IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ama-4 kuVelabahlinze wee-2018

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ama-4 kuVelabahlinze wee-2018 e-Union Buildings, ePitori.

A. IiNdaba Ezingundabamlonyeni
1. INyanga kaMandela


IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika “ukuBa Sibonelo semiSebenzi eliGugu kaMandela” njengombana kubandamela iLanga likaMandela leenTjhaba mhlana ali-18 kuVelabahlinze wee-2018.  IHlangano yeBumbano leenTjhaba (i-UN) yavumela ilangeli, elinikela amaSewula Afrika nemiphakathi yeentjhaba ukuhlonipha uMengameli wethu wangaphambilini nowayeyikutani yeentjhaba, u-Nelson Rolihlahla Mandela.     

URhulumende umemezele uVelabahlinze njengeNyanga kaMandela, ekuyinyanga abelethwa ngayo.  Njengengcenye yokugidinga ikhulu leminyaka imikhakha ehlukahlukenekoko yenza amano ngokwahlukahlukana kwayo ukuhlonipha umsebenzi negugu likaMadiba. NgeLesihlanu kuzokukhunjulwa ngokukhethekileko umnako wakhe ngemisebenzi nabasebenzi abasebatjha, lokha umzamosisungulo  we-Wear South Africa, ngokusebenzisana ne-Nelson Mandela Foundation (i-NMF) ne-South African Clothing and Textile Workers Union, nabahloma i-Nelson Mandela T-shirt e- Durban. 

I-T-shirt le eyenziwe ngekhayapha iyafumaneka eentolo ezaziwako zezembatho kanti inzuzo efunyenweko izokunikelwa i-NMF ngomnqopho wokusiza imisebenzi ekhambisana nenembombono yakhe. UNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komNotho, uNom. Ebrahim Patel, uzokwethula ikulumo egameni likarhulumende. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukusekela ijima lokuThenga zangeKhaya nokwembatha ngokuzikhakhazisa izembatho ezikhiqizwe ngelizweni lekhethu.
 
IKhabinethi ikhombela boke abantu ukobana babe yingcenye yejima eliletha amatjhuguluko. Ngokusebenzisana njengomphakathi welizwe elibumbeneko elingabandlululi ngokobutjhaba nangobulili, singaliphakamisela phezulu igugu likaMadiba besilithuthusele phezulu. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukobana anikele ngemizuzu ema-67 yesikhathi sawo mhlana ali-18 kuVelabahlinze ngomnqopho wokusiza emizameni yokuletha amatjhuguluko emaphilweni walabo abanganabuyo. 

2. Isisomali

IKhabinethi yemukela ukutloliswa kwamhlapha kwe-Old Mutual e-JSE. Ukutloliswa lokhu kwekhamphani enengeniso yamamakethe efikelela kumabhiliyoni ama-US$10bn (emaBhiliyoni ali-130 wamaranda) kulitshwayo elikhulu lokuthenjwa kweSewula Afrika nakumamakethe weemali wangekhaya. 

IKhabinethi ithabela bonyana ukutloliswa ngeSewula Afrika kubuyisela i-Old Mutual emirajini yayo ye-Afrika godu kuphelisa isikhathi sayo lokha nagade iyihlangano yeemali enzinze e-London. Ukuzibophelela kwe-Old Mutual ukwakha isikhwama seengidi ezima-R500 ngomnqopho wokukhuphula ituthuko yomnotho wangekhaya, khulukhulu amabhizinisi wabanzima, kuzokukhuphula imizamo yelizwe yokwakha umnotho ohlanganyelweko. Sikhombela namanye amakhamphani emkhakheni weemali ukobana atlame iindlela zokusekela ngeemali ezifana nezakwa-Old Mutual ngokukhulumisana norhulumende.

ISigobotjhani Semikhulumiswano yamhlapha ye-Foramu yezomNotho wePhasi (i-WEF) kezesisomali ibemkhangiso wekghono leSewula Afrika njengendawo yesisomali elingezelelweko namatjha. ImiKhulumiswano le gade ikhanjelwe siqhema esikhulukazi sabaphathi abaziinhloko zamakhamphani wangekhaya newaphetjheya abakhulumisene noMengameli u-Cyril Ramaphosa nesiqhema saboNgqongqotjhe. Imikhulumiswano le ibelisizo ekutshwayeni amagadango wokukhulisa amazinga wesisomali godu aligadango eliqakathekileko leKhonferensi yeSisomali ezokubizwa nguMengameli ngokukhamba komnyaka lo. 

3. Ukuthathwa/ Ukudliwa kweNarha 

IKhabinethi ithabela ukuthonywa komsebenzi wePalamende wokubamba imihlangano yomphakathi mayelana nesitjhukumiso sokubuyekezwa kwesiGaba sama-25 somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika we-1996, ekusisenzo esizokuvumela ukuthathwa namkha ukudliwa kwenarha ngaphandle kokuncetjhezeliswa namkha kokubhadelwa. IPalamende ihlome iKomiti yokuBuyekezwa komThethosisekelo ezokubamba imihlangano yomphakathi elizweni mazombe ngemva kokuvumela isitjhukumiso sokuthathwa namkha sokudliwa kwenarha ngaphandle kokuncetjhezeliswa namkha kokubhadelwa. Imihlangano le izokubanjwa kizo zolithoba iimfunda kufikela ngoRhoboyi wee-2018.

IKhabinethi ikhombela boke abanetjisakalo ukuzibandakanya kilemihlangano ngokuthula godu ikhombela ukuthotjelwa kwemibono ehlukileko engethulwa kuqinisekiswe bonyana woke umuntu abe nethuba elaneleko lokuzibandakanya emihlanganweni le.

IKhabinethi itjheje iminako eyethulwe barholi bezendabuko endabeni yenarha. Ngebangelo, ihlome isiqhema saboNgqongqotjhe ukobana siyokukhulumisana nabarholi bezendabuko ngomnqopho wokufumana ipengu ezakwanelisa boke emikhakheni ebalilisako. UNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko (i-Cogta), uDorh. Zweli Mkhize, ungusihlalo godu usekelwa nguNgqongqotjhe wezokuLima, zamaHlathi nezokuThiya uSenzeni Zokwana, uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuTjhugululwa kweNarha u-Maite Nkoana-Mashabane noNgqongqotjhe wezokuThintana uNomvula Mokonyane. 

4. Isikhathi Sokuthunyelwa Kwamaforomo Wentela 

IKhabinethi ikhuthaza boke ababhadelintela ukobana bakhambise imininingwana yabo yentela yaqobe mnyaka yomnyaka wee-2017/18, yehlandla elivulwe mhlana lili-1 kuVelabahlinze wee-2018. Ukubuthelelwa kwentela okunqophileko nokwenziwa ngefanelo kuqinisekisa ukuzijamela kwesikhwama sombuso, begodu ukukhambisa imininingwana yentela ngokutjala ufrurhwana kuqinisekisa ukuthotjelwa komthetho babhadelintela. Intela isiza urhulumende ukusekela amaphrojekthi wokulethwa kwezenzelwa namanye amahlelo wokuthuthukiswa kwezehlalakuhle nezomnotho.

5. Ukukhuphuka Kwentengo yePetrolo

IKhabinethi itjhejile ukukhuphuka kwentengo yepetrolo kwamhlapha, okulandela okhunye ukukhutjhulwa kwentengo kwangenyanga edlulileko. Okhunye ukukhutjhulwa kwentengo kulindelwe ngenyanga ezako. Intengo le eyame entengweni ye-Brent Crude Oil ngokwe-Dollar ibe nomthelela kuntengo yepetrolo, idizili nepharafeni. Imalitjintjiselwano ne-Dollar le-Amerikha kwehle ngaphezu kwephesende ukusukela ngoMrhayili wanonyaka.

Amatjhugutjhuguluko la wamandla wemali, abangela ukutjhuguluka kwentengo, abe nomthelela omumbi kubathengi, khulukhulu kilabo abanganabuyo. Ukukhula kwentengo yepetrolo kuthinta bunqopha imali yeenkhwelo nentengo yokugoma, khulukhulu ukugoma kwangamalanga neenhlahla. 

Ikhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika bonyana urhulumende wenza umzamo wokuphelisa iintjhijilo eziqalene nemiphakathi etlhagako. IZiko leeMali zeliZweloke likhethe iphaneli yabosolwazi abalithoba abazokubuyekeza irhelo lokugoma okusisekelo okuserhelweni le-Value-Added Tax lapho kunokugoma kwemihlobo eli-19. UMengameli u-Ramaphosa udosa phambili isiqhema esinabajameli bakarhulumende namakhamphani wangeqadi ngomnqopho wokudosela ngelizweni abasisimali abanengi ngomnqopho wokukhulisa umnotho nokuvula imisebenzi ekungiyo etlhogeka khulu, khulukhulu kwenzelwa ilutjha elingasebenziko. 

IKhabinethi ikhombela amakhamphani wangeqadi ukufaka isandla ngokuriyadisa ukudlulisela kubathengi ukukhutjhulwa kwentengo yeembaseli. Lokhu kuzokusiza khulu ekuvikeleni abatlhagako, ekungibo abazokuthinteka bunqopha ngokutjhuguluka kweentengwezi. Ukukhuliswa komnotho wethu kuzakusiza khulu ngokuwunzinzisa. IKhabinethi ikhombela godu amakhamphani wangeqadi ukubambisana norhulumende bonyana kuzuze woke amaSewula Afrika athintekako, khulukhulu abatlhagako.

6. Ukubhadelwa Kwesibonelelo Sezehlalakuhle

IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi, uMm. u-Susan Shabangu, ngokuriyada kokubhadelwa kwabazuzi iimbonelelo zezehlalakuhle kwamhlapha okulethe imiraro. IKhabinethi iyakwazi ukuqakatheka kwendima yesibonelelo sezehlalakuhle emphakathini onganabuyo begodu isiphazamiso esinjengalesi sidanisa khulu. IKhabinethi idlulisele ukuncancabeza kwayo kibo boke abazuzi abathintekileko ngalesisiphazamiso. 

UNgqongqotjhe uShabangu uqinisekise iKhabinethi bonyana imiraro yesiterhiniki imphumela yamatjhuguluko wokusuka ehlelweni langaphambilini ukuya kelitjha le-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA) nelemiSebenzi yePoso yeSewula Afrika (i-SAPO). Uqinisekise iKhabinethi bonyana inengi labazuzi abathintekileko sele libhadelwe. Iinqhema ezikhethiweko zisebenza ngamandla ukunzinzisa ikambiso ngomnqopho wokukhandela ukubuyeleleka kwesehlwesi ngokuzako.

7. IPhenyo Emkhakheni WezamaPhilo

IKhabinethi yemukela ukukhutjhwa namhlanjesi kombiko wesikhatjhana liPhenyo lezePhaliswano lamaMakethe elenziwe emkhakheni wezamaphilo wangeqadi. LeliPhenyo lidoswa phambili liJaji eliKhulu langaphambilini uSandile Ngcobo godu lilalele ubufakazi bababambisani ababalwako eminyakeni emithathu edluleko. Umbiko wesikhatjhana lo uzakwethulelwa umphakathi isikhathi esikhathini esiziinyaga ezimbili ezizako. Umbiko wokugcina uzokwethulelwa uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komNotho bese wethulwa ngePalamende ekupheleni komnyaka wee-2018. 

8. IsiVumelwano se-Khartoum

IKhabinethi yemukela isivumelwano sokudala ukuthula sasafuthi hlangana noMengameli we-South Sudan u-Salva Kiir no-Riek Machar, nokutlikitlwa kwesivumelwano se-Khartoum. Lokhu kuvuselela ithemba lokuphelisa umbulalazwe wepi yelizwe lela.

Lesisivumelwano sihlathulula bonyana ihlelo lokuthuleli lifaka hlangana ukubeka phasi iinkhali, ukuhlukaniswa kwamajoni angabandamelani, ukuvulela beensiza zezehlalakuhle, ukususwa kwamajoni wamazwe atjhebisanako, ukutjhatjhululwa kweembotjhwa zepi nezezepolitiki. Isivumelwanesi sivumela godu amalunga weHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU) nesiGungu sikaRhulumendehlanganyela sezeTuthuko ukuthumela amajoni azokuqalelela isivumelwano sezokuthula lesi.
IKhabinethi ikhuthaza zoke iinhlangano ukobana zibambisane ekuqinisekiseni bonyana isivumelwanesi sirorobhela ekupheliseni ipi nokubuyiswa kokuthula netuthuko yezomnotho e-South Sudan.

9. UmKhakha wokuRhwebelana Simahla kuKhonthinenti ye-Afrika (i-AfCFTA)

IKhabinethi yemukela ukutlikitla kweSewula Afrika isivumelwano se-AfCFTA ne-AU. Ukutlikitlwa kwesivumelwanesi yiSewula Afrika kwenza inani lamazwe atlikitlileko afikelele kama-49. 

I-AfCFTA iletha ikhonthinenti eduze nokutlanywa komkhakha wezokurhwebelana simahla ongomkhulu ephasini. Ulindeleke ukuletha inzuzo ekulu yezehlalakuhle nezomnotho kiwo woke amazwe kukhonthinenti.

Ukuya ngokwe-UN, kulinganiswa bonyana i-AfCFTA izokukhuphula irhwebelwano lamazwe we-Afrika ngama-53% ngokuphelisa intela yepahla edlula emikhawulweni neenqabo ezikhandela ukubhadelwa kwentela. Lesisivumelwano sinqophe ukwakha imakethe ye-Afrika yabantu abangaphezulu kwebhiliyoni nengcenye yomnotho olinganiselwa kumathriliyoni ama-US$2.5.

UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo, uDorh. Rob Davies, uzokuraga nomsebenzi wokuphasiswa kwesivumelwanesi yiPalamende.

10. I-Ajenda ye-Afrika

IKhabinethi yamukela umHlangano wesiThandathu we-Yuniyoni yeNtela yePahla ye-Afrika engeSewula (i-SACU) obanjwe mhlana ama-29 kuMgwengweni wee-2018 e-Botswana, ogade ukhanjelwe nguMengameli Ramaphosa. Lomhlangano ugandelele ukuqakatheka kwe-ajenda yokuhlanganiswa komnotho ekhuphula umnotho ohlanganyelweko, ukuthuthukiswa kwezamabubulo nomnotho wemikhakha ehlukileko wamazwe we-SACU.

UMengameli Ramaphosa udose phambili isiqhema esivakatjhele e-Islamic Republic of Mauritania, eMhlanganweni wama-31 weenHloko zemiBuso yamaZwe naboRhulumende be-AU. Lomhlangano gade ubanjwe mhlana li-1 ukufikela nakama-2 kuVelabahlinze wee-2018 ngaphasi kommongondaba othi: “UkuThumba iPi yeKohlakalo: UmTlhala wokuziPhilisa ngamaTjhuguluko we-Afrika”. Kube lithuba elingakajayeleki lokutjheja iintjhijilo ezithile ekulwisaneni nekohlakalo e-Afrika.

UMengameli u-Ramaphosa ungusomnyanya weVakatjho lomBuso lomlinganakhe we-Ghana, uNana Addo Dankwa Akufo-Addo, ukuthoma nakama-4 ukufikela naka-5 kuVelabahlinze wee-2018 ngomnqopho wokuqinisa imikhulumiswano yesikhozi hlangana namazwe amabili la. ISewula Afrika ne-Ghana ziyaraga nesikhozi esidzimeleleko emlandweni wobungani nobunye. Irhwebelano nesisomali hlangana namazwe amabili la lifaka hlangana zeemayini, iinthabathaba zeentolo, itjhorensi, isayensi nethekhnoloji, iinthuthi, zamavakatjhobukelo, zamabhanga, zokuthintana, zokwakha, iinsetjenziswa, zokuthengiselana, zemikhiqizo, zokuthiya, zemikhangiso, zeemphaphamtjhini nezamandla.

B. IinQunto zeKhabinethi

11. IKhabinethi ivumele iphephamtlamo leLanga neNyanga yaboMma ngoRhoboryi wee-2018. Ummongondaba wanonyaka uthi “ImiNyaka eli-100 ka-Albertina Sisulu: AboMma abaBumbeneko ekuThuthuseleni iSewula Afrika Phambili”. Ihlelo lanonyaka litjhayisana neminyanya emithathu yekhulu leminyaka kwabelethwa uTata Nelson Mandela, uMma u-Albertina Sisulu nokutlanywa kwe-Bantu Women’s League.

Iminyanya yeNyanga yaboMma izokutjhotjhozela imiphakathi begodu yakhe netjhebiswano lokutjhejana ngokudephileko nelokuthatha amagadango aqinileko wokulwa neentjhijilo eziqalene nabomma nabentazana, khulukhulu inturhu eqothele ubulili obuthileko, ukuphakanyiswa nokusekelwa kwabomma kezomnotho ukubuyiselwa inarha, izenzo ezihlukumezako nokhunye okuthinta kumbi abomma, amagadango la azabe asuselwa eengatjaneni zomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) neembopho zeSewula Afrika eentjhabeni nemazweni jikelele. Ngokukhamba kwesikhathi uNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli, uMma Bathabile Dlamini uzokuhlathulula ihlelweli ngokuzeleko.

C. ImiThethomlingwa

12. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuGembula weliZweloke womNyaka wee-2018. UmThethomlingwa sele udlule esigabeni semikhulumiswano nomphakathi nabo boke ababambindima abathintekako.
UmThethomlingwa lo uhlose ukungenelela kezokugembula ngehlelothintano lemitjhiningqondo (i-inthanethi), ukukhangiswa kokugembula neendawo ekugenjulelwa kizo. Ujamiselela godu iBhodi yezokuGembula yeliZweloke ngomLawuli wezokuGembula weliZweloke (i-NGR). Ngokusebenzisana neemphathimandla zeemfunda, i-NGR izokuthuthukisa ikambiso yokusebenza ezokusetjenziswa kiyo yoke imikhakha yezokugembula begodu izokuba mhlahlandlela weenhlangano ezizilawulako njengebubulo leempera eziphalisanako. 

13. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezamaPhaliswano womNyaka wee-2018.  Isikhibelelwesi sivumela ukunatjiswa kwegunya lokusebenza kweemphathimandla zezamaphaliswano nesiGungu seemPhathimandla ngomnqopho wokuqalana nemiraro yokubusa ngokweqileko keenkampani ezikulu kezomnotho, amatjhuguluko akhamba kabuthaka emnothweni weSewula Afrika nokudlelezelwa kwamandla wamamakethe wezomnotho weSewula Afrika makhamphani amarhamaru. 

UmThethomlingwa lo sele utlowe kuGazede yomBuso kobana umphakathi uphawule ngawo begodu sele kukhulunyisenwe nababambindima abathintekako. 

D. Iminyanya Ezako

14. I-100 Men March


Ngaphasi kommongondaba wejima lelizwe othi “Send Me – Thuma Mina” odoswa phambili liZiko LezokuThintana kukaRhulumende NokuNikela ngeLwazi (i-GCIS), kuzokubanjwa iMatjhi yamaDoda eLwisana neNturhu eQothele aboMma nabeNtwana njengendlela yokugidinga umlando “wemiNyaka eli-100 kaTata u-Nelson Mandela noMma u-Albertina Sisulu” ezokubanjwa ngeLesibili, mhlana ali-10 kuVelabahlinze wee-2018. 

IMatjhi le ehlelwe yi-GCIS, izokuthoma nge-iri le-10:00 ukusukela e-Church Square iphelele engadini ye-Union Buildings ePitori.

IKhabinethi imema woke amadoda nabesana ukukhambela ibizelo le-“Send Me – Thuma Mina” ngokuzibandakanya batjengise ubujamo babo ekulwisaneni nomonyani wenturhu eqothele abomma nabentwana. Amadoda wemikhakha ehlukahlukeneko, iintjhaba, zepolotiki nezekolo bazokuba munye ekupheliseni inturhu eqothele abomma nabentwana.

15. IVeke yeemBizo zomPhakathi 

URhulumende uzokuphuma ijima leVeke yeemBizo zomPhakathi ukusukela nakali-9 ukufikela nakali-15 kuVelabahlinze wee-2018 lapho amalunga wesiGungu azokukhulumisana bunqopha nezakhamuzi elizweni zombelele. 
Enye yeensika zeSewula Afrika ebuswa ngokwentando yenengi kuzibophelela kukarhulumende ekukhulumisaneni nemiphakathi ngokuhlathulula amahlelo nemithethokambiso karhulumende. 
IKhabinethi ikhuthaza yoke imiphakathi ngommoya “ka-Thuma Mina” ukukhambela Iimbizo ezizabe zisingethwe ziimphathimandla zikarhulumende nokobana isebenzise ithubeli ukuveza iintjhijilo abanazo ngokulethwa kwezenzelwa zomphakathi.

16. UmHlangano we-BRICS weHlandla le-10

ISewula Afrika, ngokulandela ummoya woBuntu,  ilungele ukubamba umButhano weHlandla le-10 weHlangenyala yamazwe i-Brazil, i-Russia, i-India, i-China neSewula Afrika (i-BRICS) ukusukela mhlana ama-25 ukufikela nakama-27 kuVelabahlinze wee-2018, e-Sandton Convention Centre, eseGauteng. NgeLesihlanu, mhlana asi-6 kuVelabahlinze wee-2018, uMengameli uRamaphosa uzokuba nomhlangano nesiQhema seSewula Afrika esidlweni sekuseni ngomnqopho wokukhulumisana ngamahlelo wokubhinca nokulungela kweSewula Afrika ukubamba umButhano we-BRICS weHlandla le-10.

Ummongondaba: “I-BRICS kele-Afrika: Ukusebenzisana Ngomnqopho wokuKhulisa umNotho nePumelelo eHlanganyelweko Kiwo Woke Amazwe weHlanganyela Esikhathini Sokwenziwa Kwezinto ngokweThekhnoloji yesiManjemanje”, ukutjheja amaqaloqangi wamalunga we-BRICS, khulukhulu ukubumba umphakathi ohlanganyelweko netjhebiswano lamazwe elizokuletha ipumelelo kibo boke abantu. Ummongondaba lo ukhambisana begodu uqinisekisa ukuraga ngendlela ekhethekileko nesikhundla seSewula Afrika sagadesi sokuba ngusihlalo weenhlangano zombili wamaZwe weTuthuku ye-Afrika engeSewula ne-Indian Ocean Rim Association.

ISewula Afrika izokusebenzisa isikhundla sayo sokuba ngusihlalo ukuqinisekisa iragelophambili ku-BRICS begodu ilethe ukungenelelaokukhethekileko okulethwa mathuba wokuSebenza Esikhathini Sokwenziwa Kwezinto ngokweThekhnoloji yesiManjemanje. 

17. Isigobotjhani semiKhulumiswano yaboNgqongqotjhe bezamaSiko nobuKghwari be-Afrika

UmNyango wezobuKghwari namaSiko ubambe isigobotjhani semikhulumiswano yaboNgqongqotjhe bezobuKghwari namaSiko be-Afrika e-Durban ukusukela mhlana ama-5 ukufikela nakasi-6 kuVelabahlinze wee-2018. Lomhlangano unqophe ukubika ngokufikelela ilwazi ngehloso yokuveza igalelo lamaBulungeloncwadi nokunikelwa kwelwazi ngaphasi kommongondaba weHlelokambiso i-Ajenda 2063 ye-AU, ekulitlhatlha elikhethekileko lokutjhugulula zehlalakuhle yezomnotho kele-Afrika eminyakeni ema-50 ezako. 

18. Itheleskophu/Isibonisakude se-MeerKAT/Square Kilometer Array (i-SKA)  

UMengameli Ramaphosa ulindeleke ukuhloma iSibonisakude namkha iTheleskophu eneeKotlelwana ezima-64, eyaziwa nge-MeerKAT, njengesendlalelo setheleskophu ye-SKA. I-MeerKAT yakhiwe ebangeni elimakhilomitha ama-90 ngaphandle kwedorojana le-Carnarvon eseTlhagwini Kapa. 

Itheleskophu ye-Meerkat izokuba lisizo elikhulu ekwandiseni ilwazi ngokwakheka kwePhasi neZulu loke (Universe), nokuthi lisebenza njani nokobana khuyini okungahle kulihlele ikusasa lephasi. Ukuqedelelwa kwethuluseli kuligadango eliqakathekileko ekufuze ligidingwe maSewula Afrika nabantu bePhasi zombelele. 

E. Imilayezo
Amezwi wokuTjhiriya


19. Ikhabinethi ithumela ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo kuMengameli wangaphambilini u-Jacob Zuma, umndenakhe nabangani ngokudlula ephasini kwendodanakhe uVusi Nhlakanipho Zuma ekuthomeni kweveke ephezulu.

20. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini ngokudlula ephasini komthathinthombe owaziwako u-David Goldblatt. Ilizwe lekhethu lizakuhlala lizikhakhazisa ngomsebenzakhe owaveza tjhatjhalazi ukuhlukumeza nelunya lombuso webandlululo.

21. IKhabinethi idlulisa godu ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini bomsebenzi wemayini odlule ephasini eMayini ye-Sibanye Stilwater Khomanani e-Driefonteinin eseMpumalanga begodu iKhabinethi inomnako ngokuphepha kwabasebenzi beemayini.

Ukuthokozisa

22. IKhabinethi ithokozisa iBulungelo leeNcwadi leliZweloke  leSewula Afrika (i-NLSA), eligidinge iminyaka ema-200 lakhiwa, i-NLSA igidinge lepumelelo ngokubamba umkhangiso otjhatjhalazi obizwa “Treasure House of Knowledge” etjho ukuthi INdlu yeGugu leLwazi.

23. IKhabinethi yemukela isiqunto se-UN Education, Scientific and Cultural Organisation sokumemezela iiNtaba zeMakhonjwa eziseMpumalanga, ezaziwa godu ngokuthi yi-Barberton Greenstone Belt, njengeNdawo eliGugu lePhasi. Le yiNdawo eliGugu lePhasi yetjhumi eSewula Afrika. 

IKhabinethi ikhombela boke ababambisani kezevakatjhobukelo ukukhangisa zoke iindawo zamagugu eSewula Afrika njengombana zevakatjhobukelo kungenye yeendlela ezirhabisa ukukhula komnotho wethu nokuvulela abantu bendawo amathuba wemisebenzi.

24. IKhabinethi igidinga ngokuzikhakhazisa umnyaka wama-63 wokwamukelwa komTlolo wamaLungelo owaba sisekelo somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika.

Namhlanjesi imigomo yawo iyabonakala kileyo yeHlangano yeBumbano le-Afrika (esele ibizwa nge-AU) nokuthi i-UN nayo ilungelelanise umTlolo wayo wePhasi Loke wamaLungelo woBuntu nemigomo le.  

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
25. Nom. Sibusiso E Bukhosini esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-iSimangaliso Wetland Park Authority. 
26. U-Adv Mmadikeledi Suzan Malebe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): UkuLawulwa kweZenjiwa, emNyangweni wemiThombo yezeNjiwa (i-DMR).
27. Mm. Buyisiwe Faith Ntokozo Ngcwabe njenge-DDG: ZemiThethokambiso nokuThuthukiswa kwezeNjiwa.

IKhabinethi iqatjhe iinkhulu eenhlanganweni ezilandelako:

27.1 UmKhandlu wokuBika ngamaZinga wezeeMali.
27.2 IBhodi yeZiko leeMila leSewula Afrika (i-SANBI).
27.3 IHlangano yamaPhaga weliZweloke leSewula Afrika (i-SANParks).
27.4 IsiKhwama esiQalelela ngeMbhadela abeHlelwe ziiNgozi zeNdleleni.

Ukwelulwa kwesikhathi sobulunga sabasemKhandlwini wokuBika ngamaZinga weeMali:
a. Nom. Garth Dennis Coppin;
b. Mm. Dumisani Manana;
c. Mm. Christine Ramon (iSekela likaSihlalo);
d. Mm. Dawn Earp;
e. Nom. Khaya Dludla;
f. Nom. Bruce Mackenzie;
g. Mm. Tania Wimberley;
h. Dorh. Suresh P Kana (USihlalo); no-
i. Adv. Rory Wayne Voller.

Amalunga weBhodi ye-SANBI:
a. Dorh. Lesley Thulani Luthuli;
b. Mm. Thandiwe Godongwana;
c. Phrof. Brian William van Wilgen;
d. Dorh. Crispian Garth Olver;
e. Mm. Ntsoaki Mngomezulu;
f. Mm. Venete Jarlene Klein;
g. Mm. Beryl Ferguson;
h. Mm. Judy Hermans;
i. UmJameli womNyango wezeSayensi neThekhnoloji;
j. Mm. Skumsa Mancotywa (umJameli womNyango wezeBhoduluko (i-DEA)  no-
k. Dorh. Moshibudi Rampedi.

Amalunga weBhodi ye-SANParks:
a. Mm. Joanne Yawitch;
b. Dorh. Kungeka Njobe;
c. Mm. Sophie Molokoane;
d. Mm. Tanya Abrahamse;
e. Adv. Tshepiso Mphahlane;
f. Mm. Tasneem Essop;
g. Dorh. Urshanie Govender;
h. Phrof. Elizabeth Mokotong;
i. Nom. Tale Daniel Motsepe;
j. Nom. Lourence Benard Mokgakane (umJameli we-People and Parks);
k. Nom. Shonisani Munzhedzi (umJameli we-DEA); no-
l. Nom. Fundisile Mketeni.

a. AbaNqophisi abangathathiko iinQunto kuBhodi yesiKhwama esiQalelela ngeMbadela abeHlelwe ziiNgozi zeNdleleni (i-RAF): Dorh. Peter Mathebula – USihlalo;
b. Mm. Koko Mashigo;
c. Dorh. Fanie Bale;
d. Nom. Moses Nyama;
e. Dorh. Nomonde Mabuya-Moloele;
f. Nom. Thulani Tshabalala;
g. Mm. Dineo Molefe;
h. Dorh. Mohamed Fazel Randera;
i. Nom. Khotso Mothobi (obuyiselwe esikhundleni sakhe); no-
j. Dorh. Maria Peenze (obuyiselwe esikhundleni sakhe).

Imibuzo Ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams
UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore