Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi mhla ti-04 Kholwane 2018

IKhabhinethi ibambe umhlangano ngaLesitsatfu, mhla ti-04 Kholwane 2018, e-Union Buildings, ePitoli.

A. Tindzaba Letimcoka
1. Inyanga yaMandela


IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi “Babe nguMshiyandvuku Nesibonelo Semisebenti Yakhe” njengaloku kusondzela Lusuku LwaMandela Lwemave eMhlaba mhla ti-18 Kholwane 2018. BakaMhlabuhlangene (i-UN) bavumelana ngalolusuku, loluvumela kutsi bantfu baseNingizimu Afrika kanye nebemhlaba wonkhe kutsi bahloniphe Mengameli wetfu waphambilini nalophindze ahlonishwe futsi abe silomo semave emhlaba, Nelson Rolihlahla Mandela. 

Hulumende umemetele ngalokusemtsetfweni kutsi Kholwane yiNyangayaMandela, njengaloku kuyinyanga yelusuku lwekutalwa kwakhe. Njencenye yekugubha likhulu leminyaka imikhakha leyehlukahlukene seyicale kwenta imitamo leminengi yekukhumbula umsebenti kanye nemshiyandvuku waMadiba. NgaLesihlanu, kutawube kukhunjulwa ngendlela lekhetsekile kukhatsateka kwakhe lokumacondzana nekweswelakala kwemisebenti kanye nebantfu labasha labangasebenti, ngesikhatsi umkhankhaso i-Wear South African, ngekuhlanganyela neNelson Mandela Foundation (i-NMF) kanye nenyonyana i-South African Clothing and Textiles Workers Union (i-SACTWU) betfula tikibha taNelson Mandela eDurban.

Tikibha letentiwe kuleli tiyatfolakala etitolo letitsengisako bese kutsi inzuzo letawutfolakala ekutsengisweni kwato itawuya ku-NMF kute isite ngetimali ekwenteni imisebenti lehambisana nembononchanti wakhe kanye nemphilo yakhe. Indvuna yeTekutfutfukisa Umnotfo, Umnu. Ebrahim Patel, utawube akhuluma netivakashi egameni lahulumende. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele umkhankhaso we-Buy Local nekugcoka ngekutingcabha timphahla letentiwe kulelive.

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi babe yincenye yalenshukumo yekuletsa ingucuko. Ngekutsi sisebente ngekuhlanganyela ndzawonye njengesive lesingabandlululi ngebuhlanga nangekwebulili, singawuhlonipha siwatise umshiyandvuku waMadiba. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu banikele ngemizuzu lenge-67 yesikhatsi sabo ngamhla ti-18 Kholwane ngekutsi bafake ligalelo ekuguculeni timphilo talabo labaswelako.
 
2. Lutjalotimali

IKhabhinethi iyakwemukela kufakwa kwa-Old Mutual eluhlwini lwetinkapani letihweba ngemasheya e-JSE. Lokufakwa kwalenkapani lenemali lelinganiselwa etigidzigidzini le-US$10 (tigidzigidzi letinge-R130) oluhlwini lwetinkapani letihweba ngemasheya e-JSE kuyivoti lemcoka yekwetsemba live laseNingizimu Afrika Kanye netimakethe tetimali tendzawo.

IKhabhinethi iyadvumisa kutsi kufakwa kwa-Old Mutual eluhlwini lwetinkapani letihweba ngemasheya eNingizimu Afrika kubuyisela emuva ekhaya lenkapani etimphandzeni tayo e-Afrika futsi kucedza sikhatsi sekuba yinkapani lebeyisolo ihweba ngamasheya wayo amanengi eLondon lapho beyitinte khona. Kutinikela kwebaka-Old Mutual kutsi bakhe sikhwama setigidzi letinge-R500 ngenhloso yekukhutsata intfutfuko yetemnotfo tasekhaya, ikakhulu emabhizinisi lamancane banikati bawo lokubantfu labamnyama, kutawukhutsata imitamo yalelive ekwakheni umnotfo lofaka wonkhe wonkhe. Sicela lamanye emabhizinisi emkhakheni wetetimali kutsi asungule tindlela tekutfutfukisa ngetimali letifanana naleti ngekutsi ticocisane nahulumende.

Umhlangano Wenkhundla Yemhlaba Yetemnotfo weLutjalotimali usite ekutseni ukhangise ngeNingizimu Afrika njengendzawo yelutjalotimali lolwengetiwe nalolusha. Lomhlangano wekubonisana bewuhanjelwe litsimba lelikhulu letisebenti letinkhulu temafemu alaleli kanye newemave emhlaba, lacocisane naMengameli Cyril Ramaphosa kanye nelitsimba leTindvuna teKhabhinethi. Letinkhulumiswano tibe lusito ekutfoleni tinyatselo tekukhulisa emazinga elutjalotimali nekutsi futsi atinyatselo letimcoka letiholela kuKhomfa Yelutjalotimali letawubitwa nguMengameli ngasekupheleni kwalomnyaka.

3. Kutsatfwa Kwemhlaba 

IKhabhinethi iyakudvumisa lokucala kwenchubo yePhalamende yekumbandzakanya ummango ekubuketeni Sigaba se-25 seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wanga-1996, lovumela kutsi kube nekutsatfwa kwemhlaba nguhulumende ngaphandle kwesincepheteliso unikwe ummango. IPhalamende isungule Likomidi Lekubuketa Umtsetfosisekelo kutsi libambe imihlangano yekulalelwa luvo lwemmango eveni lonkhana ngemuva kwekuphasisa sishukumiso lesimayelana nekutsatfwa kwemhlaba nguhulumende ngaphandle kwesincepheteliso unikwe ummango. Lemihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango itawubanjwa kuto tonkhe toyimfica tifundza kute kube yinyanga yeNgci 2018.

IKhabhinethi icela onkhe emacembu lanenshisekelo kutsi atimbandzakanye ngekuthula kulemihlangano yekulalelwa luvo lwemmango futsi icela ummango kutsi ivumele imibono lengafanani letawushiwo ngulabanye, kute kucinisekiseke kutsi wonkhe umuntfu utfola litfuba lelifanele lekutimbandzakanya kulemihlangano yekulalelwa kweluvo.

IKhabhinethi iphindze futsi yacoca ngetikhalo tebaholi bendzabuko letimayelana nendzaba yemhlaba. Ngaleyo ndlela, ikhetse licembu leTindvuna kutsi licocisane nebaholi bendzabuko kute kukhulumisanwe futsi kutfolwe likhambi lekusombulula ngemfanelo loko labakhala ngako. Indvuna yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Dkt. Zweli Mkhize, nguye lohola lelicembu futsi wesekelwa yiNdvuna yeTekulima, Emahlatsi Netinhlanti Senzeni Zokwana, Indvuna yeTekutfutfukiswa kweTindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba Maite Nkoana-Mashabane kanye neNdvuna yeTekuchumana Nomvula Mokonyane. 

4. Sikhatsi Sekutsela 

IKhabhinethi ikhutsata bonkhe labakhokha umtselo kutsi bangenise emafomu abo emtselo emnyaka wesikhatsi sekutsela sa-2017/18, lesicale mhla ti-01 Kholwane 2018. Kugcogcwa kahle ngemphumelelo kwemalingena yemtselo kucinisekisa emandla ekutimela kwendlela yekugcogca timali tahulumende, kungeniswa ngesikhatsi futsi nalokungiko kucinisekisa kutsi bakhokhi bemtselo bahambisane nemtsetfo. Imalingena yemtselo isita hulumende kutsi akhokhele imiklamo leletsa tinsita kubantfu kanye nekuphumelelisa letinye tinhlelo tekutfutfukisa tenhlalomnotfo.

5. Kwenyuka KwentsengoYyaphetiloli

IKhabhinethi ikubonile lokwenyuka kwentsengo yemafutsa lokusandza kwenteka, lokulandzele emva kwalokunye kwenyuka kwentsengo lokwenteke enyangeni leyendlulile. Lokunye kwenyuka kwemafutsa kulindzelekile futsi kulenyanga letako. Intsengo Yawoyela Loluhlata leluhlobo la-Brent lebekwa ngeDola ngiyo lebe nemtselelela entsengweni yaphethiloli, dizili kanye napharafini. Lizinga lemali yetfu nalicatsaniswa nelidola laseMelika lehle ngetulu kwe-1% kusukela kucale inyanga yeNkhwekhweti kulomnyaka. 

Lokugucugucuka kwelizinga lemali yetfu, lokubanga kwehla nekwenyuka kwentsengo, kube nelifutse lelibi kubatsengi, ikakhulu labo labaphuyile. Lokwenyuka kwentsengo yaphethiloli kunemtselela etindlekweni tetekutfutsa kanye nasentsengweni yekudla, ikakhulu ekudleni lokungumgogodla kanye nasemitsini yekwelapha. 
 
IKhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi hulumende kukhona imitamo layentako yekusombulula letinsayeya imimango lephuyile lebukene nato. Temafa Avelonkhe tikhetse emalunga elitsimba letingcweti layimfica kutsi tibukete loluhlelo lolukhona njenganyalo letimphahla letingadvonselwa Intselantsengo (i-VAT) kwanyalo lokutitintfo letakhiwo tinhlobo tekudla lokumcoka leti-19. Mengameli Ramaphosa uhola litsimba, lelakhiwa ngulabamelele hulumende nemkhakha lotimele, kute lihehe batjalitimali labanyenti kutsi bete kulelive kute sikhulise umnotfo wetfu kute sidale ematfuba emisebenti ladzingeka kakhulu, ikakhulu ebantfu labasha labangasebenti. 

IKhabhinethi icela umkhakha lotimele kutsi ufake sandla welekelele, ngekutsi utsi kubambelela kancane ekwendluliseleni lelifutse lalokwenyuka kwentsengo yemafutsa kubatsengi. Loku kutawusita kakhulu ekuvikeleni labaphuyile, lokungibo labatawutsintseka ngco lokuntjintjantjintja kwentsengo. Kukhulisa umnotfo wetfu kutawusita kakhuku ekusimamiseni umnotfo walelive. Ikhabhinethi icela futsi umkhakha lotimele kutsi uhlanganyele ekusebenteni nahulumende kute kuzuze bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatsintsekile, ikakhulu labaphuyile.

6. Kukhokwa Kwetibonelelo Temali Yahulumende

IKhabhinethi itjeliwe ngalamafishane yiNdvuna yeTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, Mk. Susan Shabangu, mayelana nekubambeleleka lokusandza kwenteka eveni lonkhe ekukhokheleni bazuzi tibonelelo temali tahulumende. IKhabhinethi iyadvumisa kutsi tibonelelo temali yahulumende tisisekelo sekuphila kulawo malunga emmango wetfu laphuyile ngako-ke siyadzabuka kakhulu ngaloko kutsikameteka lokwentekile. IKhabhinethi icolisa kakhulu kubo bonkhe labo labaphatseke kabi. 

Indvuna Shabangu icinisekise Ikhabhinethi kutsi letinkinga letentekile tibangelwe nguletingucuko tekukhokhela tibonelelo temali kusuka eluhlelweni loludzala kuntjintjela eluhlelweni lolusha lwe-Ejensi Yekucinikiswa Kwetenhlalakahle eNingizimu Afrika/Liposi laseNingizimu Afrika. Ucinisekise Ikhabhinethi kutsi linyenti lebazuzi labatsintsekile sebakhokhelwe. Kwanyalo, emacembu latinikele asebenta ngekutikhandla kusimamisa loluhlelo kute kuvikelwe kutsi kungaphindzi futsi kwenteke kubambeleleka lokufute loku esikhatsini lesitako.

7. Luphenyo Lwetemphilo

IKhabhinethi iyawemukela umbiko wesikhashana lokhishwe namuhla Luphenyo Lwekuchudzelana Kwetimakethe lomayelana nemboni yekunakekela ngetemphilo letimele. Sihlalo waloLuphenyo Lijaji Lelikhulu laphambilini Sandile Ngcobo kantsi ulalele bufakazi balabatsintsekako labanyenti kuleminyaka lemitsatfu leyendlulile. Lombiko wesikhashana utawuvuleleka kutsi ummango utawuphawula ngawo sikhatsi lesitinyanga letimbili. Umbiko wekugcina utawunikwa Indvuna Yetekutfutfukiswa Kwetemnotfo ekupheleni kwa-2018 bese wetfulwa ePhalamende.

8. Sivumelwane SaseKhartoum 

IKhabhinethi iyasemukela lesivumelwane lesimayelana nekuyekela kulwa kwesiphelane emkhatsini weMengameli Salva Kiir waseSouth Sudan naRiek Machar, kanye nekusayinwa kweSivumelwane saseKhartoum. Loku kuvusa litsemba lekutsi kutawuphela lemphi lehlasele lelive. 

Lesivumelwane sifaka ekhatsi kutsi lokumiswa kwetikhali kufaka ekhatsi kungahlaselani, kwehlukaniswa kwemabutfo emphi lahlalelene edvute, kukhishwa kwawo onkhe emabutfo emphi lahlanganyele, kuvulwa kwetikhungo letiniketa lusito lwetenhlalakahle nekukhululwa kwetiboshwa temphi kanye nalabatfunjwe ngekwepolitiki. Lesivumelwane siphindze futsi sivumele emalunga eLubumbano Lwase-Afrika (i-AU) neMtimba Lohlanganisa Bohulumende weTentfutfuko kutsi utfumele emabutfo kutsi ayowugadza lokumiswa kwetikhali.

IKhabhinethi igcugcutela onkhe emacembu kutsi asebentisane ngekuhlanganyela kucinisekisa kutsi lokumiswa kwetikhali ekugcineni kuholela ekutseni kuphele lemphi kanye nekucinisekisa kutsi kuba nekuthula nentfutfuko kutemnotfo eSouth Sudan.

9. Indzawo Yekuhweba Lokukhululekile Kulelivekati lase-Afrika (i-AfCFTA)

IKhabhinethi iyakwemukela kusayina kweNingizimu Afrika sivumelwane se-AfCFTA ne-AU. Kusayinwa kwalesivumelwane yiNingizimu Afrika kwenta linani lemave lelisayinile lifinyelele kulange-49. 

I-AfCFTA isondzeta lelivekati ekudalekeni kwendzawo yekuhweba ngekukhululeka lenkhulukati emhlabeni. Kulindzeleke kutsi kutfolakale tinzuzo tetenhlalo netemnotfo letinkhulu kuwo onkhe emave alelivekati.

Ngekusho kwa-UN, kucatjangwa kutsi i-AfCFTA itawukhutsata kuhwebelana kwalapha ngekhatsi e-Afrika nge-35% ngekwenta kutsi kubete tihibe temtselo wemphahla lengenako. Lesivumelwane sitawudala sifundza e-Afrika esinebantfu labatigidzigidzi letingetulu kwa-1.2 nemnotfo lolinganiselwa kutithriliyoni leti-US$2.5.

Indvuna Yetekuhwebelana Netetimboni, Dkt. Rob Davies, utawucala lenchubo yekwenta kutsi lesivumelwane sivunywe nayiPhalamende.

10. I-Ajenda yase-Afrika

IKhabhinethi iyawemukela Umhlangano weSitfupha Wenhlangano Yemtselo Wekuhwebelana ye-Afrika lengaseNingizimu (i-SACU) lobanjwe mhla tinge-29 Inhlaba 2018 lapha eBotswana, lebewuhanjelwe nguMengameli Ramaphosa. Lomhlangano ugcizelele kubaluleka kwekuhlanganiswa kwesifundza lekhutsata kuhlanganiswa kwemnotfo, kutfutfukiswa kwetimboni kanye nekukhicita mikhicito yomnotfo leyahlukahlukane emaveni angemalunga e-SACU.

Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wahola litsimba leliye e-Islamic Republci of Mauritania, eMhlanganweni we-31 weSeshini Leyetayelekile yeTinhloko teMibuso naHulumende ba-AU. Lomhlangano ubanjwe kusukelwa mhla ti-01 kwate kwabamhla ti-02 Kholwane 2018 ngaphasi kwengcikitsi letsi:  “Kuphumelela eMphini Yekulwa Nenkhohlakalo: Indlela Lesimeme Yekuholela i-Afrika eNgucukweni.” Lomhlangano uvete litfuba lelingakavami lekucabanga kanye nekusombulula tinsayeya letitsite letiphatselene nekulwa nenkhohlakalo e-Afrika.

Mengameli Ramaphosa kwanyalo uVakashelwe ngekweMbuso ngumlingani wakhe waseGhana,  Nana Addo Dankwa Akufo-Addo, kusukela mhla ti-04 kuya mhla ti-05 Kholwane 2018, kute kuciniswe budlelwane bemave lamabili. INingizimu Afrika neGhana ayachubeka ngebudlelwane lobucinile bebungani nekubumbana. Kubambisana ngeluhwebo nelutjalotimali emkhatsini waletive letimbili kufaka ekhatsi tetimayini, tetitolo letinkhulu, temshwalensi, tesayensi netheknoloji, tekutfutsa, tekuvakasha, tekubhanga, tekuchumana, tekwakha, tetinsita, tekunika imvume yekusebentisa luphawukwateka, tekwakha timphahla, tekudoba, tekukhangisa, tekuhamba ngemoya netemandla.

B. Tincumo teKhabhinethi

11. IKhabhinethi iwuvumile iphepha lemcondvo neluhlelo leLusuku neNyanga Yavelonkhe yaBomake ngeNgci 2018. Ingcikitsi yalomnyaka itsi: “Iminyakala le-100 ya-Albertina Sisulu: Bomake Babumbene eKuchubeleni iNingizimu Afrika Embili.” Luhlelo lwalonyaka lwenteka ngasikhatsi sinye neminyaka lelikhulu yekutalwa kwaTata Nelson Mandela, Make Albertina Sisulu kanye nekusungulwa kwembutfo webantu lababomake, iBantu Women’s League. 

Imikhosi yaleNyanga yaBomake itawuhlanganisa ndzawonye sive futsi yakhe budlelwane lobutawubukana ngco netinkinga letimcoka bomake kanye nemantfombatana lababukene nato, ikakhulu budlova bebulili, kutfutfukisa bomake kutemnotfo, kufinyelela kutfola umhlaba, kwenta tintfo letiyingoti kanye naletinye tindzaba talomkhakha engcikitsini yeLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe Lekutfutfukisa (i-NDP) kanye netivumelwano letisayinwe yiNingizimu Afrika nemave emhlaba. Indvuna eHhovisi laMengameli lebukene naBomake, Bathabile Dlamini, utaluchaza lonkhe loluhlelo esikhatsini lesitako.

C. Imitsetfosivivinyo

12. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo waVelonkhe wekuChibela Tekugembula wanga-2018. LoMtsetfosivivinyo sewuvele umikisiwe kutsi ummango uyowucocisana ngawo nabo bonkhe labatsintsekako labafanele.
LoMtsetfosivivinyo uyangenelela ekugembuleni lokwenteka nge-elekthroniki, kukhangisa kugembula kanye netindzawo tekugembula. Uphindze futsi wente kutsi sikhundla seBhodi yaVelonkhe yekuGembula lekhona njenganyalo sitsatfwe nguMlawuli waVelonkhe wetekuGembula (i-NGR). Ngekusebentisana nemitimba yesifundza, i-NGR itawusungula tidzingosimo letisezingeni tekusebenta letitawusebenta njengelizinga lelincane lekukhomba indlela imitimba letilawulako njengemkhakha wemjaho wemahhashi.

13. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela tekuChudzelana wanga-2018. Lesichibelo senta kutsi kungetwe ligunyakwenta lemitimba yekuchudzelana neSigungu kulungiswe inking yengcebo yemnotfo lesetandleni tebantfu labambalwa, kugucuka  emnotfweni waseNingizimu Afrika lokuhamba ngesivinini selunwabu kanye nekusetjentiswa kabi kwemandla ngemafemu lagcamile nalamakhulu.
LoMtsetfosivivinyo sewuvele ufakiwe kugazethi kute kutsi ummango uphawule ngawo kanye nekucocisana nabo bonkhe labatsintsekako labafanele.

D. Imicimbi Letako
14. Umshuco wemadvodza, i-100 Men March


Ngaphasi kwemkhankhaso wavelonkhe wa-Send Me – Thuma Mina” loholwa Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS), umshuco loyinchophamlandvo lobitwa “Iminyaka le-100 yaNelson Mandela na-Albertina Sisulu: Umshuco weMadvodza Wekulwa Nebudlova Lobucondziswe Kubomake Nebantfwana” utawubanjwa ngaLesibili, mhla ti-10 Kholwane 2018.

Lomshuco, lohlanganiswa yi-GCIS kutsi wenteke, utawucala ngesimbi ye-10:00 usuke eChurch Square uyophelela etjanini lase-Union Buildings ePitoli.
IKhabhinethi imema onkhe emadvodza kanye nebafana kutsi bangenele lomkhankhaso we-“Send Me – Thuma Mina” batimbandzakanye kulomshuco, batsatse sincumo sekulwa nalesibhuku sebudlova lobentiwa kubomake nasebantfwaneni. Emadvodza lavela emikhakheni leyahlukahlukene, izinhlanga, izinhlangano zepolitiki kanye nezinhlobo zenkholo lezahlukahlukene atawuhlangana abe munye kulesincumo sabo sekulwa nebudlova lobucondziswe kubomake nakubantfwana.

15. Liviki Lavelonkhe Letimbizo

Hulumende utawucala Liviki Lavelonkhe Letimbizo kusukela mhla ti-09 kuya mhla ti-15 Kholwane 2018, lapho emalunga eSigungu saVelonkhe atawucocisana ngco netakhamuti eveni lonkhana. 
Enye yetinhlelo letimcoka tentsandvo yelinyenti yaseNingizimu Afrika kube kutinikela kwahulumende etinhlelweni tekumbandzakanya ngaso sonkhe sikhatsi ummango ngenhloso yekuchaza tinchubomgomo kanye nemasu ahulumende.
IKhabhinethi igcugcutela yonkhe imimango ngemoya wa-“Thuma Mina” kutsi utimbandzakanye kuleZimbizo netiphatsimandla tahulumende futsi isebentise lelitfuba ekuvakaliseni tinsayeya tekuletfwa kwetinsitakalo kubantfu.

16. Umhlangano we-10 we-BRICS 

INingizimu Afrika ikulungele kutsi ngemoya weBuntfu kubanjelwe umhlangano we-10 weBrazil, iRussia, India, iChina neNingizimu Afrika (i-BRICS) kusukela mhla tinge-25 kuya mhla tinge-27 Kholwane 2018, e-Sandton Convention Centre eGauteng. NgaLesihlanu, mhla ti-06 Kholwane 2018, Mengameli Ramaphosa uhlelwe kutsi acocisane neLicembu laseNingizimu Afrika ngesikhatsi badla sidlo sasekuseni mayelana nekulungela kubamba Umhlangano we-BRICS.

Lengcikitsi itsi: “i-BRICS e-Afrika: Kuhlanganyela eKukhuleni Lokufaka Wonkhe Wonkhe neKwabelana ngeMphumelelo Ngematfuba Esikhatsi Sekwentiwa Kwemisebenti Ngetheknoloji Yesimanjemanje,” ikhombisa leto tintfo letibekwe embili letimcoka emalunga e-BRICS letawucala ngato atente, ikakhulu kulwela kutsi kudaleke sive lesifaka wonkhe wonkhe kanye nebudlelwane bemhlaba wonkhe lobutawuletsa imphumelelo kulo lonkhe luntfu. Lengcikitsi iphindze futsi ihambisane futsi icinisekise lisukuhlela lekuchubekisela embili kuba ngusihlalo kweNingizimu Afrika weNhlangano Yekutfutfukisa Emave laseNingizimu ne-Afrika kanye ne-Indian Ocean Rim Association.
INingizimu Afrika itawusebentisa lokuba ngusihlalo kwayo kucinisekisa kuchubelembili i-BRICS kanye nekugcizelela ngco ematfuba aletfwa Sisikhatsi Sekwentiwa Kwemisebenti Ngetheknoloji Yesimanjemanje.

17. Umhlangano Wekubonisana weTindvuna tase-Afrika teBuciko neMasiko.

Litiko leteBuciko neMasiko ngilo lelibambe loMhlangano Wekubonisana weTindvuna tase-Afrika teBuciko neMasiko eDurban kusukela mhla ti-05 kuya mhla ti-06 Kholwane 2018. Lomhlangano uhlose kubika ngekufinyelala kutfola lwatiso lolumayelana nelifutse lemtapomabhuku netinsita telwatiso ngekubuka simotintfo se-AU Agenda 2063, lokuluhlakamsebenti lwelisukuhlela lwekugucula tenhlalomnotfo e-Afrika kuleminyaka lenge-50 letako.  

18. Itheleskopi ye-MeerKAT /i-Square Kilometer Array (i-SKA)  

Mengameli Ramaphosa ulindzeleke kutsi atfule itheleskopi yemsakato lenetindishi leti-64, leyatiwa ngekutsi i-MeerKat, njengaleyendvulela i-SKA. I-MeerKAT ibekwe emakhilomitha lange-90 ngaphandle kwelidolobha lelincane laseCarnarvon eNyakatfo Kapa.

I-MeerKAT itawudlala indzima lemcoka ekwandziseni lwati kutsi Umhlaba nendalo yonkana kwadaleka njani, kusebenta njani futsi kungaba nemtselela lonjani macondzana nelikusasa. Kuphotfulwa kwaletheleskopi kutawukhomba libanga lelimcoka leselihanjiswe lekumele kutsi iNingizimu Afrika kanye ne-Afrika yonkhana iligubhe ngenjabulo.

E. Imilayeto
Kudzabuka


19. Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kuMengameli waphambilini Jacob Zuma, nakumndeni wakhe nebangani ngekushiywa emhlabeni yindvodzana yakhe, Vusi Nhlakanipho Zuma, ekucaleni kwaleliviki.

20. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini kanye nakubangani bemtfwebulitfombe lowatiwako, David Goldblatt longasekho emhlabeni. Live letfu liyatigcabha ngemsebenti wakhe ngekuveta kuchasatwa kanye nesihluku selubandlululo.

21. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani besisebenti sasemayini lesishone lapha Khomanani Mine yeSibanye-Stilwater eDriefontein eMpumalanga futsi ikhatsatekile ngekuphepha kwebasebenti basemayini kulemayini.

Kuhalalisela

22. IKhabhinethi ihalalisela Umtapomabhuku waVelonkhe waseNingizimu Afrika (i-NLSA), logubhe iminyaka lenge-200 wabakhona. Ekucaleni kwalomnyaka, i-NLSA ikhumbule lelibamba leseyilihambile ngekhangisa ngembukiso lonesihloko lesitsi: “Indlu Yemcebo Welwati.”

23. IKhabhinethi iyasemukela sincumo lesitsatfwe Luphiko lweteMfundvo, Tesayensi Nemasiko lwaMhlabuhlangene (i-Unesco) kutsi kumenyetelwe ngalokusemtsetfweni kutsi i-Makhonjwa Mountains eMpumalanga, letiphindze futsi tatiwe ngekutsi yi-Barberton Greenstone Belt, njengeNdzawo yeMasiko yeMhlaba. Lena yiNdzawo yeMasiko yeMhlaba ye-10 yaseNingizimu Afrika.  

IKhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako emkhakheni wetekuvakasha kutsi bakhangise tonkhe tindzawo temasiko taseNingizimu Afrika ngobe tekuvakasha tingulokunye lokutfutfukisa umnotfo welive letfu tiphindze futsi tidale ematfuba kubantfu bendzawo.

24. IKhabhinethi ikhumbula ngekutigcabha umgubho we-63 loyinchophamlandvo wekwemukela Umculu weNkhululeko losisekelo seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika. 

Lamuhla imitsetfomgomo yawo lemcoka iyavela kumitsetfomgomo yeNhlangano yeLubumbano lwe-Afrika (i-OAU) yaphambilini (kwanyalo leseyatiwa ngekutsi yi-AU) nekutsi i-UN yenta kutsi Simemetelo seMalungelo eLuntfu Mhlaba Wonkhe ahambisane nalemitsetfomgomo.  

F. Kucashwa
Konkhe kucashwa kutawuya ngekucinisekiswa kweticu kanye nekwentiwa kweluhlolokufaneleka lolufanele.
25. Umnu. Sibusiso E Bukhosini njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) se-iSimangaliso Wetland Park Authority. 
26. Adv Mmadikeledi Suzan Malebe njengeLisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): Kulawulwa Kwetimbiwa, eLitikweni Letetimbiwa (i-DMR).
27. Mk. Buyisiwe Faith Ntokozo Ngcwabe njenge-DDG: Inchubomgomo Yetimbiwa Nekugcugcutela, kuLitiko Letimbiwa.

IKhabhinethi iphindze futsi yacasha kulemitimba lelandzelako: 
27.1 Umkhandlu i-Financial Reporting Standards Council.
27.2 Ibhodi yeSouth African National Biodiversity Institute(i-SANBI).
27.3 Emapaki aVelonkhe aseNingizimu Afrika (i-SANParks).
27.4 Sikhwama Setingoti Temgwaco (i-RAF).

Kwelulwa kwesikhatsi semalunga lakuFinancial Reporting Standards Council: 
a. Umnu. Garth Dennis Coppin;
b. Mk. Dumisani Manana;
c. Ms Christine Ramon (Lisekela laSihlalo);
d. Mk. Dawn Earp;
e. Umnu. Khaya Dludla;
f. Umnu. Bruce Mackenzie;
g. Mk. Tania Wimberley;
h. Dkt. Suresh P Kana (Sihlalo); kanye
i. na-Adv. Rory Wayne Voller.

IBhodi ye-SANBI:
a. Dkt. Lesley Thulani Luthuli;
b. Mk. Thandiwe Godongwana;
c. Sol Brian William van Wilgen;
d. Dkt. Crispian Garth Olver;
e. Mk. Ntsoaki Mngomezulu;
f. Mk. Venete Jarlene Klein;
g. Mk. Beryl Ferguson;
h. Mk. Judy Hermans;
i. Labamelele Litiko Letesayensi Netheknoloji;
j. Mk. Skumsa Mancotywa (Lomelele Litiko Letemvelo (i-DEA); kanye
k. naDkt. Moshibudi Rampedi. 

Emalunga eBhodi ye-SANParks:
a. Mk. Joanne Yawitch;
b. Dkt. Kungeka Njobe;
c. Mk. Sophie Molokoane;
d. Mk. Tanya Abrahamse;
e. Adv Tshepiso Mphahlane;
f. Mk. Tasneem Essop;
g. Dkt Urshanie Govender;
h. Sol Elizabeth Mokotong;
i. Umnu. Tale Daniel Motsepe;
j. Umnu. Lourence Benard Mokgakane (Lomelele bantfu neteMapaki);
k. Umnu. Shonisani Munzhedzi (Lomelele i-DEA ); kanye
l. neMnu. Fundisile Mketeni.

Bacondzisi labangekho eSigungwini Lesiphetshe eBhodini yeSikhwama seTingoti Temgwaco (i-RAF): 
a. Dkt. Peter Mathebula – Sihlalo;
b. Mk. Koko Mashigo;
c. Dkt. Fanie Bale;
d. Umnu. Moses Nyama;
e. Dkt. Nomonde Mabuya-Moloele;
f. Umnu. Thulani Tshabalala;
g. Mk. Dineo Molefe;
h. Dkt. Mohamed Fazel Randera;
i. Umnu. Khotso Mothobi (uyaphindvwa kubekwa); kanye
j. naDkt. Maria Peenze (uyaphindwa kubekwa).

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams
Libambela Lesikhulumi seKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore