IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-10 kuSewula Wee-2018

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ali-10 kuSewula wee-2018, e-Tuynhuys, eseKapa. 

A. Ezingundabamlonyeni          

1. Zomnotho Nelima Lamasiso  

IKhabinethi iyawathokozela amagadango wokwenza anjengokuzibophelela ekuthengeni ipahla yalapha ekhethu, nokutjhotjholoza ngamandla ukuthi kwandiswe ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle, ukufaka isandla ehlelweni lomlandelande lokukhiqiza kezokulima kunye nokusekela amabhizinisi amancani nalingeneko. Iimemezelwezi-ke zivele emButhanweni wemiSebenzi othethe amalanga amabili mhlaphanje. Lomhlangano-ke ubizwe ngaphasi komKhandlu weNarha wokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac).                                                                                                                                     

Umphumela womButhano wemiSebenzi lo ulandela ukumenyezelwa kweHlelo lokuKhuthaza nokuVuselela umNotho, lona elinqophe ukuvuselela ukuhluma komnotho nokuvuleka kwemisebenzi edingeke khulu. UmTlolo omutjha wokuLawula iiMayini – oqedelelwe ngokubonisana neemayini, neenhlangano zabasebenzi, nomphakathi othintekako kunye nabanye ababelani - ukhanyisa uhlathulule imibandela neembopho zokuhlunyiswa komnotho, ukunzinza kunye nokwenzeka kwetjhuguluko.                                                                                                                     

 IKhabinethi ibawa boke ababelani ukuthi bafunde umTlolo wokuLawula iiMayini kobanyana kuzokuqedelelwa bekwakhiwe ubunzinzo ekorweni yeemayini.                                                                                                                  

2. I-Ofisi YezangeKhaya Ye-Kokstad Nokudluliswa Kwamatayitela                     

IKhabinethi nayo njengoMengameli u-Cyril Ramaphosa ibuka umNyango wezangeKhaya ngokuphumelela kwawo ukuvula i-ofisi lawo eliKwaZulu-Natala.  UMengameli uvule i-ofisi elitjha lezangeKhaya njengengcenye karhulumende yokwandisa iindawo lapho umNyango wezangeKhaya ufikisa khona izenzelwa zombuso ebantwini kobanyana uzokuzalisa iimfuneko zezakhamuzi ezifuna amakarada amatjha aboMazisi abamaKarada neminye imitlolo.                            

Ukudlula lapho, uMengameli uRamaphosa unikele abanikazi bezindlu amatayitela angaphezulu kwama-443 abathole izindlu ngehlelo lokwakhelwa izindlu, i-Franklin Housing Project. Lokhu-ke kuyingcenye yehlelo lokuvuselela, kobanyana abanikazi bezindlu bazokuzuza boke ubuhle bokuba mnikazi wendlu, babe bakghone nokungena eemakethe zezindlu ezihlelekileko.                                                                                 

IKhabinethi ithatha nethubeli ukuzikhuthaza khulu izakhamuzi ukuthi zikhambe ziyokuthatha abomazisi bazo ezibatlolisileko msinyana ngemva kokuthola isaziso sokuthi azize zizobathatha.                                                

3. Isivumelwano Sokugcina Nge-Spectrum

IKhabinethi ithokozela isivumelwano esenziweko esimalungana nesiMemo SokwEnza isiBawo sokufakelwa kwe-spectrum esifuneka khulu. Lokhu-ke kuletha ukuqiniseka ngomthethokambiso ekorweni yetheknoloji yeLwazithintana (i-ICT).                                                                                                  

Isivumelwano esenziweko sikhambisana nesibawo sikaMengameli uRamaphosa sokusungula ihlelo lokutholakala kwelayisense elifunwa khulu le-spectrum sokurhatjha ngomrhatjho.                                                                                              

Ekuwuphumeleliseni ukuya phambili uMbikomthethokambiso we-ICT ELungelelweko EliZweni Loke, iinqhema ezinetjisakalo zinikelwe isikhathi bekube ngomhla wobu-8 kuSinyikhaba wee-2018 ukuthi zithumele imibonwazo etloliweko ngomthethokambiso ophakanyiswako nangekombandlela yomthethokambiso eemphathimandleni.                                                                                 

4. Amabhizinisi Amancani  Ahlanganyelweko Wokuthiya Iinhlambi Wokuthoma ESewula Afrika                                                                                                                                   

IKhabinethi iyawathokozela amabhizinisi amancani ahlanganyelweko wokuthiya iinhlambi wokuthoma eSewula Afrika ekorweni yezokuthiya iinhlambi, yona phela i-Port Nolloth ne-Hondeklipbaai eTlhagwini Kapa, avulwe nguNgqonqgotjhe wezokuLima, amaHlathi nezeeNhlambi, uNom. Senzeni Zokwana.                                                                                                                                 

Ukuvulwa kwamabhizinisi la kutjengisa ukuthoma kokusebenza komthethokambiso wokuthiywa kweenhlambi kancani. Amalungelo wokuthiya iinhlambi abanikela isithunzi abathiyi beenhlambi bendawo, ebebathiya ngokungemthetho soke isikhathesi, ngoba kwanje sebavikelekile; kungokokuthoma-ke ukuthi bavikeleke.                                                                                                                                         

Iindawo ezimbili ezithiya iinhlambi kancani ezizokusizakala ngomthethokambiso lo abantu bakhona bafundisiwe ngamabhizinisi ahlanganyelweko, babe balekelelwa nokuwatlolisa, kobanyana bazokukghona ukwenza neembawo zokuthola amalungelo wokuthiya iinhlambi iminyaka eli-15.                                                                                                                                             

5. Isikhathi Sokuthunyelwa Kwamaforomo Womthelo 

IKhabinethi iyabathokoza ababhadali bomthelo abalinganiselwa eengidini ezintathu esele bawabuyisele amaforomu wabo womthelo; kilawamaforomu-ke, angaphezulu kwesiquntu sawo abuyiselwe nge-eFiling. Ngomhla wama-31 kuSewula kuyavalwa ukubuyiselwa kwamaforomu kilabo abadoselwa umthelo qobe nyanga nakilabo abatheli abakhetha ukubuyisela amaforomabo mathupha ema-Ofisini wePhiko lemiSebenzi yomThelo leSewula Afrika(i-Sars). Abatheli abathela kwesikhatjhana (abangadoselwa umthelo qobe yinyanga) abakhetha ukubuyisela amaforomabo nge-eFiling, banesikhathi bekube kumhlana ama-31 kuTjhirhweni wee-2019 ukuthi babuyisele amaforomabo.                 

Ukubuthelelwa komthelo ngendlela efaneleko nephumelelako kwenza ukuthi umbuso ukwazi ukuzijamela kezeemali, kanti-ke ukubuyisela amaforomu womthelo agcwaliseke kuhle nangesikhathi kwenza abatheli bomthelo bakhambisane nomthetho. Imali umbuso oyithola ngomthelo wezakhamuzi ilekelela urhulumende akwazi ukusekela amaphrojekthi wezenzelwa namanye amahlelo wokuthuthukisa ihlalakuhle nomnotho.                                                                                                                               

6. Ukubhadelwa Kweembonelelo Zezehlalakuhle (Isondlo Sombuso)                                                                                  

IKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe: Iimbonelelo Zezehlalakuhlei, uSihlalo wayo ekunguNgqongqotjhe uNkosazana Dlamini-Zuma, ikhe yethulela iKhabinethi umbiko. Mhlana li-1 kuSewula wee-2018, besele kubhadelwe abantu abangaphezulu kweeengidi ezilitjhumi abarhola isibonelelo sezehlalakuhle ngokusebenzisa esinye saleziinjamiso - iPoso yeSewula Afrika (i-Sapo)/i-Postbank; i-Grindrod Bank kunye neentolo ezinjenge-Boxer, ne-Shoprite, ne-Pick n Pay.                                                                         

Urhulumende ulitjhidise ngepumelelo ihlelo lokurholisa abantu iimbonelelo zezehlalakuhle alisusa kwa-Cash Paymaster Services (i-CPS) njengoba kwalayela iSahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo. Boke abantu ebebarholelwa yi-CPS sebaphumile ngaphasi kwayo, kanti nayo-ke i-CPS seyibikelwe ukuthi ikontraga yayo yalomsebenzi wokurholela abantu iphele ngomhla wama-30 kuKhukhulamungu wee-2018.                                             

IKhabinethi izwakalisa ukuthokozela kwayo umsebenzi omuhle wokubeka ilihlo obewuthwelwe yiKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC), ngokusekelwa siQhema SokuLekelela umSebenzi sabaNqophisiZombelele. Ukudlula lapho, izwakalisa   nokuthokoza kwayo bePosweni, be-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-Sassa) kunye nomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi; nomNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso; ukuHlela, ukuTjheja nokuHlunga; iZiko leeMali zeNarha; iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) kunye neZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS).                                                                                                                               

IKhabinethi ithokoza boke abantu abarhola isibonelelo sezehlalakuhle ngokusebenzisana kwabo kuhle nombuso ngalesisikhathi samatjhuguluko wokweyamela ehlelweni elitjha.                                    

7. Ikhulu Leminyaka Lika-Albertina Sisulu                                                                       

IKhabinethi ibikelwe ngamalungiselelo womgidingo wekhulu leminyaka kwabelethwa uMma u-Albertina Sisulu ozokuba ngenyanga yakhe yokubelethwa uSewula. UMma uSisulu wabelethwa mhlana ama-21 kuSewula we-1918; nje uSihlalo we-IMC ngemiGidingo yeKhulu lemiNyaka yokuBelethwa uNgqongqotjhe u-Jeff Radebe uzokukhuluma ngeminyanya ezako yokuthokozela ikhulu leminyaka abelethwa uMma uSisulu.                                                                              

8. Isigwebo Sikayise Labentwana E-Springs                                                        

IKhabinethi iyasithokozela isigwebo esithweswe umuntu omduna we-Springs obekakhahlumeza abentabakhe, osele abizwa ngokuthi yi-Springs Monster. Ugwetjwe ukudosa ejele ama-35 weminyaka ngecala lakhe lokulinga ukubulala indodanakhe, nelokukhahlumeza nokuliselela abentwana kunye nelokusebenzisa nokuthengisa iindakamizwa. Inturhu yobulili isesemraro omkhulu emiphakathini yekhethu, njengoba esinye seembonelo zalokho kube sisehlakalo samhlapha sokukatwa komntwana erestjurente ye-Dros ese-Silverton.                                                                                                                       

IKhabinethi isabuyelela ikhombela iimphathimandla zomthetho ukuthi ziphenye ziphenyisise ekutjhutjhisweni kwamacala amambi kangaka la. Godu iKhabinethi isikhombela soke ukuthi sisebenzisane ekukhawuliseni umukghwa wokwephulwa kwamalungelo wabentwana newamalunga womphakathi wekhethu acaphazeka lula.                                                                      

9. Umtjhagalo We-Westbury                   

IKhabinethi iyalithokozela igadango elithethwe nguNgqongqotjhe wezamaPholisa uBheki Cele lokulamula nokukhalima inturhu ebeyise-Westbury, njengoba leligadango liyingcenye yeqhinga elinabileko lokucitha umukghwa weendakamizwa nenturhu yamagenge kilendawo ye-Westbury.                                                                                                                

 Enye ingcenye yegadango likaNgqongqotjhe kube kuthumela isiQhema samaPholisa esiKhethekileko (i-TRT eyaziwa ngokuthi maBherede) sokuyokukhalima e-Westbury, nokwandisa amapholisa asebenza kilendawo. Okhunye okuqakathekileko kukuthi kuzokuphenywa nangezwangobatjho yobukhohlakali eSiteyitjhini samaPholisa se-Westbury.                                                                                                                                           

IKhabinethi ibawa umphakathi we-Westbury nomphakathi woke ngokuphelela kwawo ukuthi usebenzisane namapholisa ukuqinisekisa ukuthi siruthula izenzo zobulelesi, sicithe iindakamizwa namagenge eendaweni ngeendawo.            

10. Ubulelesi            

IKhabinethi ibuka iimphathimandla zomthetho ngephenyo elimagatjagatja lokuphenyisisa ngezehlakalo zemamolo namkha eenthabathabeni zeentolo nemasondweni wama-Muslim, okwenze ukuthi kubotjhwe abasolwa abali-19. Kube yiHlanganisela yezomThethobulungiswa, neyezokuKhandelwa koBulelesi kunye neyezokuVikeleka. Abathathu babasolwa babotjhelwe iinsetjenziswa ezilumathisa umlilo esiphandeni se-Durban; hlangana naleziindawo ekutholakele kizo leziinsetjenziswa kubalwa neSondo lama-Muslim le-Verulam. Boke abasolwaba kulindeleke bona baqalane namacala ekhotho, ekubalwa hlangana nawo nawokubulala, wokulinga ukubulala kunye nawokwephula umThetho oLawula iinDumuzi neenThuthumbisi.                                                                             

IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi ukulwisa ubulelesi kuliqalontanzi eliphambili begodu iKhabinethi izakusolo iragela phambili ngokuthatha amagadango afaneleko wokuqinisekisa ilizwe eliphephileko nelivikelekileko kiwo woke amaSewula Afrika.                                                                                                                              

11. Ukutjhugululwa Kwebizo Lendawo: Makhanda          

IKhabinethi iyakuthokozela ukutjhugululwa kwebizo lendawo ye-Grahamstown, esePumalanga Kapa, kube yiMakhanda, kuhlonitjhwa umphorofithi, nongqondokulu[s1]  wesizwe samaXhosa nesazi sepi owalwa nokuthunjwa kwabantu ababethunjwa makhuwa.                                                                                                                                   

Lelitjhuguluko liyingcenye eqakatheke khulu yekhambo lethu lehlelo lentando yenengi begodu lizakulekelela ukuqinisa ukubumbana komphakathi belakhe nokuwuzwisisa ngcono nakabanzi umlando wethu ofanako.                                         

B. Iinqunto ZeKhabinethi

IKhabinethi ivumele indlela ebuyekeziweko yokuphumelelisa iHlelo LokweYamela Endleleni YokuRhatjha BuDijithali (i-Digital Migration Project). Indlela le ilandela ikambiso elawulwa ziimakethe ngokuhlanganyela ukusebenzisana nekoro yangeqadi namabubulo. Ngekambiso le, urhulumende angeze asaba nesandla ekutholakaleni kwama-Set-Top-Boxes, nekutholakaleni kwendawo yokuwabeka, nokuwakhambisa ngitjho ukuwasabalalisa kunye nokuwafake emakhaya.                                                                                                

Lokhu-ke kuvulela iSewula Afrika indima ebonakalako yokuqedelela lelihlelo ngendlela eqalelela umuntu woke, nengabizi imali enengi, nenamandla wokuphumelela amahle nephungula ingozi urhulumende angahlangabezana nayo. Lokhu-ke kuzakukhuphula inani labantu ababukela umabonwakude obudijithali bayokufika ema-85% bebeqe, nakusasetjenzelwa ukulicima loke ihlelo lokurhatjha bu-analogu ekugcineni.                                                                                                                                                

IKhabinethi ivumele umtlolo i-Common Core Document weSewula Afrika ozakukhambisana neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN). Umtlolo lo utjengisa indima ephethe ilwazi neminye imininingwana, namaphuzu atjengisa ukuthi iSewula Afrika ibambelele kangangani eembopheni ezikhamba neemvumelwano ezilithoba ze-UN esele zitlikitliwe.                                                                                                

C. Iminyanya Ezako

IsiTatimende SomThethokambiso WeSabelo SeeMali SokuKhibelela (i-MTBPS)                                                                                                                     

UNgqongqotjhe omutjha wezeeMali uTito Mboweni uzokwethula isiTatimende soMthethokambiso weSabelo seeMali sokuKhibelela (i-MTBPS) ngeLesithathu somhla wama-24 kuSewula wee-2018, esizakuveza amatjhuguluko enziweko esabelweni seemali selizwe loke, kobanyana kuzokuba neqiniso lokuthi zinzinze kuhle iimali zombuso.                                                                                                                               

INyanga YezokuThutha

Ihlelo leNyanga YezokuThutha lanonyaka lizokuphakamisa ukuqakatheka komthangalasisekelo, njengewezinto zokukhamba emanzini, nezinto zokukhamba emmoyeni, nezinto zokukhamba ngesiporo nezokukhamba endleleni njengezinto ezikghonakalisa ukuhluma komnotho.                                                                                                                      

IKhabinethi ibawa umphakathi ukuthi usebenzise izinto zokukhamba ezithutha umphakathi ube nanesandla sokuphumellisa amagadango wezokuphepha endleleni umnyaka woke. Asisebenziseni inyanga le ukuthokozela nokubuyisa isiko lokukhambisana/lokukhwezana ngezinto zokukhamba nasiya emsebenzini kobanyana kuzokuphunguka ukuminyezelana kweenkoloyi ezihlala zigcwele eendleleni zekhethu. Ukuphepha eendleleni zekhethu kusesemraro omkhulu; nabatjhayeli nabakhambingeenyawo nabo kufuze iindlela zomphakathi bazisebenzise ngokutjheja nokuyelela.                                                                                                           

D. Imilayezo

Siyabathokozisa

Itheleskowupu yesirhatjhi seSewula Afrika, i-MeerKAT, izokuhlanganyela ne-Breakthrough Listen, esijamiso samazwe ngamazwe esithungatha iinkomba namatshayo wepilo yamambala kikho koke okwadalwako. Lokhu-ke kusitjengiso sokuthi sinelwazi elikhethekileko nomthangalasisekelo ohlonitjhwa mamazwe ngamazwe. Itheleskowupu yesirhatjhi seSewula Afrika esima-64 wezamukelimaza, efakelwe ngoVelabahlinze wanonyaka, iyitheleskowupu ezwelela msinya ukudlula zoke zomhlobo wekhabo ephasini zombelele.                                                                                                      

IKhabinethi ithokozisa isiqhema sabarhubhululi se-Wits University esifakele umntwana isibindi esikhutjhwe kunina oneNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), ukube umntwana loyo yena akanayo. Lesisiqhema sabodorhodere nguPhrof. Jean Botha, noDorh. Francesca Conradie, no-Dorh. Harriet Etheredge, noDorh. June Fabian kunye noPhrof. Caroline Tiemessen.                                                            

IKhabinethi ithokozisa abantu be-Equatorial Guinea abathokozela ukuhlanganisa ama-50 weminyaka bathola ikululeko. Solo kwangomhla wesi-5 kuMrhayili we-1993, iSewula Afrika inobudlelwana bobuzenda obupheleleko ne-Equatorial Guinea.                                                                                                                            

Sibalilela Imbiko 

 IKhabinethi ibalilela imbiko bomndeni, abangani nabalingani bomsebenzi bakaNgqongqotjhe wezeBhoduluko ongasekho emhlabeni u-Boma Edna Molewa. UNgqongqotjhe u-Molewa waziveza ukwehluka kwakhe kabanengi ngeendlela ezinengi, ukusukela endimeni ayilimako ekulweleni ikululeko ukuya ekulweleni amalungelo wokulinganiswa kwabantu abasikazi emphakathini wekhethu. Godu ube yikutana yeSewula Afrika neyemazweni ngamazwe ekulondweni nekuvikelweni kwebhoduluko kobanyana iphasi lizokuba yindawo ehlalisa nethokozelwa mumuntu woke.                                                                                                                                

 IKhabinethi imlilela imbiko urhulumende we-Indonesia nabantu bakhe. URhulumende selathembise nesekelo lakhe lapho kudingeke khona, kanti iKhabinethi ibuka nomsebenzi omuhle owenziwe basebenzi beSewula Afrika abasizako nabafaka isandla emzameni wokusiza isiHlengele se-Indonesia i-Sulawesi, la kuzamazame khona umhlaba kwabe kwasahlela ne-tsunami.                                                                                                                             

IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabalingani bomsebenzi bakaMm. u-Rowena Baird obhubhe kiyo iveke le. UMm. u-Baird ubemrhatjhi nombikiindaba owaziko.                                                                           

Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

IKomitjhini YokuLawula IRhwebo Lamazwe NgamaZwe (i-International Trade Administration Commission):

  • UDorh. F Ismail (uSihlalo);
  • UNom. B Mokgatle;
  • UMm. u-T van Meelis;
  • UNom. ED Vlok;
  • UMm. u-P Mbiko;
  • UNom. JC de Beer;
  • UMm. u-VNN Ncwaiba;
  • UNom.W Sihlobo; kunye no
  • Mm. u-AV Hlatshwayo.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe woMkhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore