Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi Ngethungelelwano Levidiyo Ogade Ubanjwe NgeLesithathu, Mhlana ama-3 kuSinyikhaba wee-2021

A. Ezingundabamlonyeni
1.  IKhetho  Laborhulumende Beendawo Lomnyaka Wee-2021 (i-LGE)


1.1.    IKhabinethi ithokoza boke abavowudi abalungele ukuvowuda abavowudileko eKhethweni laboRhulumende beeNdawo lomnyaka wee-2021 (i-LGE) ngoMvulo, mhlana li-1 kuSinyikhaba wee-2021. Ikhethweli lithomene nomnyaka wama-21 solo kwatlanywa ihlelo lentando yenengi laborhulumende beendawo eSewula Afrika.       
1.2.    Siwahlela ukubekezela, isithunzi nesineke esitjengiswe bavowudi ngeLanga leKhetho. Indlela iinqhema zepolitiki eziphalisene ngazo ku-LGE nokuvela kwabongikhethani abasese batjha, khulukhulu babantu abasikazi, ibufakazi behlelo lethu lentando yenengi elimajadu neliphumelela ukusebenza.   
1.3.    IKhabinethi ibuke iKomitjhini yamaKhetho yeSewula Afrika, zoke iinhlangano zepolotiki, amalunga womphakathi neemphathimandla eziQalelela ukuthotjelwa komthetho elizweni lekhethu ngomsebenzabo ohlanganyelweko wokuqinisekisa ukubanjwa kwekhetho ngokuthula . Ikhabinethi ibuke neembikindaba ngendima yazo eqakathekileko yokwabela abavowudi ngelwazi elifaneleko ukubasiza ukusebenzisa ilungelo labo lentando yenengi ukukhetha abarholi baborhulumende beendawo ababathandako.   
1.4.    IKhabinethi ikhumbuze woke amaSewula Afrika ukuqinisa intando yenengi yethu ngokuzibandakanya ngokwenza ilitho eenkundleni neenjamisweni ezifuna iimpendulo ebantwini abakhethiweko. Ikhombele iimphathimandla ezisandukukhethelwa eenkhundleni ukuthi zizigcine iinthembiso zazo ezizithembise abavowudi bazo, zisebenzele boke abantu kuhle nangendlela elungileko.  

2.      Ukwamukeleka Kwemijovo 
2.1.    IKhabinethi iwahlele amaSewula Afrika akhethe ukuzivikela nabathandiweko bawo  ngokujovela umbulalazwe wesifo sengogwana i-Corona (i-COVID-19). Ilizwe lekhethu sele lisebenzise imithamo yomjovo engaphezulu kweengidi ezima-22.  
2.2.    Abantu abathathu kabahlanu beminyaka engaphezu kema-50 elizweni lekhethu sele bajovile. Kufanele ukuthi ekupheleni kwalomnyaka sibe sesifikelele abantu abahlanu kabahlanu abajovileko kilesisiqhema seminyaka sikwazi ukuwuqeda amandla umzombe wesine   wengogwana olindelweko.   
2.3.    Ijima lokujova elizako i-Vooma Vaccination Weekend elithoma mhlana ali-12 ukufikela nakali-14 kuSinyikhaba wee-2021 kulithuba labantu abangakabukujova ukuhlanganyela kilepi yelizwe elwisana ne-COVID-19 ngokufumana umjovo wasimahla kesinye nesinye isikhungo sokujovela elizweni zombelele.  
2.4.    IKhabinethi ikhumbuze abantu ukwenza isiqiniseko ukuthi bafumane umthamo wesibili womjovo i-Pfizer ukuthi bavikeleke ngokupheleleko. Imijovo isiza ukukhandela amagulo akhambeleleko, ukulaliswa esibhedlela namkha ukubhubha okubangelwa yi-COVID-19.  

3. Iimbaseli
3.1.  Khabinethi izwisisa ukuphazamiseka nokugugunyeka kwamhlapha kwamaSewula Afrika okubangelwe kuqinteliswa kwegezi. UmNyango wezamaBubulo kaRhulumende usebenzisana neBhodi nabaphathi be-Eskom ukuqinisekisa ukuthi siyaphungulwa isikhathi sokuqinteliswa kwegezi qobe lilanga kuphunguleke nesikhathi ekuzakufuneka kusetjenziswe leligadango ngaso.   
3.2. Iziko leeMali zeNarha libambisene ne-Eskom ngokunikela (i-Eskom) iimbonelelo ukuze ikwazi ukufumana iinsetjenziswa ezifaneleko ezifunekako  zokulungisa nokutjheja.   I-Eskom yenza nendima ebonakalako ekuqatjheni ngobutjha/ekubuyiseni abasebenzi abanelwazi nelemuko – ekubalwa hlangana nabo nabaphathi bamaplanti – ukusiza ikhamphani yegezi le ukulima indima ebonakalako ephawa ngayinye kunye nemakorweni ngamakoro womsebenzi kilebhizinisi.    
3.3. Ngesikhathi esiphakathi naphakathi, urhulumende uphumelelisa amagadango ambadlwana ukurarulula iintjhijilo zethu zegezi begodu senza yoke imizamo ukuletha amandla amatjha wokuphehla ngesikhathi esifitjhani ngendlela ekungakghonakala ngayo.    
3.4.  Amagadango lawa ngalandelako:  

  • Ukuphelisa isilinganiso sokubekela amakhampani ukuzikhiqizela igezi ngaphandle  kwelayisense ukufikela kumamegawathi ali-100 (100 MW); 
  • Ukumenyezelwa kwababhidi abali-11 abaphumeleleko beHlelo i-Risk Mitigation Independent Power Producer Procurement; kunye  
  • Nomzombe wokuThenga wesiHlanu (i-Bid window Five) weembaseli ezivuselelweko uzokukhiqiza amamegawathi azii-2 600 (MW) wokuphehlwa kabutjha kwegezi ngokwamaphrojekthi wokuphehla igezi (i-photvoltaic) ngommoya nelanga.   

3.5.     Nanyana iKhabinethi ilimuka bona imiraro yegezi ilizwe eliqalene nayo le njenganje iqeda abantu amandla begodu ibuyisela ukuhluma komnotho emva, inesiqiniseko sokuthi amagadango wokulungisa nokuqinisa ihlelo lethu legezi athathwa ngurhulumende azakugcina awenze ngcono amandla welizwe wokukhiqiza igezi.               

4.     Amasiso  
4.1.    ISewula Afrika solo isakarekelwa ngabanengi njengendawo umuntu angasisa kiyo, ngaleyindlela isadosa amanye wamabhizinisi angaphambili ephasini kobanyana azokukhulisa imisebenzi yayo lapha ekhethu.  
4.2.    I-Toyota South Africa ivule iziko lomkhiqizo  lamabhiliyoni ama-R2,6 e-Durban, esifundeni saKwaZulu-Natala. Izikweli lizokukhiqiza umhlobo wokuthoma weenkoloyi ezimvango ezikhamba ngegezi eSewula Afrika. Lokhu kuyingcenye yomtlamo opheleleko webubulo leenkoloyi lokukhulisa amazinga wamasiso. 
4.3.     Ukuvulwa kwaleliziko kukhambisana nesimemezelo sekhamphani yokudla yeentjhabatjhaba, i-Tetra Pak ye-Sweden, ezokusisa iingidi ezima-R500 ukuthuthukisa izinga layo lokukhiqiza efekthri yayo ese-Durban. 
4.4.    I-Aspen Pharmacare ivule ithungelelwano layo elitjha lesithundubazi i-Diprivan, esikhiqizwa ngekhayapha njengengcenye  yamasiso we-R3,2 yamabhiliyoni ngokwakha iinkhungo zokuhlanzekisa zezinga lephasi loke, nokutjhugulula iziko layo eGqeberha ngePumalanga Kapa laba yindawo ekhiqiza imitjhoga esezingeni eliphezulu  kukhonthinenti ye-Afrika. Ngaphambilini isithundubazesi gade sithengwa  kamanye amazwe sisetjenziswa nakuhlinzwa iingulani eembhedlela zeSewula Afrika, sisetjenziselwa nokwelapha iingulani ze-COVID-19 eziphefumuliswa ngeemphefumulisi emawodini wabagula khulu.   
4.5.    IKhabinethi isithokozele nesimemezelo samhlapha  samasiso wekhamhpani ekhiqiza iinkoloyi, Isuzu Motors, ekusisenzo esizokuhlumisa umnotho welizwe.I-Isuzu Motors South Africa  ivule isikhungo sokukhiqiza e-Struandale eseGqeberha. I-Isuzu Motors isisa R1,2 yamabhiliyoni kumhlobo wayo omutjha weemveni (ama-Bakkie) eSewula Afrika  neemakethe ze-Sub-Sahara.  
4.6.    Isikhungo se-Isuzu sizokuvula imisebenzi enqophileko eyi-1 000 eenkhungweni zayo eGqeberha nakumathungelelwano wayo weenthjabatjhaba, godu kuzokuvulwa imisebenzi ezii-25 000 emazikweni asabalalisa iinsiza kilo loke ilizweli.   
4.7.    Woke amasiso amathathu la azokukhuphula ihlelo lemikhiqizo yangekhayapha ukuya ngokweHlelo lokwAkha kabuTjha nokuVuselela umNotho elavulwa ngumHlonitjhwa uMengameli u-Cyril Ramaphosa ngoSewula wee-2020.  Azokungezelela amabhiliyoni wamaranda womkhiqizo waqobe nyaka wengeniso yomkhiqizo welizweloke. Iimbopho ezimbili zamasiso zenziwa eKhonferensini yezamaSiso yeSewula Afrika yaphambilini, godu amafemu la sele athomile ngomkhiqizo, la sekuvulwe khona imisebenzi emitjha eminengi.      

5.    Iimbawo Zesikhwama Selizweloke Sesizo Leemali Zokufunda (i-NSFAS) Somnyaka Wee-2022    
5.1.    IKhabinethi ikhumbuze abafundi nelutjha eliqede ibanga likamethrigi elivela emindenini enengeniso engakaneli ukuthi bathumele iimbawo zabo zesekelo leemali zomnyaka wee-2022. Ilanga lokuvala lokuthumela iimbawo zesekelomali le-NSFAS kungeLesihlanu, mhlana ali-07 kuTjhirhweni wee-2022.  
5.2.    Iimbawo zingathunyelwa nabafundi esele bafunda emazikweni wefundo ephakemeko kodwana abanganalo isekelo leemali kodwana abalungelwe lisekelo le-NSFAS.   
5.3.    Ukufumana ilwazi elinableko mayelana nokwenza isibawo sokusekelwa ngeemali, dosela ku-08000 67327 namkha ungene ku-www.nsfas.org.           

6.     Inturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi      
6.1.    IKhabinethi isithokozele isigwebo sedilikajele esibuyelelwe kathathu samhlaphanje ekugwetjwe ngaso umkati nombulalli  uMfanasibili Cornelius Mnisi (weminyaka ema-29) eKhotho  ePhakemeko yeMpumalanga, eseMbombela mhlapha. Lesisigwebo esiqinileko silitshwayo lokungabekezeleli izenzo ze-GBVF lihlelo lobulungiswa elilwisana nobulelesi.     
6.2.    Ngokubambisana namapholisa neemphathimandla eziqalelela ukuthotjelwa komthetho, singenza iintrada nemiphakathi yethu soke iphephe. Kufuze sihlale siyelela sibike ngazo zoke izenzo ze-GBVF emapholiseni namkha sidosele iZiko lokuBika nge-GBVF leliZweloke ku: 0800 428 428 namkha sidosele umtato weSizo i-Stop Gender Violence Helpline ku: 0800 150 150/*120*7867#.  
6.3.    Urhulumende uzozibandakanya eJimeni lokuLwisana neNturhu eQaliswe ebaNtwini abaSikazi nabeNtwana– ukuthoma mhlana ama- 25 kuSinyikhaba (okuzabe kulilanga leenTjhabatjhaba lokuPhikisana neNturhu eqaliswe ebaNtwini abaSikazi) ukufikela nakali-10 kuNobayeni (okuliLanga leenTjhabatjhaba lokuGidingwa kwamaLungelo woBuntu) – ukuphakamisa ukuphandluluka nokuyelela ngekhwekhwe le-GBVF elizweni.  

7.     Ubulungiswa Kibongazimbi Ababulawa Ngenca Yemithetho Ye-apartheid 
7.1.     IKhabinethi isithokozele isimemezelo samhlapha sikaNgqongqotjhe wezobuLungiswa  nokuHlengwa kwesiMilo u-Ronald Lamola mayelana nesiqhema esikhethekileko sabaphenyi  esizokuqalana bunqopha namacala eqiswa amehlo  weKomitjhini yamaQiniso nokuBuyisana.    
7.2.    Isiqhema esikhethekilekwesi sizokunikelwa umsebenzi wokuphenyisisa ngamacala wokubulala abekenziwa mapholisa wezekuphepha wombuso we-apartheid. Leligadango lizokurhabisa umsebenzi wokuyifikisa nokuyitholela isiphetho imindeni yabongazimbi ababulewe babusi be-apartheid.        

8.     Ubujamo Bezepolitiki Embusweni WeSwatini 
8.1.    IKhabinethi itjhejile godu yemukela ukungenelela kukaMhlonitjhwa uMengameli Ramaphosa – ngokwesikhundla sakhe njengoSihlalo wePhiko leHlangano eThuthukisa isiPhande se-Afrika engeSewula  (i-SADC) kezePolotiki, zokuVikeleka nezokuPhepha neTjhebiswano– mayelana nobujamo beezepolotiki emBusweni weSwatini.  

8.2.    Umhlangano kaMengameli u-Ramaphosa neNgwenyama uMswati III ngeLesibili, mhlana ama-2 kuSinyikhaba 2021, ulandela ivakatjho lemBusweni leenThunywa eziKhethekileko mhlana ama-21 namhla ama-22 kuSewula wee-2021.       UMengameli gade – ngokwesikhundla sakhe njengoSihlalo wesiGungu esiPhezulu se-SADC esifaka hlangana i-Namibia (elilunga elitjha), iSewula Afrika (enguSihlalo) ne-Botswana (ephumako),   – alayele iinThunywa eziKhethekilekwezi ukuyokukhulumisana nomBuso weSwatini mayelana nezokuphepha nobujamo bezepolitiki kilomBuso.  
8.3.    IKhabinethi yemukele isivumelwano sokuthi umBuso weSwatini uzokuthoma ngekambiso yokutlama ikundla yemikhulumiswano yelizweloke. IKhabinethi ikhombela boke ababelani hlangana nesitjhaba samaSwati ukusebenzisana ngokuphelisa inturhu nerarano, nokuqalelela ukuthula nokunzinza emBusweni weSwatini. 

B.    UmThethomlingwa 
1.     Umthethomlingwa Wee-2021 Otjhugulula Umthetho Wobulelesi   

1.1.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa nokutjhejwa ngepalamende kwesiKhibelelo somThetho oLwisana nobulelesi (iKambiso yeForensikhi) wee-2021.Iinkhibelelo ezitjhukunyisiweko zitjheja iindlela zokwenza kubesemthethweni ukuthathwa kwamasampula wefuzo (i-DNA) (amasampula wamaseli wangaphakathi komhlathi womuntu) ebantwini abathweswe umlandu ngaphasi kwemilandu yeShejuli yobu-8. 
1.2.    Imilandu yeshejuli yobu-8 ifaka hlangana imilandu yezomseme, ukubamba ikunzi, ukukhukhuthiswa kwabantu nokubulala ngaphandle kwehloso. Amasampula abuthelelweko la azokusiza ekutjhutjhisweni kwabasolwa ababuyelelako.  
1.3.    UmThethomlingwa lo uzokusiza godu ekutlanyweni kwebuthelelomininingwana yeforensikhi ye-DNA ukuqinisa ipi yokulwisana nobulelesi nokuhlomisa amapholisa ngobufakazi bokuphenya nokurarulula imilandu ebudisi yobulelesi.   

C.      Iminyanya  Ezako

1.    Isitatimende Somthethokambiso Wesabelo Seemali Sokukhibelela (i-MTBPS)  
          
1.1.    UNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana uzokwethula i-MTBPS ePalamende ngeLesine, nakali-11 kuSinyikhaba 2021. Isitatimende lesi sizokukuhlathulula ngokunabileko amatjhuguluko wesabelomali selizweloke ukuqinisekisa ukunzinza kweemali zesitjhaba sekhethu. 
1.2.    I-MTBPS yendlala amano welizwe wokulungisa iintjhijilo zomnotho ngonobangela womthelela wesifo i-COVID-19 nokubambelela kwesikhathi eside kwezinto eziqakathekileko.
1.3.    I-MTBPS ilibizelo lokusikima nokuthatha amagadango kiyo yoke imikhakha yomphakathi ukuthi ibambisane ukuragela umnotho phambili nokuvulwa kwemisebenzi. IKhabinethi inethemba lokuthi i-MTBPS izokutjengisa godu ukuzimisela kukarhulumende ekwakheni umnotho onzinzileko ngeentjhukumiso zemikhakha yoke yomphakathi. 

D.    Imilayezo

1.     Iimfiselabuhle
IKhabinethi idlulisa ukuthokozisa kwayo kunye neemfiselabuhle ku: 

  • Mm. uLalela Mswane (weminyaka ema-24), ngokuthweswa unongorwana kaNomhlekhabo weSewula Afrika womNyaka wee-2021 (u-Miss South Africa 2021) mhlana ali-16 kuSinyikhaba eKapa. Ukuthumba kwakhe kubufakazi bokuthi ipumelelo ingafikelelwa ngokuzimisela nokusebenza ngamandla.
     

E.    Ukuqatjhwa
1.    UNom. Robert Nkuna, ikontraka yakhe njengomNqophisi Zombele (i-DG) emNyangweni wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga yelulwe ngeminyaka emihlanu.  
2.    UNom. Robert Mooketsa Ramasodi njenge-DG emNyangweni wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya. 
3.    UMm. Mohlago Flora Mokgohloa njengeSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): imihlobohlobo yokuphilako nokuLonda emNyangweni wezamaHlathi, ukuThiya ngeManzini nezeBhoduluko.
4.    UMm. Rirhandzu Sharon Mashava njenge-DDG: UkuHlewa kweeNthuthi ngokuHlanganyelweko emNyangweni weenThuthi.  
5.    UMm. Mameetse Primrose Masemola njenge-DDG: ZokuHlelwa komThangalasisekelo wezamaSiso – zomThangalasisekelo eSewula Afrika –emNyangweni wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo (i-DPWI). 
6.    UMm. Carmen Joy Abrahams njenge-DDG: IHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba ku-DPWI. 

IKhabinethi igunyaze ukuqatjhwa kwamalunga weBhodi okuzokulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

7.      IBhodi Yabanqophisi Yezamasiso Wombuso (i-PIC)
(i)    UDorh. David Masondo ( uSihlalo);
(ii)    UNom. Frans Baleni;
(iii)    UMm. uNtombifuthi Mtoba;
(iv)    UMm. u-Tryphosa Ramano;
(v)    UPhrofesa Bonke Dumisa;
(vi)    UMm. u-Esther Barbara Watson;
(vii)    UMm. u-Beverly Bouwer;
(viii)    UNom. Mongwena Mugwena Maluleke;
(ix)    UNom. Walter Hlaise;
(x)    UNom. Lufuno Mulaudzi;
(xi)    UNom. Abel Sithole;
(xii)    UNom. Brian Mavuka; no 
(xiii)    Mm. u-Makano Mosidi.

8.    IKhabinethi inyule ukuthobela isiqunto sekhotho esilayele ukubuyiselwa emsebenzini kwamalunga weBhodi yabaNqophisi  ye-Umngeni Water.
(i)    UMm. Ziphozethu Mathenjwa (uSihlalo);
(ii)    UPhrofesa Thandwa Mthembu;
(iii)    UNom. Siboniso Shabalala;
(iv)    UNom. Mduduzi Eric Zakwe;
(v)    UMm. Chamane Nompumelelo Beata;
(vi)    UNom. Visvin Reddy;
(vii)    UNom. William Mapena;
(viii)    UNom. Teboho Nkhahle;
(ix)    UMm. uLinda Ngcobo;
(x)    UMm. uBongekile Zulu;
(xi)    UNom. Suleman Badat;
(xii)    UMm. uMbali Barbara Ndlovu; no- 
(xiii)    Adv Simosenkosi Chamane. 

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi 
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore