IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo ogade ubanjwe ngeLesithathu Mhlana ama-24 kuMhlolanja wee-2021

A. Ezingundabamlonyeni

1. Abafundi bakaMetrhigi bomNyaka wee-2020

1.1. IKhabinethi ithokozise abafundi bakaMethrigi bomNyaka wee-2020 ababekezelela ubudisi bebathola imiphumela ekarisako eenhlahlubeni zikaMethrigi. Iinhlahlubo zomnyaka wee-2020 zibenesibalo esingaphezulu sabafundi abahloliweko nakumadaniswa nebomnyaka wee-2019, godu nokukhula kwesibalo sabafundi abaphumelele ngezinga lokwAmukelwa emazikweni wefundo ephakemeko.
1.2. Ikhabinethi idlulisela iimfiselabuhle zayo kibo boke abafundi njengombana bazokuthoma ikhambo leminyaka yefundo ephakemeko. Abafundi bayakhuthazwa ukuthi bangarhulupheli kwaphela ukuya emayunivesithi kodwana baphose nelihlo emaKholiji weFundo yamaKghono neBandulo leThekhnikhali (ama-TVET) njengengcenye yokuqinisa isisekelo sebuthelelo lamakhgono weSewula Afrika ekusikhali esiqakathekileko emnothweni welizwe lekhethu. Abafundi abangakalungelwa kufunda emakholiji we-TVET namkha emayunivesithi bayakhuthazwa ukulinga iHlelo leThuba lesiBili lokuThola uMethrigi (i-SCMP).
1.3. IKhabinethi ithokozise godu zoke iimphathimandla nabalawuli bomNyango wezeFundo esiSekelo labo – ngaphezu kokuphumelelisa amagadango wokuyelelwa kwezamaphilo eenkolweni ngomnyaka wee-2020 ukuvikela abotitjhere nabafundi kilombulalazwe obuLwele be-corona (i-COVID-19)–basebenze ngamandla ukufikelela imiphumela kamethrigi ekarisako.
1.4. IKhabinethi ibuka boke abotitjhere, abalawuli beenkolo, iimphathimandla emahlelweni wezefundo esisekelo, iinhlangano zabotitjhere, iinhlangano ezijamele abafundi nababelethi babo ngokusebenza ngamandla nokuzinikela kwabo ukuqinisekisa bona ilizwe lekhethu lokhupha imiphumela esizikhakhazisa ngayo nanyana khesaqalana neentjhijilo emnyakeni wee-2020.
1.5. IKhabinethi ithabile ukuthi umnyaka wezefundo wee-2021 uthomile ngokusemthethweni begodu inethemba lokuthi amagadango wokuzilungiselela ethuliweko anele ukufundisa nokufunda ngokuphephileko. Umuntu ngamunye unomsebenzi wokuhlala avule amehlo nokulandela ngefanelo imileyo yezamaphilo, ehlelelweni elitlanyelwe ukuvikela nokuphephisa abotitjhere, abasebenzi nabafundi. Ikhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukobana asekele abafundi belizwe lekhethu bebaqinisekise ukuthi bayaphumelela.

2. IKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA)

2.1. Ikhabinethi yemukele i-SoNA yomnyaka wee-2021 eyethulwe nguMhlonitjhwa, uMengameli u-Matamela Cyril Ramaphosa kuHlalohlanganyela leziNdlu zePalamende egade ibanjwe ngethugelelwano levidiyo siBethamthetho seliZweloke nomKhandlu weeMfunda – eKapa ngeLesine, mhlana ali-11 kuMhlolanja wee-2021.
2.2. I-SoNA nokuPhendula imiBuzo kukaMengameli kuKulumopikiswano nge-SoNA kumagadango anikela umbiko oragako ngokuphunyeleliswa kwamaHlelo wokwAkhiwa kabuTjha nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP) nomhlahlandlela onomthelela emahlelweni karhulumende. IKhabinethi izimisele ukuphumelelisa ngokuzeleko zoke iimbopho ezimenyezelwe nguMengameli.
2.3. Nanyana samukela iintjhijilo zezomnotho nezehlalakuhle esiqalene nazo, iKhabinethi izokuhlala izimisele ukuthi iintjhijilwezi zizokurarululwa ngokuphunyeleliswa kwe-ERRP neHlelo lokuSebenza likaRhulumende (i-PoA), ngokuqalana neminqopho yokufikelela ukukhula komnotho ohlanganyelweko neNembombono yethu ebizwa nge-Vision 2030 njengokuhlathululwa kwayo kumTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).
2.4. Nangaphandle kwamatlhuwo abangelwe mbulalazwe oyi-COVID-19 athome ngomnyaka wee-2020, ihlelo le-PoA lisaraga nanyana likhambe kabuthaka nje. NgeLesithathu, mhlana ama-24 kuMhlolanja wee-2021, uNgqongqotjhe wezeeMali wethule isAbelo seeMali esizokusekela amahlelo wanonyaka.

3. UmBiko wokuBuyekezwa kwe-NDP

3.1 IKhabinethi itjhejile umbiko ngemiphumela yokubuyekezwa kwe-NDP begodu izokuzama ngamandla ukubuyisa iragelophambili lesandla esifakwe ngurhulumende ku-Vision 2030. IKomitjhini eHlelako yeliZweloke (i-NPC) izokwethula umBiko we-NDP oBuyekeziweko.

4. Iragelophambili Ngemijovo Ezokudidiyelwa Ekhethwapha

4.1. Ikhabinethi yemukele ngezandla ezivulekileko imizamo neragelophambili elenziwe bososayensi belizwe lekhethu, abarhubhululi nabosolwazi bezokwelapha emnqopheni wokudidiyela imijovo ekungeyethu ezokulwisana nemibulalazwe yesikhathi esikiso nesizako. Abososayensi, abarhubhululi nabosolwazi belizwe lekhethu bezokwelapha begade badosa phambili ekuqalaneni nombulalazwe i-COVID-19 begodu badose phambili ngokurhubhulula okudephileko ngesibumbeko sengogwana i-corona, ekusisenzo esibe nomphumela wokufunyanwa komhlobo wengogwana i-501Y.V2. Ngebangelo iKhabinethi ifisa ukuthokoza boke abososayensi nabarhubhululi beSewula Afrika abakghone ukutlama ingogwana le ngelabhorathri ngomnqopho wokuqinisa irhubhululo ekwelatjhweni kombulalazwe i-COVID-19.
4.2. IKhabinethi ikholelwa ukuthi amahlelo wethu wesayensi newobukghwari welizweloke asisetjenziswa esiqakathekileko ekufuze siqalelelwe begodu sithuthukiswe.
4.3.Nangemva kwerhubhululo nge-COVID-19, abososayensi beSewula Afrika ababosaziwako nababatlami bethule ithekhnoloji emangalisako engakhange kheyibonwe ekubalwa hlangana i-digital laser kunye ne-eksreyi i-Lodox yokuphengula umzimba woke.  

5. Ukusatjalaliswa Komjovo we-COVID-19

5.1.  IKhabinethi ithabele ukuthoma kokusatjalaliswa ngelizweni loke kwehlelo lokuhlabela i-COVID-19, ngokufika komjovo wokuthoma wakwa-Johnson & Johnson ekuhlatjwe ngawo abaSebenzi bezePilo (ama-HCW) embusweni nakumakhampani wangeqadi.
5.2. Ukusukela ekuthomeni kombulalazwe i-COVID-19, abaSebenzi bezePilo belizwe lekhethu babe sihlangu egade sivikela isitjhaba sekhethu. Baqalana ngemehlweni nengogwana babekezelela ubujamo ebegade basebenza ngaphasi kwabo khona bazakulwisana nengogwana erhageleko le. Ukuzinikela kwabo kuhlenge amaphilo amanengi begodu isitjhaba sekhethu kumele sibathokoze khulu.
5.3. Ukuhlabela kwabo ubulwelobu kuzobavikela ekuthelelweni nokubuyisela isitjhaba sekhethu esigeni. IKhabinethi ithabile ukuthi imijovo engezelelweko eziingidigidi ethengwe emazikweni ahlukahlukeneko izokufika ngokutjhiyana eenyangeni ezizako, ukuthoma ngoNtaka kilomnyaka wee-2021.
5.4. Nasele ama-HCW ajoviwe njengengcenye yesiGaba sokuThoma seqhinga lokusatjalaliswa kwemijovo, isiGaba sesiBili sizokutjheja abasebenzi abenza imisebenzi eqakathekileko nalabo ababogabogako, okufaka hlangana abantu abaneminyaka engaphezu kema-60, abantu abanamagulo angelaphekiko nalabo abahlala eendaweni ezihlenga abagulako nemahostela.
5.5. Izakhamuzi ziyakhunjuzwa ukuthi ukujova kusimahla begodu akukatelelwa, nokho kuhlala kusiviko sethu sokulwisana nengogwana, kukhambisane nokuthobela imileyo yezepilo yokukhambela kude nemibuthano emikhulu, ukufaka imaski nawuhlangana nabantu, ukuhlanzekisa izandla ngamanzi nesibha namkha uhlikihle ngesihlanzekisi sezandla esine-alkhoholi ema-70% nokuba maqalanga ngebanga lamamitha ama-2,5. Amagadango la aqakathekile ekuvikeleni ipilo yesitjhaba sekhethu.

6. UmBiko wokuHlolwa kwezabaSebenzi weKota yesiNe (i-QLFS)

6.1. I-QLFS ekhutjhwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika ngeLesibili, nakama-23 kuMhlolanja wee-2021 iyaraga nokusikhumbuza ngeentjhijilo zokutlhayela kwemisebenzi ezibhode ilizwe lekhethu. Ikhabinethi iyakhuthala ngamatshwayo wokutlhurha komnotho welizwe lekhethu hlangana nobujamo bezomnotho obubudisi.
6.2. Ukuya ngokweembalobalo zamhlapha kuvulwe imisebenzi ezii-333 000 ezikweni lemisebenzi ehlelekileko okusize ngemisebenzi eminengi (ngezii-189 000) hlangana kweKota yesiThathu neKota yesiNe ngomnyaka wee-2020. Okhunye kube nokwehla esibalweni sabangaSebenziko esima-890 000 kuKota yesiNe yomnyaka wee-2020 nakumadaniswa neKota yesiThathu ngawo umnyaka wee-2020.
6.3. Ikhabinethi solo inomnako ngezinga eliphasi umnotho ovula imisebenzi ngalo kunezinga lokuphela kwemisebenzi ngee-701 000 hlangana neKota yesiThathu neKota yesiNe. Nanyana iKota yesiNe itjengise ukukhula kwesibalo ekutlhayeleni kwemisebenzi, ukukhula nge-1,7% kusesephasi kunokukhula kwe okuma-9% nakumadaniswa nezinga lokuqatjha.
6.4. Akusimnandi ukubona ukuthi abantu abatjha bayingcenye ekulu yabantu abangasebenziko. AmaSewula Afrika aNzima namaKhaladi kunye nabomma baziinqhema ezinganabuyo emnothweni welizwe, begodu lokhu kuqinisa ukuzimisela kukarhulumende ukurhabisa amagadango wokusekela nokukghonakalisa ukuzibandakanya okubonakalako kwelutjha, abomma nabantu abanzima emnothweni welizwe. Lokhu kukhambisana nokuzinikela kabutjha ekuvuselelweni komNotho namatjhuguluko amenyezelwe nguMengameli ku-SoNA yanonyaka wee-2021.     

7. IsAbelo seeMali somnyaka wee-2021

7.1. Ukwethulwa kwesAbelo seeMali seliZweloke somnyaka wee-2021 kuyingcenye eqakathekile yehlelo elitjhatjhalazi lentando yenengi yeSewula Afrika lokuziphendulela. Ngemva kokwethulwa kwe-SoNA nguMengameli isAbelo seeMali seliZweloke somnyaka wee-2021 sihlathulula ihlelo leemali likarhulumende ukusekela ukuphunyeleliswa kwe-PoA yelizweloke njengokwethulwa kwe-SoNA.
7.2. IKhabinethi yemukela isAbelo seeMali seliZweloke somnyaka wee-2021 njengepengu ekungiyo kwaphela ekulinganiseni ukunzinza kweemali ngokusekela ngeemali amaqalontanzi karhulumende njengokuthengwa kwemijovo ye-COVID-19, ukusekela abanganabuyo ngehlelo lokusiza ngezehlalakuhle kunye ne-ERRP ngomnqopho wokwakha umnotho kabutjha, ukusekela ukuvulwa kwemisebenzi nokudosa isisomali nanyana ubujamo bezomnotho  buqokeme.

8. Ukwetjiwa Kwamakhebula Wekhopha

8.1. IKhabinethi yemukele ukutholwa bamlandu mhlaphanje yiKhotho ePhakemeko yeTjingalanga Kapa kwamalunga wesiqhema sezelelesi eseba amakhebula wekhopha, bagwetjwa iminyaka ehlangeneko eyi-1 250 badosa ngejele. Sithokozisa ama-ejensi wezokuthotjelwa komthetho ngokubotjhwa nokugwetjwa ngepumelelo kwalabo abathinteka ekwetjiweni kwamakhebula wekhopha.
8.2. IKhabinethi inethemba elikhulu ukuthi ukubotjhwa kwamhlapha neengwebo lezi kuzokuba sifundo ukuthi labo abenza lobu bulelesi nokudlelezela bazokuqalana nobukhali bomthetho. Sikhombela umphakathi bona ubikele ama-ejensi wezokuthotjelwa komthetho nange babona kwenzeka ubulelesi.

9. INturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF)

9.1. IKhabinethi yemukele ukubotjhwa kwendoda eyasahlela ngelunya u-Dimakatso Ratselane omRhatjhiindaba we-Lesedi FM.
9.2. IKhabinethi yemukele godu ukugwetjwa kombulali ka-Tshegofatso Pule owabulawa asebantwini nokubotjhwa kukaNthuthuko Shoba, isokana lika-Tshegofatso nonguyise lesana ebelingakabukubelethwa, ngokuba mlumbimano wokubulawa kwakhe.
9.3. IKhabinethi ikhombela bona ihlelo lezokulwisana nobulelesi liqinisekise ukuthi ubulungiswa buyenziwa emlandwini wokusahlelwa ngelunya kuka-Dimakatso Ratselane, ongasekho u-Tshegofatso Pule nabanye abongazimbi be-GBVF. Ukuphelisa inturhu eqothele abomma nabentwana kumele kube yinto esiyijamela ngeenyawo sisoke khona kuzakuphela ipehla le.

10. AboNongorwana beemBikiindaba beHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi engeSewula ye-Afrika (i-SADC) Media

10.1. Ikhabinethi ikhombele ababikiindaba beSewula Afrika bona bathumele iimbawo zabo zokungenela iphaliswano laboNongorwana be-2021 SADC Media Awards. Ababikiindaba abanekareko bangafumana ilwazi elinabileko ngephaliswaneli ku-www.sadc.int naku-www.gcis.gov.za.
10.2 Abonongorwana laba bathuthukisa ukuhlanganyela nobunye bamazwe amalunga we-SADC nokukhuthaza ababikiindaba emazweni amalunga we-SADC bona babike ngeendaba ezithinta isiphandesi.

B.  IinQunto zeKhabinethi
1. UbuJamo beHlekelele beliZweloke

1.1 IKhabinethi ivumele isiqunto sokuMemezela ubuJamo beHlekelele beliZweloke ngemva komonakalo obangelwe siwuruwuru u-Eloise nezulu lehlobo elimotjhe umthangalasisekelo neenkumba eemfundeni ezihlukahlukeneko. Lokhu kwenziwa ngokuvunyelwa siGaba 27 (1) somThetho wokuLawulwa kweHlekelele womNyaka wee-2002 (umThetho Nomboro 57 wee-2002).
1.2. Isimemezelwesi sizokusiza urhulumende ukuqinisa amagadango wagadesi athethwe maziko wombuso ahlukahlukeneko ukulwisana nehlekelele yelizweloke.

2. UmBiko weKomitjhini kaMengameli eBuyekeza imiRholo (i-PRRC)

2.1IKhabinethi yemukele beyaphasisa umbiko we-PRRC. I-PRRC yahlonyelwa ukuphenya ngemirholo nemibandela yokusebenza emBusweni nemikhakheni yeliZweloke neyeemfunda etlolwe kuNgcenye A no-C, iTjhejuli yesiThathu yomThetho wokuLawulwa kweeMali zomBuso  (i-PFMA) womNyaka we-1999 (umThetho Nomboro 1 womNyaka we-1999).
2.2. Imikhakha yabasebenzi emaqalontanzi ebalwako kilombiko botitjhere, abasebenzi bezepilo, umkhakha wezokuphepha namabubulo wombuso (iTjhejuli 3A ne-3B we-PFMA wee-1999). Lombiko uzokufumaneka kubunzinzolwazi bomNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (www.dpsa.gov.za).

3. UmBiko weliZwe leSewula Afrika eHlanganweni yeBumbano leenTjhabatjhaba (i-UN) mayelana nokuPheliswa koMhlobo woKe  wokuBandlulula ngokobuTjhaba

3.1. IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa kombiko welizwe leSewula Afrika wethoba ukufikela kewe-11 wesikhatjhana emHlanganweni wesiVumelwano seenTjhatjhaba mayelana nokuPheliswa koMhlobo woKe wokuBandlulula ngokobuTjhaba (i-ICERD). ISewula Afrika yatlikitla i-ICERD ngomnyaka we-1994 yasigunyaza mhlana ali-10 kuNobayeni we-1998.
3.2. Lombiko uhlathulula iragelophambili eyenziwe yiSewula Afrika ekwethuleni amagadango wokubethwa komthetho, zobulungiswa newezokuphatha ukuphelisa woke umhlobo wokubandlulula ngokobutjhaba.  
3.3. Lombiko wesikhatjhana unqopha kuragelophambili elenziweko ekuthuthukiseni ukulingana, ukulwisana nokuninana ngokobuzwe nokhunye ukungabekezelani, ukukhandelwa kobulelesi behloyo, uphawula ngeentjhijilo ezisesekhona. Ngemva kokwethulwa kombiko ehlanganweni efaneleko, umbiko uzokukhutjhelwa emphakathini.

4. UkuNgena esiVumelwaneni seenTjhabatjhaba ngokuGandelelwa nokuJeziswa okubuLelesi Obenziwa mBuso weBandlululo

4.1. Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiVumelwano seenTjhabatjhaba mayelana nokuGandelelwa nokuJeziswa okubuLelesi Obenziwe mBuso weBandlululo. Lokhu kwenziwa ngokuvunyelwa siGaba 231 (2) somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika wee-1996. Isivumelwanesi, hlangana nezinye, simemezela ibandlululo njengobulelesi obulwisana nehlalakuhle yabantu nobuntu nokuthi liqokamise ukuthula nokuphepha kwabantu ephasini zombelele.
4.2. Nasele isivumelwanesi samukelwe zizindlu zePalamende zozimbili, umNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba uzosidlulisela eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN).

5. Isikhibelelo sesivumelwano Hlangana neSewula Afrika ne-Netherlands ngezehlalakuhle
 
5.1. Ikhabinethi ivumele isikhibelelo sesivumelwano hlangana neSewula Afrika nomBuso we-Netherlands (i-Kingdom of Netherlands) ngokwetjhebiswano lezehlalakuhle.
5.2. Itjhebiswano lezehlalakuhle latlikitlwa e-The Hague ngoMrhayili wee-2001. Isivumelwanesi siphumelelisa ukuthunyelwa kweembonelelo zezehlalakuhle kuzakhamuzi. UmThethomgomo wezeHlalakuhle we-Netherlands (i-Netherlands Social Security Policy) wenze iinkhibelelo zenzuzo yezehlalakuhle ethunyelwa abentwana bama-Dutch. Iinkhibelelo ezitjhukunyiswako zinqophe ukulinganisa isivumelwano namatjhuguluko la.

6. Ukugunyazwa kweKhomferensi yePhasiloke yokuThintana ngomRhatjho yomnyaka wee-2019 (i-WRC-19)

6.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kweenQunto zokuGcina ze-WRC-19, ngokukhambisana nesiGaba 231 (2) somThethosisekelo. I-WRC-19 imphumela weKhomferensi yeYuniyoni yeenTjhabatjhaba yomThangalasisekelo wezokuThintana (i-ITU) ehlangana qobe mnyaka ukubuyekeza nokuvuselela imithetjhwana yemirhatjho. ISewula Afrika iyingcenye yabatlikitli be-ITU. Nasele iPalamende ivumelene nomThetho wokuGcina we-WRC-19, iSewula Afrika izokukhibelela iQhinga leThungelelwano lokuRhatjha leliZweloke ngefanelo.

7. UmBikomthethomtlamo oBuyekeziweko womThethokambiso wezeenThuthi

7.1. Ikhabinethi ivumele umBikomthethomtlamo oBuyekeziweko womThethokambiso wezeenThuthi.  Ujamiselela umThethokambiso weenThuthi weliZweloke womnyaka wee-1996. Umthethokambiso obuyekeziweko utjheja amatjhuguluko avelileko eminyakeni edlulileko eendleleni, isiporo sesisitimela, iinthuthi zemanzini nezemoyeni. Ulinganisa ngokunabileko ilizwe kumaphethini weenthuthi, zamarijini nezekhonthinenti.
7.2. Umthethokambiso udluliswe eenkundleni zemikhulumiswano nabalimindima abahlukahlukeneko. Nasele utlolwe kuGazede, umtlolo ungafumaneka kubunzinzolwazi bomNyango wezeenThuthi ku-www.transport.gov.za.

C. ImiThethomlingwa
1. UmThethomlingwa weKhotho yezeNarha

1.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa weKhotho yezeNarha. UmThethomlingwa lo uhloma iKhotho yezeNarha ekhethekileko neenqunto zayo, imileyo neenqunto ezingadluliselwa eKhotho yezeNarha yeenLilo ekhethekileko.
1.2. UmThethomlingwa uzokurarulula iintjhijilo ezenzekako ngaphasi komThetho wokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha womNyaka we-1994 (umThetho Nomboro 22 we-1994) njengokusalela emva ekwenziweni kweembawo zenarha namano wokurarululwa kwemibango nayivelako. Uzokusiza godu khulu ngokwethulwa kweHlelo lokuVuselelwa kweNarha.

2. IsiKhibelelo somThethomlingwa weRhasi wee-2020

2.1. Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa weRhasi wee-2020. UmThethomlingwa otjhukunyiswako lo unqophe ukulinganisa ibubulo lerhasi, hlangana namanye, ithekhnoloji yeenthuthi etja werhasi ejayelekileko nengakajayeleki emThethweni weRhasi womNyaka wee-2001 (umThetho Nomboro 48 wee-2001), Iinkhibelelwezi, esele kukhulunyisenwe ngokunabileko ngazo nabalimindima, zizokusiza ekusiseni kumthangalasisekelo ukuqinisekisa ukuhlukahluka kwebuthelele lomkhiqizo wezamandla.
2.2. UmThethomlingwa uzokudlula eengabeni zemikhulumiswano yepalamende ukuqinisekisa ukwamukelwa kwawo ngokunabileko ukuze usebenze nasele ugunyaziwe wabamthetho.

3. IsiKhibelelo somThethomlingwa wokuKhuthaza ukuLingana nokuKhandela ukuNinwa Okungakafaneli womNyaka wee-2021

3.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuKhuthaza ukuLingana nokuKhandela ukuNinwa womNyaka wee-2021. Iinkhibelelo ezitjhukunyisiweko zinqophe ukuvala amatjhuba akhona emthethweni wokuKhuthaza ukuLingana nokuKhandela ukuNinwa womNyaka wee-2000 (umThetho Nomboro 4 wee-2000). Iinkhibelelo ezitjhukunyiswako zizokuqinisa ikghono lawo lokukhandela ukuninwa nokukhuthaza ukulingana kwawo woke amaSewula Afrika, njengoba kutloliwe esiGabeni se-9 somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womNyaka we-1996.
3.2. UmThethomlingwa uzokutlolwa kuGazede godu ufumaneke kubunzinzolwazi bomNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ku-www.justice.gov.za.

4. IsiKhibelelo somThetho weBhanga yePoso yeSewula Afrika womNyaka wee-2020

4.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwesiKhibelelo somThetho weBhanga yePoso yeSewula Afrika womNyaka wee-2020. Lomthethomlingwa ukhibelela umthetho weKhamphani yeBhanga yePoso yeSewula Afrika, umThetho womNyaka wee-2010 (umThetho Nomboro 9 wee-2010).
4.2. UmThethomlingwa lo uqalelela ukuhlonywa kweKhamphani yeBhanga yePoso yeSewula Afrika ukuya ngokomthetho wamaBhanga womNyaka we-1990 (umThetho Nomboro 94 womNyaka we-1990). Ikhamphani le izokusiza amalunga womphakathi aninweko ngeensiza zeemali ukuthi azibandakanye ngokuzeleko kezomnotho. Izokusiza godu ngeendawo ezizokunikela ngesizo leemali keminye yemisebenzi karhulumende.

D. ImiNyanya eZako
1. Ilanga laboMma leenTjhabatjhaba

1.1. IKhabinethi izokuhlanganyela nephasi ekugidingeni iLanga laboMma leenTjhabatjhaba mhlana abu-8 kuNtaka wee-2021. Ilangeli lisetjenziselwa ukukala iragelophambili eyenziweko ekufikeleleni ukulingana ngokobulili begodu lithomana nokugidingwa kweminyaka ema-25 yokwamukelwa komThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika womNyaka we-1996.
1.2. Ukusukela ngomnyaka we-1994, senze amagadango ekwethuleni imithethomgomo namahlelo anqophe ukuthuthukisa amalungelo wabomma begodu sihlala sizimisele ukuqinisekisa ukuthi abomma bahlala banamathuba kezomnotho.
1.3. Ekuhlonipheni imisebenzi yekutani yomZabalazo ekululekweni nentando yenengi eSewula Afrika, urhulumende wamemezela umnyaka wee-2021 njengomNyaka ka-Mma u-Charlotte Maxeke, ukukhumbula umnyaka we-150 wokubelethwa kwakhe. Wayekade amtjhotjhozeli wezehlalakuhle nepolotiki begodu anesibindi esirarako nobuhlakani.

2. UmHlangano weForamu yaboMma ababoNgqongqotjhe be-India, Brazil neSewula Afrika (i-IBSA)

2.1. ISewula Afrika – idoswa phambili nguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli wezaboMma, iLutjha nabaNtu abanokuKhubazeka, uMma. u-Maite Nkoana-Mashabane – izokuba yingcenye yoMhlangano weForamu yaboMma ababoNgqongqotjhe, i-IBSA mhlana ali-16 kuNtaka wee-2021. Lomnyanya ungoqakathekileko elizweni leSewula Afrika ngombana nagade asesenguSihlalo weHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika ngomnyaka wee-2020, uMengameli 2.2. u-Ramaphosa wenza kwabaliqalontanzi ukuthuthukiswa kwehlalakuhle yabomma nakezamabhizinisi nokuqeda ipi eqothele abomma nokubulawa kwabo (i-GBVF).  
2.3. Leforamu, eyahlonywa ngomnyaka wee-2007, izokunikela iSewula Afrika ikundla yokwenza ngcono imithethomgomo yayo neendabakulumiswano eziqakathekileko ezinomthelela kibomma.
Umnyanya ozako lo uzokubanjwa ngaphasi kommongondaba wokuphumelelisa amahlelo wokuvuselelwa komnotho wamazwe okhahlamezwe yi-COVID-19. Kutjhatjhalazi ukuthi abomma ngibo abathwele kabudisi khulu ngonobangela womthelela omumbi walombulalazwe.

3. INyanga yamaLungelo wobuNtu

3.1. UMengameli u-Ramaphosa uzokwethula ikulumo yakhe eqakathekileko ngethungelelwano levidiyo emnyanyeni wokugidinga iLanga lamaLungelo wobuNtu leliZweloke lomnyaka wee-2021 mhlana ama-21 kuNtaka wee-2021 ngaphasi kommongondaba othi: “Umnyaka ka-Charlotte Maxeke: Ukuthuthukiswa Nokuvikela Amalungelo Wobuntu Ngesikhathi Kudlange i-COVID-19”.
3.2. Ukugidingwa kwanonyaka kweNyanga yamaLungelo wobuNtu kuthomana nomnyaka wama-25 solo kwamukelwa ukusebenza komThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika womNyaka we-1996, usinikela nethuba lokubuyela emva sikhumbule isibindi sabobaba nabomma abatjhagala mhlana ama-21 kuNtaka we-1960 balwela ukupheliswa kwemithetho yokuphathwa kwabomazisi.
IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika bona asebenzise ilangeli ukukhumbula nokuhlonipha labo abalwela umzabalazo wekululeko yethu nentando yenengi.

E. Imilayezo
Iimfiselakuhle

1. IKhabinethi idlulisa ukuthokozisa kwayo neemfiselabuhle ku:

1.1.South African Filmmakers ababadidiyeli befilimu “i-Address Unknown”, ngokufika ezingeni lokuKhethwa ngokomThetho ku-2021 Pan African Film Festival, ekumnyanya omkhulu wamafilimu e-America. Ifilimu efitjhani le, ekuhlonitjhwa ngayo abantu be-District Six, isekelwe ngeemali yi-National Film and Video Foundation, ekuyi-ejensi yomNyango wezemiDlalo, ubuKghwari namaSiko.
1.2. Isakhamuzi se-Nigeria uDorh. Ngozi Okonjo-lweala, owakhethwa ngongelethu mhlana ali-15 kuMhlolanja wee-2021 bona abemNqophisi Zombelele (u-DG) weHlandla leKhomba weHlangano yokuRhwebelana yePhasiloke (WTO), ukuthoma mhlana li-1 kuNtaka wee-2021. Ungumma wokuthoma godu wom-Afrika ukubekwa esikhundleni sokuba ngu-DG weHlangano yeenTjhabatjhaba esebenza ngemithetho yephasiloke ngezokurhwebelana hlangana namazwe.

2. Amezwi Wokutjhiriya

2.1. IKhabinethi ithumele amezwi wayo wokutjhiriya emndenini nebanganini baka:

2.1.1. Thovhele Ranwedzi Gilbert Tshikalange (obekaneminyaka ema-87) womBuso wakwaMphaphuli e-Limpopo, ingorho yomzabalazo wekululeko nowaphikisana khulu nokuhlonywa komThetho wokuLawulwa kwabaNzima womNyaka we-1927. Wadosa phambili umTjhagalo owaLwisana nokuBhadelwa komThelo ukusukela ngomnyaka we-1964 ukufikela kewe-1969. Wadingiswa waqothelwa e-Kuruman eseTlhagwini Kapa ukusukela ngomnyaka we-1969 ukufikela kewe-1974. Ekubuyeleni kwakhe endawenekhabo, waphoswa ngomleyo wokuhlala ngekumbeni esikomplasi se-Makwarela esiYingini sakaMarhistrada we-Sibasa ukusukela ngomnyaka we-1974 ukufikela kewe-1976. Ngomnyaka we-1987 anezinye iinkutani zomZabalazo nabarholi bendabuko ababekhanyelwe, bahloma umKhandlu wabaRholi beNdabuko weSewula Afrika (i-Contralesa), wakhethwa njengoMkhwezeleli wayo weliZweloke.

2.1.2. Abasebenzi abathathu be-ArcelorMittal – uNom. Lesenyeho Mofokeng (obekaneminyaka ema-31), uNom. Thami Sampo Molefe (obekaneminyaka ema-52) noNom. Mpho Meshack Madumisa (obekaneminyaka ema-29), abahlongakele engozini lokha umakhiwo ose-Vanderbijlpark lapho bebasenzela khona nawugirikako ngemva kokuthuthumba ngeLesithathu, Mhlana ama-17 kuMhlolanja wee-2021. IPhiko lemiSebenzi yokuHlola lomNyango wezokuQatjha nezabaSebenzi lihlome iphenyo ngengozi le. IKhabinethi ikhuthaza woke amakhamphani bona atjheje bekabeke phambili ukuphepha kwabasebenzi nokuhlala njalo ahlola amahlelo wazo wezokuphepha ukuqinisekisa ukuthi abasebenzi abehlelwa yingozi.


2.1.3. UmZenda uThemba Muziwakhe Nicholas Kubheka (obekaneminyaka ema-72), odlule ephasini ngoTjhirhweni e-Pietermaritzburg, KwaZulu-Natala. UmZenda u-Kubheka wasebenza njengomZenda weSewula Afrika e-People’s Republic of China, e-Denmark ne-Riphabliki ye- Angola. Wasebenza godu njengoSolwazi weTjhebiswano laboRhulumende nezokuBusa ngokuHlanganyela nge-Ofisi kaSihlalo womKhandlu weemFunda ePalamende. Waya ekudingisweni ngeminyaka yabo-1970 wabandulwa e-Angola ngomnyaka we-1977 njengelunga loMkhonto weSizwe, ngesikhatheso aziwa ngebizo lika-Aaron Mnisi ebegade lingasilo lakhe leqiniso.

F. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. IBhodi yabaNqophisi be-Amatola Water

a. UNom. Mncedisi Malotana;
b. UMm. Buhle Tonise;UNom.
c. Abraham Pieter le Roux;
d. UDorh. Mosidi Makgae;
e. UNom. Zamikhaya Xalisa;
f. UNkosazana NomaXhosa Jongilanga;
g. UDorh. Gaathier Mahed;
h. UNom. u-Tabiso Wana;
i. UNom. Mxolisi Joe Skosana;
j. UNom. Makgobi Ramushu; no-
k. Mm. u-Lebogang Letsoale.

2. Isihlao neSekela likaSihlalo beBhodi yabaNqophisi besiKhwama seeMali zabaKhubalele eeNdleleni (i-RAF):

1. UMm. uThembi Msibi;
2. noDorh. Nomonde Mabuya.
3. UMm. uNomkhita Mona – esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) weHlangano yezePoso yeSewula Afrika.
4. UNom. Moegamat Ishaam Abader – esikhundleni sokuba ngu-CEO weZiko lezobuJamo beZulu leSewula Afrika.
5. UNom. Zolani Kgosietsile Matthews – esikhundleni sokuba ngu-CEO we-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika (i-PRASA).
6. UMm. u-Melanie Rambally – UmPhathi oyiHloko wezeeMali kwa-SENTECH.
7. U-Advocate Boyce Mkhize – UmLamuli oyiHloko: Community Schemes Ombud Service, emNyangweni wezokuHlaliswa kwabaNtu, zaManzi nezokuHlwengisa.

Imibuzo Ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139
Ilanga: NgeLesihlanu nakama-26 kuMhlolanja wee-2021
IsiTatimende sikhutjhwe: LiZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi  (i-GCIS)
www.gcis.gov.za; www.gov.za

 

 

 

 

Share this page

Similar categories to explore