Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-10 Imphala 2018

IKhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-10 Imphala 2018 eTuynhuys eKapa.

A.  Tindzaba Letimcoka
1.  Temnotfo nemshukumo welutjalotimali

1.1.  IKhabhinethi iyatemukela tingenelelo letiphatsekako njengekutinikela ekutsengeni imikhicito yalelive, kwandzisa kakhulu indlela yekutsengisela emave angephandle imphahla, tingenelelo tenchubo yekukhicita kutekulima kanye nekwesekela emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini. Letimemetelo tivele ngesikhatsi kuneNgcungcutsela yeteMisebenti, lebeyibanjwe ngaphasi kweMkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netisebenti (i-Nedlac).

1.2. Umphumela waleNgcungcutsela yeteMisebenti ulandzela simemetelo seLuhlelo Lwevusamnotfo neLuhlelo lwekuBuyisa, lokuhloswe ngalo kubuyisa kukhula kutemnotfo nekudala imisebenti ledzingeka kakhulu. Umculu lomusha weteTimayini – lowaphotfulwa ngekubonisana nemboni yetetimayini, temisebenti, imimango letsintsekile kanye nalabanye labatsintsekako – uchaza kudzingeka kwekukhula, kusimama kanye netingucuko. 

1.3. IKhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako kutsi babonisane ngaloMculu weteTimayini ngenhloso yekuwuphotfula nekudala kutsi kube nekusimamama emkhakheni wetetimayini.  

2.  Lihhovisi leTasekhaya eKokstad kanye nekunikwa kwematayitela

2.1. IKhabhinethi nayo njengaMengameli Cyril Ramaphosa ibonga Litiko Letasekhaya ngekuvula ngemphumelelo lihhovisi lalo eKokstad KwaZulu-Natal. Mengameli uvule lelihhovisi letaseKhaya njengencenye yeluhlelo lwahulumende lwekwengeta tindzawo letaseKhaya tekuletsa tinsita tekuhlangabetana netidzingo tetakhamuti tekufuna bomatisi bemakhadi (e-Smart ID) kanye nalamanye emadokhumenti.

2.2. Kwengeta, Mengameli Ramaphosa unike bazuzi bemklamo wetindlu, i-Franklin Housing Project, ematayitela lange-443. Loku kuyincenye yeluhlelo lwekubuyisa kucinisekisa kutsi bazuzi batfola tinzuzo letiphelele tekuba nendlu kanye nekutsi batfole tindlu letisemtsetfweni labangakhona kutitsengisa.

2.3. IKhabhinethi iphindza futsi itsatsa lelitfuba igcugcutela kakhulu takhamuti kutsi tiyowulandza bomatisi bato ngekushesha emva kwekutfola satiso sekubalandza.

3. Sivumelwane lesincunyiwe lesimayelana ne-spectrum 

3.1. IKhabhinethi iyasemukela lesivumelwane lesincunyiwe lokufinyelelwe kuso eludzabeni lolufaka ekhatsi Simemo sekwenta Sicelo sekunikwa spectrum lesidzingeka kakhulu. Loku kwenta kutsi kube nekucinisekiswa kwenchubomgomo yemkhakha wethekhinoloji yelwati lwetekuchumana (i-ICT).  

3.2. Lesivumelwane lesincunyiwe sihambelana nesimemetelo lesentiwe nguMengameli Ramaphosa sekucala inchubo yekunika imvume yekusakata ye-spectrum ledzingeka kakhulu.

3.3. Ngekufaka ligalelo ekucaleni kwekusetjentiswa kweMtsetfo Lohlongotwako weNchubomgomo yaVelonkhe yekuHlanganisa i-ICT, emacembu lanenshisekelo anesikhatsi kute kube mhla ti-08 Lweti 2018 kutsi angenise kulabasemagunyeni kuphawula lokubhaliwe lokumayelana nalenchubomgomo lephakanyisiwe kanye nesicondziso senchubomgomo. 

4. Emakoporasi aseNingizimu Afrika ekucala lamancane etinhlanti

4.1. IKhabhinethi iyawemukela emakoporasi aseNingizimu Afrika ekucala lamancane etinhlanti emkhakheni wetekudvoba, latiwa ngekutsi yiPort Nolloth neHondeklipbaai laseNyakatfo Kapa, latfulwa yiNdvuna yeTekulima, Temahlatsi Netinhlanti, Umnu. Senzeni Zokwana.  

4.2.  Lokwetfula kukhomba kucala kwekusebenta kwenchubomgomo yetetinhlanti ngalokuncane. Lamalungelo ekudvoba anika badvobi bendzawo sitfunti, ngobe bebasolo badvoba ngalokungekho emtsetfweni kenje nyalo sebavikeleke kwekucala.  

4.3. Lemimamngo lemincane lemibili ledvobako letawuzuza kulenchubomgomo seyitfole kuceceshwa lokusisekelo lokumayelana nemakoporasi futsi seyisitwe ngekutsi ibhalise emakoporasi ngenhloso yekufaka sicelo semalungelo ekudvoba iminyaka le-15.

5. Sikhatsi sekutsela

5.1. IKhabhinethi iyababonga labakhokhi bemtselo labacishe balinganiselwe etigidzini letintsatfu labangenise emafomu abo emtselo, kwatsi sigamu sabo sangenise emafomu abo ngekusebentisa i-eFiling. Ngamhla tinge-31 Imphala, sikhatsi sekutsela sa-2018 sekuvala kwalabo labangakhokhi umtselo ngendlela letikhawu kanye nalabo labakhokha umtselo ngetikhawu labakhetse kutsi batawuletsa emafomu abo emtselo egatjeni lemahhovisi eLuphiko LwaseNingizimu Afrika Lwekugcogcwa Kwemtselo (i-SARS). Labakhokha umtselo ngetikhawu labakhetse kuletsa emafomu abo emtselo ngendlela ye-eFiling bangakwenta loko kudzimate kube mhla tinge-31 Bhimbidvwane 2019. 

5.2. Kugcogcwa kahle kwemalingena yemtselo nangemphumelelo kucinisekisa kutibusa ngekwetimali tahulumende, kantsi nekuletsa emafomu lagcwaliswe kahle futsi nangesikhatsi kucinisekisa kutfobela indlela yekwenta tintfo yebakhokhi bemtselo. Imalingena yemtselo isita hulumende kutsi akhokhele imiklamo yalelive yekuletsa tinsita kanye naletinye tinhlelo tekutfutfukisa tenhlalomnotfo.

6. Kukhokhwa kwetibonelelo temali yahulumende

6.1. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna: Tibonelelo Temali Yahulumende, sihlalo walo lokuyiNdvuna Nkosazana Dlamini-Zuma. Kusukela mhla ti-01 Imphala 2018, bantfu labangetulu kwetigidzi letilishumi bakhokhelwa kusetjentiswa letinye taletindlela – Lihhovisi Leliposi laseNingizimu Afrika (i-Sapo)/i-Postbank; i-Grindrod Bank kanye netitolo letifanana neBoxer, Shoprite,  nePick n Pay.

6.2. Hulumende ukutsutse ngemphumelelo kukhokhelwa kwetibonelelo yemali yahulumende kusuka ku-Cash Paymaster Services (i-CPS) njengekuyalwa Sijubo seNkantolo yeteMtsetfosisekelo. Bonkhe bantfu labebaholelwa imali lengukheshi i-CPS sebatfutsiwe kantsi na-CPS sewatisiwe futsi nangekuncanyulwa kwalesivumelwane kusukela mhla tinge-30 Inyoni 2018.

6.3. IKhabhinethi ivakalisa kudvumisa kwayo ngalomsebenti wekwengamela lobewuholwa Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna lebelisekelwa Licembu Lemasu Ekusebenta leBacondzisi Jikelele. Iphindze futsi ivakalise kudvumisa kwayo umsebenti lowentiwe tikhulu taka-SAPO, i-Ejensi yetekuCinisekiswa kweteNhlalakahle eNingizimu Afrika (i-Sassa)kanye, neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalalakahle; Letakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Teliposi; letekuHlela, kuCaphela nekuLungisa, Temafa Avelonkhe; Luphiko Lwembutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) neLuphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS). 

6.4. IKhabhinethi ibonga bonkhe bazuzi besibonelelo semali yahulumende ngekubambisana natsi ngesikhatsi kusentiwa loluntjintjo.

7. Iminyaka Lelikhulu ya-Albertina Sisulu 

7.1. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nemalungiselelo emcimbi wekugubha iminyaka lelikhulu yekutalwa kwaMake Albertina Sisulu lotawubanjwa ngenyanga yekutalwa kwakhe, Imphala. Make Sisulu watalwa mhla tinge-21 Imphala 1918 kantsi Sihlalo we-IMC lebukene naleMigubho Yelikhulu Leminyaka, Indvuna Jeff Radebe, nguye lotawuchaza ngaloko lokutawukwentiwa lokuphatselene nalomgubho welikhulu leminyaka.

8. Kugwetjwa kwababe waseSprings 

8.1. IKhabhinethi iyakwemukela kugwetjwa kwendvodza lengumhlukubeti, lebeyatiwa ngalokwetayekile ngekutsi Silwane saseSprings. Ugwetjwe iminyaka lenge-35 abhadla ejele ngekulinga kubulala indvodzana yakhe, kuhlukubeta bantfwana nekungabanakekeli, kanye nekusebentisa aphindze futsi atsengise tidzakamiva. Budlova lobucondziswe kulabasikati buyinsayeya lenkhulu emmangweni wetfu, njengaloku kubonakele ngesikhatsi kugagadlelwa umntfwana lomncane lapha resitjurenti eDros eSilverton.
 
8.2. IKhabhinethi iphindza futsi icela labo labasemagunyeni ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi bente konkhe lokusemandleni kutsi bayashushiswa bonkhe labo labenta lamacala ebugebengu lamabi ngalendlela. Iphindza futsi icela wonkhe umuntfu kutsi kubanjisanwe ekuvimbeni kutsi kungaphulwa emalungelo ebantfwana kanye newalawo malunga emmango lahlaseleka lula.

9. Umshuco waseWestbury 

9.1. IKhabhinethi iyakwemukela kungenelela kweNdvuna Yetemaphoyisa Bheki Cele eWestbury, lokuyincenye yendlelalisu lelibanti lekulwa nalesishayo setidzakamiva nebudlova lobuhambisana nemacembu emigulugudvu kulendzawo. 

9.2. Lesingenelelo sifaka ekhatsi kutfunyelwa kweLicembu Lemaphoyisa Leliceceshwe Ngalokuvelele (maBharethe) kanye nekubonakala ngalokugcamile kwemaphoyisa kulendzawo. Lokubaluleke kakhulu kutsi, kutawuba futsi neluphenyo lwenkhonhlakalo lebikwa kutsi iyenteka lapha esiteshini semaphoyisa eWestbury.

9.3. IKhabhinethi icela ummango waseWestbury kutsi kanye nayo yonkhe nje imimango kutsi isebentisane nemaphoyisa ekucinisekiseni kutsi sitisephula netimphandze tato tonkhe tento tebugebengu, tetidzakamiva netemigulukudvu kuletindzawo lapho tenteka khona.

10. Bugebengu

10.1. IKhabhinethi iyawabonga ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekwenta luphenyo lolujulile nalolufaka tindlela letinengi lolumacondzana netehlakalo letenteka emamoli, etitolo kanye nasemasontfweni eMamozilemu lokuholele ekutseni kubanjwe basolwa laba-19. Loku kufake ekhatsi LiKlasta Letebulungiswa, Letekuvikela Bugebengu neTekuphepha. Labatsatfu kulabasolwa baboshelwe mayelana netisetjentiswa letivutsako endzaweni yaseDurban, lokufaka ekhatsi lisontfo leMamozilemu leliseVerulam. Bonkhe labasolwa balindzeleke kutsi babukane nemacala lafaka ekhatsi kubulala kanye nekuzama kubulala kanye nekwephula Umtsetfo weTichumachumachumane.

10.2. IKhabhinethi itsandza kucinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kulwa nebugebengu yintfo lesembili eluhlwini lwetintfo lekumele kutsi kucalwe ngato tentiwe kanye nekutsi hulumende utawuchubeka atsatse tinyatselo letidzingekako kucinisekisa kutsi kuba nesimondzawo lesiphephile nalesivikelekile sabo bonkhe labahlala lapha eNingizimu Afrika.

11. Kuntjintja kweligama: Makhanda 

11.1. IKhabhinethi iyakwemukela kuntjintjwa kweligama iGrahamstown, lidolobha leliseMphumalanga Kapa, kutsi ibe yiMakhanda kute kuhlonishwe umpholofidi, linjulamcondvo lesive semaXhosa, naloyindvodza yemphi leyalwa nebukholoni.

11.2. Loluntjintjo luyincenye lebalulekile yeluhambo lwetfu lwentsandvo yelinyenti futsi lutawusita ekwakheni kubumbana kutenhlalo kanye nekwakha kwatisa lokujulile kwemlandvo wetfu lesabelana ngawo.

B. Tincumo teKhabhinethi

IKhabhinethi iyivumile indlela lebuyeketiwe yekwetfula kucala kusebenta kweMklamo weLuhlelo Lwekutfutsa Tekusakata Tiye Ekusakateni Ngekwedijithali. Lendlela ilandzela sichamkelo lesichutjwa yimakethe/batsengi ngekusebentisana kanye nebudlelwane nemkhakha lotimele netimboni. Ngekusebentisa lendlela, hulumende ngeke aphindze atimbandzakanya ekutsengeni lama-set-top-box, kuwagcina, kuwahambisa kanye nekuwafaka.  

Loku kunika iNingizimu Afrika inchubekelembili ekuphotfuleni lomklamo ngendlela lefaka wonkhewonkhe, lengabiti futsi lenemphumelelo, kanye futsi nalenciphisa bungoti kuhulumende. Lokutfutsa kutawenta kutsi kubukela idijithali kube sezingeni le-85% nangetulu, ekuntjintjeni tonkhe tindlela tekusakata nge-analogi.

 IKhabhinethi iyivumile i-Common Core Document letawutfunyelwa kuMhlabuhlangene (i-UN). Ledokhumenti ichaza ngenchubekelembili lecuketse lwatiso jikelele, emaphuzu kanye netibalobalo letimayelana nekugcina kweNingizimu Afrika tibophelelo letisayinwe etivumelwaneni letiyimfica taMhlabuhlangene.

C.  Imikhosi Letako

Sitatimende Senchubomgomo yeSabelotimali Sethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS)

Indvuna Yetetimali Tito Mboweni utakwetfula Sitatimende Senchubomgomo yeSabelotimali Sethemu Lesemkhatsini, mhla tinge-24 Imphala 2018, lesitawuveta kulungiswa kwesabelotimali savelonkhe kute kucinisekiswe kusimama etimalini tahulumende. 

Inyanga Yetekutfutsa 

Luhlelo lwalonyaka lweNyanga yeTekutfutsa lutawugcizelela kubaluleka kwesakhiwonchanti setekutfutsa, njengetaselwandle, tasemoyeni, tajantji kanye nemkhakha wetemgwaco njengetikhutsati tekukhula kwemnotfo. 

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi basebentise tekutfutsa tawonkhewonkhe kanye nekutsi bacale kusebentisa tindlela tekuphepha umnyaka wonkhe. Asisebentiseni lenyanga kugubha kanye nekubuyisa lisiko lekusebentisa emacembu ekugibelisana etimotini nasiya emisebentini kute sinciphise siminyaminya lesibakhona emigwacweni. Kuphepha emigwacweni yetfu kusaseyinsayeya, bashayeli kanye nalabahamba ngetinyawo kufanele kutsi basebentise imigwaco yawonkhewonkhe ngekucophelela.

D. Imilayeto

Kulalalisela

Ithelesikobhu yemagagasi yaseNingizimu Afrika, i-MeerKAT, itawuhlangana ne-Breakthrough Listen, lokungumtamo wemave emhlaba wekufuna timphawu temphilo emhlabeni wonkhe nasezulwini. Loku kukhomba kwatiswa ngemave emhlaba kwelikhono kanye nesakhiwonchanti setfu. Ithelesikobhu yemagagasi yaseNingizimu Afrika i-MeerKAT lenetindishi letinge-64, yetfulwe ngalokusemtsetfweni ngaKholwane kulomnyaka, iluhlobo lwethelesikobhu lenemandla kakhulu emhlabeni yekuva tintfo letikhashane.

IKhabhinethi ihalalisela licembu lebacwaningi baseNyuvesi yaseWits labente kususwa kwesibindzi lokuyincophamlandvo futsi lokube yimphumelelo kumake Loneligciwane Lesandvulelangculaza (i-HIV) basifaka kumntfwanakhe lote ligciwane lesendvulelangculaza. Lelicembu labodokotela lifaka ekhatsi Solwati Jean Botha, Dkt. Francesca Conradie, Dkt. Harriet Etheredge, Dkt. June Fabian naSolwati Caroline Tiemessen.

IKhabhinethi ihalalisela bantfu base-Equatorial Guinea ngekugubha iminyaka lenge-50 yenkhululeko. Live laseNingizimu Afrika libe nebudlelwane bebuncusa lobuphelele nelive laseRiphabhliki yase-Equatorial Guinea kusukela mhla ti-05 Inkhwekhweti 1993.

Kudvudvuta 

IKhabhinethi ivakalisa emavi ayo ekudzabuka emindenini, kubangani nakulabebasebenta naye ngekusishiya emhlabeni kweNdvuna Yetemvelo Boma Edna Molewa. Indvuna Molewa ukhombise kuba nelikhono etintfweni letinengi, kusukela eligalelweni lakhe emzabalazweni wekulwela kulingana kwabomake emmangweni wetfu. Bekalichawe futsi lavelonkhe kanye nelemhlaba wonkhe macondzana nemvelo nemhlaba losimeme kutsi siwujabulele sonkhe futsi sabelane nangawo.

IKhabhinethi ivakalisa emavi ayo endvudvuto kuhulumende kanye nakubantfu base-Indonesia. Hulumende sewuvele wetsembise kusekela, labo kudzingeke khona, kantsi futsi Huluende udvumisa kakhulu tisebenti telusito taseNingizimu Afrika lesevele titimbandzakanye emitameni yekusita le eSihlengeni sase-Indonesia eSulawesi, lesihlaselwe kutamatama kwemhlaba kanye ne-tsunami. 

IKhabhinethi ivakalisa emavi ayo endvudvuto emndeni nakulabo bekasebenta nabo ngekulahlekelwa kwabo nguMk. Rowena Baird londlule emhlabeni kuleliviki. Mk. Baird bekayintsatseli yemsakato leyatiwako naletakhele ligama.

E. Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

  • Ikhomishini Yemave Emhlaba Yekuphatsa Tekuhweba:
  • Dkt. F Ismail (Sihlalo);
  • Umnu. B Mokgatle;
  • Mk. T van Meelis;
  • Umnu. ED Vlok;
  • Mk. P Mbiko;
  • Umnu. JC de Beer;
  • Mk. VNN Ncwaiba;
  • Umnu. W Sihlobo; kanye
  • naMk. AV Hlatshwayo.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore