IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu mhlana ama-23 kuKhukhulamungu wee-2020 

A.    Ezingundabamlonyeni  

1.    Zamva Nje Ngobulwele be-Coronavirus (i-COVID-19)   

1.1.     Ekulumeni yakhe yesitjhaba ngeLesithathu somhla we-16 kuKhukhulamungu wee-2020, uMengameli u-Cyril Ramaphosa umemezele ukuthi ilizwe seleyamela esiGabeni soku-Thoma sokuYelela ukusukela ngoMvulo nakama-21 kuKhukhulamungu wee-2020. Lokhu-ke kuvule eminye imsebenzi yomnotho yelizweli, ezakufaka isandla esibonakalako ekuvuselelweni komnotho, nekuvuselelweni kokuhluma komnotho nokuvulwa kwemisebenzi edingeke khulu.  
1.2.    Iimemezelo ezenziwe nguMengameli zithokozelwe mphakathi weSewula Afrika woke -  sekubalwa neehlangano zeensebenzi, amabhizinisi, inhlangano zomphakathi kunye neenhlangano zepolitiki.                                                                                                                                    
1.3.    Imithetjhwanalawulo   yobujamo behlekelele eqinisa isimemezelo esenziwe nguMengameli, igazedwe ngeLesihlanu somhla we-18 kuKhukulamungu wee-2020.  Imithetjhwanalawulo emitjha igedlise imibandela ethileko esolo yathoma ukusebenza ngoNtaka wee-2020 ukukhandela ukurhatjheka kwengogwana. Hlangana nayo kubalwa inani labantu abavumeleke ukuba semhlanganweni/sembuthanweni womphakathi, iminyanya nemingcwabo, kunye nokuvulwa kwemikhawulo yokukhamba ngaphakthi kwe-Afrika nemazweni ngamazwe, ukusukela mhla li-1 kuSewula wee-2020.  
                                                                                                                          
1.4.    IKhabinethi ikhuthazele ukubonisana ukuya phambili namakhosi ukulungisa iindaba eziphathelene nengoma, esajanyisiweko njenganje ngaphasi kwesiGaba SokuYelela soku- 1. Eminye imininingwana ngemithetjhwanalawulo egazediweko itholakala kubunzinzolwazi bakarhulumende ku:www.gov.za.  
                                                                                                                                 
1.5.    IKhabinethi ikhwezelela boke abantu beSewula Afrika ukuthi baragele phambili ngokuthobela imilayelo yezepilo ye-COVID-19 njengokuqalangana nje, nokufaka imaski umuntu nakahlangana nabantu nokujayela umukghwa wokunande uhlamba izandla ngamanzi nesibha namkha uzihlikihle ngesihlanzekisi esenziwe nge-alkhoholi.        
                                                                                                                   
1.6.    IKhabinethi godu ikhuthaza umphakathi ukuthi uzidlulisele i-COVID Alert mobile app. I-app le – iinhlangano zethungelelwanothintano ezithe ayingabhadaliswa begodu edluliselwa emuntwini ngaphandle kweendleko zedatha – izokwenza umsebenzi wokulandelela abantu abakhe baba seduze nabantu abangenwe yingogwana ebanga isifo i-COVID-19 emalangeni ali-14 adlulileko. I-app le ayibutheleli mininingwana ephathelene nobunjalo bomuntu begodu ayilandeleli nokuthi umsebenzisi wayo ukuphi nendawo namkha ukuthi uhlalaphi.          
                                                                                                                    
2.    INturhu eQothele ubuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi  (i-GBVF)

2.1.    IKhabinethi solo isazibophelele ngokulwa nomraro we-GBVF esele usikholile, ngokuqinisa iinjamiso zehlanganisela yezokuphepha; umtlamo wesibethamthetho; ngokunikela ngamahlelo wesekelo nekuthazo yomkhumbulo nokuhlalisana komphakathi emphakathini.      
                                                                                                                      
2.2.    Ngokulandela imininingwana etholakele ngeButho lamaPholisa wakwa-SAPS, urhulumende uthole amadzaba we-GBVF ama-30 elizweni lokeli. IKhabinethi iqinisekise umphakathi neendawo ezicaphazelekileko ukuthi ngokusebenzisana namapholisa, amagadango wokulinga ukukhalima azakuqiniswa ukuqinisekisa bona abantu abasikazi nabantwana bayavikeleka.                      
                                                                                                                
2.3.    IKhabinethi iwuthokozele umnikelo wama-R50 weengidi (zamaranda) ovela e-United Kingdom ozakukhulisa imizamo esaragako yesiKhwama SokuZwelana kobanyana kuzokuphikisana namacaphazelo amambi phezu komnotho abangwe yi-COVID-19 erhageleko. Imali le izakuqalana namaphojekhthi asekela nakhwezelela abantu abasikazi.                                                                                                                                                                                                                                                          
2.4.    IKhabinethi ibuye yezwakalisa ubuhlungu bayo ngemibiko yezehlakalo zokukhukhuthiswa kwabantu abasikazi nabantwana elizweni lekhethweli. Amapholisa asayilandelela yoke imibiko ayitholileko emalungana nokukhukhuthiswa kwabantu neendakamizwa.                                                                                                                         

2.5.    IKhabinethi ibawa umphakathi bona uwabike emapholiseni khonokho nakenzekako woke amacala amambi la kunobanyana usebenzise iinkundla zokuthintana, njengoba ukufakwa kwemibiko enjalo eenkundleni zokuthintana kwenza kube budisi kumphathimandla zomthetho ukuthi zithathe amagadango msinyana nangendlela eyaneleko. Umphakathi uyayeleliswa godu ukuthi ulise ukuthuwelelisa izwangobatjho, okungahle kubangele ukwethuka bekuphembe nenturhu emphakathini wekhethu.            
                                                                                                              
2.6.    Omunye nomunye  ongaba nelwazi angathintana ne-SAPS enomborweni yokuBika amaCala ethi 08600 10111 namkha asebenzise i-App ye- MySAPS esetjenziswa simahla, umuntu angazifumanela yona kenye nenye i-iPhone namkha ku-smartphone.                                                                                                                         

3.    Ukoniwa Nokwetjiwa Komthangalasisekelo Womphakathi      
 
                                                                                                          
3.1.    IKhabinethi iyakuthokozela ukubotjhwa mhlapha kwabasolwa bokweba amakheyibuli wekoporo nawokulawula iintimela, eJwanasbhege neKapa. Amapholisa abuye asikima msinyana ekubopheni abantu ababe nesandla ekumotjheni indlela ekulu eMsinga, KwaZulu-Natala.          
                                                                                                                     
3.2.    IKhabinethi iyayibuka lepumelelo eyenziwe mapholisa ngokukhandela ukwetjiwa nokumotjhwa komthangalasisekelo wesiporweni; okulicala kesinye isikhathi elikhambisana nokubhubha kwabantu abanganacala ngenca yeengozi zokutjhayisana kweentimela.   

3.3.    Umthangalasisekelo womphakathi usese yisika yokuphumelelisa umnotho wekhethu. Uyingcenye eqakathekileko ejimeni lethu lokuhlumisa umnotho nokuvula imisebenzi edingeke khulu. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi lezizenzo zobulelesi azibike emapholiseni.                                                                                                                          

4.    Isizo ngobunzinzolwazi le-Ejensi yeemBonelelo zeSondlo yeSewula Afrika (i-SASSA) 

4.1.    IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwephothali yokwenza isibawo sesibonelelo ngobunzinzolwazi evulwe yi-SASSA, evumela iimbawo zifakwe ku-  https://services.sassa.gov.za. Iphothali le – ezakuthoma ngokulingelelwa ngesibonelelo weSondlo sabaNtwana, nesabaNtu abaDala kunye nesokuKhulisa abaNtwana bokumBelekelwa – sizakulondela abazuzi ngeendleko zeenthuthi, sibuye godu sibaphumuze nobudisi bokujama imijeje nabayokurhola.                                                                                                                               
4.2.    Cabinet encourages new applicants to use the self-service as it helps to eliminate the potential risk of contracting COVID-19 at overcrowded public places IKhabinethi ikhuthaza abafakiimbawo abatjha ukuthi basebenzise lesisisetjenziswa sokuzisiza ngethungelelwano lobunzinzolwazi ukukhandela ingozi yokuthelelwa bulwele i-COVID-19 eendaweni zomphakathi lapho kusiminyaminya sabantu khona khulu.     

 5.    IBandla LeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UNGA)          
                                                                                                                  
5.1.    UMengameli uRamaphosa uhlanganyele  kuKulumopikiswano ye-UNGA yethungelelwano levidiyo- yeHlandla lama-75 ngeLesibili, ngomhla wama-22 kuKhukhulamungu wee-2020 ngaphasi kommongondaba othi: “INgomuso esiliFunako, I-UN esiyiDingako: Sifakazela  ukuziBophelela kweThu Ndawonye eHlelweni lokuHlanganyelela kweNengi.”      
                                                                                                                     
5.2.    IKhabinethi ikhwezelelela ukuthi ukugidingwa kokuhlangana komnyaka kusetjenziswe njengethuba lokuphumelelisa amatjhuguluko afuneka khulu womKhandlu wezokuPhepha weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSC) kobanyana azokuveza ubunjalo bezinto ngesikhatheso ephasini.                                                                                                                                                                                                                               

5.3.    ISewula Afrika izakuphatha ikambiso ye-UNSC ihlandla lesibili ngoNobayeni wee-2020 njengombana izabe iqeda ihlandla lesithathu nje solo yakhethelwa ukuba lilunga le-UNSC.                                                                                                                           
6.    UmHlangano WaboNgqongqotjhe BezeRhwebo NamaSiso EmaZweni We-G20                                                                                                                                

6.1.    IKhabinethi yemukele imiphumela yomHlangano WaboNgqongqotjhe BezeRhwebo NamaSiso EmaZweni We-G20 ebewusingethwe ngethungelelwano levidiyo yi-Saudi Arabia  ngeLesibili womhla wama-22 kuKhukhulamungu wee-2020. Umhlangano lo uhlanganise aboNgqongqotjhe bamazwe weminotho ethuthukileko, kufaka hlangana i-United States, i-China, i-Japan, i-India, iBrazil kunye ne-Germany. ISewula Afrika beyijanyelwe nguNgqongqotjhe wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano u-Ebrahim Patel.                                                                                                                          
6.2.    Esitatimendeni sawo, umhlangano lo wendlale ukuqakatheka kokwahluka kwemihlobo yomnotho, okusisendlalelo sesisekelo sokwakhela amandla womkhiqizo welizwe emakorweni aqakathekileko, anjengawamakhemisi newokudla.                                                                                                                                     
6.3.    Umhlangano lo ubuye wasekela amagadango wokukhuphula ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla womnotho nangamabhizinisi amancancani, namancani kunye nalingeneko, wabuye waveza nengozi yerhwebo elingekho emthethweni.                                                                                                                                     

7.    UmHlangano  WaboNgqongqotjhe BomKhandlu WomThelo WePahla Ekuthengiselanwa Ngayo EmaZweni We-Afrika EseSewula (i-SACU)        
                                                                                                                   
7.1.    IKhabinethi yemukele imiphumela yomHlangano waboNgqongqotjhe bomKhandlu womThelo wePahla ekuthengiselanwa ngayo emaZweni we-Afrika eseSewula (i-SACU), ebewubanjwe ngoMvulo womhla wama-21 kuKhukhulamungu wee-2020. AboNgqongqotjhe bezeeMali nezeRhwebo be-Namibia, iBotswana, Eswatini, iLesotho kunye neSewula Afrika bebakilomhlangano uSihlalo wayo ebekunguNgqongqotjhe wezeeMali eSewula Afrika uTito Mboweni kanti-ke iSewula Afrika beyijanyelwe nguNgqongqotjhe uPatel.    
                                                                                                                      
7.2.    Umkhandlu lo uqale indima ye-SACU malungana nesiVumelwano esitjha sokuRhwebelana ngokuKhululeka emaZweni we-Afrika. Uvumelene ngokuthi umsebenzi wangomuso womkhandlu lo uzakuqalana nokwakha nokuthuthukisa amazwe we-SACU abe lidzaba elinamandla lokukhiqiza nelokusungula elingasabalalisa ipahla nezenzelwa kiyo yoke i–Afrika.                                                                                                                                

B.    IinQunto zeKhabinethi                                                                                                                           

1.    IKomitjhini KaMengameli NgomBiko WamaTjhuguluko WesiGaba SesiNe SeTheknoloji (i-PC4IR)            
                                                                         
1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa ku Gazede kaRhulumende komBiko we-PC4IR. Umbiko lo wenza iimphakamiso zokuvuselela itjisakalo yokukhiqiza ngamabubulo nangetheknoloji elizweni lekhethweli bekwenziwe nobungcono bamandla womnotho wokujamelana neminotho yamanye amazwe we-Afrika neyephasi loke ukuphakamisa ukuhluma okuqalelela umuntu woke.        
                                                                                                                   
1.2.    Key drivers of the PC4IR Strategy include economic competiveness, responding to service delivery challenges, human capacity investment and responding to COVID-19Ihlohlomezelo yeQhinga le-PC4IR imalungana nokuphalisana ngamandla womnotho, namagadango athathelwa iintjhijilo zokuphunyeleliswa kwezenzelwa zomphakathi, nokuzakhela amandla wekghono lomuntu kunye nelokulwisana nobulwele i-COVID-19.                                                                                                                                 
1.3.    Lokhu-ke kuphumelelisa iKulumo YobuJamo beNarha yomNyaka Wee-2018, yona eyalayela ukuthi iKomitjhini YamaTjhuguluko WesiGaba SesiNe SeTheknoloji izakusikimela indima ekhamba msinyana yokuthuthuka kwetheknoloji ibe iqinisekise nokobana isitjhaba sekhethu siyathuthuka.                                                                                                                                     

2.    IJima LeNyanga YezokuThutha Lika-2020    
     
                                                                                                             
2.1.    IKhabinethi ivumele ihlelo lejima leNyanga yeenThuthi kaSewula wee-2020, ngaphasi kommongondaba othi: “Ndawonye Sakhisana INgomuso LezokuThutha.” Ngomnyaka wee-2005 iKhabinethi yaphasisa isiqunto sokobana inyanga kaSewula ibe yinyanga ekuzakukhuthazwa kuphandlululwe ngayo umphakathi ngokuqakatheka kweenthuthi njengenye ingcenye eqakathekileko keziphumelelisa umnotho.                                                                                                                                     
2.2.    Amahlelo wanonyaka azakuqalana namahlangothi amathathu, angilawa alandelako: (1) ituthuko ekorweni yezokuthutha, ekuvulweni komnotho ngobutjha ngemva kokwehla kobulwelwe i-COVID-19; (2) ukuphepha kiyo yoke imihlobo yeenthuthi, kunye (3) nokutjhugululwa, nokuhlonyiswa ngamandla  nokuhlelwa kwebubulo lamateksi ngokomthetho.                                                                                                                                    
2.3.    Ijimeli, elizokuthatha inyanga yoke elizweni loke, lizokuqalana namakoro ngamakoro kezokuthutha. Lizakugcina nge-Lekgotla LezamaTeksi ekupheleni kwakaSewula wee-2020, elizakulungelelanisa iimphakamiso zaMakgotla WezamaTeksi EemFundeni.                                                                                                                                        

C.    ImiThethomlingwa 

1.    IsiKhibelelo somThethomlingwa wokuVuselelwa kweeMilo womnyaka wee-2020            
     
1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuVuselelwa kweeMilo womnyaka wee-2020. Amatjhuguluko enziwa kilomthetho asuselwa esahlulelweni seKhotho yezomThethosisekelo, iSahlulelo sikaPhaahla, ngomhla ama-3 kuMrhayili wee-2019.    

1.2.    Iinkhibelelwezi zinzinzisa ilungelo lokutjhutjhiswa ngefanelo  somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womnyaka we-1996 ekusetjenzisweni kwesiGaba 136 (1) somThetho wezokuVuselelwa  kweeiMilo, umThetho we-1998 (umThetho 111 we-1998).                                                                                                                              

2.    IsiKhibelelo somThethomlingwa we-SAPS womnyaka wee-2020        
             
                              
2.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa kuGazede kaRhulumende kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho we-SAPS womnyaka we-1995 (umThetho 68 we-1995) ukuwuthomanisa nomThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika we-1996 nokuqinisekisa ukuthi umsebenzi wobupholisa wenziwa ngokupheleleko.                                                                                                                        
2.2.    Hlangana nokhunye, uphethe nekombandlela yomthetho wokulawulwa kwemisebenzi neendaba zamapholisa kunye nokusungulwa kweenqhema zamapholisa womphakathi wendawo. UmThethomlingwa lo godu uqalelela neemphakamiso ezavela kuKomitjhini YePhenyo LeMarikana eyayithwelwe liJaji esele lathatha umhlalaphasi u-Ian Farlam.                                                                                                                                 

D. Umnyanya Ozako             
1. ILanga LamaGugu    
    

1.1.    Namhlanje sigidinga iLanga LamaGugu liyagidingwa namhlanjesi, umhla wama-24 kuKhukhulamungu wee-2020 ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga abaNtu beSewula Afrika abamaGugu aPhilako.” UMengameli uRamaphosa uzokukhuluma nesitjhaba bunqopha kuthelevitjhini.                  
                                                                                                           
1.2.    AmaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi asebenzise iNyanga YamaGugu ukugidinga amasiko namagugu wethu anothileko, ahlanganyele nomsebenzi wokwakhisana nokubumbanisa isitjhaba. UMengameli uRamaphosa ukhuthaza amaSewula Afrika ukuhlanganyela nabanengi ephasini zombelele ephaliswaneni lomjido wengoma i-Jerusalema ngeLanga LamaGugu.  
                                                                                                                          
1.3.    Khabinethi  ilithokozele ikghono lamandla wokusungula lika-Master KG (ibizo lakhe lakwabo ekungu-Kgaogelo Moagi) ngokuveza kwakhe ingoma  edumileko ethi Jerusalema, evunywa mvumi nomtlami uNomcebo Zikode. IKhabinethi iyabathokoza ngokuletha kwabo ikghonofundwa nekghono lomvumo leSewula Afrika, ngalengoma esikinye iphasi loke.  BabaZenda bethu abasemthethweni bomNyango wezobuKghwari nezamaSiko ePhasini.                                                    

 E. Imilayezo         

1.          Imbiko/Amezwi Wokutjhiriya 

IKhabinethi ibalilele imbiko bemakhabo nabangani balaba abalandelako:     
1.1.    Umakekere wabofokisi, u-Lieutenant-Colonel Charl Kinnear, obulawelwe ngaphandle komzakhe e-Bishop Lavis e-Cape Town. Usebenze emapholiseni wakwa-SAPS iminyaka ema-30 kanti-ke bekaphenya amacala ahleliweko elizweni lekhethweli.
                                                                                       
1.2.    USayijeni Thabile Mapoma, obulewe ngesihluku eKhayelitsha eTjingalanga Kapa.    

1.3.    ILunga lomKhandlu oPhethe umdlalo kamakhakhulwararhwe, uNom. Monde Tabata, obhubhe anama-60 weminyaka yobudala. UNom. Tabata bekanetjisakalo ekulu ngomdlalo kamakhakhulwararhwe oqalelela woke umuntu nangepumelelo yawo yangomuso eSewula Afrika.              
                                                                                                                            
1.4.    UmFundisi Emmanuel Motolla, weBandla leSiyoni (i-ZCC). IKhabinethi ibuye yalililela imbiko nebandla lakwa-ZCC yaliqinisa idolo namandla ngalesisikhathi sobudisi.                  
          
F.         Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    I-Ejensi YezeeMali YamaBhizinisi AmaNcani (i-sefa): 
a.    UNom. Mxolisi Dalukhanyo Matshamba, oqatjhelwe ukuba siKhulu esiPhetheko; 
b.    UMm. u-Sedzani Mudau (omNqophisi oyelelisako eBhodini ye-sefa);
c.    UMm. uZiyanda Buthelezi-Ngcobo (omNqophisi oyelelisako eBhodini ye-sefa);  kunye 
d.    noMma. u-Hilda-Marie Tsoadi (umjameli we-Industrial Development Corporation eBhodini ye-sefa). 
2.    I-Ejensi YokuThuthukisa AmaBhizinisi AmaNcani (i-Seda):  
a.    UDorh. Joy Ndlovu oqatjhelwe ukuba nguSihlalo weBhodi ye-Seda kunye  
b.    noDorh. Stella Bvuma (oqatjhelwe ukuba mNqophisi oyelelisako eBhodini ye-Seda)). 
3.    Ukungezelelelwa isikhathi kwekontraka yomsebenzi ebekelwe isikhathi kaNom. Ian van Niekerk osiKhulu seeMali (i-CFO) se-Broadband Infraco.   
4.    UNom. Molatlhegi Khunou Kgauwe oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu sezeeMali ku-Ejensi YeTheknoloji YeLwazithintano LemBusweni.                                  
5.    UMm.  u-Marelize Potgieter oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele wokuPhatha iiNdaba zeKhotho e-Ofisini yeJaji eliKhulu.     
6.    UNom.  Brightboy Nhlakanipho Nkontwana oqatjhelwe esikhundleni seSekela likamNqophisi Zombelele eendabeni: zemiKhulumiswano, zobuDlelwano bezemiSebenzi nezemiRholo emNyangweni wezeenSebenzi zikaRhulumende nokuPhatha.   

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore