Sitatimende Semhlangano Ngenkhundla Yemhlanganovidiyo WeKhabhinethi NgaLesitsatfu, Mhla Tinge-23 Inyoni 2020

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Lokusha Mayelana Neligciwane Lesifo Se-(COVID-19)

1.1. Nakakhuluma nesive ngaLesitsatfu, mhla ti-16 Inyoni 2020, Mengameli Cyril Ramaphosa umemetele kungena eSigabeni Sekucaphela sekumiswa kwavelonkhe kwekusebenta kwetintfo kusukela ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Inyoni 2020. Loku kuchubeke kwavula kakhulu lokwentiwako kutemnotfo kulelive, lokutawufaka ligalelo lelikhulu ekwakheni kabusha umnotfo, kuvusetela kukhula kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu.
1.2. Letimemetelo letentiwe nguMengameli temukeleke ngetandla letimhlophe ngiyo yonkhe imikhakha yemmango yaseNingizimu Afrika – lokufaka ekhatsi temisebenti, temabhizinisi, tinhlangano temmango kanye netinhlaka tetepolitiki.
1.3. Imitsetfomgomo yesimo savelonkhe senhlekelele lenika emandla ekutsi Mengameli akhiphe letimemetelo, ifakwe kugazethi ngaLesihlanu, mhla ti-18 Inyoni 2020. Lemitsetfomgomo lemisha isuse imitsetfo levimbelako letsite leyacala kusebenta kusukela ngeNdlovulenkhulu 2020 kuvikela kubhebhetseka kwaleligciwane. Ifaka ekhatsi, emkhatsini walokunye, linani lelivumelekile lebantfu emihlanganweni yemimango, emicimbini kanye nasemingcwabeni, kanye nekuvulwa kweminyele kute kutsi bantfu bakhone kuhamba khona lapha e-Afrika kanye nekuya ngephandle kulamanye emave, kutawucala kusebenta kusuka mhla lu-01 Imphala 2020.
1.4. Ikhabhinethi igcugcutele kutsi kube nekucocisana lokuchubekekako emkhatsini webuholi bendzabuko kulungisa tindzaba letiphatselene netikolo tekusoka kanye nalokwentiwako, lokusolomane kusengakavunyelwa ngesikhatsi seSigaba Sekucaphela Sekucala. Lwatiso lolwengetiwe lolumayelana nemitsetfomgomo lefakwe kugazethi iyatfolakala kuwebhusayithi yahulumende ku: (www.gov.za).
1.5. Ikhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke bahloniphe tinchubo tetemphilo te-COVID-19 njengekugcina libanga lekungasondzelani nalomunye umuntfu, kufaka sifonyo nawusemkhatsini webantfu kanye nekugeza njalo tandla ngemanti nangensipho nome ngekusebentisa sibulalimagciwane setandla lesinetjwala.
1.6. Ikhabhinethi iphindza futsi igcugcutela ummango kutsi udawunilode i-app yamakhalekhikhini leCaphelisa nge-COVID ku-Apple App Store nome ku-Google Play Store. Le-app emanethiwekhi abomakhalekhikhini ayente yangakhokhelwa lutfo futsi ungayidawuniloda ngaphandle kwetindleko temadatha – itakwenta ncono kulandzelela bantfu labatsintsene ngekutsi icaphelise labayisebentisako nangabe kwentekile batsintsana nalabo labayisebentisako labahlolwe batfolakala bane-COVID-19 etinsukwini le-14 letendlulile. Le-App ayigcini nome ngabe nguluphi lwatiso lwakho nome kutfungatsa lowo loyisebentisako kutsi ukuphi nendzawo.

2. Budlova Lobucondziswe Kubulili Lobutsite Kanye Nekubulawa Kwalabasikati (i-GBVF)

2.1. Ikhabhinethi itimisele kulwa nalesishayo se-GBVF ngekucinisa emaklasta etinhlaka tekuvikeleka; luhlakamsebenti lwemtsetfo; kunika kwesekelwa ngekwenhlalo nangekwengcondvo kanye nangetinhlelo tekwesekela khona lapha emimangweni.
2.2. Ngekususela kumininingwane letfolwe kuTemisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS), hulumende ngalokukhulu kudzabuka sewubone tindzawobucayi te-GBVF letinge-30 kulelive. Ikhabhinethi iyicinisekisile lemimango letsintsekako kutsi kusebentisana nemaphoyisa, tinyatselo tekungenelela titawuciniswa kucinisekisa kuvikeleka kanye nekuphepha kwabomake nebantfwana.
2.3. Ikhabhinethi itemukele futsi yatidvumisa letigidzi letinge-R50 letingumnikelo lonikelwe yi-United Kingdom kusita Sikhwama Semfelandzawonye emitameni yaso yekulwa nemonakalo kutemnotfo lobangwe lubhubhane lwe-COVID-19. Letimali titawusetjentiselwa imiklamo leyesekela futsi igcugcutele bomake.
2.4. Ikhabhinethi iphindze futsi yavakalisa kukhatsateka kwayo ngemibiko yetehlakalo tekushushumbiswa kwabomake nebantfwana kulelive. Emaphoyisa ayakulandzelela loko futsi aphenya tonkhe tehlakalo letibikiwe letiphatselene nekushushumbiswa kwebantfu kanye netidzakamiva.
2.5. Ikhabhinethi icela ummango kutsi utibike emaphoyiseni ngekushesha letento tebugebengu letimbi ngalendlela esikhundleni sekutsi usebentise tinkhundla tekuchumana, lokwenta kutsi kube matima kuma-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi aphendvule ngekushesha futsi ngalokwanele. Ummango uyacwayiswa futsi kutsi wehlukane nalomkhuba wekufafata tindzaba letingasilo liciniso, letingabanga kwetfuka lokungakadzingeki, kuvuse imimoya futsi kuvuse budlova emmangweni.
2.6. Nanome ngubani lonelwatiso kufanele kutsi atsintse i-SAPS kulenombolo yeKuvikela Bugebengu: 08600 10111 nome asebentise i-MySAPS Application yamahhala, lengadawunilodwa kunome ngabe ngukuyiphi i-iPhone nome i-smartphone.

3. Kumoshwa Kanye Nekwebiwa Kwetakhiwonchanti Tahulumende

3.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kuboshwa lokusandza kwenteka kwebasolwa eJozi naseKapa labatimbandzakanye ekuntjontjeni emakhebuli elitfusi kanye nemakhebuli etikhombisi tetitimela. Emaphoyisa aphindze futsi asukumela etulu abopha ngekushesha labo labamoshe umgwaco lomkhulu eMsinga, KwaZulu-Natal. 
3.2. Ikhabhinethi ikushayela lihlombe kuphumelela kwemaphoyisa kubopha basolwa kulobugebengu bekuntjontja kanye nekumosha takhiwonchanti tetitimela; bugebengu lobubi lobunemphumela wekutsi ngalesinye sikhatsi buholele ekutseni bantfu labete licala balahlekelwe timphilo tabo ngenca yekushayisana kwetitimela.
3.3. Takhiwonchanti tahulumende tisisekelo ekufukuleni umnotfo. Tiyincenye lemcoka emitameni yetfu yekukhulisa umnotfo kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batibike emaphoyiseni letento tebugebengu.

4. Insita Ye-inthanethi Ye-Ejensi YaseNingizimu Afrika Yekucinisekiswa Kwetenhlalakahle (i-SASSA)

4.1. Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kwesisetjentiswa sekufaka sicelo sesibonelelo nge-inthanethi lokwentiwe yi-SASSA, lesisita kutsi ticelo tifakwe ku: https://services.sassa.gov.za. Lesisetjentiswa – sitawucala kulinga kusebenta kutibonelelo teSondlo Sebantfwana, teBantfu Labadzala kanye nakutibonelelo teBantfwana Labakhuliswa Batali labangabatali – kutawonga tindleko tekuhamba tebazuzi kanye nekungemi emigceni.
4.2. Ikhabhinethi ikhutsata labo labasha labafaka ticelo tabo kutsi basebentise lensita yekutisita wena ngobe yelekelela ekutseni kubete bungoti lobungabakhona bekwesuleleka nge-COVID-19 etindzaweni temmango letigcwele bantfu kakhulu.

5. Umhlangano Jikelele WaMhlabuhlangene (i-UNGA)

5.1. Mengameli Ramaphosa bekayincenye yeNkhulumomphikiswano ye-UNGA lebeyibanjwe kumavidiyo nge-inthanethi yeSeshini ye-75 ye-UNGA ngaLesibili, mhla tinge-22 Inyoni 2020 ngaphasi kwengcikitsi letsi: Likusasa Lesilifunako, Mhlabuhlangene Lesimdzingako: Kucinisekisa kabusha Kutinikela Kwetfu  Ngekweligcogco Kubuvenyenti.”
5.2. Ikhabhinethi isekela kutsi lomgubho usetjentiswe njengelitfuba lekufezekisa tingucuko letidzingeka kakhulu kuMkhandlu Wetekuvikeleka waMhlabuhlangene (i-UNSC) kute ukhombise emaciniso esikhatsi lesiphila kuso emhlabeni.
5.3. INingizimu Afrika itawuba ngusihlalo we-UNSC lihlandla lesibili ngeNgongoni 2020 njengaloku icedza ithemu yayo yesitsatfu njengelilunga lelikhetsiwe le-UNSC.

6. Kuhwebelana Kwe-G20 Nemhlangano Welutjalotimali Wetindvuna

6.1. Ikhabhinethi iyemukele imiphumela yeMhlangano weTekuhwebelanaa kwe-G20  weLutjalotimali weTindvuna lebewubanjwe ngekwemavidiyo nge-inthanethi yiSaudi Arabia ngaLesibili, mhla tinge-22 Inyoni 2020. Lomhlangano ubutsele ndzawonye Tindvuna teTekuhwebelana temave eminotfo lemcoka, lokufaka ekhatsi iMelika, iShayina, iJapan, iNdiya, iBrazil kanye neJalimani. INingizimu Afrika beyimelelwe yiNdvuna yeTekuhwebelana, Tetimboni Netekuchudzelana Ebrahim Patel.
6.2. Kusitatimende sawo, lomhlangano uchaze ngekubaluleka kwekwehlukahlukana kweteminotfo, lokusizatfu sekwesekela kwakha emakhono alelive ekukhicita kulelive emikhakheni lemcoka, lefaka ekhatsi temitsi nekudla.
6.3. Lomhlangano uphindze futsi wesekela tinyatselo tekukhutsata kutfutfukiswa kwabomake kutemnotfo kanye nakumabhizinisi lamancane kakhulu, lamancane, nalasemkhatsini kanye nekubona bungoti bekuhwebelana ngalokungekho emtsetfweni.

7. Umhlangano Wemkhandlu Wetindvuna Telubambano Lwetekutseliswa Kwemphahla LwaseNingizimu ye-Afrika (i-SACU)

7.1. Ikhabhinethi iyemukele imiphumela yeMhlangano weMkhandlu weTindvuna we-SACU lobewubanjwe ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Inyoni 2020. Tindvuna Tetekuhwebelana neTetimali letivela eNamibia, eBotswana, Eswatini, eLesotho naseNingizimu Afrika tawuhambela lomhlangano, sihlalo wawo bekukadze kuyiNdvuna yeTetimali, Tito Mboweni kantsi leNingizimu Afrika belimelelwe yiNdvuna Patel.
7.2. Lomkhandlu ubuke indzima ledlalwa yi-SACU kundzikimba yeSivumelwane lesisha Sekuhwebelana Ngekukhululeka eVenikati lase-Afrika. Wancuma kutsi umsebenti wemkhandlu wesikhatsi lesitako utawugcila ekwakheni kanye nasekutfutfukiseni emave langaphasi kwe-SACU kutsi acine ekwakheni imphahla kanye nemkhakha wemcondvo lomusha longanika imphahla netinsita kulelivekati lonkhana.

B. Tincumo Tekhabhinehi

1. Umbiko WeKhomishi YaMengameli Lomayelana NeTekhnoloji Leshesisako (i-PC4IR)

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMbiko we-PC4IR kuGazethi Yahulumende Lombiko wenta tiphakamiso tekuvusetela tifiso talelive tekukhutsata timboni kanye nekwenta ncono kuchudzelana kwetfu kutemnotfo emhlabeni wonkhe kanye nakulelivekati ngenhloso yekwenta ncono kukhula lokungukhukhulelangoco.
1.2. Lokumcoka lokugcugcutela Lisubuciko le-PC4IR kufaka ekhatsi kuchudzelana kutemnotfo, kuphendvula tinsayeya tekuletfwa kwetinsita, lutjalotimali kumakhono ebantfu kanye nekuphendvula ku-COVID-19.
1.3. Loku kunika emandla Inkhulumo yaMengameli Yebunjalo Belive yanga-2018, lapho atsi khona Ikhomishini Yedijithali Yengucuko Kutetimboni itawuphendvula ekwenteni ncono itheknoloji lesheshisako kanye nekucinisekisa kuchuma kwalelive.

2. Umkhankhaso Wenyanga Yetekutfutsa Wanga-2020

2.1. Ikhabhinethi iluvumile luhlelo lwenyanga yeMphala 2020 Lwemkhankhaso Wenyanga Yetekutfutsa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe Sakha Likusasa Letekutfutsa”. Ikhabhinethi yavuma nga-2005 kutsi inyanga yeMphala itawusetjentiselwa umkhankhaso wekucaphelisa ngetekutfutsa njengaletinye tetinikamandla letimcoka temnotfo.
2.2. Tinhlelo talonyaka titawugcila etintfweni letintsatfu lekunguleti (1) tintfutfuko kumkhakha wetekutfutsa, ekuvuleni futsi imisebenti yetemnotfo ekubukaneni ne-COVID-19; (2) kuphepha kuto tonkhe tindlela tekutfutsa, kanye (3) nengucuko, kutfutfukisa kanye nekwenta  imboni yetematekisi ihleleke.
2.3. Luhlelo lwavelonkhe lwenyanga yonkhe lutawugcila kumikhakha leyahlukahlukene yemboni yetekutfutsa. Lutawuholela ekubanjweni kwe-Lekgotla Lavelonkhe Letematekisi ekupheleni kwenyanga yeMphala 2020, letawuhlanganisa ndzawonye imibono levela ku-Makgotla Ematekisi Esifundza.

C. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulungiswa Kweisimilo wanga-2020.

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulungiswa Kwesimilo wanga-2020. Letichibelo kahle hle tiphendvula sehlulelo seNkantolo Yemtsetfosisekelo leyasikhipha kuSehlulelo saPhaaahla mhla ti-03 Inkhwekhweti 2019.
1.2. Letichibelo tifaka ekhatsi lilungelo lekutekwa kwelicala lokungavuni luhlangotsi njengaloku kubekiwe kuSigaba se-35(3)(n) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 ekusebenteni kweSigaba se-136 (1) seMtsetfo weTekulungiswa Kwesimilo, wanga-1998 (umtsetfo we-111 wanga-1998).

2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Te-SAPS wanga-2020

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwaloMtsetfosivivinyo kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo we-SAPS, wanga-1995 (Umtsetfo we-68 wanga-1995), kute kutsi uhambisane neMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 kanye nekucinisekisa kuchuba tebuphoyisa ngalokusezingeni lelisetulu.
2.2. Unika kutsi, emkhatsini walokunye, luhlakamsebenti lwetemtsetfo ekubuseni temaphoyisa kanye nekusungula tinkhundla letesekelwe ngummango. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi unake tincomo letivele kuKhomishini Yeluphenyo lwaseMarikana lebeyiholwa Lijaji leselatsatsa umhlalaphasi Ian Farlam.

1. D. Imikhosi LetakoLusuku Lwemagugu Nemasiko

1.1. Lusuku Lwemagugu Nemasiko lugujwa lamuhla, mhla tinge-24 Inyoni 2020 ngaphasi kwengcikitsi yeNyanga Yemagugu Nemasiko letsi: “Kugubha Imicebo Yebantfu Labaphilako baseNingizimu Afrika”. Mengameli Ramaphosa utakwetfula inkhulumo yakhe esiveni kumabonakudze.
1.2. Bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi basebentise Inyanga Yemagugu Nemasiko kutsi bagubhe emasiko etfu lanotsile nemagugu, futsi batimbandzakanye ekwakheni sive kanye nasemisebentini lesihlanganisako ngekwenhlalo. Mengameli Ramaphosa ugcugcutele bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bajoyine senteko semhlaba wonkhe bangenele incabhayi yemdanso wengoma iJerusalema ngeLusuku Lwemagugu Nemasiko.
1.3. Ikhabhinethi ibudvumisile buciko baMaster KG (lotelwe atiwa ngelaKgaogelo Moagi) ngekukhipha iJerusalema, ingoma ledvumile lefaka ekhatsi umculi nembhali wetingoma Nomcebo Zikode. Ikhabhinethi iyababonga ngekuphakamisa emakhono ebuciko bemculo alelive, kulengoma lenyakatise umhlaba wonkhe. SebangeMancusa etfu ngekwemtsetfo eTemasiko Nebuciko eMhlabeni.

E. IMILAYETO

1. Kudvudvuta

Ikhabhinethi ivakalisa emavi ekudvudvuta kumndeni nakubangani:

1.1. bemphenyi longumnkantjubovu, Kholoneli longuLifutheneni Charl Kinnear, lowabulawelwa ngephandle kwelikhaya lakhe eBishop Lavis eKapa. Unikele emashumi lamatsatfu emphilo yakhe kuLuphiko lweMaphoyisa aseNingizimu Afrika futsi bekaphenya bugebengu lobuhleliwe kulelive.
1.2. Sayitjeni Thabile Mapoma, lowabulawa ngesihluku eKhayelitsha eNshonalanga Kapa.
1.3. Lilunga leMkhandlu weSigungu seLibhola Lembhoco laseNingizimu Afrika, Mnu. Monde Tabata, lobekaneminyaka lenge-60. Mnu. Tabata bekakadze atsandza kakhulu libhola lembhoco laseNingizimu Afrika lelifaka wonkhe wonkhe futsi lelinelikusasa lelinemphumelelo.
1.4. Umfundisi Emmanuel Motolla we-Zion Christian Church (i-ZCC). Ikhabhinethi iphindze futsi ivakalise kudzabuka kwayo kumalunga elibandla lase-ZCC futsi ibafisela emandla nekucina ngalesikhatsi sebumatima.

F. Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni

1. I-ejensi Yetetimali Yemabhizinisi Lamancane (i-sefa):
a. Mnu. Mxolisi Dalukhanyo Matshamba njengeSisebenti Lesikhulu;
b. Mk. Sedzani Mudau (Umcondzisi Longasilo Lilunga leSigungu kuBhodi ye-sefa);
c. Mk. Ziyanda Buthelezi-Ngcobo (Umcondzisi Longasilo Lilunga leSigungu kuBhodi ye-sefa); kanye
d. naMk. Hilda-Marie Tsoadi (Lomelele Ikoporasi Yekutfutfukiswa Kwetimboni kuBhodi ye-sefa).

2. I-ejensi Yetekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane (i-Seda):

a. Dkt. Joy Ndlovu njengaSihlalo weBhodi ye-Seda ; kanye
b. naDkt. Stella Bvuma (Umcondzisi Longasilo Lilunga leSigungu kuBhodi ye-Seda).

3. Kwengetwa kwesikhatsi senkontileka yekucashwa kwaMnu. Ian van Niekerk njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali (i-CFO) seBroadband Infraco.
4. Mnu. Molatlhegi Khunou Kgauwe njenge-CFO ye-Ejensi Yetheknoloji Yelwatsio Lwembuso.
5. Mk. Marelize Potgieter njeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Imisebenti Yekuphatsa Enkantolo eHhovisi leMehluleli Lomkhulu.
6. Mnu. Brightboy Nhlakanipho Nkontwana njenge-DDG: Kucocisana, Tebudlelwane Tebasebenti Nemiholo kuLitiko Lemisebenti Yahulumende Nekuphatsa.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi

Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore