A. Ezingundabamlonyeni
1. Zomnotho
1.1. Ukubuthelelwa Kwemalingeniso
1.1.1. IKhabinethi ibuka iingidi ngeengidi zababhadeli bomthelo esele bawazalisile amaforomo wemalingeniso yomthelo ukusiza iZiko lokuButhelelea umThelo leSewula Afrika (i-SARS) ukubuthelela umthelo oyi-R2.155 yamathrillion emnyakeni weemali u-2023/24.
1.1.2. Imali le ingezeleleke ngamabhiliyoni ama-R52 kuneyangomnyaka odlulileko begodu itjengisa ukunzinza komnotho welizwe, naphezu kokuthi kunobujamo beentjhijilo elizweneli nemazweni ngamazwe.
1.1.3. Ukungezeleleka kwemalingeniso kusiza urhulumende ngokuthi akghone ukubhadela iindleko zamahlelo wokwethulwa kwezenzelwa zomphakathi kunye nezamahlelo wokuthuthukisa umnotho elizweni.
1.2. Ukusisa Kumthangalasisekelo
1.2.1. IKhabinethi yamukela ukuvulwa kwephrojekthi ebiza amabhiliyoni ama-R3,4 i-Newlyn Park Bayhead Rail Terminal eKhumulweni leenKepe eThekwini, yesilinganiso se-640 000 square metres seendawo zokubeka, ithungelelwano lesiporo kunye neendawo ezivulekileko zokubeka.
1.2.2. ITheminali etja le izokuhlanganisa ukukhamba okwaneleko kwemikhumbi ngemanzini, esiporweni kunye nokukhanjiswa komthwalo endleleni eKhumulweni leenKepe leThekwini, begodu kusize ekuphunguleni iintjhijilo ekuhlangatjezenwe nazo mhlapha nje kezokukhanjiswa kwepahla, kezomthangalasisekelo kunye nethungelelwaneni lamabubulo.
1.2.3. Amasiso la enze ukuthi kuvuleke imisebenzi eyi-4 013 ekorweni yezokwakha kunye nemisebenzi yasafuthi lapho kuzokuqatjhwa khona abantu abayi-1 000, ngesibalo ekuqalwe bona singenyuka njengombana indawo le ikwazi ukuphatha umthwalo omnenngi.
1.2.4. Ekuvuselelweni kwethungelelwano lesiporo, iKhabinethi ibuye yamukela ukusebenza ngepumelelo kwe-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika (i-PRASA) ukuvuselela imisebenzi yeentimela e-Gauteng, KwaZulu-Natala neTjingalanga Kapa.
1.2.5. I-PRASA ibuye yaphumelela ukubuyisa imizila yayo ema-31 kema-40 bona ibuye isebenze kamanye amahlangothi begodu isebenzela ukufinyelela ubujamo bokuthi isebenze ngokupheleleko. Ipumelelo le itjengisa ukuzibophelela kwakarhulumende ukuvuselela imisebenzi yeentimela ezilayitjha abantu kunye nokunikela abantu beSewula Afrika ithuba lokuzikhethela iinthuthi abafuna ukuzisebenzisa.
1.2.6. Ekuthuthukiseni okukhambisana nalokhu, iKhabinethi yamukele isimemezelo seKhamphani eyi-Ejensi yokuTjheja iiNdlela zeliZweloke zeSewula Afrika (i-Sanral) sokuthi iyokufaka imali engaphezu kwamabhiliyoni ama-R50 ekuthuthukiseni umthangalasisekelo wePumalanga Kapa. Ukusisa kumthangalasisekelo kuthuthukiselwa ekwakhiweni kweendawo ezitja, ukwenziwa ngcono kweendlela kunye nokuqinisa, begodu nokulungiswa ngokukhethekileko kwethungelelwano leendlela zesitjhaba esifundenesi.
1.3. Zamasiso
1.3.1. IKhabinethi yamukele ukuvulwa kweziko elitjha i-Tetra Pak KwaZulu-Natal evulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa, edose amasiso aziingidi ezima- R500.
1.3.2. Amasiso la ayingcenye yehlelo likaMengameli i-Presidential Investment Mobilisation Drive lapho urhulumende azibekela khona inembo efikelelekako ngomnyaka wee-2018 ukudosa amasiso ayi-R1,2 yamathrillion esikhathini esiminyaka emihlanu.
1.3.3. Ngomnyaka ophelileko ekhonferensini yehlandla lesihlanu yezamasiso eSewula Afrika, okwatshwaya ukuphela kweengaba zokuthoma zehlelo lethu lamasiso, zingaphezulu kwe-R1,5 yamathrillion iimbopho zamasiso ezaphakanyiswako.
1.3.4. Amasiso la atjho ukuvuleka kwamaFemu amatjha, imisebenzi emiphakathini kunye nokukhuliswa okukhulu komnotho elizweni lekhethu. IKhabinethi inethemba lokuthi ijima lethu lokudosa amasiso lizokuvusa ukuhluma komnotho libuye liwuphakamise umnotho welizwe lekhethu.
1.4. IHlelo Lokusungula Imisebenzi (i-LAP) lesiKhwama Setjhorensi Yabaphelelwe Msebenzi (i-UIF)
14.1. IKhabinethi yamukele ukwethulwa kwe-UIF-LAP, ekulihlelo lezokuThwasisa nezamaBhizinisi ekuhloswe ngalo bona kuzuze ilutjha nabantu abaphelelwe msebenzi elizweni leSewula Afrika. Ihlelweli liqinisekisa bona ilutjha nabantu abafuna umsebenzi bahlonyiswa ngamakghonofundwa afaneleko bona bazokwazi ukuqatjheka begodu bakwazi nokuzivulela amabhizinisi wabo.
1.4.1. I-UIF-LAP, ezokwethulwa elizweni loke, ilindeleke bona ivule amathuba wemisebenzi engaphezu kwee-704 000, ivulele abantu abaphelelwe msebenzi. Izokwenza lokho ngokunikela ngetwasiso kunye nesekelo lamabhizinisi amancani kumaphrojekthi ama-333 elizweni loke. Ibalelwa ku-R23.8 yamabhiliyoni imali esele ibekelwe ngeqadi ngomnqopho wokuhloma ihlelweli kanti amathuba wemisebenzi azokuraga hlangana neenyanga ezili-12 nezima-36.
2. Iminyaka ema-30 yeKululeko neNtando yeNengi
2.1. IKhabinethi yamukele nokuhlonywa kwesikhumbuzo sokugidinga iminyaka ema-30 yeKululeko neNtando yeNengi, esibanjwe ngaphasi kwesiqubulo esithi: “30 years of Democracy, Partnership and Growth”.
2.2. Ukuhlonywa kwesikhumbuzwesi kuze nokuvulwa kwetshwayo langokomthetho lemiNyaka ema-30 yeKululeko, ekulitshwayo elizosihlanganisa sisitjhaba nasigidinga ipumelelo eqakathekileko le emlandweni welizwe lekhethu.
2.3. IKhabinethi ikhombele woke umuntu bona alisebenzise itshwayo elisemthethweneli elitholakala ngezakheko ezihlukahlukeneko bona lisebenziseke lula kubunzinzolwazi beZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS) ku-https://www.gcis.gov.za/30-years-of-freedom-toolkit
2.4. Ukuhlonywa kwalo kutshwaya ukuthoma ngokomthetho kweminyanya yomnyaka woke yokugidinga ituthuko eqakathekileko esiyenzileko ukusukela kwangomnyaka we-1994 ekusunguleni umphakathi wentando yenengi ngokukhambisana nomThethosisekelo weSewula Afrika wangomnyaka we-1996 kunye nomTlolo wamaLungelo woBuntu. Umsebenzi oqakathekileko lo ubuye ube lithuba lokuveza iintjhijilo ezisesekhona kunye nokufumana iindlela zokudlula kizo nokuthuthukisela ilizwe lekhethu phambili.
2.5. Sisebenzile ukusukela ngomnyaka we-1994 ukwakha umphakathi ngebumbano nokuhlangana, kanti nanyana ezinye iintjhijilo ezinengi zisesekhona, ubujamo sebutjhuguluke qobe lilanga elidlulako. Ipumelelo ekulu esiyenzileko ukusukela ngomnyaka we-1994 ivezwa ziimBalobalo zomNyaka wee-2022 kunye nesiBuyekezo Seminyaka ema-30. Zombili ziveza isithombe somphakathi othuthukako begodu ziveza iinkomba zokufika kobungcono elizweni lekhethu. Okufunyenwe ziimBalobalo zomNyaka wee-2022 nesiBuyekezo Seminyaka ema-30 kuveza bona ituthuko yelizwe lekhethu ayisiyo yokulinga, kodwana ngeyokutlanywa mahlelo karhulumende ukusukela ngomnyaka we-1994.
2.6. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika namakoro womphakathi bona bazibandakanye ekugidingeni iminyaka ema-30 yeKululeko neNtando yeNengi. ISewula Afrika ingazibandakanya ngokucoca iindaba zokuthi kwakunjani ukuphila ngaphasi kombuso webandlululo eSewula Afrika kunye nokusiza ukwakhela phezu kwepumelelo esiyenzileko ukufikela lapha.
3. Isiqunto somKhandlu wamaLungelo woBuntu weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNHRC)
3.1. IKhabinethi iyasamukela isiqunto somKhandlu wamaLungelo woBuntu esiphakamisa bona ilizwe lakwa-Israel liziphendulele ngezenzo zepi ekhamba nobulelesi obenziwe ebantwini be-Gaza. Isiqunto sibuye “sikhombele woke amazwe bona alise ukuthengisa, ukuthumela nokuphambukisela iinkhali, nezinye iinsiza zepi kwa-Israel”.
3.2. Ukwamukelwa kwesiquntwesi kuyitshwayamlando njengombana kuyathoma bona umKhandlu wamaLungelo woBuntu uthathe igadango elingakhange khelibonwe lebangamatlhuwo eyenziwa phezu kwabantu be-Gaza, lapho esekubulewe khona ama-Palestina azii-32 975, ekubalwa nabentwana abangaphezu kwee-14 500, ukusukela mhlazana i-Israel izakusahlela emalangeni angaphezu kali-180 adlulileko.
4. Amakhetho Welizweloke Womnyaka wee-2024
4.1. Koke sekujame ngefanelo bona kubanjwe amakhetho weliZweloke neweemFunda wangomnyaka wee-2024, okulandela ukutlikitlwa komtlolo wokuziphatha weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC), otlikitlwe ziinhlangano zePolotiki kunye nabongikhethani abazijameleko.
4.2. Amakhetho welizweloke ayokubanjwa nakama-29 kuMrhayili 2024 kanti sezizoke iinhlangano eziyowangelela amakhetho womnyaka lo zima-325. Umtlolo wokuziphatha wezamakhetho i- Electoral Code of Conduct ibophelela boke labo abayokungenela amakhetho ukulandela imithetho eqinisekisa bona amakhetho kuba ngatjhaphulukileko nangathathi ihlangothi.
4.3. IKhabinethi inethemba lokuthi isitjhaba sekhethu sizokubuye sakhele phezu komlando welizwe lekhethu wokubamba amakhetho, anesithunzi, athembekileko, nangathathi ihlangothi welizwe loke neweemfunda ukusukela ngomnyaka we-1994. Njengombana ilizwe ligidinga iminyaka ema-30 yeKululeko, izakhamuzi ziyakhuthazwa bona ziyokusebenzisa ilungelo lazo lomthethosisekelo, zivowude.
5. Imbizo kaRhulumende ye-National Artificial Intelligence (AI)
5.1. Amatjhuguluko wamsinya we-AI akhona kanti i-AI ithoma ukutjhugulula isakheko sephasi, eyenza bona kube nefuneko yokobana ilizwe lethu lizilungiselele umthelela wakhona phezu kwezakhamuzi nerherho lezokuphatha.
5.2. Imbizo kaRhulumende ye-AI yabanjelwa e-Johannesburg nakama-5 kuSihlabantangana 2024 bona urhulumende nekoro le basungule isakheko somthethokambiso nokulawula esizakuba mhlahlandlela wokuqinisekisa bona abantu bayazuza nge-AI. Imithethokambiso ye-AI iqakathekile ekwakheni ihlelo eliqinileko ledijithali lapho uRhulumende, amaBhizinisi kunye nabantu bangazuza khona.
5.3. Imbizo le iligadango lokuthoma ekuphendleni indlela eya phambili yokuletha inzuzo yamandla we-AI bona itjheje ezinye zeentjhijilo zomnotho nezomphakathi weSewula Afrika.
6. UBulelesi nobuKhohlakali
6.1. Ikhabinethi yamukele ukutlikitlwa bekuphasiswe umthetho i-Judicial Matters Amendment Act, ka-2023 (Act 15 of 2023). Umthetho lo unikela ngokusebenza kweemphakamiso zeKomitjhini yezokuThunjwa komBuso begodu ivulela ukungezelelweko kwerhelo lamacala emthethweni i- Prevention and Combating of Corrupt Activities Act, ka- 2004 (UmThetho Nomboro 12 womNyaka wee-2004) ngokuthi labo amabizo wabo avezwako babekwe amacala wokubhalelwa kukhandela ubukhohlakali.
6.2. Umthetho lo ubuye uhlose ukukhibelela eminye imithetho engaphasi komNyango wezoBulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo ekubalwa amandla, imisebenzi nokuqalwe ku-Chief Master. Amatjhuguluko la azokuvumela u-Chief Master bona alime indima ekulu yokubeka ilihlo ekhotho i-Masters of the High Court kanti begodu uzokudosa phambili ukwenziwa ngcono kokunikelwa kwezenzelwa emphakathini kunye nesizo lamagcwetha.
B. Imibiko Yamvanje kuKhabinethi
1. Ubujamo besiKhwama esiQalelela ngeMbadela kabeHlelwe ziiNgozi zeNdleleni (i-RAF)
1.1. IKhabinethi yamukele umbiko ohlathulula ngehlelo lokwenza amatjhuguluko ku-RAF, ekuhloswe ngawo ukwenza lula irherho lezeemali ukube ngahlanye kwenziwa ngcono nokuphathwa kweembonelelo neemali ezibhadelwa abongazimbi.
1.2. Igadango elikhulu kube kuhlonywa kweziko lezokuthintana le-RAF, elinikela abantu abafaka iimbawo ku-RAF indawo yokufinyelela ilwazi elimalungana neembawo zabo ngaphandle kokuthembela kwaphela emagcwethenabo.
1.3. Ihlelo lokwenza amatjhugulukweli seligcine ngokwenza ipumelelo ekulu ekubhadelweni kweembawo zabongazimbi ngamalanga ali-120, kwaphunguleka iindleko zomthetho ngama-75% kanti begodu kuphunguleke neendleko zokwelatjhwa ukusuka ku-R3.6 wamabhiliyoni emnyakeni weemali womnyaka wee-2019/20 ukuya ku-R2.1 wamabhiliyoni emnyakeni weemali wee-2023/24. Amatjhuguluko la enze nokuthi kubulungeke iindleko zomthetho ngemali engaphezu kwama-R23 wamabhiliyoni ngeminyaka emithathu wokusetjenziswa kwawo. Phezu kwakho koke amatjhuguluko la agcine ngokuthi kuphunguke nemali ebhadelwa abongazimbi/ yokuthwala umlandu engozini yendlela nge-R9.3 yamabhiliyoni ngesikhathi esiphele ngomhla wama-31 kuNtaka 2023.
1.4. IKhabinethi ibuye yanikelwa umbiko omutjha ngokukhitjelelwa komthetho osebenza kukunje i-RAF Act, esele kusemaphethweni. UmThethomlingwa wokuKhibelela umThetho we-RAF uzokutjhejwa ngurhulumende olandelako wehlandla lekhomba. Umthethomlingwa lo kuhloswe ngawo ukuhlela kuhle iimbonelelo kunye neembhadelo zeemali ezinye nokwenza bona kube nokulingana.
C. IinQunto zeKhabinethi
1. UmBikomthethokambisa Wokuvikela Abafuna Ukuba Zizakhamuzi, Ukufuduka kunye nabaPhalali
1.1. IKhabinethi iphasise umBikomthethokambiso wokuVikela Abafuna Ukuba Zizakhamuzi, Abafuna Ukufuduka kunye nabaPhalali, bona usetjenziswe, okulandela amahlelo amade wokubonisana angenelwe mNyango wezangeKhaya eemfundeni zolitjhumi nanye.
1.2. UMthethokambiso lo kubingwe ngawo ukunikela isakheko esizakuba mhlahlandlela ekuvikelweni kwalabo abafuna ubakhamuzi, ukufuduka kunye nabaphalali. Ngokutjheja iinrhuluphelo zokuvikeleka kwelizwe lethu kunye nokulandela iimvumelwano zamazwe ngamazwe nemithetho yezokufuduka iSewula Afrika eyingcenye yayo. Uzokubuye uthuthukise iinrhuluphelo zomnotho zeSewula Afrika, ukuhlela ngobutjha kunye nemizamo yokuvula imisebenzi.
2. Sesitjhidele Ekubuyekezweni Kweminyaka ema-30 Yombuso Wentando Yenengi weSewula Afrika (1994-2024).
2.1. IKhabinethi iphasise ukukhutjhwa kombiko wesihloko esithi- “Towards a 30-Year Review of South Africa’s Democracy (1994-2024)”.
2.2. Umbiko obuyekezwako lo ubeka ilihlo endabeni yokweyamela kweSewula Afrika embusweni wentando yenengi ukusukela emakhethweni ayitshwayamlando wangomhla wama-27 kuNtaka 1994. Indaba yokweyamela kweSewula Afrika embusweni wentando yenengi iragela phambili nokuvuselela ithemba ebantwini abanengi ephasini loke,ngahlanye umbiko obuyekezwako uveza iimfundo eziqakathekileko ekutjhugulukeleni embuweni wentando yenengi. Eminyakeni ematjhumi amathathu edlulileko, ilizwe lekhethu lifumene ukubusa ngokwentando yenengi okunzinzileko, ngamaziko aqinileko kunye nomthelela obonakalako wephasi loke.
2.3. Umbiko obuyekezwako lo i-30-Year Review Report wakheke ngeenhloko ezili-13 ezihlekele ngeenkomba eziqakathekileko (1) Ihlelo lika-1994 i-Reconstruction and Development Programme neminqopho yalo emihlanu; (2) Ukwamukelwa komThethosisekelo kwangomnyaka we-1996 (1996 adoption of the Constitution); (3) umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) womNyaka wee-2012; kunye (4) neHlelo lamaQhinga weeMali wesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) langomnyaka wee-2019-2024 ukuveza amaqalontanzi alikhomba wombuso wehlandla lesithandathu. Umbiko obuyekezwako lo uzokukhutjhwa mNyango wezokuHlela, ukuHlola nokuHlunga kanti amalunga womphakathi azokufumana ithuba lokuveza amazizo wawo ngawo umbiko lo.
D. Iminyanya Ezako
1. UmButhano wesiThandathu we-Commonwealth Red Cross ne-Red Crescent emayelana nomThetho wamaZwe ngamaZwe Wokusiza Abantu
1.1 ISewula Afrika neKomidi yezamazwe ngamazwe yeenHlangano zeSisa i-Red Cross ne-Red Crescent zizokusingatha ngokuhlanganyela umButhano wehlandla lesithandathu i-Commonwealth Red Cross and Red Crescent emayelana nomThetho wamaZwe ngamaZwe Wokusiza Abantu eSewula Afrika ukuthoma nakali-15 ukufikela nakali-19 kuSihlabantangana 2024 e-Irene Country Lodge ePitori. UmButhano lo uyokuhlanganisa abajameli bamazwe we-Commonwealth, amalunga weenhlangano zesisa i-Red Cross ne-Red Crescent, kunye nabanye ababelani ukuzokukhulumisana ngomthetho weSisa noBuntu wamazwe ngamazwe.
1.2 UmButhano lo kunqotjhwe ngawo ukutjhugulula indlela yokusebenza nokuqinisa iinsiza ezikhona kukunje zamalungelo wobuntu ubuye unabise ilwazi lethu ngokuqakatheka komThetho wezamaLungelo woBuntu esikhathini lapho sanda khona isibalo sezipi zombango kunye nokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu, ukufumaneka kokudla okwaneleko nokwanda kwesibalo sokutlhogeka kwendawo yokuhlalisa abantu.
E. Imilayezo
1. Amezwi Wokuthokozisa
Ikhabinethi ithumele imilayezo yokuthokozisa neyeemfiselabuhle ku:
• Ngqonqgotjhe wezePilo uDorh. Joe Phaahla ngokukhethelwa kwakhe ku-Global Fund Board ukuthoma nalili-1 kuMrhayili 2024. UDorh. Phaahla uyokusebenza njengomjameli wamazwe asesiphandeni sePumalanga newe-Afrika engeSewula.
• Isitjhaba sama-Muslim weSewula Afrika nabo boke abasephasini zombelele, khulu khulu e-Palestina, ngesikhathi somgidi wabo we-Eid al-Fitr. I-Ramadan ibuye ibe sikhathi sokuzihlolisisa, ukunikela nokuzibophelela ngokoMoya lapho ama-Muslim asebenzela ukukhula ngokoMoya nokukghona ukuziphatha nokuzithiba. Ifestival ye-Eid al-Fitr itshwaya ukufika kwenyanga ecwengekileko ye-Ramadan, ekukulapho ama-Muslim azila khona ukudla qobe lilanga, ije lokhu kwenzeka ngaphasi kobujamo obumbi be-Palestina.
• IKomitjhini yezokuPhalisana eSewula Afrika ngokuthumba abonongorwana ababili ku-2024 Antitrust Writing Awards ebeyibanjelwe e-Washington DC kunye nangokutjhejwa kwayo ngomsebenzi ewenza ngokulamula ngethungelelwano lommoya i-Online Intermediation Platforms Market Inquiry. Ikomitjhini le ithumbe unongorwana ngombiko wayo wokugcina kunye nesiqunto sayo kwathi omunye unongorwana waba ngewokufundisa malungana nokwahlukahlukana kwamaphaliswano emakethe yeDijithali yeSewula Afrika, ehlangothini lezokuvakatjha nezevakatjhobukelo.
2. Amezwi Wokutjhiriya
IKhabinethi idlulise amagama wokutjhiriya abangani nomndeni ka-:
• Nom. Tony Heard (obekaneminyaka ema-86), obekayikutani ekulweleni amalungelo wobuntu, ukungabandlululani, obekambikiindaba owaziwako, umhleli okhutheleko kunye nomluleki wangaphambilini e-Ofisini kaMengameli.
• IKhabinethi ibuye ihlanganyele noMengameli u-Ramaphosa ekudluliseni amezwi wokutjhiriya uRhulumende kunye nabantu be-Botswana ngemva kwengozi yebhesi eyibangamatlhuwo eyayilayitjhe abantu abebaya ekonzweni yePasika e-Moria. NgelesiNe, nakali-11 kuSihlabantangana 2024, uMengameli u-Cyril Ramaphosa nomlinganakhe ngesikhundla we-Botswana u-Mokgweetsi Masisi bakhambe bayokuhlola endaweni yesehlakalo sengozi yebhesi e-Limpopo, ekuyingozi ethethe abantu abama-45, lapho kusinde khona umntwana weminyaka ebu-8 ubudala kwaphela.
• Nom. Luke Fleurs (obekaneminyaka ema-24), obekasesemutjha, amdlali wemva osathuthukako esiqhemeni sebholo erarhwako i-Kaizer Chiefs okhe wadlala nangaphetjheya kwamalwandle, obulewe ngesihlungu mhlazana athathelwa ikoloyi. IKhabinethi iyakwamukela nokubotjhwa kwabasolwa abasithandathu malungana nokubulawa kwaka-Luke Fleurs.
• IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Ramaphosa ekudluliseni amezwi wokutjhiriya uRhulumende kunye nabantu be-Republic of Mozambique okulandela ihlekelele eyenzeke elwandle lapho kubhubhe khona pheze abantu abali-100.
Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Inomboro yomtato: 083 653 7485