Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wevidiyo Ye-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-3 Lweti 2021

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Lukhetfo Lwahulumende Wasekhaya Lwanga-2021 (i-LGE)

1.1. Ikhabhinethi ibonge bonkhe bavoti labafanele labavotile ku-LGE yanga-2021 ngeMsombuluko, mhla lu-1 Lweti 2021. Lolukhetfo lwente iminyaka lenge-21 kusukela kwasungulwa inchubo yahulumende wasekhaya lwentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika.

1.2. Sikudvumise kakhulu kubeketelelana, sizotsa kanye nekungaphelelwa sineke bavoti labebatiphetse ngako lonkhe Lilanga leLukhetfo. Lendlela lengenatihibe emacembu etepolitiki bekatiphetse ngayo nekacudzelana nge-LGE kanye nekuba khona kwebavoti labasesebasha, ikakhulu bomake, kubufakazi bentsandvo yetfu yelinyeti lenemdlandla nalesebentako.

1.3. Ikhabhinethi income Ikhomishini Yelukhetfo yaseNingizimu Afrika, onkhe emacembu etepolitiki, emalunga emmango kanye nema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kulelive ngekubambisana kwabo kutekucinisekisa lukhetfo lolunekuthula. Ikhabhinethi iphindze futsi yancoma betindzaba mayelana neligalelo labo lelibalulekile mayelana nekunika bavoti lwatiso lolufanele kubelekelela kusebentisa lilungelo labo lentsandvo yelinyenti lekukhetsa baholi bahulumende wasekhaya lababatsandzako.

1.4. Ikhabhinethi ikhumbute bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacinise intsandvo yetfu yelinyenti ngekuhlanganyela ngalokunemdlandla kumaforamu nakutikhungo letenta labo labakhetsiwe kutsi batiphendvulele ngemisebenti yabo. Yente tikhulu letisandza kukhetfwa kutsi tigcine tetsembiso tato telukhetfo, kanye nekusebentela bonkhe bantfu ngalokulinganako nalokulungile.

2.  Umdlandla Wekugoma

2.1. Ikhabhinethi idvumise bantfu baseNingizimu Afrika labakhetse kutisindzisa bona kanye netihlobo tabo ngekutsi bagomele kungangenwa lubhubhane lweSifo seKhorona (i-COVID-19)  Live lakitsi seligome ngemitsi yekuvikela lengetulu kwetigidzi letinge-22.

2.2. Bantfu labatsatfu kulabasihlanu labangetulu kweminyaka lenge-50 lapha eveni lakitsi manje sebagomile. Sidzinga kutfola labasihlanu kulabasihlanu labanjalo lasebagomile balomunyaka webudzala ngasekupheleni kwalomnyaka kute kutsi kucedvwe emandla ekubhedvuka kwesine lokulindzelekile.

2.3. Lemphelansontfo letako i-Vooma Vaccination Weekend letawucala mhla ti-12 kuya kumhla ti-14 Lweti 2021 litfuba lekutsi bantfu labangakagomi kutsi babambisane nesive sakitsi kutsi bangenele kulwa kwetfu kwavelonkhe ne-COVID-19 ngekutsi bajove ngalomjovo wekugoma wamahhala kunoma nguyiphi indzawo yekugoma kulo lonkhe lelive.

2.4. Ikhabhinethi ikhumbute bonkhe bantfu kutsi bacinisekise bajove umjovo wesibili we-Pfizer kute kutsi bagome ngalokuphelele. Imigomo isita kuvikela kugula lokunemandla kabi, kulaliswa esibhedlela noma kufa ubulawe yi-COVID-19.

3. Emandla Agezi

3.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kuphatamiseka ngekuphatseka kabi kwekusebentisa gezi ngekwabelana bantfu baseNingizimu Afrika lababukana nako kulamalanga.  Litiko Letemisebenti Yahulumende lisebentisana neBhodi yaka-Eskom kanye nebaphatsi kwenta siciniseko kutsi bacinisekise kutsi banciphisa sikhatsi selilanga sekucishwa kwagezi kanye nesikhatsi lolutawudzingeka ngaso lolungenelelo.

3.2. Temafa Tavelonkhe tisebentisana ne-Eskom kutsi tinike i-Eskom kucolelwa lokufanele kute kutsi itfole letincenye letisipele letidzingeka ekulungiseni nasekugcineni tintfo tisesimeni lesifanele. I-Eskom nayo yenta inchubekelembili ekucasheni kabusha basebenti labanelikhono – kufaka ekhatsi baphatsi bemishini lemikhulu yekukhicita – kwelekelela lesikhicitigezi kutsi sichubekele etiteshini temandla agezi letingatinye kanye nakuko konkhe kusebenta lokwehlukahlukene kulo lonkhe leli.

3.3. Kulesikhatsi lesisemkhatsini, hulumende ufezekisa tingenelelo letinyenti kusombulula tinsayeya temandla agezi futsi senta ngako konkhe lokusemandleni etfu kwenta kukhicitwa kwagezi lokusha kutsi kuhambe ngendlela lefanele ngesikhatsi lesincane-nje.

3.4. Letingenelelo tifaka ekhatsi:

  • kususa umkhawulo lobekelwe tinkampani kutsi titikhicitele wato gezi ngaphandle kwelayisense yemamegawatsi (ema-MW) la-100;
  • kumenyentelwa kwetinkampani letiphumelele leti-11 teluLuhlelo Lwekutfola Bakhiciti Labatimele Betekunciphisa Bungoti Bagezi i-Risk Mitigation Independent Power Producer Procurement Programme; kanye
  • neluhlelo lwemandla agezi lavusetelelako i-Bid window Five kute kutfolakale i-2 600 MW yemandla agezi lokhicitwa ngekusebentisa imiklamo lemisha yemandla emoya nelilanga.

3.5. Ikhabhinethi iyakubona kutsi letinsayeya tagezi letikhona kwamanje tiyakhungatsekisana futsi tibuyisela emuva kukhula kwemnotfo, iyatetsemba kutsi tinyatselo tekwenta mbamba letitsatfwa nguhulumende kuhlela kabusha nekucinisa inchubo yetfu yagezi ekugcineni kutawenta kancono umtsamo wagezi walelive lakitsi.

4. Lutjalomali

4.1. INingizimu Afrika iyachubeka nekuba yindzawo leheha lutjalomali longatikhetsela yona, leheha lamanye emabhizinisi emhlaba lasezingeni lelisetulu kutsi atjale emabhizinisi awo kulelive.

4.2. I-Toyota South Africa seyetfule sakhiwonchanti sayo sekukhicita lesibita tigidzigidzi leti-R2,6 eThekwini leKwaZulu-Natal. Lesakhiwonchanti sitawukhicita lapha eNingizimu Afrika lizinga lekucala letimoto letisebenta ngako kokubili   phethiloli nagezi letibitwa ngekutsi pheceleti ngema-hybrid. Loku kuyincenye yekutinikela kwelisusibonelo lekutinikela kwemboni yekwakha timoto lokwentiwe ngulenkampani kutsi ikhuphule emazinga ayo elutjalomali.

4.3. Lokwetfula kuhambisana nesimemetelo lesentiwe yinkampani yekudla nekwendlulisa lemkhakhaminyenti yaseSweden, i-Tetra Pak, sekutjala tigidzi letinge-R500 tekwenta kancono umtsamo wefekthri yekukhicita nekupakisha kwayo eThekwini.

4.4. I-Aspen Pharmacare ivule luchungechunge lolusha lwesilalisimiva lolukhicita i-Diprivan kuleli njengencenye yelutjalomali lwetigidzigidzi le-R3,2 kwakha tisetjentiswa lesite emagciwane lesisezingeni lemhlaba, kanye nekwenta indzawo yaseGqeberha eMphumalanga Kapa kutsi ibe yindzawo lehamba embili yemkhakha wetekwakhiwa kwemitsi kuleLivekati lase-Afrika. Lesilalisimiva phambilini besitsengwa kulamanye emave futsi sisetjentiswa kutinchubo tetekwelashwa letisezingeni letinyenti etibhedlela talapha eNingizimu Afrika, futsi tisetjentiswa nasekwelapheni tigulane te-COVID-19 letifakwe emishinini yekutisita kutsi tiphefumule emawadini alabagula kakhulu.

4.5. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela lutjalomali lolusandza kwentiwa yinkampani leyekwakha timoto, i-Isuzu Motors, emnotfweni walelive. I-Isuzu Motors yalapha eNingizimu Afrika ivule lendzawo yekukhicita eStruandale eGqeberha. I-Isuzu itjala tigidzigidzi le-R1.2 eluhlelweni lwetimoto letingemaveni lolulandzelako lapha eNingizimu Afrika kwentelwa timakethe talapha eNingizimu Afrika nasemaveni ase-Afrika aseNingizimu yelugwadvule i-Sahara.

4.6. Lesikhiciti saka-Isuzu sitawakha imisebenti-ngco le-1 000 ekusebenteni kwaso eGqeberha, kanye nakutinkampani letitsengisa timoto kuvelonkhe nakumave emhlaba letingaphansi kwayo, naleminye imisebenti lelinganiselwa kule-25 000 kubatfulitinsita labangemakhulu kulo lonkhe lelive. 

4.7. Lonkhe lolutjalomali lolutsatfu lutawuchubela embili loluhlelo lwekwenta kube kwakuleli lolwamenyetelwa kuLisu Lekwakha Kabusha Nekuvusa Umnotfo lolwetfulwa nguMhlonishwa Mengameli Cyril Ramaphosa ngeMphala 2020. Lutawengeta tigidzi tetigidzi temali tekukhicita ngemnyaka kulinanimkhicito walelive. Lubili lwalolutjalomali lwatsenjiswa eNkomfeni yaphambilini yeNingizimu Afrika, futsi emafemu manje asacalile ayakhicita, kwakha imisebenti leminyenti lebalulekile.

5. Kufakwa Kweticelo KuSikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngetimali (i-NSFAS) tanga-2022

5.1. Ikhabhinethi ikhumbute bafundzi nelusha leselucedzile kufundza lolubuya emakhaya laphuyile newelabasebentako kutsi bangenise ticelo tabo tekusitwa ngemali emnyakeni wekufundza lotako wanga-2022. Kungeniswa kweticelo tekusitwa nge-NSFAS kutawuvalwa ngaLesihlanu, mhla ti-7 Bhimbidvwane 2022.

5.2. Lenchubo yekufaka ticelo ivulekele nebafundzi lasebavele babhalisiwe etikhungweni tekufundza, kepha bete lusito lwetimali futsi bayafaneleka kutfola selekelelo setimali te-NSFAS.

5.3. Mayelana nekutfola lwatiso lolunyenti kutsi ungasifaka kanjani sicelo sakho sekusitwa ngetimali, shayela-08000 67327 noma uvakashele www.nsfas.org.

6. Budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwebesifazane (i-GBVF)

6.1. Ikhabhinethi isemukele sigwebo sadzilikajele lesiphindvwe katsatfu lesisandza kunikwa umdlwenguli nembulali Mfanasibili Cornelius Mnisi (loneminyaka lenge-29 budzala) luPhiko laseMpumalanga lweNkantolo Lephakeme eMbombela. Lesigwebo lesimatima kangaka sikhombisa kungabeketelelwa nakancane kwe-GBVF yinchubo yekulungisa tigebengu.

6.2. Ngekusebentisana nemaphoyisa kanye nema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo, singenta titaladi nemimango yetfu tiphephe kakhulu kuwonkhe wonkhe. Sifanele kutsi sonkhe sihlale sicaphele futsi sitibike emaphoyiseni tonkhe tehlakalo letiphatselene ne-GBVF noma-ke sishayele Sikhungo Savelonkhe Setekulawulwa Kwete-GBVF ku: 0800 428 428 noma Lucingo Lwete-KUVIMBA Budlova Lobucondziswe Kubulili Lobutsite ku: 0800 150 150/*120*7867#.

6.3. Hulumende utawuhlanganyela kuMkhankhaso Wemalanga la-16 Ekulwa Nebudlova Lobentiwa Kubomake Nebantfwana – kusukela mhla tinge-25 Lweti (Lilanga Lemave Emhlaba LekuVimba Budlova lobentiwa kuBomake) kute kube ngumhla ti-10 Ingongoni (Lilanga Lemave Lemalungelo Eluntfu) – kucinisa kucaphelisa ngekuhlupheka kwe-GBVF kulelive.

7. Bulungiswa bebahlukunyetwa  lababulawa ngesikhatsi selubandlululo

7.1. Ikhabhinethi isemukele simemetelo lesisandza kwentiwa yiNdvuna yeTebulungiswa Nekucondziswa  Kwetimilo Ronald Lamola welicembu lebaphenyi labakhetsekile kanye nebashushisi bembuso labatawubukana ngalokukhetsekile nemacala lamabi kakhulu neKhomishini Yetebulungiswa.

7.2. Lelitsimba lelikhetsekile litawunikwa umsebenti lowengetiwe wekubukana netekubulawa tetebulungiswa letengetiwe lokwentiwa ngemaphoyisa elubandlululo etekuvikela.  Kungenelela lokunjena kutawusheshisa inchubo yekutidzelisa nekutfola kuphumula emphefumlweni kwemindeni yebahlukunyetwa bangesikhatsi selubandlululo.

8. Simo setepolitiki eSwatini

8.1. Ikhambinethi ikubonile yaphindze futsi yekwemukela kungenelela kweMhlonishwa Mengameli Ramaphosa – esigabeni sakhe njengaSihlalo Wenhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave Langaseningizimu  (i-SADC) mayelana netePolitiki, Kubambisana kuteKuvikela Nekutekuphepha – esimeni setepolitiki Eswatini.

8.2. Kuhlangana kwaMengameli Ramaphosa neSilo Inkhosi Mswati III ngaLesibili, mhla ti-2 Lweti 2021 lokulandzela kuvakashela eSwatini kweLitsimba Lelikhetsekile mhla tinge-21 nangamhla tinge-22 Imphala 2021. Mengameli – esigabeni sakhe njengaSihlalo we-SADC Organ Troika lokufaka ekhatsi iNamibia (engenako), iNingizimu Afrika (ingusihlalo) kanye neBotswana (lephumako) – wacondzisa leLitsimba Lelikhetsekile kutsi likhulumisane nebetekuvikela beLive laseSwatini kanye netintfo letentekako tetepolitiki kuleLive Leliphetfwe yiNkhosi. 

8.3. Ikhabhinethi isemukele sivumelwane sekutsi Umbuso waseSwatini utawucala inchubo yekutsi kube nekukhulumisana kwavelonkhe. Ikhabhinethi imema bonkhe labatsintsekako labangeMaswati kutsi basebentisane kute kucedvwe lobudlova nekungcubutana, futsi kugcinwe kuthula nekutinta kulelive leBukhosi.

B. Umtsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Wetebugebengu (Tinchubo Tekuphenya Ngekwesayensi) wanga-2021

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Wetebugebengu (Tinchubo Tekuphenya Ngekwesayensi) wanga-2021 kute kutsi Iphalamende iwubuke. Letichibelo letiphakanyisiwe tenta kutsi kube nendlela yekucinisekisa kwesampuli yelufuto (emasampuli angekhatsi esihlatsini semuntfu) yalabo lababekwe emacala langaphansi kweShejuli 8.

1.2. Emacala langaphansi kwaShejuli 8 afaka ekhatsi emacala etemacansi, kweba, kushushunjiswa kwebantfu kanye nekubulala ngalokungesiyo inhloso. Lamasampuli elufuto atawuchuba kushushiswa labo labenta lamanye emacala esikhatsini lesitako.

1.3. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe  isizindzalwati lesibanti selufuto lesitawusetjentiswa ekuphenyeni emacala ngekwesayensi kucinisa kulwa nebugebengu ngekuhlomisa emaphoyisa ngebufakazi kutsi aphenye aphindze asombulule emacala lamabi kakhulu.

C. Umkhosi Lotako

1. Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwesikhatsi Lesisemkhatsini (i-MTBPS)

1.1. Indvuna yeTetimali Enoch Godongwana utawetfula i-MTBPS ePhalamende ngaLesine, mhla ti-11 Lweti 2021. Lesitatimende sitawubeka kabanti ngetilungiso letentiwe kulwabiwomali lwavelonkhe kucinisekisa kusimama kwetimali talelive. 

1.2. I-MTBPS ibeka imitamo yalelive yekubuyisela emuva tinsayeya temnotfo letibangelwe yi-COVID-19 iphindze futsi ilungise tindzaba tesimiso tesikhatsi lesidze.

1.3. I-MTBPS isimemo kuyo yonkhe imikhakha yemmango sekutsi iphakame isebente ngekubambisana kuchuba umnotfo nekutfutfukisa kwakhiwa kwemisebenti. Ikhabhinethi iyatetsemba kutsi i-MTBPS itawuphindza futsi ikhombise kutinikela kwahulumende ekwakheni umnotfo losimeme loneligalelo layo yonkhe imikhakha yemmango.

D. Imilayeto

1. Kuhalalisa

Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku:

Mk. Lalela Mswane (24), ngekwetfweswa umchele wekuba nguLobuhle waseNingizimu Afrika wanga-2021 mhla ti-16 Imphala eKapa. Kuncoba kwakhe kusicinisekiso sekutsi imphumelelo ingatfolakala ngekutimisela nekusebenta ngekutikhandla.

E. Kubekwa Etikhundleni

1. Mnu. Robert Nkuna, lowelulelwe ikontileka yakhe ngeminyaka lesihlanu njengeMcondzisi Jikelele  kuLitiko Letekuhlela, Kulandzelela Nekuhlola. 
2. Mnu. Robert Mooketsa Ramasodi njenga-DG kuLitiko Letekulima, Kuhlelwa Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni.
3. Mk. Mohlago Flora Mokgohloa njengeLisekela la-DG (i-DDG): Kuhlalisana kwetilwane netitjalo letehlukahlukene kanye neKutonga kuLitiko Letemahlatsi, Kudweba Netemvelo.
4. Mk. Rirhandzu Sharon Mashava njenga-DDG: Kuhlelwa Kwetetitfutsi Letihlanganisile kuLitiko Letekutfutsa.
5. Mk. Mameetse Primrose Masemola njenga-DDG: Kutekuhlela Lutjalomali Lwesakhiwonchanti – Sakhiwonchanti SaseNingizimu Afrika kuLitiko Letemisebenti Yesive Netakhiwonchanti (i-DPWI).
6. Mk. Carmen Joy Abrahams njenga-DDG: Luhlelo lwelwati lwetemisebenti yemmango Leyengetiwe e-DPWI.

Ikhabhinethi ikuvumile kubekwa esikhundleni kwemalunga eBhodi ngekuya kwekucinisekiswa kweticu tetemfundvo nekuhlolelwa tekuphepha.

7. Emalunga eBhodi yebacondzisi yeNhlangano Yelutjalomali Lwahulumende:

(i) Dkt. David Masondo (Sihlalo);
(ii) Mnu. Frans Baleni;
(iii) Mk. Ntombifuthi Mtoba;
(iv) Mk. Tryphosa Ramano;
(v) Solwati  Bonke Dumisa;
(vi) Mk. Esther Barbara Watson;
(vii) Mk. Beverly Bouwer;
(viii) Mnu. Mongwena Mugwena Maluleke;
(ix) Mnu. Walter Hlaise;
(x) Mnu. Lufuno Mulaudzi;
(xi) Mnu. Abel Sithole;
(xii) Mnu. Brian Mavuka; kanye 
(xiii) naMk. Makano Mosidi.

8. Ikhabhinethi ikhetse kutfobela sincumo senkantolo sekutsi kubuyiselwe emalunga eBhodi yebacondzisi ye-Umgeni Water.

(i) Mk. Ziphozethu Mathenjwa (Sihlalo);
(ii) Solwati Thandwa Mthembu;
(iii) Mnu. Siboniso Shabalala;
(iv) Mnu. Mduduzi Eric Zakwe;
(v) Mk. Chamane Nompumelelo Beata;
(vi) Mnu. Visvin Reddy;
(vii) Mnu. William Mapena;
(viii) Mnu. Teboho Nkhahle;
(ix) Mk. Linda Ngcobo;
(x) Mk. Bongekile Zulu;
(xi) Mnu. Suleman Badat;
(xii) Mk. Mbali Barbara Ndlovu; kanye 
(xiii) neMmeli Simosenkosi Chamane.

Imibuto:
Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore