IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ama-28 kuVelabahlinze wee-2015

1. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

1.1. IKhabinethi ivumele amaqhinga wokuhloma i-Operation Phakisa Mining Lab, ezakukhomba imiraro ebonakalako ekhandela umthelela wokukhula nokuthuthuka kwezikweli. I-Mining Lab le ibunjwa siqhema sabosolwazi beemayini  abazakusebenzisana ngokutlama amaqhinga wokulungisa imiraro le. Kuhlelwe umbuthano we-Mining Lab ozokudosa iimveke ezine ngoSewula wee-2015.

1.2. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komtlamo weQhinga lomNotho weeMmila neeNunwana. Iqhingeli ngeleminyaka eli-14 elizakuraga bekufike umnyaka wee-2030. Iqhingeli linqophe godu ukukhuphula nokwandisa isizo lezemvelo kuNgeniso yomKhiqizo oPheleleko weliZweloke ngakelinye ihlangothi kongiwe iintjalo zelizwe.

Hlangana nokhunye lizakunqopha ekuqiniseni ukukhula emazikweni womnotho wezevakatjho nezemvelo.

1.3. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komtlamo wetlhatlha nendlela ezokulandelwa nakutlanywa umNikelo oQuntiweko weliZweloke leSewula Afrika ngomnqopho wokukhulumisana nababambisani ngaphambi kokuthumela kwayo emHlanganweni wezokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNFCC).

Nasele itlhatlheli liqalisisiswe lizakuba yingcenye yesivumelwano sangokomthetho ngaphasi kwe-UNFCC, esizakwamukelwa e-Paris, e-France ngoNobayeni  wee-2015.

2. ImiThethomlingwa

IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwemithethomlingwa elandelako:

2.1. UmThethomlingwa we-eJensi yokuPhathwa kwemiKhawulo  (i-BMA) umThethomlingwa wee-2015, ohlose ukuhloma i-BMA ezakulinganisa amakhambo aqamula imikhawulo, ukurhwebelana namakareko wokuvikeleka kwelizwe, ukuya ngokweembopho zeSewula Afrika esifundeni, e-Afrika nephasini loke.

Ukusetjenziswa komthetho munye wokuphathwa kwemikhawulo ukghonakalisa  ukonga nokuqinisa ukuphathwa kwemikhawulo.

2.2. IsiKhibelelo somThethomlingwa wabaPhalali wee-2015, ohlose ukwenzela abaphalali ubulula ekwenzeni iimbawo zokukhoseliswa.

IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ngePalamende kwemiThethomlingwa elandelako:

2.3. IsiKhibelelo somThethomlingwa wezamaKhetho waboMasipala baboRhulumende bemaKhaya wee-2015, okhibelela uMthetho wezamaKhetho waboMasipala baboRhulumende bemaKhaya, 2000 (uMthetho Nomboro 27 wee-2000).

Iinkhibelelwezi ziqinisekisa ukukhanjiswa lula kwamalungiselelo nokudluliswa kwamakhetho waboRhulumende bemaKhaya ahlelelwe umnyaka wee-2016.

2.4. IsiKhibelelo somThethomlingwa wesiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko wee-2014. Lesi sikhibelelo sesibili somThetho wesiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko, 2001 (uMthetho Nomboro 63 wee-2001).

Nasele umthethomlingwa lo uphasisiwe, uzakulula isikhathi sokubhadelwa kwenzuzo kumfakisibawo ukusuka eenyangeni ezibunane ukuya kezili-12 bekwelulwe nesikhathi sokobana umfakisibawo athumele itleyimu ukusuka eenyangeni ezisithandathu ukuya kezili-12.

3. Iminyanya ezako

3.1. IKhabinethi yamukele bona ummongondaba wokugidingwa kweNyanga yaboMma emnyakeni wee-2015 ube ngothi; “AboMma baBumbene ekuRageleni iSewula Afrika Phambili” ozakuhlahla ihlelo leminyanya yokuGidinga iNyanga yaboMma elizokuraga umnyaka woke.

Umnyanya weLanga laboMma mhla ali-9 kuRhoboyi wee-2015 uzakubanjelwa e- Sasolburg, eseFreyistata, lapho uMengameli uJacob Zuma azakwethula khona umBiko wokuthoma ngobuJamo baboMma.

Umnyaka wee-2015 utshwaya iminyaka ema-59 weMatjhi yaboMma batjhinga e-Union Buildings ngomnqopho wokuyokuphikisana nemithetho yokuphathwa kwabomazisi, ekusisekelo setshwayamlando yeminyaka ema-60 ezokuba ngomnyaka wee-2016.

3.2. UNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji, uMma. U-Naledi Pandor, uzokuhloma iVeke yezeSayensi yeliZweloke (i-NSW) ezakuraga ukusuk (mhlana li-1 ukuya naka-8 kuRhoboyi wee-2015) eYunivesithi yeTlhagwini Tjingalanga (i-NWU) eKhamphasini ye-Mahikeng mhlana li-1 kuRhoboyi. UNgqongqotjhe uzabe aphekelelwa nguSomkhandlu wezeFundo weTlhagwini Tjingalanga, uMma. U-Maphefo Matsemela, neSekela leHloko yeYunivesithi, uPhrofesa u-Dan Kgwadi. Umnyanya lo uzabe ukhanjelwe ziinkulungwana zabafundi, abafundi beyunivesithi, abososayensi namalunga womphakathi.

Ummongondaba weVeke yezeSayensi yomnyaka wee-2015 uthi “UmNyaka weenTjhababatjhaba wokuKhanya nokuKhanyisa okuSekelwe kuThekhnoloji.” Kuzakukhangiswa ngokukhanyisa okuhlukileko nokuqakatheka kwakho ekuthuthukiseni amaphilo njengokusetjenziswa komtjhini okhupha umkhanyo otjhisa amalwele kezokwelapha, ukuhlinzwa kwamehlo, zokukhiqiza emabubulweni, ukutjhiselela iinkoloyi neensimbi zokukhandela ukufahla kweelelesi.

UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji, ngokusebenzisana nomKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR), usise ku-photonics – ekuyisayensi yethekhnoloji yokuphehlwa,  ukulawulwa nokuyabula imisebe namacezwana womkhanyo. Lokhu kudosele epumelelweni yokuthoma ephasini ngethekhnoloji i-digital laser. Ipumelelo eyenziwe yi-CSIR ijamele indlela etja yokucabanga ngokwethekhnoloji yomkhanyo otjhisako begodu ingaba sisekelo sekusasa lendlela ithekhnoloji eyakhiwa ngayo.

4. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko okwenziwa ziimphathimandla

4.1. UNom. Stavros Nicolaou njengelungamjamiseleli lomKhandlu wezokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi weliZweloke kuBhodi yokweLuleka ngeenKoro zomNotho eziKhethekileko.

4.2. IBhanga yezeNarha:
a) UNom. Bafana Patrick Mathidi –  (uqatjhwa ihlandla lesibili esikhundleni sokuba mNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha);
b) U-Adv. Sandra Julie Hester Coetzee  – (umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha);
c) Umma u-Mathane Eveline Makgatho –  (umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha); no-
d) Nom. Bennie van Rooy  – (isiPhathiswa esiyiHloko sezeeMali oqatjhwe njengomNqophisi oThatha iinQunto).
4.3. UmKhandlu weHlangano eTlolisa abaKhi beenKumba weliZweloke:
a) UNom. Abbey Chikane (uSihlalo);
b) UMma u-Julieka Bayat;
c) UMma uXoliswa Eunice Daku;
d) UNom. Themba Thomas Cyril Dlamini;
e) UMma uHlaleleni Kathleen Dlepu;
f) UmZenda u-Segogwane Samuel Kotane;
g) UNom. Phetola Nailana Solomon Makgathe;
h) UMma u-Mankwana Christinah Mohale;
i) UMma Busisiwe Nwabisa Nzo;
j) UNom. Alvin Phumudzo Rapea;
k) UNom. Goolam Hoosen Manack (umjameli weZiko leeMali leliZweloke);
l) UNom. Obed Lucas Molotsi  (umjameli womNyango wezemiSebenzi kaRhulumende); no-
m) Nom. Lulama Andisa Potwana (umjameli womNyango wezeRhwebo namaBubulo).

4.4. UDorh. Muzamani Charles Nwaila esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wezeNdabuko – (Ikontraka ilulwe ngeminyaka emithathu).

4.5. UDorh. Bongani Douglas Ngqulunga esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: I-Ofisi yangeQadi kaMengameli esePhikweni le-Ofisi kaMengameli.

Imibuzo inganqotjhiswa kuMma. uPhumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore