Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-28 Kholwane 2015

1. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi itivumile tinhlelo tekucalisa nge-Operation Phakisa Mining Lab, letawubuka luhlu lwetinkinga letiphatsekako letikhinyabeta kukhula nentfutfuko letinelifutse kulomkhakha. I-Mining Lab itawuhlanganyela ekusunguleni tinhlelo letitawucedza letinsayeya. Kuhlelwe i-Mining Lab yemaviki lamane letawuba ngeMphala 2015.

1.2. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwekuphawula kwemmango mayelana ne- Biodiversity Economy Strategy yesikhashana. Lendlelalisu itawutsatsa sikhatsi seminyaka le-14 lesiphela ngemnyaka wa-2030. Lendlelalisu ihlose kukhulisa ligalelo letilwane netitjalo kuSambakhulu Semkhicito Wasekhaya kepha kube kuchubeka kongiwa kwenhlalomphilo yalokuphilako kwalelive.

Emkhatsini waletinye tintfo, kutawugcilwa ekugcugcuteleni kukhula kumkhakha wetilwane tasendle kanye nemkhakha wetekuvakasha lokusekela imvelo.

1.3. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwekuphawula kwemmango mayelana neluhlaka lwesikhashana kanye nendlela yekuhlela Ligalelo Lelihloswe yiNingizimu Afrika  lekutawuboniswana ngalo nalabatsintsekako ngembi kwekutsi lungeniswe ku-United Nations Framework Convention on Climate Change (i-UNFCC).

Loluhlaka nasekubonisenwe ngalo ngalokuphelele, lutawuba sivumelwane semtsetfo ngaphasi kwe-UNFCC, lolutawumukelwa eParis, eFrance ngeNgongoni 2015.

2. Imitsetfosivivinyo

IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwaleMitsetfosivivinyo lelandzelako kutsi ummango uphawule:

2.1. Umtsetfosivivinyo We-ejensi Yekulawulwa Kweminyele (i-BMA), wa-2015, lohlose kumisa i-BMA letawusimamisa kuwela umnyele lokuphephile, kuhambisa ngemfanelo kuhwebelana kanye netekuphepha tavelonkhe, kungcikitsi yesifundza saseNingizimu Afrika, tibophelelo tase-Afrika netemave ngemave.

Lomtimba munye wemandla locinisekisa kugcinwa kwemtsetfo eminyeleni wenta kutsi kuniketwe tinsitakalo letingabiti kanye netekuphepha lokusezingeni lelisetulu kanye nekulawulwa kweminyele.

2.2. Umtsetfosivivinyo Webakhoseli Wekuchibiyela, wa-2015, lohlose kutsi kube nenchubo lenemphumelelo yekusetjentwa kweticelo talabafuna kukhoseliswa.

IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kwaleMitsetfosivivinyo lelandzelako:

2.3. Hulumende Wasekhaya: Umtsetfosivivinyo Welukhetfo Wekuchibiyela, wa-2015, lochibiyela UMtsetfo Wamasipala Welukhetfo: Hulumende Wasekhaya, 2000 (Umtsetfo we-27 wa-2000).
Letichibiyelo tibukana netindzaba tekucinisekisa kutsi kuba nekulungiselela kanye nekuchuba ngemphumelelo lukhetfo lwahulumende wasekhaya lwa-2016.

2.4. Umtsetfosivivinyo Wemshwalensi Wekusita Labangasebenti Wekuchibiyela, wa-2014. Lesi sichibiyelo sesibili seMtsetfo Wemshwalensi Wekusita Labangasebenti wa-2001 (Umtsetfo we-63 wa-2001).

Nangabe Lomtsetfosisekelo sewuphasisiwe, emkhatsini waletinye tintfo utakwandzisa sikhatsi sekukhokhelwa kwetinzuzo kulowo lokhokhako kusukela etinyangeni letisiphohlongo kuya kuleti-12 kanye nekwandzisa sikhatsi lokhokhako langafaka ngaso sicelonkhokhelo kusukela etinyangeni letisitfupha kuya kuleti-12.

3. Imikhosi letako

3.1. IKhabhinethi iyivumile ingcikitsi Yenyanga Yabomake ya-2015: “Bomake, Bahlangene Ekuchubekiseleni iNingizimu Afrika Embili” kanye neluhlu lwetintfo letitakwentiwa ngaleNyanga Yabomake, letitakuholela kuluhlelo lwemnyaka wonkhe.

Umcimbi Welusuku Lwabomake mhla ti-9 Ingci 2015 utawube ubanjelwe lapha eSasolburg, eFreyistata, lokutawuphindza futsi kube naMengameli Jacob Zuma lotawube etfula Umbiko wekucala Wesimo Sabomake.

Umnyaka wa-2015 uphindze futsi ube ngumnyaka wekugubha iminyaka lenge-59 Wemshuco Wabomake wekuya e-Union Buildings balwa nemitsetfo yabomatisi, lokusicalo lesitawuholela ekugujweni kweminyaka lenge-60 nga-2016.

3.2. Indvuna Yetesayensi Netheknoloji, Make Naledi Pandor, utawube atfula Liviki Letesayensi Lavelonkhe (i-NSW) kusukela mhla (lu-1 kuya mhla ti-8 Ingci 2015) eNyuvesi yaseNyakatfo-Nshonalanga (i-NWU) eKhempasi leseMahikeng mhla ti-1 Ingci. Utawube aphekeletelwa Indvuna Yetemfundvo yaseNyakatfo Nshonalanga, Make Maphefo Matsemela, kanye ne-Vice Chancellor yase-NWU, Profesa Dan Kgwadi. Lomcimbi utawube uhanjelwe tinkhulungwane tebafundzi, bafundzi basenyuvesi, bososayensi kanye nemalunga emmango.

Ingcikitsi ye-NSW 2015 itsi “Umnyaka Wemave ngemave Wekukhanya kanye Netebuchwepheshe Tekukhanya.” Kukhanya kanye nekubaluleka kwako ekutfutfukiseni timphilo kutawube kukhonjiswa ngetindlela letahlukene njengekusetjentiswa kwe-laser kutemphilo, kuhlindvwa kwe-cataract, imikhicito yetimboni, kushiselwa kwetimoto kanye nemalambu etekuphepha lavikela kugcekeza.

Litiko Letesayensi Netheknoloji, ngekusebentisa Umkhandlu Wekucwaninga Ngesayensi Netimboni (i-CSIR), litjale timali ku-photonics – isayensi yebuchwepheshe bekukhanya yekulawula nekutfola emagagasi ekukhanya kanye netinhlayinhlayi tekukhanya. Loku kuholele emkhatsini waletinye tintfo, emphumelelweni yekucala emhlabeni kubuchwepheshe be-digital-laser. Lemphumelelo ku-CSIR isho indlela lensha yekucabanga macondzana nebuchwepheshe be-laser futsi kungaba yinkhundla lapho lobunye buchwepheshe bungakhelwa kuyo.

4. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.

4.1. Mnu. Stavros Nicolaou njengalelinye lilunga leMkhandlu Weve Wekutfutfukisa Temisebenti Netemnotfo kuBhodi Yekweluleka Kutindzawo Temnotfo Letikhetsekile.

4.2. Libhange Letemhlaba:
a) Mnu. Bafana Patrick Mathidi –  (uyaphindza kukhetfwa njengeMcondzisi Longekho eSigungwini Lesiphetse);
b) Adv. Sandra Julie Hester Coetzee  – (Umcondzisi Longekho eSigungwini Lesiphetse);
c) Mk Mathane Eveline Makgatho –  (Umcondzisi Longekho eSigungwini Lesiphetse); kanye
d) NeMnu. Bennie van Rooy  – (Sisebenti Lesikhulu Setetimali njengeMcondzisi Wesigungu Lesiphetse).
4.3. Umkhandlu Wavelonkhe Wekubhalisa Bakhi Betindlu:
a) Mnu. Abbey Chikane (Sihlalo);
b) Mk Julieka Bayat;
c) Mk Xoliswa Eunice Daku;
d) Mnu. Themba Thomas Cyril Dlamini;
e) Mk Hlaleleni Kathleen Dlepu;
f) Lincusa Segogwane Samuel Kotane;
g) Mk Phetola Nailana Solomon Makgathe;
h) Mk Mankwana Christinah Mohale;
i) Mk Busisiwe Nwabisa Nzo;
j) Mnu. Alvin Phumudzo Rapea;
k) Mnu. Goolam Hoosen Manack (Lomelele Temafa Avelonkhe);
l) Mnu. Obed Lucas Molotsi  (Lomelele Litiko Letemisebenti Yesive); kanye
m) NeMnu. Lulama Andisa Potwana (Lomelele Litiko Letekuhwebelana Netetimboni)

4.4. Dkt. Muzamani Charles Nwaila njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) weLitiko Letendzabuko – (Kungetwa kwenkontileka iminyaka lemitsatfu)

4.5. Dkt. Bongani Douglas Ngqulunga njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Lihhovisi Lamengameli Langasese Luphiko lweHhovisi Yamengameli.

Kubutwa ku: Mk Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore