ISitatimende sikaMengameli u-Jacob Zuma kusiBethamthetho seliZweloke ngeNturhu yokuSahlelwa kwamaPhandle

Somlomo oHloniphekileko,
Sekela likaSomlomo eliHloniphekileko,
Sekela likaMengameli eliHloniphekileko,
Malunga aHloniphekileko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Evekeni edlulileko le sibone izenzo ezithusako nezihlahlathisa umzimba zenturhu eziqaliswe ebantwini abamaphandle eengcenyeni zaKwaZulu-Natala, esele zirhatjheke zafika neengcenyeni ze-Gauteng. Izehlakalo ezifana nalezi zenzeka e-Soweto ngoTjhirhweni.

Akunazinga lokukwata nokuhlanganelwa yihloko elingamukeleka njengonobangela wokusahlelwa kwamaphandle nokweba ipahla yabo. 

Sikhalima inturhu le ngobukhali obudephileko. Ukusahlelokhu kuphikisana nemigomo yokuziphatha ethotjhozelwa yiSewula Afrika, khulukhulu ukuhlonipha amaphilo wabantu, amalungelo wobuntu, isithunzi sabantu noBuntu.

Ilizwe lekhethu  lilwisana nakho koke ukungabekezelelani okunjengokuninana ngokobutjhaba, ukusahlelwa kwamaphandle, ukuninwa kweenthandani ezibulili bunye nokuninana ngokobulili.

Sidlulisa ukutjhiriya kwethu emindenini yabo boke abahlongakeleko begodu sifisele abalimeleko ukuphola kwamsinyana.

Sibawa kwehliswe imiMoya, kupheliswe inturhu begodu kube khona nokuzikhalima. Akukafaneli kuvunyelwe iinlelesi zibambe ithuba ngeenkinga zezakhamuzi ngokutjala ihlangahlangano bezimotjhe esinakho.

Nanyana ngiziphi iintjhijilo amaSewula Afrika anazo kufanele zirarululwe ngokuthula nangokubonisana.

Amapholisa ayalelwe bona asebenze imini nobusuku ngomnqopho wokuvikela amaphandle nezakhamuzi bekabophe amasela  nabaphehli benturhu.

Sikhuthaza imiphakathi bona isize amapholisa ngokuwabikela ngezahlakalo
ezenzeka e-Gauteng naKwaZulu-Natala kwenzelelwe bona abaphehlinturhu laba babotjhwe.

Sithokoza abarholi bezekolo, iinhlangano ezizijameleko abanikela ngesizo lobuntu kilabo ababaleke eendaweni zabo.

Nanyana sikukhalima ngamandla ukusahlela lokhu, siyabona begodu sinezwelo ngezinye zezinto ezivezwa zizakhamuzi zeSewula Afrika ezithintekileko.

Sibuyelela umkhumbulo wethu wokobana amaSewula Afrika akaninani nezinye iintjhaba. Nagade kunjalo besingeze saba namaphandle amanengi ngendlela le ahlala hlangana nemiphakathi yethu elizweni mazombe, emadorobheni amakhulu namancani nezabelweni.
Kunemirao  etjhejwako eveziweko yezomnotho neyezehlalakuhle .

Iinghonghoyilwezi zifaka hlangana amaphandle anganamvumo yokuhlala ngelizweni lekhethu, ukukhula kwesibalo samavikili namkha amabubulo amancani athethwe maphandle nezwangobatjho yokobana amaphandle athuwelelisa ubulelesi.

Sifuna ukubuyelela ukuthi nanyana kunamaphandle akhe abotjhelwa izenzo zobulelesi, akusilo iqiniso ukuthi woke amaphandle ngelizweni ayathinteka ebulelesini.

Begodu lokho akutjho bona woke amaphandle angelizweni lekhethu angena ngokungasi semthethweni. 

Inengi lawo lingene ngelizweni ngokomthetho begodu bayasiza ekuthuthukiseni ilizwe ngezomnotho nezehlalakuhle. Inengi lawo liletha amakghonofundwa atlhayelako asisiza ukuthuthukisa ilizwe begodu bamukelekile ukuhlala ngelizweni lekhethu.

Abanye beza ngeSewula Afrika njengababaleki, babaleke izipi nerarano emazweni wekhabo, ngokufanako njengalokha kwenzeka kumaSewula Afrika amanengi asuka ngelizweneli  ahlala kamanye amazwe wenarhakazi nangaphetjheya.

Saphathwa kuhle, ngesithunzi nehlonipho banakwethu nabodadwethu benarhakazi yoke. Angeze sayilibala ipatho ehle leyo nebumbano.

Isekelo lamazwe we-Afrika engeSewula webumbano elilwisana nebandlululo neleHlangano yoBunye be-Afrika laqakatheka khulu ekuphumeleleni kwethu ukufumana ikululeko nentando yenengi esiyithabelako namhlanjesi.

Urhulumende uzakuraga nokudlala indima yakhe nokuhlangabezana neembopho njengelunga leHlangano yoBunye be-Afrika neHlangano yeBumbano leenTjhaba.

Ababaleki nabafuna ukukhoseliswa bazakusekelwa  ngokukhambisana nemigomo yeentjhaba   neemvumelwano zeKomitjhini ePhezulu yeHlangano yeBumbano leenTjhaba eTjheja abaBaleki.
Sibawa abantu bekhethu  basekele begodu bavikele ababaleki nabakhoseliswa.

Ngepelaveke egadungileko ngathumele aboNgqongqotjhe, wezamaPholisa, wezokuPhepha kweliZweloke, newezangeKhaya ukobana bayokubambisana noRhulumende wesiFunda saKwaZulu-Natala ngomnqopho wokuyokucima inturhu kulethwe ukuthula. Basebenze kuhle kodwana ubujamobu bufuna ipengu yasafuthi.

Ngiyalele isiQhema saboNgqongqotjhe sezoBulungiswa, ukuKhandelwa  kobuLelesi nokuQinisekisa ukuVikeleka bona bayokuqalana nomraro lo ngokuzeleko, bazakusizwa nguNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi, wezeRhwebo nezamaBubulo newezokuThuthukiswa kwamaBubulo amaNcani.
Isiqhema sezokuphepha neminyango yezomnotho besele ithomile ukutjhejana nendaba le ngemva kwesehlakalo se-Soweto ngoTjhirhweni.

Ngibayalele bona basebenze msinyana begodu bakhulumisane nemiphakathi ethintekako, iinhlangano ezizijamele amaphandle, amabhizinisi, iinhlangano ezizijameleko nabo boke abadlalindima bona batjheje iinghonghoyilo eziveziweko kiwo womabili amahlangothi.

Umnqopho kukhandela izehlakalo ezinye ngokwenza ngcono itjhebiswano nokukhuthaza ukuphilisana ngokuthula hlangana nezakhamuzi nabanakwethu nabodadwethu benarhakazi ye-Afrika namaphandle wangaphetjheya.

Sizokubawa netjhebiswano kuma-ofisi wobuzenda bamazwe wangaphandle anzinze ngeSewula Afrika. UNgqongqotjhe wezangeKhaya uhlangene neenHloko zabaZenda be-Afrika ngeveke ephelieko.

UNgqongqotjhe  womNyango wezeTjhebiswano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba   uzakuraga nemikhulumiswano le neenHloko zabaZenda be-Afrika kusasa, mhlana ali-17 kuSihlabantakana.

Sibawa amaLunga wePalamende bona abambisane nathi emawadini wabo wemiphakathini, ngomnqopho wokwenza ngcono itjhebiswano nokuhlalisana ngokuthula hlangana nabantu bekhethu namaphandle.

Kuthethwe amagadango wokuqinisa ilawulo lokungena  ngelizweni lekhethu.

Emkhakheni lo urhulumende uneragelo phambili ekuhlonyweni kwe-eJensi eLawula imiKhawulo ezakulawula imikhawulo kiwo woke amadoyelo nobungeno benarha. 

Kukhutjhulwa ikghono lomNyango wezangeKhaya ngomnqopho wokuwusiza bona ukghone ukulawula iindaba zokungena ngelizweni, khulukhulu emadoyelweni nebungenweni benarha.

IButho lamaJoni leSewula Afrika (i-SANDF) lizakuthumela amajoni ama-350 emNyangweni wezangeKhaya bona ayokusebenza njengeemphathimandla zamavakatjho emikhawulweni.

Begodu i-SANDF ithumele iinkhulu zesijoni emikhawulweni yeemfunda ezilikhomba ngomnqopho wokukhandela ubulelesi obenziwa emikhawulweni nokweqa umkhawulo ngendlela engasi semthethweni. 

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Sinikhuthaza noke bona nehlise imiMoya benizikhalime.

Sikhombela nalabo abasebenzisa ithintano nge-inthanethi, bona balise ukuthuwelelisa inturhu ku-Facebook, Twitter nakeminye imikhakha yokuthintana komphakathi.
Sisoke sinomsebenzi wokwenza ngcono ubujamo bokuhlalisana ngokuthula netjhebiswano elihle ngelizweni.

Izakhamuzi zakamanye amazwe zisisiza ukukhuphula ubujamo obuhle begodu siyabamukela. Sifuna ukubona ukukhula kweembalo kezamavakatjho ngamazwe wenarhakazi nokwabelana ngamathuba amanengi wamabhizinisi njengengcenye yokuthuthukisa umnotho ozijameleko enarhakazini.
Iminyanya ezako yokugidinga iNyanga ye-Afrika ngoMrhayili izasinikela ithuba lokuphakamisa itshwayo lethu lobu-Afrika netjhebiswano elihle nabanakwethu nabodadwethu benarhakazi ye-Afrika.

Silinde umnyanya wokugidinga iLanga le-Afrika kizo zoke iimfunda mhlana ama-25 kuMrhayili.
Bakwethu, sibawa ngokuzithoba bona woke umuntu ehliseuMoya.
Ukusahlelwa kwamaphandle kuyakhalinywa ngelizweni.
Nagade silwela ikululeko safumana isizo elivela emazweni amanengi ahlukileko. Abantu bamazwe layo akhange basiqothe namkha basiphathe kumbi.

Samukele iinghonghoyilo zokobana amanye amaphandle akanazo iimvumo ezisemthethweni zokuba ngeSewula Afrika.

Ngokunjalo nezakhamuzi zethu ziyalila ngezenzo zobulelesi ezenziwa ngamanye amaphandle begodu babasola ngokubathathela amathuba  wamabhizinisi newemisebenzi.

Urhulumende ulalele zoke iinghonghoyilwezi begodu uzazirarulula. Nokho sijamile kelithi akunanobangela owamukelekako bona kubeI nenturhu enje. Sizikhalima khulu izenzwezi.

Njengorhulumende sithethe amagadango afaneleko uwokwenza ngcono ukuphepha nokufikelela kiyo yoke imikhawulo yelizwe lekhethu ngomnqopho wokuqinisekisa bona akunasakhamuzi sangaphandle esingena ngelizweni lekhethu ngokungasi semthethweni. Sithumele iimphathimandla ze-SANDF emikhawulweni bona ziyokusiza umNyango wezangeKhaya ekulungiseni umraro lo.

MaLunga aHloniphekileko,

Asibambisane ekusekeleni woke amaphandle akhahlunyezwe yinturhu le.

UmTlolo weKululeko uthi kuzakuba nokuthula netjhebiswano. Umsebenzethu kukhuphula ilifa lokuhlalisana ngokuthula nokuragela phambili nalo.

Sibuyelela ukuzibophelela kwethu ekwenzeni i-Afrika engcono nephasi elingcono.

Asibambisaneni ekwenzeni ilizwe lekhethu libe ngelingcono kibo boke abahlala kilo.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore