                                                                                                                                 
4.3. IKhabinethi izwakalise ubuhlungu bayo ngokwenyuka kwentengo yeembaseli kunye nanomphumela omumbi walokho phezu kwabathengi, ekubalwa hlangana nakho nomphumela wokwenyuka kwentengotjhuguluko, njengoba abakhiqizi badlulisela ukwenyuka kweentengo eentolo nje.                                                                                                                                             
4.4. Ngokuqalelela nangokutjheja koke lokhu, uNgqongqotjhe wezaMandla uNom. Jeff Radebe uthethe igadango elikhethekileko egameni likarhulumende, ukuvikela umphakathi kokhunye godu ukukhuphuka ngamandla kwentengo yeembaseli, ngaphandle kwe-4.9 cents ilitha ngayinye ekuthengisweni kwepetroli kobanyana izokuqalelela ukukhutjhulwa komrholo wabasebenzi qobe mnyaka, njengabatheli bepetroli emagratjhi athengisa ipetroli nje.  
4.5. Ngesikhathi lapho umnotho ucaphazeleka khona ngeemvunguvungu zephasi loke, iKhabinethi iyathokoza njengoba leligadango lokulamulela abathengi lingeze liliyane neemali zombuso njengoba phela lisebenzisa iimali esele vele zakhelelwe futhi endleleni yokubekwa kwentengo yeembaseli.                                                                                                                                       

5.  Ukwabiwa Kwenarha            
5.1.  IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise ikulumopikiswano ngendaba yokwabiwa kwenarha ukuqinisa ukwakhiwa kwelizwe leSewula Afrika nesitjhaba esibumbeneko.  Njengoba isombuluka nje ikambiso yepalamende ngendaba yokwabiwa kwenarha, kuzakuba nomkhanyo ngayo, besikghone nokuya phambili njengesitjhaba.  Ikambiso yokwenzela izinto emkhanyweni, nelandela imithetho nomthethosisekelo ikhambisana nesibopho sethu sokuthola iinsombululo zokwenzela umphakathi wekhethu ubungcono.                                                                                                      
5.2.  IKhabinethi ineqiniso lokuthi ikambiso le izasenza sikghone ukuthola indlela elungele umuntu woke yokwabelana ngenarha.                                                                                                                                      
5.3. Ngokusebenzisana ndawonye singakghona ukwakha isitjhaba esingcono lapho amabhudango netjisakalo yabo boke abantu bekhethu angaphumelela khona.                                                                                                                                         

6.    Zamanzi               
6.1. IKhabinethi ithokozile ngokuthi umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi sewuqedile ukwakha idamu i-Cornelius River Dam eFreyistata. Idameli, elizakusiza amakhaya ama-2 690 nabantu abalinganiselwa e-10 674, lizakuphungula umraro wamanzi oqalene nomphakathi we-Warden neZenzeleni ngaphasi kwakaMasipaladi weNdawo yePhumelela.  

6.2. ISewula Afrika solo isatlhayelelwa mamanzi ngenca yesomiso esikhe sayisahlela, nje-ke iKhabinethi ibawa boke abantu ukuthi bawasebenzise ngokuwanconcosela amanzi, bawababalele.                                                                                                                                      
                                                                                                                            
7.  Zefundo       
7.1. IKhabinethi ithokozise umNyango wezeFundo esiSekelo (i-DBE) ngokuphumelela kwawo ukudlulisela isikolo i-Delft South Primary School emphakathini wendawo, ngaphandle kweKapa, eTjingalanga Kapa.                                     
7.2. Isikolwesi sakhiwe ngeHlelo lomNyango wezeFundo lokuKhambisa Msinyana ukuThuthukiswa komThangalasisekelo weenKolo (i-ASIDI), ngemali eziingidi ezima-R75.  Sinamatlasi ama-45, nelabhorathri yemitjhiningqondo, nelabhorathri yezesayensi, nebulungelo leencwadi kunye neziko lokudla kwezakhamzimba. Lomhlobo omutjha wesikolo ophelele ngalo loke ichwephetjhe netheknoloji yesimanjemanje, uzakuba yindawo ekulungele mbala ukufunda nokufundiswa kwabafundi abalinganiselwa e-1 578 bendawo ye-Delft.                                                                                                                                                
7.3. Lesi-ke sikolo sokuphela eenkolweni ezima-25 ezakhelwe zabe zanikelwa umphakathi weTjingalanga Kapa ngehlelo le-DBE. Bekube nje, ihlelo le-ASIDI selakhe iinkolo zalomhlobo ezima-205 elizweni loke. Iinkolo ezima-685 zifakelwe amanzi ngehlelo elithembekileko, ezingaba ma-486 zafakelwa umthangalasiseko wokuhlwengisa ngamanzi, kanti-ke zima-372 iinkolo ezifakelwe zabe zakhanyiselwa igezi kokuthoma solo zaba khona.                                                                                                                                           

8.    Iimbawo Zokusekelwa SiKhwama Sesizo leeMali kubaFundi SeliZweloke(i-NSFAS) Ngomnyaka Wee-2019       
8.1.  IKhabinethi ikuthokozele ukusikima kwabafundi ngobunengi babo bathumele iimbawo zokusizwa ngeemali yi-NSFAS eemfundweni zabo zomnyaka wee-2019, lokhuya nakuvulwa isikhathi sokufaka iimbawo ngomhla wesi-3 kuKhukhulamungu wee-2018. Bangaphezulu kwama-45 000 abafundi abangaba bafundi befundo ephakemeko ngomnyaka wee-2019, nalabo esele babafundi bamaziko wefundo ephakemeko njenganje, abangene kubunzinzolwazi be-NSFAS ngelanga lokuthoma nakuvulelwa iimbawo. Iyabonakala nendima esele yenziwe yokuqedelela ukubhadalela abafundi ebebasalele emva ngokubhadalwa kweemali zabo zokufunda ezibuya kwa-NSFAS.                                                                                                                                 
8.2. Ikambiso yokufaka isibawo sokusekelwa ngeemali ngeyekambiso etja eyenza ukuthi sithathwe msinyana isiqunto sokuthi umfundi ofake isibawo kuyaphumeleleka na ukuthi asekelwe ngeemali zokufunda namkha njani na, ukube ngakelinye ihlangothi abafundi sebawagcwalisa lula khulu amaforomu wokubawa ukusekelwa ngeemali, ngaphandle kokukhetha ukuthi bakuphi nendawo.                                                                                                                                               

9.  I-Listeriosis
9.1. IKhabinethi iyasithokozela isimemezelo sokuthi siphelile isifo se-Listeriosis, kanti-ke ukuphela kwesifesi kusitjengiso samandla wokuhlanganyela ngesizo elirhabako lomNyango wezamaPhilo (i-DoH) neZiko leliZweloke leziFo eziThelelanako, ngokusekelwa yiHlangano yezePilo yePhasi Loke (i-WHO), ukulwa nokuqedwa kwaso isifesi.
9.2. I-DoH seyivule ihlelo lokwelusa elizakuvimbela ukuthi singasehli lesisifo, i-listeriosis. Woke amafekthri enza inyama ethengiswa seyilungele ukudliwa, namafekthri wekukhu, kuzakufuneka abe namahlelo wokulawula nokuphephisa ukudla akuthengisako, ngokomThetho i-R607 omenyezelwe ngomhla we-14 kuMgwengweni wee-2018. Umsebenzi wokuhlola amafekhthri wona-ke solo uragela phambili, ngokwemithetho yamva nje yezepilo nokuhlanzeka.                                                                                                                                          

10.  Izwangobatjho Yesingakudla Nokudla Okuphelelwe Sikhathi                                  
10.1.  IKhabinethi iyalibuka igadango lamsinya elithethwe nguNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motsoaledi lokuphenya ngezwangobatjho yokuthi iintolo ezithileko eSewula Afrikapha zithengisa isingakudla kunye nokudla okuphelelwe sikhathi. UmNyango wezamaPhilo uthole iinlilo ezinengi ezilila ngalezwangobatjho, wazitjheja neenlilo ngamavidiyo wokudla arhatjheke eenkundleni zokuthintana nakuthungelwano lamacoco.                                                                                 
10.2.  Solo lithome ngenyanga kaRhoboyi ijima lokukhamba kuhlolwa eentolo ngeentolo nezinye iindawo zokudla, nanje solo lisaragela phambili ijimeli enarheni yoke le, kulandelelwa yona izwangobatjho yesingakudla nokudla okuphelelwe sikhathi.                                                                                                                                         
10.3.  Ukudlula lapho, abasebenza ngokudla babawiwe ukuthi bafakaze ukuthi kukhona mbala na ukudla okusisingakudla okuthengiswako, ukube ngahlanye iimphathimandla zikarhulumende zomNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi, nomNyango wezeRhwebo namaBubulo, sekubalwa neKomitjhini yeliZweloke yezabaThengi ( i-NCC) zisalandelela ukuthola iqiniso lokuthi mbala abathengi bathengiselwa ukudla okungazisiko, okungaphasi kwezinga elifaneleko na.  
10.4.  IKhabinethi ibawa umphakathi ukuthi utjheje uyelele, uhlukanise kuhle izaziso neenyeleliso ezitlolwe ekudleni:                    

  • Ukudla okutlolwe ukuthi best before, kutjengisa ukuthi kungcono khulu nakudliwe/nakusetjenziswe ngaphambi kwelanga/kwedeyithi etlolwe lapho, kodwana akutjho ukuthi kuyingozi nawukudle ideyithi leyo seyidlulile. Lokhu-ke kukudla okomileko nokuvalelwe ngentweni, okuvamise ukuhlala emarageni wesitolo isikhathi kusalungile.  
  • Ukudla okutlolwe ukuthi sell-by  (okutjho ukuthi akuthi kufika ilanga elitlolwe lapho kube sekuthengisiwe), kukudla okonakala msinyana okuvamise ukubekwa ngefrijini; kodwana-ke ukusukela ngenyanga kaVelabahlinze nonyaka awusasebenzi lomlayelo, ngokutjho kweemphathimandla zepilo ephasinizombelele.                                                          
  • Umlayelo othi use-by namkha othi expiry date utjho ilanga ukudlokho okuphelelwa sikhathi ngalo; lomlayelo-ke utjho ukuthi ukudla okutlolwe umlayelo lo akusesemnandi ngemva kwelanga elitlolwe lapho. Nakube kukudla okonakala msinyana, umlayelo lo utjho ukuthi lokhokudla akusafanelanga kudliwe ngemva kwelanga elitlolwe lapho.                                                                                                                                 
  • Amagama athi “Counterfeit goods”, atjho “isingapahla”, begodu avamise ukuthengiswa ngegama lenye ikhampani, bese kuthi amagama athi “fake food” kube magama asetjenziswe kuthungelwano lamacoco ukuhlathulula ‘ukudla’ okunganazakhi zokudla.                                                                                          

10.5. IKhabinethi isasibuyelela isibawo sayo emalungwini womphakathi ukuthi aveze ubufakazi obuphathekako bokudla okwenziwe ngezinto namakhemikhali alimazako/agulisako.                                                                                                                                               
10.6.  Ukudlula lapho, iKhabinethi iyakusola ukusahlelwa nokuzitapela eentolo ngoba abantu basola ukuthi iintolwezo zithengisa ukudla okungakalungi. Izenzo zobulelesi ezinje angeze zibekezelelwe, ngalokho-ke bomthetho angeze bazaze ukubabopha bebabagwebe labo abazakutholakala babasela namkha basenza lezizenzo zobulelesi ezinje. IKhabinethi ibawa amalunga womphakathi angaba nelwazi ngalokhukudla okusolisako ukuthi afowunele umNyago wezamaPhilo enomborweni yokuthumela iinghonghoyilo ethi:  011 386 2003/6, afowunele ne-NCC ku-012 428 7000.
                                                                                                                                          
11.   Imbadelo Yemali Yesibonelelo Sezehlalakuhle                                     
11.1. IKhabinethi iyawuthokozela umbiko wendima owethulwe nguNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi u-Susan Shabangu ngokusebenzisana ngokuhlanganyela kweEjensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika ( i-SASSA) nabePoso leSewula Afrika (i-SAPO), ukuthi leziinhlangano ezimbili zithathe umsebenzi wokurholisa imali yesibonelelo sezehlalakuhle kwa-Cash Paymaster Services ukusukela ngelanga lo-1 kuSewula wee-2018.     11.2.  Bekube nje i-SASSA seyijamiselele amakarada amadala ngamakarada amatjha wakwa-SASSA ayigolide ayi-5.5 yeengidi, kodwana abalwa ngeenkulungwana asaseleko ekusafuze atjintjwe. Nje-ke iKhabinethi iyabarabhela labo abasaphethe amakarada amadala ukuthi bawatjintje.           
11.3. Abantu abarhola imali yesibonelelo sezehlalakuhle ababhalelwa kudosa imali emitjhinini yemali (ama-ATM) namkha eentolo, umrholwabo sebazawuthola ku-SAPO. Nawufuna eminye imininingwana ungafowunela i-SASSA enomborweni yefowuni engabhadalelwako ethi: 0800 60 10 11 emini ngesikhathi somsebenzi.                                                                                                                                                

12.    Ingozi Yesitimela              
12.1.  IKhabinethi ibafisela ukululama kwamsinya abakhweli besitimela abalimalele engozini yeentimela zakwa-Metrorail ezitjhayisene e-Ellof Extension e-Selby, ncangesewula yeJwanisbhege, beyibawa nokuthi lenziwe msinyana iphenyo ngonobangela wengozi le, kungabe kuvele enye godu.
                                                                                                                                            

B.    Iinqunto ZeKhabinethi        
1.  IKhabinethi ivumele iButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) ukuthi lingamemezela iimBalobalo ZoBulelesi ZeliZweloke ZomNyaka Wee-2017/18.                                                                                                                                           
1.1.  Iimbalobalo zobulelesi zaqobe mnyaka zenza urhulumende akghone ukubeka ilihlo eendaweni eziqothelwe khulu, khulu khulu ukwehliswa kobulelesi bamacala amambi abikwako, njengoba kutjhiwo kumTlamo WeQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) Ka-2014-2019. Iimbalobalo zobulelesi zingasetjenziswa njengeenyeleliso zokuthoma ekungaqiniswa ngazo umsebenzi wokukhandela ubulelesi newokusebenza ngamaqhingna eminyangweni karhulumende ehlukahlukileko.                                                                                                                                            

2.  IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ekulawuleni nekukhalimeni abasebenzi bombuso abenza amabhizinisi namaphiko womsebenzi wombuso.            
Ukukhuthazwa kwezenzo ezilungileko nezikhanjiswa ngobulungiswa ziinkhulu zikarhulumende yingcenye eqakatheke khulu yokwakha urhulumende olalela umuntu woke noraga umsebenzakhe ngefanelo, njengoba kusitjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womnyaka we-1996 nokwakhiwa kombuso onamandla nekghono njengoba kusitjho umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP):  INembombono YomNyaka Wee-2030.       
2.1.  Iyabonakala indima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa komThetjhwana 13(c) wemiThetho iKoro yemBusweni (i-PSR) yomnyaka wee-2016, wona owalela abasebenzi bombuso ukwenza ibhizinisi neziko lombuso, kunye nomThetho 18 we-PSR wee-2016, wona ofuna amalunga wesiGungu sabaPhathi beenKhundla eziPhakemeko (i-SMS) ukuthi azise abaphathi ngamabhizinisi wabo nangokhunye abakwenza ngeqadi.
2.2.  IKhabinethi ibuye yavumela nokuthi isiGungu esiPhetheko esifaneleko seminyango karhulumende kufanele sibeke ilihlo ekuphunyelelisweni komThetho 13(c) we-PSR yomnyaka wee-2016, sithathe amagadango afaneleko wokukhalima, bese sithumelela uNgqongqotjhe wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-MPSA) nakuphela omunye nomunye umnyaka weemali. Umbiko wokuthoma kufuze uthunyelelwe i-MPSA kungakadluli umhla wama-31 kuNtaka wee-2019.                                                                                                                                                       
2.3.  Ngomnyaka wee-2016 nowee-2017, umNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha wakhomba abasebenzi bombuso abatloliswe njengabosomabhizinisi eZiko lamaBizo waboSomabhizinisi (i-CSD) abenza ibhizinisi nombuso, eliphethwe liZiko leeMali zeNarha. Iminyango yombuso yayeleliswa ukuthi ilimukise abantu, ibaphandlulule, ifune ubufakazi bese iyabika ukuthi seyikhambe kangangani ngokuthatha amagadango wokukhalima izephulamthetho.                                                                                                                                                  
2.4.  Kuthe kuphela uSihlabantangana wee-2018, ama-96% wamalunga we-SMS abe selayithumele imitlolo aveza kiyo ukuthi mabhizinisi maphi awenza embusweni, ngeHlelo lokuziVeza, i-eDisclosure System.   
                                                                                                                                          
3.   IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngokuSekelwa ngeeMali kwesiKolo seliZweloke sikaRhulumende (i-NSG)            
3.1.  IKhabinethi ivumele amahlelo wokufundisa akatelelekileko i-NSG ezakulingelela ngawo nayilungiselela ukufundisa abasebenzi bombuso indlela ekufuze basebenze ngayo. IKhabinethi ivumile nokuthi iminyango karhulumende ezakuthumela abasebenzi bayo kilesisikolo sombuso izibhadalele yona ngokwayo iindleko zokufundisa abasebenzabo.                               
3.2.  Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi umbuso wekhethu uthuthuke ngelinye iliqha eliya ekuphunyelelisweni kweNembombono yomNyaka wee-2030 yeHlelo le-NDP, “ngokwakha umbuso onekghono namandla ozakuthi nawusebenzisana nezakhamuzi ezinombono nelizwi eendabeni zokubuswa kwazo kunqobeke ipi yomtlhago wobuchaka, nokutlhogeka komsebenzi kunye nokutjhiyana ngendima komphakathi.”                                                                                                                  

4.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komBikomthethokambiso wezeSayensi, zeTheknoloji nezaMandla wokuSungula wee-2018, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UNgqongqotjhe wezeSayensi neTheknoloji uMm.uMmamoloko Kubayi-Ngubane uzakumemezela ihlathululo epheleleko ngalokhu emalangeni.                                                                                                                                                

5.  IKhabinethi ibuye yavumela ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uzokuphefumula ngalo iHlelo lamaQhinga woKwAndiswa kweeNdawo zeliZwe eziVikelekileko (i-NPAES).
5.1.  I-NPAES lihlelo lama-20 weminyaka lamaqhinga akhambisana ne-NDP, aqalene nokukhuliswa kweendawo zombuso ezivikelekileko, khulu khulu ukuhlunyiswa komnotho, amatjhuguluko nokunzinza kwebhodulukoo.                                                                                                                                   
5.2.  I-NPAES iphakamisa iindlela imithombo yamandla wabantu neyamandla weemali eyindlala engasetjenziswa ngazo kuhle kobanyana izokuphumelelisa ukukhuliswa kweendawo ezivikelekileko ngeendleko ezingalilisiko, ukunzinza kwebhoduluko kunye namandla wokujamelana nokutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu.                                                                                                                                           
5.3.  Iindawo zeSewula Afrika ezivikelekileko ziindawo zelifa elimagugu ephasini loke, iinqiwu zemvelo, iinqiwu zeenyamazana, iindawo zemvelo ezikhethekileko, ibhoduluko elivikelekileko, iindawo zelwandle ezivikelekileko, iindawo ezikhongozele amanzi eentabeni, iindawo zamahlathi ezivikeleke ngokukhethekileko kunye namahlathi wemvelo.

6.  IKhabinethi ivumele iKambisohlelo yemiKhulumiswano yeSewula Afrika emHlanganweni we-13 weKhonfrensi yeenQhema zesiVumelwano se-Ramsar ngeenTete (i-Ramsar COP 13), ezokubanjelwa e-Dubai, e-United Arab Emirates, ukusukela ngomhla wama-21 ukuyokufika kumhla wama-29 kuSewula wee-2018.                                                                                                                                                   
6.1.  Iminqopho ephambili yesiVumelwano seRamsar kuqinisekisa ukuthi zoke iintete zisetjenziswa kuhle ngendlela yokuzibabalela. Lapha eSewula Afrika iintete ngizo ezisengozini ekulu ukudlula yoke enye imvelo ehlelweni lamanzinzo wemvelo; zima-48% iintete ezilengela engozini embi khulu lapha eSewula Afrika.                                                                                                                                            
6.2.  Lokhu-ke kusiza ekulawulweni nekuphathweni kwamanzi njengendlela yokukhambela phambili imiraro yesomiso.                                                                                                                                          

C.  Imithethomlingwa          
1.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uphefumule ngawo umThethomlingwa wee-2018 wokuTjhugulula umThetho wokuLilisa umuNtu oLimalele noGuliswe mSebenzi awEnzako.                                                                                                                                  
1.1.  UmThethomlingwa lo, otjhugulula umThetho we-1993 (umThetho 130 we-1993) wokuLimalela emSebenzini nokuGuliswa mSebenzi umuNtu awEnzako, ufaka nabonomakhwitjhi nabasebenzi abasebenza iingadi emizini yabanye, njengoba lo otjhugululwako bewungabaqaleleli nje laba esiqeda ukubatjho. Godu umThethomlingwa lo wenza nobungcono beembonelelo zabsebenzi asele vele bekhona ngaphasi                           
1.2.  Amatjhuguluko womthetho lo enza ubungcono beembonelelo ezibhadalwa abasebenzi nabantu abondliwa ngababasebenzi, kanti godu unqophe nokuthi ulekelele abasebenzi abalimalele emsebenzini nabaiguliswe msebenzi abawenzako ukuthi belatjhwe bebabuyiselwe emsebenzini nemphakathini ngendlela efaneleko.                                                                                                                                          

2.  IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende komThethomlingwa wee-2018 oTjhugulula umThetho wezoBulungiswa babaNtwana.                                                                                                                                      
2.1.  UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho woBulungiswa babaNtwana wee-2008 (umThetho 75 wee-2008) kobanyana kuzokubuyekezwa ubuncani beminyaka umntwana angathweswa ngayo icala lobulelesi, ngokuthi kwenyuswe iminyaka le ukusukela e-10 ukuya e-12. UmThethomlingwa lo uragela phambili ngokuvumelana namalungelo wabantwana abaphula umthetho.                                                                                                                                              
2.2.  UmThethomlingwa lo wehlukanisa amandla nekghono lokwenza ubulelesi nehlelo lokuhlengwa nokuvuselelwa kwesimilo, ngokususa isidingo sokuthi kuvezwe ubufakazi bokuthi umsolwa nangambala unalo ikghono lokwenza icala lobulelesi bekuthonywe iphenyo lamalungiselelo wephenyo elipheleleko, kobanyana azokufakwa ehlelweni lokuhlengwa nokuvuselelwa isimilo.
3.  IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende komThethomlingwa wee-2018 oTjhugulula umThetho wokuSebenza kwaboFlayi abaThutha izaKhamuzi.                                                                                                                      
3.1.  UmThethomlingwa lo, otjhugulula umThetho wezaboFlayi abaThutha izaKhamuzi wee-2009 (umThetho 13 wee-2009), uzokuqinisa ukuphepha nokuvikeleka kwemmoyeni kunye nokuvikeleka kwebhoduluko ngemithetho elawulako kobanyana imisebenzi yaboflayi izokusimelela inzinze.                                                                                                                                             
3.2.  Lokhu-ke kuzakwenza iqiniso lokuthi iSewula Afrika ihlala isezingeni elifaneleko lemithethokambiso yezaboflayi emazweni ngamazwe, ngaleyindlela kusekeleke ukuhluma komnotho wekhethu, lokho bese kuba yindlela yokukhuthaza ukwanda kokurhwebelana namanye amazwe, kwande neemvakatjhimbukeli, bekwande nokuvuleka kwemisebenzi.                                                                                                                                              
3.3.  UmThethomlingwa lo godu uvula nethuba lokuthi iingozi zaboflayi ziphenywe ngokuzijamela (ngaphandle kokulawulwa ngabanye), nelokuthi kulungiswe izinto ezingakhambisaniko, ngokunjalo netlhayelo engaba khona ikhitjelelwe.                                                                                                                               

D.  Iminyanya Ezako                       
1.  IVeke YeThusong Service Centre               
1.1.  NgeNyanga YabaSebenzi bakaRhulumende, iVeke YeThusong Service Centre ebanjwa qobe mnyaka, nonyaka nje ithoma ngomhla we-17 iyokuphela ngomhla wama-21 kuKhukhulamungu wee-2018 ngaphasi kommongondaba othi: “Thuma Mina: Sisebenzela UmPhakathi,” ivulela urhulumende enye ikundla yokuyisela abantu izenzelwa zomphakathi.                                                                                                                                        
1.2.  Ama-Thusong Service Centre aziinteyitjhi eziphethe koke ndawonye, lapho umuntu athola khona izenzelwa zikarhulumende, athole nemininingwana yelwazi alifunako, kanti-ke ama-Thusong Service Centre la ali-133 elizweni loke amthombo wethemba, wokuthola izinto, wokulungisa imiraro, wokuthola amandla neendlela zokulingana kunye nokuthola amandla ebantwini phambilini  ababedimeke amathuba wokungena etuthukweni yomnotho neyomphakathi neyomphakathi  elizweni  loke.                                                                                                                             
1.3.  Urhulumende usebenzela ukuvula iHlelo lokuLawula ukuFola umjeje, elizakuphungula isikhathi umuntu asilindako nakalindele ukwenzelwa umsebenzi othileko. Ihlelweli lizokufakelwa kiwo woke amaziko elizweni lokeli, liqalelele khulukhulu nethungelelwano letheknoloji yelwazithintano (i-ICT), esikhuthazi sokuragwa nokufikiswa kwemisebenzi yezenzelwa kuhle ebantwini.                                                                                                                             

2.  IKhonfrensi YePhasi Ye-Telecom Ye-ITU YomNyaka Wee-2018                                                                  
2.1.  IKhabinethi ithokozela iKhonfrensi yePhasi ye-Telecom yomNyaka wee-2018 yeYuniyoni yamaZwe ngamaZwe yezemiThangalasisekelothintano (i-ITU) ezokubanjelwa e-Durban ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-13 kuKhukhulamungu wee-2018, ngaphasi kommongondaba othi: “Innovation for Smarter Digital Development.” Ikhonfrensi le, ethomako ukuza lapha e-Afrika, ivula ithuba lokwanda ngendima kwamazwe we-Afrika ekungeneni abe nelizwi lokuphakamisa i-ICT e-Afrika njengomtjhayeli wetuthuko namandla wokusungula.                                                                                                                                          
2.2.  Ikhonfrensi yaqobe mnyaka le idosa iinthunywa ezingaphezulu kwee-9 000 ezivela ephasini loke; kiyo-ke abarholi baborhulumende nebamabubulo bathola ithuba lokuthungatha nokubona amathuba wokusisa neendlela eziphambili zokuthuthukiswa komnotho nehlalakuhle yomphakathi nge-ICT. Hlangana neendaba eziphambili ekuzakukhulunyisanwa ngazo kubalwa nalezi: I-5G yokuthuthukisa ngendlela engcono yedijithali, ukuvumelana nokulekelelana ukuphepha nokuvimba ubulelesi bethungelelwanohlanganiso, imisebenzi yeemali ngedijithali kunye namasethilayithi wokuthuthukiswa kwehlelo ledijithali.                                                      
2.3.  IKhonfrensi yePhasi ye-Telecom ye-ITU YomNyaka wee-2018 iSewula Afrika iyisingatha ngesikhathi lapho ithoma ukuphumelelisa amahlelo aqakathekileko hlangana nawo ekubalwa neHlelo likaRhulumende leThungelelwanothintano eliqalene nokutjhugululelwa kwamahlelo karhulumende endleleni yokusebenza budijithali, neQhinga lokuwaSekela nge-ICT amaBhizinisi amaNcani, namaNcancani kunye naLingeneko (ama-SMME); amahlelo lawa-ke anqophe ukuthukulula amandla we-ICT wekoro yama-SMME eSewula Afrika. Amathulusi lawa avula amathuba wokuhluma kwekoro le, isimelele inzinze.  

E.  Imilayezo                
1.  Imbiko 
          
1.1.    IKhabinethi ibalilela imbiko laba abalandelako:                                                               

  • Umndeni ohluphekileko nomphakathi woke weTshwane Univerity of Techonology (i-TUT) ngokubhubha komfundi u-Katlego Monareng. IKhabinethi ibawa woke umuntu ukuthi ehlise ummoya njengoba amapholisa asaphenya nje, kobayana loyo namkha labo abanecala ngokubhubha kwaka-Monareng ngaphambi kwesikhathi bazokubotjhwa, babethwe ngeswazi lomthetho elibafaneleko.                                                                      
  • Umndeni nabangani ababunane ababhubhele engozini yokuthuthumba efekthri yeenkhali yakwa-Denel e-Somerset West eTjingalanga Kapa.                                                                                                                                   
  • Bekhabo, nabahlobene nabo, nabazana ngobuduze nalabo ababhubhele emlilweni olumethe emakhiweni osetjenziswa mNyango wezamaPhilo, nomNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu, nomNyango wezokuBusa ngokuBambisana eJwanisbhege, e-Gauteng.  
                                                                                                                                          

2.  Siyabathokozisa                  
2.1.  IKhabinethi ithokozisa abantu beZimbabwe ngokuphumelela kwabo ukubamba ikhetho lokweyamela kurhulumende omutjha odoswa phambili nguMengameli u-Emmerson Mnangagwa, ogcotjelwe ubengameli ngomhla wama-26 kuRhoboyi wee-2018. UMengameli wekhethwapha uRamaphosa uhlanganyele nabanye abarholi be-Afrika eHarare emnyanyeni wokugcotjwa kwakaMengameli uMnangagwa.IKhabinethi isekela ukuzibophelela kwakaMengameli uRamaphosa ekusebenzisaneni neZimbabwe ukuphakamisa ubudlelwano bomlando, nobepolitiki nebokuzwana, khulu khulu bokuqiniswa kokusebenzisana kezomnotho hlangana kweSewula Afrika neZimbabwe.  
2.2.  IKhabinethi iyawubuka umKhandlu wezeRhubhululo lesiSayensi nelezamaBubulo (i-CSIR), khulukhulu abarhubhululi bayo abasikazi, ngerhubhululo lezepilo abalenzako njenganje lokwenza ubungcono ngehlelo lokuqalelela zepilo leSewula Afrika. Lelirhubhululo elenziwako limalungana nalokhu okulandelako: (i). isisetjenziswa esilandelela iintjengiso zesifo setjhukela esenzelwe ukuhlola izinga letjhukela eengazini zomuntu ngokupopola ummoya ophefumulwa mumuntu; (ii) ukwenziwa kwemilwana elungele indeni ekuzakukhuliswa ngayo iinkukhu zomtjhini ezikhuliselwa inyama, nemihlobohlobo yeenhlambi (i-dusky-cob ne-abalone), ezakulekelela ukwenza ukuthi leziinkukhu neenhlambi zibe ngezemvelo, ngaphandle kokuthi zibe nemithi elwa nengogwana emzimbeni wazo, namakhemikhali kunye neenkhuthazi zokukhula ezenza ukuthi zikhule msinyana; (iii) kanti-ke lisaya phambili nerhubhululo lamaseli neendlela zokwelapha  ezikhambisana nawo.                                                                                                                          
2.3.  IKhabinethi ithokozisa no-Dorh. Evodia Setati, umrhubhululi wesikhundla esiphakemeko emNyangweni weSayensi yamaDribe (i-Viticulture) nokwEnziwa kweWayini (i-Oenology) eYunivesithi ye-Stellenbosch, othumbe uNongorwana oKhethekileko waboSosayensi abaSikazi emnyanyeni waqobe mNyaka waboNongorwana beSayensi ebewubanjelwe ePolokwane ngomhla wama-23 kuRhoboyi wee-2018.                                                                                                                                 
2.4.  IKhabinethi ithokozisa u-Caster Semenya ngokwenza kwakhe ikarisomraro yokuthumba unongorwana wesithathu we-Diamond League yephaliswano lamamitha ama-800 e-Switzerland.
                                                                                                                                               
F.  Ukuqatjhwa        
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1.  UNom. Jacob Ganny Mbele oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele ( i-DDG): AmaHlelo NamaPhrojekthi WezaMandla we DoE; DoE;       
2.  UMm. u-Hilda Dikeledi Mhlongo oqatjhelwe ukuba yi-DDG: ImiSebenzi YokuSekela UkuPhathwa KomNyango ku-DoE;  
3.  AbaNqophisi abaBeke iliHlo eBhodini yabaNqophisi beBhanga YezokuThuthukisa iNarha nezokuLima (i-Land and Agricultural Development Bank):

  • U-Adv. Sandra Coetzee (obuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no
  • Mm. uMathane Eveline Makgatho.
     

Imibuzo ingathunyelwa kuMma:  Phumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore