A. Tindzaba Letimcoka Telive
1. Temnotfo
1.1. Kugcogcwa kwemtselo
1.1.1. IKhabhinethi incoma tigidzi tebakhokhi bemtselo labafake emafomu abo emtselo kute basite LuPhiko Lwetekugcogca Umtselo lwaseNingizimu Afrika kutsi lugcogce imali yemtselo lesigidzi setigidzi leti-R2.155 ngemnyaka wetimali wa-2023/24.
1.1.2. Loku kungetulu kwesigidzigidzi lesinge-R52 salomnyaka lophelile futsi kukhombisa kusimama kwemnotfo wakuleli, nanome kunetimo takuleli netemave ngemave letitinsayeya.
1.1.3. Imali lengenako lekhuphukile isita hulumende kutsi akhokhele imiklamo yelive yekuletfwa kwetinsita kanye naletinye tinhlelo tekutfutfukisa tenhlalomnotfo.
1.2. Lutjalomali kusakhiwonchanti
1.2.1. IKhabhinethi ikwamukele kuvulwa kwemklamo we-Newlyn Park Bayhead Rail Terminal lebita tigidzigidzi le-R3,4 esikhumulweni saseThekwini, lehlanganisa indzawo yekubeka imphahla lengemasikwemitha la-640 000, titeshana tetitimela kanye netindzawo tekubeka imphahla letivulekile.
1.2.2. Lesikhumulo lesisha sitawusita ekuhambiseni kahle kwemtfwalo elwandle, kujantji kanye nasemgwacweni esikhumulweni saseThekwini, futsi sisite kubukana netinsayeya takamuva lekuhlangabetwanwe nato kutekutfutsa, kusakhiwonchanti kanye nakunethiwekhi yetimboni.
1.2.3. Lolutjalomali luholele emisebentini yekwakha lecondzile le-4 013 kanye nekucashwa ngalokugcwele kwebantfu labangetulu kwe-1 000, kantsi lesibalo kulindzeleke kutsi sikhule njengobe lesikhungo sisingatsa imitfwalo leminyenti.
1.2.4. Ekuvuseleleni inethiwekhi yajantji eveni letfu, iKhabhinethi iphindze yamukela kutsi i-Ejensi Yesitimela Lesilayisha Bantfu yaseNingizimu Afrika (i-PRASA) ibe nekubuyisela ngemphumelelo tinsitakalo letisihlanu letibalulekile te-Metrorail eGauteng, KwaZulu-Natal kanye naseNshonalanga Kapa.
1.2.5. I-PRASA ibuyisele ngemphumelelo imivila yayo lenge-31 kulenge-40 ekusebenteni kancane futsi isebentela kuzuza simo sekusebenta ngalokugcwele. Lesigaba sikhombisa kutibophelela kwahulumende ekuvuseleleni tinsita tetitimela tebagibeli kanye nekuniketwa indlela yetekutfutsa umphakatsi lesebenta ngemphumelelo kubantfu baseNingizimu Afrika.
1.2.6. Kulenye intfutfuko lehlobene naloku, iKhabhinethi yemukele simemetelo se-Ejensi Yavelonkhe Yetemigwaco yaseNingizimu Afrika sekutsi itawufaka imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R50 ekutfutfukisweni kwesakhiwonchanti semigwaco eMphumalanga Kapa. Lolutjalomali kusakhiwonchanti lucondziswe ekwakhiweni kwetikhungo letinsha, kutfutfukiswa nekuciniswa kwemigwaco, kanye nekulungiswa lokukhetsekile kwenethiwekhi yemigwaco yavelonkhe esifundzeni.
1.3. Lutjalomali
1.3.1. IKhabhinethi ikwamukele kuvulwa kwesikhungo lesisha i-Tetra Pak KwaZulu-Natal nguMengameli Cyril Ramaphosa, lesikhange lutjalomali lwetigidzi letinge-R500.
1.3.2. Kutjalwa kwetimali kuyincenye yeLugcugcutelo Lwemkhankaso weMengameli Welutjalomali lapho hulumende atibekela khona umgomo lophumelelako nga-2018 wekukhanga lutjalomali lwetigidzigidzi leti-R1.2 eminyakeni lesihlanu.
1.3.3. Lomnyaka lophelile ngeNkhomfa yesihlanu Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika, leyaphawula kuphela kwetigaba tekucala temjikeleto wetfu wekugcugcutela lutjalomali, kwagcogcwa tibopho telutjalomali letingetulu kwetigidzigidzi letingu-R1.5.
1.3.4. Lokutjalwa kwetimali kugucukela ekubeni timboni letisha, imisebenti emiphakatsini kanye nemsebenti lomkhulu wetemnotfo eveni lakitsi. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi umkhankhaso wetfu welutjalomali utawuvuselela kukhula kwemnotfo futsi ukhuphule umnotfo wetfu.
1.4. Luhlelo Lwekuvuselela iMisebenti (i-LAP) lweSikhwama Semshwalense Walabangasasebenti (i-UIF)
1.4.1. IKhabhinethi ikwamukele kwetfulwa kwe-UIF-LAP, lokuluhlelo lwekuceceshwa kwemakhono kanye netemabhizinisi lekuhloswe ngalo kuhlomulisa bantfu labasebasha kanye nalabangasasebenti eveni. Loluhlelo lucinisekisa kutsi bantfu labasebasha kanye nalabafuna umsebenti bahlonyiswe ngemakhono ladzingekako kute bacasheke futsi batisungulele abo emabhizinisi.
1.4.2. I-UIF-LAP, letawusatjalaliswa eveni lonkhe, kulindzeleke kutsi idale ematfuba emsebenti kubantfu labangetulu kwe-704 000 labangasebenti. Loku itawukwenta ngekuniketa kuceceswha kanye nekusekelwa kwemabhizinisi lamancane kumiklamo lenge-333 eveni lonkhe. Imali lebalelwa etigidzini letinge-R23.8 ibekelwe eceleni kute isetjentiselwe loluhlelo kantsi nematfuba emsebenti atawuba khona emkhatsini wetinyanga leti-12 naletinge-36.
2. Iminyaka lenge-30 Yenkhululeko kanye Nentsandvo Yelinyenti
2.1.1. IKhabhinethi ikwamukele kwetfulwa kwesikhumbuto Seminyaka lenge-30 yeNkhululeko neNtsandvo Yelinyenti, lesibanjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Iminyaka lenge-30 yeNtsandvo Yelinyenti, Kubambisana Nekukhula”.
2.1.2. Kulokwetfulwa kwaloluhlelo kuphindze kwembulwa luphawu lolusemtsetfweni lweMinyaka lenge-30 yeNkhululeko, lokuluphawu lolutawusihlanganisa njengobe sigubha lesigaba lesibalulekile emlandvweni welive letfu.
2.1.3. IKhabhinethi imema wonkhe umuntfu kutsi asebentise luphawu lolusemtsetfweni lolutfolakala ngetindlela letehlukahlukene kute lusetjentiswe kalula kuwebhusayithi ye-GCIS ku: https://www.gcis.gov.za/30-years-of-freedom-toolkit
2.1.4. Lokwetfulwa kuphawula kucaliswa ngalokusemtsetfweni kwemisebenti letawutsatsa umnyaka wonkhe kugubha inchubekelembili lemangalisako lesesiyentile kusukela nga-1994 ekusunguleni umphakatsi wentsandvo yelinyenti losekelwe kuMtsetfosisekelo weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika wa-1996 kanye neMtsetfosivivinyo Wemalungelo. Lomcimbi ubalulekile futsi ulitfuba lekucabanga ngetinsayeya letisasele futsi sitfole tindlela tekutincoba futsi sichubekisele live letfu embili.
2.1.5. Sisebente kusukela nga-1994 kwakha umphakatsi losekelwe ebunyeni nakanyekanye, futsi nanome tisekhona tinsayeya letinyenti, timo tiba ncono kakhulu lilanga ngalinye lelindlulako. Inchubekelembili lenkhulu lesesiyentile kusukela nga-1994 ibonakala kuLubalo Lwebantfu lwanga-2022 kanye neluBuyeketo Lweminyaka lenge-30. Kokubili kudvweba sitfombe semphakatsi loseluhambeni futsi lesibonisa intfutfuko kuto tonkhe tinkhomba. Lokutfolwe Lubalo Lwebantfu kanye Nekubuyeketwa Kweminyaka Lenge-30 kukhombisa ngalokuphelele kutsi intfutfuko yetfu ayikatentakaleli, kodvwa idvwetjwe etinhlelweni tahulumende kusukela nga-1994.
2.1.6. IKhabhinethi yenta lubito kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nemikhakha yemphakatsi kutsi itimbandzakanye ekugubheni Iminyaka lenge-30 yeNkhululeko kanye neNtsandvo Yelinyenti. Bantfu baseNingizimu Afrika bangatimbandzakanya ngekucoca tindzaba tabo ngekutsi bekunjani kuphila eNingizimu Afrika yelubandlululo futsi basisite kutsi sakhele etikwetintfo lesitizuzile kute kube manje.
3. Sincumo Semkhandlu Wemalungelo Ebantfu SaMhlabuhlangene (i-UN)
3.1.1. IKhabhinethi iyasemukela sincumo seMkhandlu Wemalungelo Ebantfu we-UN lesenta lubito lwekutsi laka-Israyeli kumele litiphendvulele ngemacala etimphi langenteka kanye nebugebengu lobubhekiswe eluntfwini lokwentiwe eGaza. Lesincumo siphindze “sicele tonkhe tifundza kutsi tiyekele kutsengisela, kundlulisa kanye nekuphambukisa tikhali, kwekudubula naletinye tintfo temphi kulaka-Israyeli”.
3.1.2. Kwemukelwa kwalesincumo kungumlandvo njengobe kukwekucala ngca kutsi Umkhandlu Wemalungelo Ebantfu utsatse tinyatselo ngenhlekelele yebantfu lengakate ibonwe leyenteka eGaza, lapho sekubulawe khona lokungenani bantfu base-Palestine laba-32 975, lokuhlanganisa bantfwana labangetulu kwe-14 500, kusukela lapho live laka-Israyeli lahlasela emalangeni la-180 lendlulile.
4. Lukhetfo Lwavelonkhe Lwanga-2024
4.1.1. Tonkhe tinhlelo setililungele lukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza lwanga-2024, kulandzela kusayinwa kweNchubo Yekutiphatsa Yekhomishini Yelukhetfo ngemacembu etepolitiki kanye nalabangenele lukhetfo ngekutimela.
4.1.2. Lukhetfo Lwavelonkhe lutawubanjwa mhla tinge-29 iNkwekhweti 2024 kantsi linani lawo onkhe emacembu etepolitiki lange-325 atawuba yincenye elukhetfweni lwalomnyaka. Indlelanchubo Yekutiphatsa Elukhetfweni ibophelela bonkhe labangenele lukhetfo kutsi batfobele isethi yemitsetfo lehlose kucinisekisa lukhetfo lolukhululekile nalolungakhetsi.
4.2. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi sive sakitsi sitawuphindze sakhe etikwemlandvo wetfu wekubamba lukhetfo lwavelonkhe nelwetindzawo tasekhaya, lolutsembekile nalolukhululekile kusukela nga-1994. Njengobe live ligubha Iminyaka lenge-30 yeNkhululeko, takhamuti tikhutsatwa kutsi tisebentise lilungelo lato lentsandvo yelinyenti futsi tivote.
5. INgcungcutsela Yahulumende Yekuhlakanipha Kwemshini Kwavelonkhe Bekwentiwa (i-AI)
5.1.1. Inftutfuko lesheshisako ku-AI ingiyo futsi i-AI ibumba umhlaba ngekusheshisa, lokwenta kube nesidzingo sekutsi emave alungiselele umtselela wayo etakhamitini nasetinhlelweni tekutiphatsa.
5.1.2. Ingcungcutsela Yahulumende Yavelonkhe ye-AI yabitwa eJozi mhla tisiHlanu kuMabasa 2024 kute hulumende kanye nemkhakha bacale inchubomgomo neluhlaka lwekulawula kute kucondziswe futsi kukhutsatwe intfutfuko ye-AI kute kuzuze bantfu. Tinchubomgomo te-AI tibalulekile ekwakheni luhlelonchubo lolucinile lwedijithali lapho bohulumende, emabhizinisi nebantfu ngabanye bangatfola khona tinzuzo.
5.1.3. Lengcungcutsela isinyatselo sekucala sekuhlahla indlela lecacile leya embili ekusebentiseni emandla e-AI kubukana netinsayeya letitsite tetemnotfo netenhlalo taseNingizimu Afrika.
6. Bugebengu kanye nenkhohlakalo
6.1. IKhabhinethi ikwamukele kusayinwa kweMtsetfo wekuChibela tiNdzaba teMajaji, wa-2023 (uMtsetfo we-15 wa-2023). LoMtsetfo wenta kusebente tincomo teKhomishini Yekubamba Umbuso Ngabhongwane futsi udala lelinye licala lelitawufakwa eMtsetfweni Wekuvimbela kanye Nekulwa Netento Tenkhohlakalo, wa-2004 (uMtsetfo we-12 wa-2004) ngekutfwesa bantfu licala lebugebengu ngekwehluleka kuvimbela inkhohlakalo.
6.1.1. LoMtsetfo futsi uhlose kuchibela iMitsetfo leminyentana lelawulwa Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo lokuhlanganisa emandla, imisebenti kanye nemisebenti yaLophetse Loyinhloko. Letingucuko titawuvumela uMphatsi Loyinhloko kutsi adlale indzima lenkhudlwana yekugadza boNgcogcoshe Benkhantolo Lephakeme futsi kutawuholela ekuletfweni kwetinsitakalo lokutfutfukisiwe emphakatsini nakubasebenti betemtsetfo.
B. Tatiso kuKhabhinethi
1. Simo Sesikhwama Setingoti Temgwaco (i-RAF)
1.1. IKhabhinethi itfole umbiko lomfishane mayelana nekucaliswa kwekusebenta kwendlelalisu yekugucula i-RAF, lekuhloswe ngayo kwenta luhlelo lwetimali lube lula kube kwentiwa ncono kuphatfwa kwetinzuzo kanye nekukhokhelwa kwalabatfole tingoti.
1.2. Kungenelela lokubalulekile kube kwetfulwa kwesikhungo sekuchumana se-RAF, lesiniketa ngenkhundla yalabafaka ticelo te-RAF kute batfole lwatiso ngeticelo tabo ngaphandle kwekutsembela kubameli babo bemtsetfo kuphela. Inkhundla iphindze ivumele labafake ticelo litfuba lekucinisekisa tinkhokhelo letentiwa yi-RAF kubameli babo betemtsetfo.
1.3. Indlelalisu yekugucula simo seyidale kutsi kube nentfutfuko lenkhulu ekukhokhelweni kweticelo kungakapheli emalanga la-120, kwehle tindleko temtsetfo ngemaphesenti lange-75 futsi sehlise tindleko tekwelaswha tisuka kutigidzigidzi le-R3.6 ngemnyaka wetimali wa-2019/20 taya kutigidzigidzi le-R2.1 ngemnyaka wetimali wa-2023/24. Kungenelela kuphindze kwaholela ekuncipheni kwetindleko temtsetfo letingetulu kwetigidzigidzi letinge-R23 eminyakeni lemitsatfu yekucaliswa kwalendlelalisu. Ngetulu kwaloko, kungenelela kwaletindlelalisu kubangele ekwehlisweni kweticelo letikhokhelwa labafake tibito/ ticelo tesikhatsi lesifishane sibe tigidzigidzi le-R9.3 esikhatsini lesiphela mhla tinge-31 iNdlovulenkhulu 2023.
1.4. IKhabhinethi iphindze yatiswa ngetichibiyelo temtsetfo kuloMtsetfo we-RAF wamanje, letisesigabeni lesisetulu. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela we-RAF utawucutjungulwa baphatsi bahulumende wesikhombisa. Umtsetfosivivinyo uhlose kuhlunga tinzuzo kanye netinkhokhelo letitsite nekwenta kube ngalokulinganako.
C. Tincumo Tekhabhinethi
1. UMtsetfosihlongoto Lophatselene Nebuve, Kutfutsela Kulelinye Live Kanye Nekuvikelwa Kwebabaleki
1.1. IKhabhinethi igunyate uMtsetfosihlongoto Lophatselene Nebuve, Kutfutsela Kulelinye Live Kanye Nekuvikelwa Kwebabaleki kute usetjentiswe, kulandzela inchubo yekubonisana lebanti leyentiwe Litiko Letasekhaya kuto tonkhe tifundza letiyimfica.
1.2. Inchubomgomo ihlose kuniketa ngeluhlaka lwekucondzisa buve, kutfutsela kulelinye live kanye nekuvikelwa kwebabaleki, kucatjangelwa tinshisekelo tekuphepha kwelive kanye nekuhambisana netivumelwane temave ngemave kanye nemigomo yekuhamba iNingizimu Afrika leyincenye yako. Itawuphindze ikhutsate tinshisekelo tetemnotfo taseNingizimu Afrika, lugucuko kanye nemitamo yekudala ematfuba emisebenti.
2. Kubuyeketwa Kweminyaka Lenge-30 Yentsandvo Yelinyenti YaseNingizimu Afrika (1994-2024).
2.1. IKhabhinethi igunyate kushicilelwa kwembiko “Kubuyeketwa Kweminyaka Lenge-30 Yentsandvo Yelinyenti YaseNingizimu Afrika (1994-2024)”.
2.2. Umbiko wekubuyeketa uveta indzaba yekugucukela kweNingizimu Afrika kuntsandvo yelinyenti kusukela elukhetfweni lolungumlandvo lwamhla tinge-27 kuMabasa 1994. Indzaba yaseNingizimu Afrika yekundlulela kuntsandvo yelinyenti iyachubeka nekugcugcutela litsemba kubantfu labaningi emhlabeni jikelele, futsi umbiko wekubuketa ugcamisa tifundvo letibalulekile ekugucukeleni kuntsandvo yelinyenti yetfu. Kuleminyaka lenge-30 leyengcile, live litfole intsandvo yelinyenti letintile, lenetikhungo leticinile kanye nemtselela lomkhulu emhlabeni jikelele.
2.3. Umbiko Wekubuyeketa Weminyaka Lenge-30 uhlelwe etindzaweni letiyindzikimba leti-13 letisekelwe tinkhomba letine letibalulekile (1) teluHlelo Lekwakha Kabusha Nekutfutfukisa lwa-1994 kanye netinjongo talo letisihlanu; (2) kwamukelwa kweMtsetfosisekelo wa-1996; (3) Luhlelo lweNtfutfuko lwaVelonkhe la-2012; kanye (4) Neluhlaka Lwendlelalisu Lwesikhatsi Lesisemkhatsini wa-2019-2024 kute lubonise tintfo letibalulekile letisikhombisa tembuso wesitfupha. Umbiko wekubuyeketa utawushicilelwa Litiko Letekuhlela, Kugadza kanye Nekuhlola futsi emalunga emphakatsi atawutfola litfuba lekucocisana ngalombiko.
D. Imicimbi Letako
1. Inkhomfa yeSitfupha ye-Commonwealth Red Cross kanye ne-Red Crescent lemayelana neMtsetfo Webuntfu Wemave Ngemave
1.1.1 INingizimu Afrika kanye neLikomidi Lemave Ngemave Le-Red Cross litawubamba ngekuhlanganyela Inkhomfa yeSitfupha ye-Red Cross ne-Red Crescent Commonwealth Yemtsetfo Wemave ngemave Webuntfu eNingizimu Afrika kusukela mhla ti-15 kuya kumhla ti-19 kuMabasa 2024 e-Irene Country Lodge ePitoli. Lengcungcutsela itawuhlanganisa bameleli bemave langemalunga e-Commonwealth, emalunga e-Red Cross kanye ne-Red Crescent, kanye nalabanye labatsintsekako lababalulekile batawukhulumisana ngeMtsetfo Webantfu Wemave Ngemave.
1.2 Lenkhomfa ihlose kulungisa kabusha nekucinisa emathuluzi lakhona emalungelo ebantfu kanye nekujulisa lwati lwetfu ngekubaluleka kweMtsetfo Webuntfu Wemave ngemave esikhatsini setingcabano letinekuhloma letikhulako kanye nekuntjintja kwesimo selitulu, kungabi nekudla lokwenele kanye nekulahlekelana lokukhulako.
E. Imilayeto
1. Kuhalalisela
Ikhabhinethi indlulise kuhalalisela kanye netilokotfo letinhle ku:
• ENdvuneni Yetemphilo Dkt. Joe Phaahla ngekukhetfwa kwakhe ku-Bhodi Yesikhwama Semhlaba Wonkhe kusukela mhla lu-1 iNkwekhweti -2024. Dkt. Phaahla utawusebenta njengemmeleli wencenye yaseMphumalanga neyaseNingizimu yelivekati i-Afrika.
• Bantfu baseNingizimu Afrika labangeMasulumane Kanye nakulabo labasemhlabeni wonkhe jikelele, ngalokukhetsekile labase-Palestine, emcimbini we-Eid al-Fitr. I-Ramadan nayo isikhatsi sekuzindla kwangekhatsi, kuphana nekutinikela ngekwemoya lapho emaSulumane alwela kukhula ngekwemoya nekutitsiba. Umkhosi we-Eid al-Fitr uphawula siphetfo senyanga lengcwele ye-Ramadan, lapho emaSulumane azile emalanga onkhe, nangaphasi kwetimo letimbi kakhulu ePalestine.
• Ikhomishini Yetekuncintisana yaseNingizimu Afrika ngekuzuza imiklomelo lemibili ku-Antitrust Writing Awards ya-2024 lebeyise-Washington DC kanye nekuhlonishwa ngeluphenyo lwayo loluhamba embili lweTinkhundla teKuphenya ngeTinkhundla Tekulamula nge-Inthanethi. Uzuze umklomelo wembiko wayo wekugcina kanye nesincumo kantsi lomunye umklomelo bewuwembhalo ngetemfundvo lomayelana nekugucugucuka kwekuncintisana etimakethe tedijithali taseNingizimu Afrika kutekuhamba netekuvakasha.
2. Emavi endvudvuto
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini:
• U-Mnu. Tony Heard (86), lobekayingcwele yemalungelo ebantfu, kungabandlululi ngekwelibala, intsatseli lehlonishwako, umhleli lohlonishwako nalobekangumeluleki lokhetsekile ehhovisi leMengameli.
• IKhabhinethi iphindze yahlanganyela neMengameli Ramaphosa ekundluliseni emavi endvudvuto kuhulumende nakubantfu baseBotswana kulandzela ingoti lehlasimulisa umtimba yebhasi lebeyitfutsa emakholwa labekaya kuPhasika eMoria. NgaLwesine mhla tingu-11 kuMabasa 2024, uMengameli Cyril Ramaphosa kanye nabozakwabo baseBotswana, uMengameli Mokgweetsi Masisi bavakashele indzawo yengoti yebhasi eLimpopo leyandlula nemiphefumulo yebantfu labange-45 kantsi lokukuphela kwakhe lowasindza ngumtfwana loneminyaka lesiphohlongo budzala.
• U-Mnu. Luke Fleurs (24), lobekangumdlali wasemuva we-Kaizer Chiefs losemncane, lowashona kabuhlungu ngalesikhatsi bamtsatsela imoto. IKhabhinethi ikwamukele kuboshwa kwebasolwa labasitfupha mayelana nekubulawa kwa-Luke Fleurs.
• IKhabhinethi ihlanganyele naMengameli Ramaphosa ekundluliseni emavi endvudvuto kuhulumende nakubantfu baseRiphabhlikhi yase-Mozambique kulandzela inhlekelele leyenteka elwandle lapho kushone khona bantfu labacishe babe ngu-100.
Imibuto ku: Mk. Nomonde Mnukwa – Libamba Lemkhulumeli waHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485