Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wevidiyo Ye-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla Tinge-24 Indlovana 2021

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive
1.    Bafundzi Bamatekuletjeni Banga-2020

1.1.    Ikhabhinethi ihalalisele Bafundzi bamatekuletjeni banga-2020 lababeketelele tonkhe timo letilukhuni basebenta batfola imiphumela yamatekuletjeni lemihle. Luhlolo lwanga-2020 lube nelinani lelikhulu lebafundzi  lababhale luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka nakucatsaniswa nemnyaka wanga-2019, kuphindze futsi kwaba nekwenyuka kwelinani lebafundzi labaphase ngelizinga lekutsi bamukeleke kuyawufundzela ticu temfundvo yasenyuvesi.  
1.2.    Ikhabhinethi ibafisela lokuhle bonkhe labafundzi njengaloku bacala luhambo lweminyaka yabo yekufundza ngemuva kwamatekuletjeni. Kwengeta ekufundzeleni ticu tasenyuvesi, bafundzi bayakhutsatwa futsi kutsi bakubuke nekufundzela kuceceshelwa emakhono emsebenti lakhona emakolishi eMfundvo Yemsebenti Yelwatitsite Nekucecesha (ema-TVET) njengencenye yekucinisa emakhono emisebenti tsite aseNingizimu Afrika lamcoka kakhulu emnotfweni wetfu. Bafundzi labangafaneleki kutsi bangayowufundza emakolishi e-TVET nome emanyuvesi bayakhutsatwa kutsi bangenele Luhlelo Lwamatekuletjeni Lwelitfuba Lesibili.
1.3.    Ikhabhinethi futsi ihalalisela tonkhe tiphatsimandla kanye nelulawulo lweLitiko Letemfundvo Lesisekelo letente kutsi – ekwengeteni ekufezekiseni tinyatselo letiphephile naletinemphilo etikolweni nga-2020 ngenhloso yekuvikela bothishela nebafundzi kulolubhubhane lwesifo seligciwane le-COVID-19 – tisebente ngekungaphumuli kute kutfolakale lemiphumela lemihle yamatekuletjeni.  
1.4.    Ikhabhinethi ifisa kuvakalalisa kudvumisa kwayo kubo bonkhe bothishela, balawuli betikolo, tiphatsimandla letisetinhlelweni temfundvo lesisekelo, tinyonyana tabothishela, tinhlangano tebafundzi, bafundzi kanye nebatali babo ngekusebenta kwabo ngekutikhandla kanye nekutinikela lokuhlangene kucinisekisa kutsi sizuza loluhlobo lwemiphumela lesitigcabhako ngayo nanome kube nebulukhuni ngemnyaka wa-2020. 
1.5.    Ikhabhinethi ijabulile kutsi umnyaka wekufundza wanga-2021 sewucalile ngekwemtsetfo futsi iyatsemba kutsi letinyatselo letibekiwe tenele ekufundziseni nekufundza lokuphephile. Wonkhe umuntfu unesibopho sekuhlala njalo agadzile futsi atigcine tonkhe tinchubo tetekuphepha netemphilo, letentelwe kutsi tivikele kuphepha nemphilo yabothishela, tisebenti nebafundzi. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele bafundzi betfu kanye nekucinisekisa kutsi bayaphumelela.

2.    Inkhulumo Yebunjalo Besimo Selive (i-SoNA)
2.1.    Ikhabhinethi iyemukele i-SoNA yanga-2021 leyetfulwa nguMhlonishwa, Mengameli Matamela Cyril Ramaphosa, kumhlangano lebewubanjwe ngenkhundla yemhlanganovidiyo Lohlanganisa Tindlu totimbili tePhalamende – Libandla Lavelonkhe neMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza – eKapa ngaLesine, mhla ti-11 Indlovana 2021.
2.2.    I-SoNA kanye neKuphendvula kwaMengameli kuNkhulumomphikiswano ye-SoNA kunika umbiko wenchubekelembili lomayelena nekufezekiswa kweLisu Lekuvusetela Nekwakha Kabusha Tetemnotfo (i-ERRP) kanye nenkhombandlela yekufezekisa lokunemtselela kwemasu ahulumende. Ikhabhinethi itimisele ngekungagudluki ekufezekiseni ngalokuphelele konkhe kutimisela lokumenyetelwe nguMengameli.
2.3.    Nanome sitibona letinsayeya tetenhlalomnotfo lesibukene nato, Ikhabhinethi inelitsemba kutsi titawulungiswa ngekusebentisa i-ERRP kanye neLuhlelo Lwekwenta (i-PoA) lwahulumende, ngenhloso yekufezekisa kukhula lokungukhukhulelangoco kanye netinjongo teMbono wetfu wanga-2030 njengaloku tibekiwe kuLisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa (i-NDP).
2.4.    Nanome kube netihibe letibangwe lubhubhane lwe-COVID-19 lolucale nga-2020, yonkhe i-PoA isahamba ngemfanelo nome itsite kubambeleleka-nje kancane. NgaLesitsatfu, mhla tinge-24 Indlovana 2021, Indvuna Yetetimali Tito Mboweni uchaze sabelomali sekusita ngetimali emasu alomnyaka. 

3.    Umbiko weLubuyeketo lwe-NDP 
3.1.    Ikhabhinethi iwunakile umbiko lomayelana nemiphumela welubuyeketo lwe-NDP futsi itawuzama kutsi ubuyisele esimeni inchubekelembili lemayelana nekufaka sandla kwahulumende kuMbono wa-2030. Ikhomishini Yavelonkhe Yekuhlela itawukhipha Umbiko weLubuyeketo Lwe-NDP.

4.    Kusungulwa kwemijovo yekugoma yakulelive
4.1.    Ikhabhinethi iyemukele imitamo kanye nenchubekelembili leseyentiwe bososayensi betfu, bacwaningi kanye netati tetekwelapha kulomtamo wavelonkhe wekusungula imijovo yekugoma yetfu kute kubukanwe nalolubhubhane lolukhona njenganyalo kanye nalolungaba khona esikhatsini lesitako. Bososayensi betfu, bacwaningi netati tetekwelapha takitsi betisolo tihamba embili ekubukaneni nalolubhubhane lwe-COVID-19 futsi ngabo labahole ekucapheleni lufutontalo lwaleligciwane le-COVID-19, lokuholele ekutfolakaleni kweligciwane lelehlukile i-501Y.V2. Ngaleyo-ndlela-ke, Ikhabhinethi itsandza kuhalalisela bonkhe bososayensi baseNingizimu Afrika kanye nebacwaningi labakhone kutsi balidale kabusha leligciwane elabhorethi ngenhloso yekwenta ncono lucwaningo lolumayelana nekwelashwa kwalolubhubhane lwe-COVID-19.  
4.2.    Ikhabhinethi ikholelwa ekutseni luhlelo lwetfu lwavelonkhe lwetesayensi nekucamba kabusha lungumtfombolusito lomcoka kakhulu lokufanele kutsi unakekelwe futsi utfutfukiswe. 
4.3.    Ngisho futsi nangale kwekwenta lucwaningo lolumayelana ne-COVID-19, bososayensi baseNingizimu Afrika labatiwa mhlaba wonkhe kanye nebasunguli balokusha betfule buchwepheshe lobuyingcayizivele njenge-laser yekucala yedijithali kanye ne-Lodox yekwenta i-x-ray yemtimba lophelele.   

5.    Kukhishwa kwemjovo wekugomela i-COVID-19
5.1.    Ikhabhinethi ikudvumisile kucala kwekukhishwa kwavelonkhe kwemjovo weluhlelo lwekugomela i-COVID-19, kanye netilinganiso tekucala temjovo wekugoma te-Johnson & Johnson lokujovwe ngato tisebenti letinakekela ngetemphilo (ema-HCW) kuyo yomibili imikhakha letimele neyahulumende. 5.2.    Kusukela-nje kwacala lolubhubhane lwe-COVID-19, ema-HCW etfu bekasolo alihawu lekugcina sive setfu siphephile. Abukene naleligciwane buso nebuso futsi babeketelele kulwa naleligciwane leliphikelelako. Kutinikela kwabo kutsi babe ngumhlatjelo kusindzise timphilo letingeke tibalwe nesive setfu sibakweleta kubongwa lokukhulu. 
5.3.    Kugonywa kwabo kutawusita kubavikele ekusulelekeni ngaleligciwane kanye nekutsi ekugcineni kubuyisele sive sakitsi esimeni lesetayelekile. Ikhabhinethi ijabulile kutsi tigidzi temijovo yekugoma letengetiwe letitsengwe kumitfombolusito leyahlukahlukene titawufika ngetikhawukhawu letahlukahlukene ekucaleni kwaletinyanga letitako, ekucaleni kwenyanga yeNdlovulenkhulu nga-2021.
5.4.    Nangabe ema-HCW asagonyiwe njengencenye yeSigaba se-1 selisubuciko lekucala kugoma, Sigaba se-2 sitawugcila etisebentini letenta umsebenti lomcoka kanye nemacembu lahlaseleka lula, lokufaka ekhatsi bantfu labaneminyaka lengetulu kwalenge-60, bantfu labanekugula lokungemahlalakhona kanye nalabo labahlala emakhaya lanakekela labadzala nasemahositela. 
5.5.    Takhamuti tiyakhunjutwa kutsi kugoma kumahhala futsi ukwenta ngekutsandza kwakho, futsi kuyindlela lencono kakhulu yekutivikela kuleligciwane, lokuhlanganiswe nekuchubeka nekugcina tinchubo tetemphilo tekugwema imihlangano lemkhulu, kufaka sifonyo emkhatsini webantfu, kuhlanta tandla ngemanti nensipho nome ngesibulalimagciwane sekuhlanta tandla lesakhiwe nge-60% ye-alcohol kanye nekugcina libanga lemamitha la-2,5 lokungenani lekuchelelana. Letinyatselo timcoka kakhulu kutemphilo tesive setfu.  

6.    Luklayo LweKota Yesine Lwetemisebenti (i-QLFS)
6.1.    I-QLFS Yesine lekhishwe Lubalobalo lwaseNingizimu Afrika ngaLesibili, mhla tinge-23 Indlovana 2021 iyachubeka nekusikhumbuta ngetinsayeya tekweswela umsebenti lelive lelibukene nato. Nanome kunjalo, Ikhabhinethi kuyayikhutsata kubona emahlumela laluhlata emnotfo wetfu lochubeka njalo nekuwakhombisa emkhatsini waletimo tetemnotfo letimatima letikhona njenganyalo. 
6.2.    Ngekusho kwelubalobalo lwetekucashwa lolusandza kukhishwa imisebenti yenyuke nge-333 000, kanye nemkhakha lohlelekile wafaka sandla lesikhulu (ngemisebenti le-189 000) emkhatsini weKota ye-3 neKota ye-4 nga-2020. Kuchubeka kuloko, kube nekwehla kwelinani Lalabangasebenti nge-890 000 ngeKota ye-4 nga-2020 nakucatsaniswa neKota ye-3 nga-2020.
6.3.    Ikhabhinethi isakhatsatekile kutsi lizinga umnotfo lodala ngalo imisebenti liphasi kunelizinga lelive lelilahlekelwa ngalo imisebenti nge-701 000 emkhatsini weKota ye-3 neKota ye-4. Nanome ngeKota ye-4 kubonakala kwenyuka kwelizinga lekuswelakala kwemsebenti, kwenyuka nga-1,7% solo kusasephasi kunekwenyuka kweKota ye-3 kwe-9% kunelizinga lekuswelakala kwemsebenti.
6.4.    Kuyakhatsata kutsi bantfu labasha ngabo labalinani lelinyenti lalabantfu labangasebenti. Bantfu labamnyama kanye nemakhalatsi aseNingizimu Afrika kanye nabomake ngibo labangemacembu lahlaseleka lula emnotfweni walelive, kantsi-ke loku kucinisa sincumo sahulumende sekwenta ngekushesha tinyatselo tekwesekela nekwenta kutsi kube nekutimbandzakanya lokubonakalako kwelusha, bomake kanye nebantfu labamnyama emnotfweni walelive. Loku kuhambisana nekutinikela kabusha kutetingucuko tetemnotfo kanye nengucuko leyentiwe nguMengameli eNkhulumeni yakhe Lemayelana Nesimo Sebunjalo Belive yanga-2021.

7.    Sabelomali Savelonkhe sanga-2021 
7.1.    Kwetfulwa kweSabelomali Savelonkhe sanga-2021 kuyincenye lebalulekile yeluhlelo lwaseNingizimu Afrika lwentsandvo yelinyenti levulekile nalenekutilandza. Ngemuva kweNkhulumo yaMengameli Ramaphosa Yebunjalo Besimo Selive, Sabelomali Savelonkhe sichaza lisu letetimali lahulumende lekusekela kufezekiswa kwe-PoA njengaloku ichaziwe ku-SoNA yanga-2021.
7.2.    Ikhabhinethi iyasemukela Sabelomali Savelonkhe sanga-2021 njengendlela lencono kakhulu lekhona yekulinganisa kusimama kwetimali tahulumende kodvwa kusitwa ngetimali bocalangaye labamcoka bahulumende njengekutsenga imijovo yekugomela i-COVID-19, kwesekela labo labahlaseleka lula emmangweni wetfu ngekusebentisa tinhlelo letiphelele letisita ngekwetenhlalo kanye ne-ERRP kute kuvusetelwe futsi umnotfo, kwesekela kudaleka kwemisebenti nekuheha batjalimali, nanome singaphasi kwesimondzawo setemnotfo lesiyinsayeya nakangaka.

8.    Kwebiwa kwekhebuli yelitfusi
8.1.    Ikhabhinethi isemukele sigwebo seNkantolo Lenkhulu yaseKapa lesisandza kunikwa emalunga lasihlanu ebugebengu lobuhleliwe latfolakale anelicala lekuntjontja ikhebuli yelitfusi seminyaka le-1 250 yekuvalelwa ejele. Siwashayela lihlombe ema-ejensi etekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekubamba nekushusisa ngemphumelelo kwalabo labatimbandzakanya ekwebiweni kwekhebuli yelitfusi.
8.2.    Ikhabhinethi yetsemba kutsi lokuboshwa lokusandza kwentiwa naletigwebo kutawundlulisa umlayeto lovakalako kulabo labentela phasi temnotfo nalabenta bugebengu batawubukana nesandla lesinemandla semtsetfo. Sicela ummango kutsi ubike tento tebugebengu kuma-ejensi lacinisekisa kugcina umtsetfo.
 
9.    Budlova lobucondziswe kubantfu bebulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati (i-GBVF)
9.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kubanjwa kwendvodza leyahlasela ngesihluku Mk. Dimakatso Ratselane, intsatseli yeLesedi FM.
9.2.    Ikhabhinethi iphindze futsi yasemukela sigwebo lesinikwe umbulali waTshegofatso Pule labetetfwele kanye nekubanjwa kwaNthuthuko Shoba, singani sakhe kanye neyise wemntfwana labetetfwele yena, ngekutsi abe ngumsolwa longungcondvongcondvo ekwenteni lichinga lekubulawa kwakhe. 
9.3    Ikhabhinethi icela luhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu lucinisekise kutsi bulungiswa buyentiwa egameni laMk. Ratselane, Mk. Pule longasekho kanye nebahlukunyetwa be-GBVF. Kucedza budlova lobucondziswe kubomake nebantfwana kudzinga kutsi tsine sonkhe sitsatse sinyatselo sekucedza lesibhuku.

10.    Imiklomelo Yebetindzaba Bemmango Yenhlangano Yetekutfutfukisa Emave LengaseNingizimu Ye-Afrika (i-SADC)
10.1.    IKhabhinethi icela bonkhe betindzaba baseNingizimu Afrika kutsi bangenise imingenela yabo kumncintiswano Wemiklomelo Yebetindzaba base-SADC nga-2021. Tintsatseli letinenshisekelo tingafinyelela kutfola lwatiso lolubanti mayelana nalomncintiswano ngekutsi tivakashele ku: www.sadc.int naku: www.gcis.gov.za.
10.2.    Lemiklomelo igcugcutela kuhlangana ngekwetigodzi nekuhlanganyela ngekukhutsata labasebenta ngetindzaba bemibuso lengemalunga e-SADC kutsi badzingidze tindzaba letiphatselene nalesigodzi.

B.    Tincumo TeKhabhinethi
1.    Simo Senhlekelele Yavelonkhe

1.1.    Ikhabhinethi isivumile sincumo sekumemetela Simo Senhlekelele Savelonkhe ngemuva kwemonakalo lobangwe siphepho lesishisako i-Eloise kanye netimvula tesikhatsi sasehlobo letishiye takhiwonchanti nemakhaya konakele etifundzeni letahlukahlukene. Loku kwentiwa ngekulandzela Sigaba se-27(1) seMtsetfo Welulawulo Lwetinhlekelele, wanga-2002 (Umtsetfo Nombolo-57 wanga-2002).
1.2.    Lesimemetelo sitawusita hulumende kutsi ente ncono letinyatselo letikhona letitsatfwe yimitimba leyahlukahlukene yembuso kwehlisa umtselela walenhlekelele yavelonkhe.

2.    Umbiko weKhomishini yeLubuyeketo lweMholo waMengameli (i-PRRC)  
2.1    Ikhabhinethi yemukele yaphindze futsi yawuvuma Umbiko we-PRRC. Le-PRRC yakhetfwa kutsi iphenye ngemholo nangetimo tekusebenta eMsebentini waHulumende kanye nasetikhungweni tahulumende kuvelonkhe nakutifundza eNcenyeni A naku-C, kuShejuli ye-3 yeMtsetfo weLulawulo lweTimali taHulumende (i-PFMA), wanga-1999 (Umtsetfo Nombolo-1 wanga-1999).

2.2    Imikhakha lengubocalangaye lefakiwe kulombiko bothishela, yetemphilo, umkhakha wetekuvikeleka netikhungo tahulumende (Ishejuli 3A na-3B ye-PFMA yanga-1999). Lombiko utawutfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa (www.dpsa.gov.za).

3.    Umbiko weLive laseNingizimu Afrika kuMhlabuhlangene (i-UN) lomayelana nekususa Tonkhe Tinhlobo Tekubandlulula Ngekwebuhlanga
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwembiko wemfica yesikhatsi se-11 welive laseNingizimu kuNgcungcutsela Yemave Emhlaba yaMhlabuhlangene lomayelana neKususa Tonkhe Tinhlobo teLubandlululo ngekweBuhlanga (i-ICERD). Live laseNingizimu Afrika lasayina le-ICERD nga-1994 layivuma mhla ti-10 Ingongoni 1998.
3.2.    Lombiko uchaza inchubekelembili leseyentiwe live laseNingizimu Afrika ekushayeni umtsetfo, tinyatselo tetebulungiswa netekuphatsa tekucedza tonkhe tinhlobo tekubandlulula ngekwebuhlanga.
3.3.    Lombiko wesikhatsi ugcila enchubekeleni embili leseyentiwe ekugcugcuteleni kulingana, kulwa nekutondza bekufika kanye nalokunye kungemukelani lokuhambisana nako, kuvikelwa kwebugebengu bentondvo, kanye nekuveta tinsayeya letisasekhona. Ngemuva kwekutsi lombiko sewetfulwe kumtimba lofanele, utawubese-ke ummango uyawutfola.
 
4.    Sivumelwane kuNgcungcutsela Yemave Emhlaba lesimayelana neKucedvwa kanye neKujeziswa kweBugebengu beLubandlululo

4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kwesivumelwane seNgcungcutsela Yemave Emhlaba lesimayelana neKucedvwa kanye neKujeziswa kweBugebengu beLubandlululo. Loku kwentiwa ngekulandzela Sigaba se-231(2) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Lengcungcutsela, emkhatsini waletinye tintfo, imemetela ngalokusemtsetfweni kutsi lubandlululo bugebengu lobucondziswe kuluntfu futsi kwabeka bungoti lobukhulu kutekuthula nekuvikeleka kwemave emhlaba.
4.2.    Nasewuvunywe ngito totimbili Tindlu tePhalamende, Litiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba Nekuhlanganyela litawufaka lomculu wesivumelwane kuMhlabuhlangene.

5.    Kuchitjelwa kwesivumelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neleNetherlands lesimayelana nesibonelelomali sembuso 
5.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuchitjelwa kwesivumelwane emkhatsini weleNingizimu Afrika kanye nahulumende weMbuso waseNetherlands lesimayelana nekuhlanganyela kutesibonelelomali sembuso.
5.2.    Lesivumelwane sekuhlanganyela lesimayelana nesibonelelomali sembuso sasayinwa eThe Hue ngeNkhwenkhweti 2001. Lesivumelwane senta kutsi kube nekutfunyelwa kulelinye live kwetinzuzo tetesibonelelomali sahulumende tetetakhamuti talamave. Inchubomgomo yaseNetherlands yeTesibonelelomali seMbuso yente tichib elo kutibonelelomali tembuso wayo macondzana nebantfwana beDutch. Lesichibelo lesiphakanyisiwe sekwenta kutsi lesivumelwane sihambisane naletingucuko.

6.    Kuvunywa kwendlela yeKuchumana kweMhlaba ngekusebentisa emagagasi ekusakata nesibonisi yeNkhomfa yanga-2019 (i-WRC-19)
6.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMitsetfo yeKugcina kwe-WRC-19 kutsi ivunywe, lokuyintfo lehambisana neSigaba se-231(2) seMtsetfosisekelo. I-WRC-19 ingumphumela wenkhomfa yaMhlabuhlangene Yenyona Yetekuchumana Yemave Emhlaba (i-ITU) lehlangana njalo ngemnyaka kute kutsi, emkhatsini walokunye, ibukete futsi ibuyekete imitsetfosimiso yetekuchumana ngemagagasi emoya. Live laseNingizimu Afrika liyisayinile le-ITU. Nangabe Iphalamende seyiwuvumile loMtsetfo Wekugcina we-WRC, iNingizimu Afrika itawuchibela leLisu Lavelonkhe Lekusakata Ngemagagasi Emoya ngalokufanele.

7.    Umtsetfo Lohlongotwako Lobuyeketiwe lomayelana neNchubomgomo Yavelonkhe Yetekutfutsa 
7.1.    Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Lohlongotwako Lobuyeketiwe lomayelana neNchubomgomo Yavelonkhe Yetekutfutsa. Lenchubomgomo lebuyeketiwe ilungisa tingucuko letivelile kuleminyaka leyengcile kutemigwaco, tekuhamba ngesitimela, ngemanti kanye netekundiza. Yenta kutsi lelive lihambisane kabanti netindlelamkhuba tetekutfutsa temave emhlaba, tesifundza netalelivekati. 
7.2.    Lenchubomgomo seyindlule ekubonisaneni lokubanti nalabatsintsekako labafanele. Naseyifakwe kugazethi, ledokhumenti itawubese iyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekutfutsa (www.transport.gov.za). 

C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wenkantolo Yetemhlaba 

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wenkantolo Yetemhlaba kutsi usetjentwe. LoMtsetfosivivinyo usungula Inkantolo Yetemhlaba lekhetsekile, netehlulelo tayo, imiyalo netincumo longacela kutikhalela ngato eNkantolo Yemhlaba Yeticelosikhalo.
1.2.    LoMtsetfosivivinyo utawusombulula tinsayeya lebekubukanwa nato ngaphasi kweMtsetfo Wemalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba, wanga-1994 (Umtsetfo Nombolo-22 wanga-1994) njengekusilela emuva kuticelonkhokhelo tetemhlaba netindlela tekusombolula tincabano nangabe tincabano tivuka. Utawuphindza futsi ufake ligalelo kakhulu ekufezekisweni kweLuhlelo Lwetingucuko Kutetemhlaba.

2.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetegesi wanga-2020
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetegesi wanga-2020. LoMtsetfosivivinyo lophakanyisiwe uhlose kwenta imboni yetegesi kutsi ihambisane, emkhatsini walokunye, netebuchwepheshe tekutfutsa letinsha kwegesi yemvelo kanye nemagesi langakavami labekadze angakafakwa kuloMtsetfo weGesi lokhona, wanga-2001 (Umtsetfo-48 wanga-2001). Letichibelo lokubonisanwe ngato ngalokuphelele nabo bonkhe labatsintsekako labafanele, titawufaka sandla kulutjalomali lwesakhiwonchanti loluchubekako kucinisekisa kwehlukahlukana emandleni lahlanganisiwe alelive.
2.2.    LoMtsetfosivivinyo utawuchubeka ungeniswe kutinchubo tePhalamende tekubonisana kucinisekisa kutsi uvunywa kabanti kute ufezekiswe nasewuphasiswe waba ngumtsetfo.

3.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekugcugcutela Kulingana Nekuvikela Kubandlulula Lokungafanele wanga-2021
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela teKugcugcutela Kulingana Nekuvikela Kubandlulula Lokungafanele wanga-2021 kute kutsi ummango uphawule. Letichibelo letiphakanyisiwe tihlose kulungisa butsakatsaka lobuseMtsetfweni Wekugcugcutela Kulingana Nekuvikela Kubandlulula Lokungafanele, wanga-2000 (Umtsetfo-4 wanga-2000). Letichibelo letiphakanyisiwe titawucinisa emandla awo ekuvikela lubandlululo nekugcugcutela kulingana kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, njengaloku kusho Sigaba se-9 seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996.
3.2.    LoMtsetfosivivinyo utawufakwa kugazethi wentiwe kutsi utfolakale kuwebhusayithi yeLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo ku: (www.justice.gov.za).

4.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetemabhange asePosini aseNingizimu Afrika wanga-2020
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetemabhange asePosini aseNingizimu Afrika wanga-2020 kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Lonemkhawulo Wetemabhange asePosini aseNingizimu Afrika, wanga-2010 (Umtsetfo 9 wanga-2010).
4.2.    LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe Inkampani Lephetse Emabhizinisi yeLibhange Leliposi laseNingizimu Afrika ngekulandzela Umtsetfo Wetemabhange, wanga-1990 (Umtsetfo-94 wanga-1990). Lenkampani itakwenta kutsi kufakwe nemalunga emmango labekadze akhishiwe ngekwetimali kutsi atimbandzakanye ngalokuvakalako emisebentini leyentiwako yetemnotfo. Itawuphindza futsi yente kutsi ibe ngulesinye setisetjentiswa tetinsita tetetimali tahulumende.

D.    Imicimbi Letako
1.    Lusuku Lwabomake Lwemave Emhlaba


1.1.    Ikhabhinethi itawujoyina umhlaba ekugubheni Lusuku Lwabomake Lwemave Emhlaba mhla ti-8 Indlovulenkhulu 2021. Lolusuku lusetjentiselwa kubuka inchubekelembili leseyentiwe ekuzuzeni kulingana kutebulili kanye futsi nekwenteka ngesikhatsi sinye nemkhosi we-25 wekumukela Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996.
1.2.    Kusukela nga-1994, sesihambe emabanga ekufezekiseni tinchubomgomo netinhlelo lokuhloswe ngato ekwenteni ncono emalungelo abomake futsi sitimisele kucinisekisa kutsi bomake bayatfutfukiswa ngekwetemnotfo.
1.3.    Ekuhlonipheni makadzebona weMzabalazi Make Charlotte Maxeke ngesandla lasifakile ayedvwa neligalelo lakhe ngekuhlanganyela ekuletseni inkhululeko nentsandvo yelinyenti lapha eNingizimu Afrika, hulumende umemetele ngalokusemtsetfweni kutsi 2021 nguMnyaka waCharlotte Maxeke, wekukhumbula iminyaka le-150 yekutalwa kwakhe. Bekakadze asishikashiki setenhlalo nesepolitiki lesinesibindzi lesingakavami nengcondvo lekhaliphile.

2.    Umhlangano WeTindvuna weNkhundla Yabomake baseNdiya, eBrazil naseNingizimu Afrika (i-IBSA)
2.1.    INingizimu Afrika – leholwa yiNdvuna yeLihhovisi laMengameli yaBomake, Lusha Nebantfu Labakhubatekile, Mk. Maite Nkoana-Mashabane – itawukutimbandzakanya kuloMhlangano weTindvuna weNkhundla yaBomake be-IBSA mhla ti-16 Indlovulenkhulu 2021. Lomcimbi ungulobalulekile lapha eNingizimu Afrika ngobe ngesikhatsi asasenguSihlalo weLubumbano lwe-Afrika nga-2020, Mengameli bekakubeke embili kutfutfukiswa kwabomake, kuba bosomabhizinisi kanye nekulwa ne-GBVF.
2.2.    Lenkhundla, leyasungulwa nga-2007, itakwenta kutsi kube nendzawo lapho leNingizimu Afrika itawuchubela embili khona tinchubomgomo tayo kanye netindzaba letimcoka letinemtselela kubomake.
2.3.    Lomcimbi lotako utawukwentiwa ngephasi kwendzikimba yemasu ekuvusetela lelive lephatselane ne-COVID-19. Kuyemukeleka jikelele kutsi bomake ngabo labashayeke kakhulu ngenca yalemitselela yalolubhubhane.

3.    Inyanga yeMalungelo eLuntfu 
3.1.    Mengameli Ramaphosa utakwetfula inkhulumo lemcoka ngekusebentisa inkhundla yemhlanganividiyo ye-inthanethi nakugujwa Lusuku Lwemalungelo Eluntfu Lwavelonkhe lwanga-2021 mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2021 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka waCharlotte Maxeke: Kugcugcutela nekuvikela emalungelo eluntfu ngesikhatsi se-COVID-19”. 
3.2.    Umgubho walonyaka weNyanga Yemalungelo Eluntfu wenteka ngesikhatsi sinye nemgubho we-25 wekwemukela Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996, futsi loko kusinika litfuba lekukhumbula ngesibindzi semadvodza nabomake labashuca mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 1960 kutsi kupheliswe nya imitsetfo yemapasi.
3.3.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lolusuku kukhumbula nekuhlonipha labo labalwa kumsiphalato wenkhululeko yetfu kanye nentsandvo yelinyenti.

E.    Imilayeto
1.    Kuhalalisa

Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo kanye netifiso letinhle ku: 

  • Babhali bemafilimu baseNingizimu Afrika belifilimu lelitsi, Address Unknown, ngekutsi lifinyelele eKukhetfweni ngekweMtsetfo kuMgidvo Wemafilimu Laphatselene ne-Afrika wanga-2021, lokungumgidvo wemafilimu alabamnyama lomkhulukati nalohlonishwa kakhulu. Lelifilimu lelifishane, leletfulwa kubantfu baseDistrict Six, lisekelwe ngetimali emkhatsini walabanye, yiNhlangano yaVelonkhe yeMafilimu neMavidiyo, lokuyi-ejensi yeLitiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko.
  • Dkt. Ngozi Okonjo-lweala wekutalwa eNigeria, lowakhetfwa ngekuvumelana kwelinyenti mhla ti-15 Indlovana 2021 njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) wesikhombisa weNhlangano Yemhlaba Yetekuhweba, kusukela mhla ti-01 Indlovulenkhulu 2021. Ungumake wekucala futsi unguwase-Afrika wekucala kutsi asebente njengeMcondzisi Jikelele walenhlangano yemave emhlaba lebukene nemitsetfo yemhlaba wonkhe yekuhweba emkhatsini wetive.
     

2.    Kudzabuka
Ikhabhinethi itfumela emavi ekudzabuka kumndeni kanye nakubangani:

  • BaThovhele Ranwedzi Gilbert Tshikalange (87) welusendvo lwakaMphaphuli eLimpopo, ingagela yemsiphalati wenkhululeko kanye nemphikisi lomkhulu wekufezekiswa kweMtsetfo Wekuphatfwa Kwalabamnyama wanga-1927. Wahola embili Kudvutjwa Kwemtselo kusukela nga-1964 – 1969. Wadzingiswa watfwalwa ngenkhani wamikiswa eKuruman eNyakatfo Kapa kusukela nga-1969 kuya ku-1974.
  • Ekubuyeni kwakhe endzaweni yakhe, waphindze futsi wanikwa umyalo wekumvimbela waboshelwa endlini elokishini laseMakwarela kuMantji weSifundza saseSibasa kusukela nga-1974 kuya ku-1976. Nga-1987, kanye naletinye tigayegaye teMsiphalato kanye nebaholi betendzabuko labachubekela embili, basungula Inhlangano Yebaholi Betendzabuko baseNingizimu Afrika (i-Contralesa) futsi wakhetfwa wabanguMhlelembisi Wavelonkhe.
  • Tisebenti letintsatfu tase-ArcelorMittal – Umnu. Lesenyeho Mofokeng (31), Umnu. Thami Sampo Molefe (52) neMnu. Mpho Meshack Madumisa (29), labashone kabuhlungu ngesikhatsi libhilidi e-Vanderbijlpark labebasebenta kulo lidzilika ngemuva kwekuchuma lokwenteke ngaLesitsatfu, mhla ti-17 Indlovana 2021. Lihhhosi Lebahloli beLitiko Letekucasha Nemisebenti Netinsita Tekucinisekisa bavule luphenyo lwalesehlakalo. Ikhabhinethi icela tonkhe tinkampani kutsi tikubeke embili kuphepha kwetisebenti kanye nekuvivinya njalo tinhlelo tato kucinisekisa kutsi tisebenti atikho ebungotini.
  • Lincusa Themba Muziwakhe Nicholas Kubheka (72), lowendlule emhlabeni ngaBhimbidvwane ePietermaritzburg, KwaZulu-Natal. Lincusa Kubheka usebente njengeLincusa laseNingizimu Afrika eRiphabhliki yeBantfu yaseShayina, eDenmark naseRiphabhliki yase-Angola. Uphindze futsi wasebenta njengengcweti yeTebudlelwane Bemave Emhlaba Nekuhlanganyela kwaBohulumende eHhovisi laSihlalo weMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ePhalamende. Wahamba waya ekudzingisweni ngabo-1970 futsi waceceshwa e-Angola nga-1977 njengelilunga leMkhonto weSizwe, atiwa ngeligama lakhe leliyimfihlo lelingu-Aaron Mnisi. 
     

F.    Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. 


1.    Ibhodi Yebacondzisi be-Amatola Water
a.    Umnu. Mncedisi Malotana;
b.    Mk. Buhle Tonise;
c.    Umnu. Abraham Pieter le Roux;
d.    Dkt. Mosidi Makgae;
e.    Umnu. Zamikhaya Xalisa;
f.    Nkosazana NomaXhosa Jongilanga;
g.    Dkt. Gaathier Mahed;
h.    Mk. Tabiso Wana;
i.    Umnu. Mxolisi Joe Skosana; 
j.    Umnu. Makgobi Ramushu; na
k.    Mk. Lebogang Letsoale.

2.    Sihlalo neLisekela laSihlalo weBhodi Yebacondzisi beSikhwama seTetingoti Temgwaco: 
1.    Mk. Thembi Msibi; 
2.    naDkt. Nomonde Mabuya.
3.    Mk. Nomkhita Mona – Mphatsi Lomkhulu (i-CEO) weTemaposi aseNingizimu Afrika.
4.    Umnu. Moegamat Ishaam Abader – i-CEO yeSikhungo saseNingizimu Afrika Lesibiketela Ngesimo Selitulu.
5.    Umnu. Zolani Kgosietsile Matthews – i-CEO ye-ejensi Yetitimela Letifwala Bantfu yaseNingizimu Afrika. 
6.    Mk. Melanie Rambally – Mphatsi Lomkhulu Wetetimali  wase-SENTECH.
7.    Advocate Boyce Mkhize – Lomele Tikhalo Tebantfu (i-Ombud): Tinsita Talomele Tikhalo Tebantfu Tetikimu Temmango, Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu, Temanti Netekuhlanta.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Sikhulumi seKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore