Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-26 Inhlaba 2019

IKhabhinethi ihlangane ngaLesitsatfu, mhla tinge-26 Inhlaba 2019 eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Talelive

1. Inkhulumo yaMengameli Ngesimo Selive (i-SoNA)

1.1. Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa Ngesimo Selive yekucala yekuphatsa kwentsandvo yelinyenti kwesihlanu kuleliviki leliphelile,  ikhutsate futsi yagcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentele likusasa letfu sonkhe lelinemphumelelo. I-SoNA yanga-2019 ihlahla indlela yekucala kusebenta kwelugunyakwenta licembu lelibusako lelilinikwe bantfu labalivotele.

1.2. Loku kukhombisa kutsi kusebenta ngekuhlanganyela, kungenta ncono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika kanye nekukhulisa umnotfo welive letfu, ngekulungisa tinkinga letisolomane tichubeke njalo tekuswelakala kwemisebenti, buphuya kanye nekungalingani. Sicelo saMengameli Ramaphosa sekutsi kube netenhlalo letibumbene sidzinga ligalelo labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebente ngekuhlanganyela kute kunconywe letinsayeya tetfu kute sibeke lelive letfu endleleni yekukhula lokukhulu.

1.3. Loku kufaka ekhatsi kutsi kungetwe umkhakha wetetimboni, kuciniswe imboni yetetimayini, kusekelwe umkhakha wetekulima, kwentiwe ncono emakhono elusha letfu kanye nekwenta kutsi kube lula kutsi tivakashi tivakashele lelive. Njengebantfu baseNingizimu Afrika, kufanele kutsi sichubeke sigcugcutele futsi sisekele timboni talelive sibuye sitsenge nemikhicito yalelive.

1.4. Umsebenti lolukhuni hulumende latawenta uncike kuloko lokusikhombisa lokumcoka hulumende lakubeke embili kutsi acale ngako akwente natawuchubeka akwente kuleminyaka lesikhombisa letako, nekunika emandla Lisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP) kanye nenshisekelo yetfu yekuveta Umbononchanti wa-2030.

1.5. Inkhulumomphikiswano lebeyimayelana ne-SoNA ivete kubaluleka kwekutsi silungise umnotfo siphindze futsi silungise netincenye letephukile tekusebenta kwembuso sicalise ngekusebentisa ligunyakwenta lelisinikwe bantfu labasivotele. Loko kutasiholela ekutseni sizuze leyo Ningizimu Afrika lesiyifunako naleyo Ningizimu Afrika yemaphupho etfu njengaloku kusho Umbononchanti Wa-2030 ne-NDP.

1.6. IKhabhinethi icela bonkhe balingani betenhlalo, betemabhizinisi, betemisebenti, tinhlangano temmango kanye netinhlaka tetepolitiki, kutsi ticinise imitamo yato lehlangene ekwenteni lelive letfu kutsi libe yindzawo lencono kitsi sonkhe futsi sitibophelele ngekushiyelana ekukhuliseni indlela yekukhula kwalelive.

1.7. Tsine njengahulumende, sitayiphindza kabili nakatsatfu imetamo yetfu njengaloku siholwa nguMengameli ekususeni tihibe letivimba kukhula kwemnotfo wetfu nekwenta kutsi tinhlaka tembuso tikhone kuletsa tinsita kubantfu bakitsi. Ngenyanga yaKholwane, Tindvuna letahlukahlukene titakwetfula titatimente tato teVoti Yeluphakelotimali, lapho titawuveta khona emasu laphatsekako kute kufezeke lombono Mengameli lawetfule esiveni.  

2. Inyanga Yelusha

2.1. Inyanga Yelusha isikhumbuto lesigcamile sendzima ledlalwe lusho lwetfu ekudaleni timo letiholele kutsi sitfole lenkhululeko yetfu. I-SoNA yaMengameli ibeka kukhula kwemnotfo kanye nekudala ematfuba emisebenti ebantfu bakitsi labasha njengentfo lehambembili lokutawucalwa ngayo kutsi yentiwe kulokuphatsa kwahulumende weSitfupha. Mengameli ucocisane nemikhakha yebantfu labasha leyehlukahlukene lokufaka ekhatsi nalabo labakhubatekile, lusha lolunemabhizinisi, lusha lolusetindzaweni tebuciko nalolusemikhakheni yetemfundvo ngembikwekutsi etfule i-SoNA lokuyintfo lebeyihlelwe yi-Ejensi Yavelonkhe Yekutfutfukisa Lusha ngaphasi kwengcikitsi letsi: “iminyaka lenge-25 yentsandvo yelinyenti – kugubha inshukumo yelusha”. Inkhulumiswano YaMengameli Nelusha ikucinisekisile kutsi kunebulukhuni lobuchubekako kanye netinsayeya lusha lwakitsi lolubukene nato letidzinga kutsi tilungiswe ngekushesha nguhulumende.

2.2. Kuloko, sitsandza kucinisekisa kutsi tinhlelo tahulumende, letifaka ekhatsi Luhlelo Lwelitfuba Lesibili, Luhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Lusha kanye neLuhlelo Lwavelonkhe Lwekucashwa Kwelusha, tidlala indzima lenkhulu ekulungiseleleni lusha kungena kutemisebenti.

2.3. Noma kunjalo sidzinga kutsi siyiphindze kabili nakatsatfu imitamo yetfu njenglive ekudaleni imisebenti ledzingwa kakhulu bantfu bakitsi labasha. Kute kutsi sikhone kwenta njalo, kusemahlombe etfu kutsi sivuselele kukhula kwemnotfo wetfu njengaloku siholwa nguMengameli wetfu. Siyati kutsi ngeke kube lula, siyati futsi kutsi ngeke kube khona nje tisombululo letenteka masinyane tekugucula lomnotfo kodvwa siyati futsi kutsi kufanele kutsi kwentiwe ngenca yelive letfu kanye nelusha lwetfu.

2.4. IKhabhinethi icela yonkhe imikhakha kutsi itsatse tibonelo saMengameli futsi isebentise bantfu labasha kutsi basebentisane nabo ekutfoleni tisombululo letiphatsekako tetinsayeya labahlangabetana nato. Sitawuphindze futsi sidlale indzima yetfu ekwenteni ncono kusebenta kwemnotfo wetfu kute udale imisebenti yebantfu labasha.

3. Kuhlelenjiswa  kabusha kwahulumende

3.1. Bantfu baseNingizimu Afrika banike lokuphatsa kwesitfupha kwahulumende ligunyakwenta lelicacile lekukhulisa temnotfo ngendlela lefaka konkhe, kusombulula inking yebuphuya ngekushesha lokukhulu, kwenta ncono tinsita tahulumende, kulwa nenkhohlakalo kanye nekucedza kubanjwa ngabhongwane kwembuso.

3.2. IKhabhinethi iyacinisekisa kutsi kuhlelenjiswa kabusha lokukhulu kwahulumende  kutakwenta kube lula futsi kwente ncono kuletfwa kwetinsita kubantfu bakitsi ngekusebentisa hulumende lote tihibe, lowongako nahulumende lophumelelako lolalela kakhulu tidzingo tebantfu baseNingizimu Afrika.

4. Tivumelwane tekuhweba

4.1 IKhabhinethi ikwemukele kusayinwa kwetivumelwane letingemashumi layimfica nakutsatfu (93) emkhatsini webetfulitinsita baseNingizimu Afrika netinkampani taseShayina, kutsi titsenge imikhicito yalelive itfunyelwe eShayina, ngekulandzela inkontileka yesamba lesibalelwa etigidzigidzini letinge-27, kute kuciniswe kukhula kwemnotfo nekudaleka kwemisebenti.

Kwengeta kuloko, sinye saletivumelwane lesisayiniwe, kube sivumelwane selutjalotimali lesimayelana nelutjalotimali kwee-Beijing Auto Industrial Cooperation lesisekhungwenimkhicito lesakha imphahla yetimoto endzaweni yetekutfutfukisa timboni eCoega. Lutjalotimali lwekwakha timoto lapha eNingizimu Afrika etimakethe taseNingizimu Afrika kanye netimakethe letikuletinye tindzawo.  Letivumelwano tekutsengiselana tivele kulisukuhlela leliphelele lebudlelwane besivumelwane sanga-2010, kanye nekutinikela lokumcoka lokusiphohlongo lokwentiwe Emhlanganweni we-China-Africa Cooperation.

5. Lubalo Lwekucasha Lwekota

5.1. Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika likhiphe Luklayo Lwekucashwa kwebantfu ngeKota yekucala yanga-2019 kuleliviki leliphelile.

5.2. Umphumela waloluklayo ukhomba kutsi kube nekwenyuka kwemisebenti nge-22000 (+0.2%) kusukela ku-10152 000 kuya ku- 10 174 000 emkhakheni lohlelekile longasiwo webhizinisi yetekulima. Loku kubangwe kakhulu kwenyuka kuletimboni letilandzelako:  tinsita temmango, tetimayini netinkhwali, kwakha timphahla netinsita temabhizinisi.

5.3. Linani selilonkhe lekucashwa kwebantfu lenyuke nge-76 000 nome nge-0,8%  ngemnyaka emkhatsini weNdlovulenkhulu 2018 kuya enyangeni yeNdlovulenkhulu 2019.  

5.4. IKhabhinethi iyakubona lokutfutfuka lokuhle kodvwa inesicinisekiso sekutsi isaseyindze indlela lekumele kutsi ihanjwe kute kutfutfukiswe kusebenta kwemikhakha yonkhe yemnotfo wetfu ekudaleni lemisebenti ledzingeka kakhulu nakangaka kulelive letfu. Kute kube ngunyalo Ikhabhinethi itimisele kusebentisananayo yonkhe imikhakha yemmango waseNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi umkhakha lotimele.

6.    Sikhatsi sentsela

6.1. Imalingena lebuya kuntsela icinisekisa kutsi hulumende akhone kuletsa tinsita letidzingeka kakhulu kanye nekusekela ngetenhlalo tigidzi temimango leswelako.

6.2. IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batilungiselele kungenisa emafomu abo entsela esikhatsi sanga-2018/19. Kugcogcwa kwentsela ngemphumelelo nekugcogcwa kwentsela lefanele kusita hulumende kutsi atimele kutetimali.

6.3. Labo labakhokha intsela lababhalise ku-eFiling noma kusebentisa le-MobiApp lensha yeLihhovisi Lemalingena laseNingizimu Afrika bangangenisa emafomu abo entsela kusukela mhla lu-01 Kholwane 2019. Bantfu baseNingizimu Afrika labahola ngaphasi kwe-R500 000 ngemnyaka futsi labavunyelwa tincabekelwane letitsite, akukadzingeki kutsi bona bangenise emafomu abo entsela.

7. Kulwa Nebugebengu

7.1. IKhabhinethi ikhatsatekile ngekubulawa kwemalunga etisebenti leticinisekisa kugcinwa kwentsela lokuchubekako. Ngenyanga yeNyoni 2018, kwabikwa kutsi kwabulawa emaphoyisa langemashumi lamabili nesiphohlonga (28). Kusukela kucale lomnyaka wa-2019, sekubulawe emaphoyisa langemashumi lamabili nesitfupha (26).

7.2. Tehlakalo letisandza kwenteka nguleto tekubulawa kwaSayitjeni  Zephania Dladla, Khonstabuli Nomasonto Mhlanga naKhonstabuli  Nhlamulo Vukeya. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo lokukhulu emindenini, kubangani kanye nakulabo lebebasebenta nabo.

7.3. IKhabhinethi iyakuhlaba kakhulu lokuhlaselwa nekubulawa kwemaphoyisa. Emaphoyisa abeka timphilo tawo engotini kute avikele imimango yetfu. Kufanele kutsi sonkhe sisebentisane netikhungo leticinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kucinisekisa kutsi labenti balamacala lamabi kangaka bayabanjwa baboshwe kute bajeziswe ngalokuphelele ngaletento tabo.

7.4. IKhabhinethi iyaludvumisa luhlelo lwetebulungiswa ngekubagweba kudzilikelwa lijele labayimfica labente emacala lanjalo, kulomnyaka kuphela.

8. Sehlakalo sekudubula emngceleni waseMozambique

8.1. IKhabhinethi ibonile kutsi iNingizimu Afrika itfumele licembu lelisezingeni lelisetulu eMozambique ngemva kwesehlakalo sekudubulana lapho kushone khona emaphoyisa aseMozambique lamabili emngceleni waKwaZulu-Natal.  

8.2. Lelicembu lakhiwa ngemalunga eMbutfo Wavelonkhe waseNingizimu Afrika Wetekuvikela (i-SANDF) kanye neMbutfo Wetemaphoyisa (i-SAPS), batawuhlangana nelicembu laseMozambique. Baholwa Sikhulu se-SANDF sekuSebenta Ngekuhlanganyela Jenene Lomkhulu Barney Hlatshwayo kanye neLisekela laKhomishana we-SAPS Jenene Lomkhulu Sehlahle Masemola.

8.3. Lelicembu lisemkhankhasweni wekuyotfola emaciniso ngalesehlakalo sekudubulana. Balindzeleke kutsi, emkhatsini walokunye, bacocisane ngeluphenyo lolutakwentiwa ngekuhlanganyela emkhatsini welicembu laseMozambique neleNingizimu Afrika.

8.4. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi balindze kuphotfulwa kanye nemphumela waloluphenyo lolwentiwa ngekuhlanganyela. Sitinikele kutsi sisebentisane nahulumende waseMozambique njengabomakhelwane labahle ekwenteni ncono inhlalakahle yetakhamuti tetfu.

9. Ingcungcutsela Yenhlangano Yemave Emhlaba Yetemisebenti

9.1. IKhabhinethi iyakwemukela kutimbandzakanya kwaMengameli Ramaphosa kuSikhatsi seNgcugcutseleni Yenhlangano Yemave Emhlaba Yetemisebenti ye-108 (Likhulumnyaka) lebanjwe emkhatsini wamhla ti-10 namhla tinge-20 Inhlaba 2019. Mengameli ungenise ngekwemtsetfo umbiko weKhomishini yeMhlaba lomayelana neLikusasa Lemsebenti, labengusihlalo ngekuhlanganyela naNdvunankhulu waseSweden, H.E. Stephan Lofven, kulengcungcutsela.

9.2.  Indvuna yeTemisebenti Nekucashwa, Umnu. Thulas Nxesi, lebekaphekeletele Mengameli uphindze futsi wahola litsimba lelingemacembu lamatsatfu lelitimbandzakanye emakomidini lahlukahlukene kulengcungcutsela kanye nakutingcogco tekuhlela nekucocisana ngembiko  weMcondzisi Jikelele weNhlangano Yemave Emhlaba Yetemisebenti.

9.3. Imiphumela lebalulekile yalengcungcutsela ifake ekhatsi Simemetelo Semtsetfo Selikhulumnyaka salamacembu. Kwengeta kuloko, lengcungcutsela ivumelene ngeSivumelwano lesisha lesimayelana neLudlame neKuchashatwa eMsebentini lokuhloswe ngaso kutsi kuvikelwe tisebenti letihlaseleka lula. Lemiphumela ibalulekile ekusunguleni tinkhombandlela netilinganisosidzingo kuvakalisa nekuvikela emalungelo etemisebenti nemazinga.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Umhlangano we-12 Longakavami

1.1. IKhabhinethi ibikelwa ngalamafishane ngeMhlangano we-12 Longakavami wekwetfula sigaba sekusebenta seNdzawo Lekhululekile Yekuhweba kuleLivekati lase-Afrika (i-AfCFTA) kanye neMhlangano Wekucala Wemkhatsi Nemnyaka weLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) kanye neMimango Yesifundza Yetemnotfo (ema-REC).

1.2. Mengameli Ramaphosa uhlelwe kutsi ahole litsimba laseNingizimu Afrika ngesikhatsi loMhlangano we-12 Longakavami ubanjwa ngamhla ti-07 Kholwane 2019 eNiamey, eNiger.

1.3. INingizimu Afrika itawutsatsa kuba ngusihlalo we-AU ngesikhatsi lesibalulekile lapho lelivekati licala khona kusebentisa i-AfCFTA, letakwenta kutsi i-Afrika ibe yimakethe letayelekile lenkhulu emhlabeni. I-AfCFTA itawugcugcutela kuhwebelana ngekhatsi e-Afrika, kuvusetelele tebumboni, kuvule indlela yekuhlanganiswa kwe-Afrika netinchubo tekukhicita temhlaba wonkhe kanye nemnotfo wemhlaba wonkhe jikelele.

1.4. INingizimu Afrika itinikele kwesekela i-African Agenda, futsi iyawesekela umnotfo wesifundza kanye nekuhlanganiswa ngekwetepolitiki.  Loku kufaka ekhatsi kucinisa kuchumana emkhatsini weKhomishini ye-AU nema-REC kute kuzuzwe intfutfuko lesimeme ngendlela lenekuthula ne-Afrika lesimeme njengembononchanti we-Agenda 2063.

1.5. INingizimu Afrika itinikele ngalokuphelele kutinchubo te-AfCFTA ngekubuka kubaluleka kwelisukuhlela kwayo eluhlelweni lwetekuhlanganisa umnotfo welivekati lase-Afrika kanye neluhlelo lwetentfutfuko lwaseNingizimu Afrika.

2. Lukhetfo lwaBomasipala lwanga-2021

2.1. Kulungiselela Lukhetfo lwaBomasipala lwanga-2021, iKhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweKomidi Lehlanganisa Tindvuna (i-IMC) lemayelana neLukhetfo lwaBomasipala, kanye nenkhundla yekulusekela ngekwekusebenta.

2.2. Lukhetfo lwaboMasipala lwanga 2021 lutawuba ngelwesihlanu kusukela kwaba nembuso wentsandvo yelunyenti. I-IMC itawusebentisanaNekhomishana Lelawula Lukhetfo naleminye imitimba ekucinisekiseni kwekutsi lenchubo leholela kulukhetfo lwabohulumende basemakhaya lwenteka ngaphandle kwebumatima.

2.3. Emalunga e-IMC atakwakhiwa nguleTindvuna letilandzelako: Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko (sihlalo); Yetasekhaya; Yetebulungiswa Nekucondziswa Kwetimilo; Yetetimali; Yetekuvikeleka kweMbuso neNdvuna Yelihhovisi laMengameli. Lelicembu Lekusekela Ngekusebenta litawakhiwa Bacondzisi Jikele balawo matiko.

C. Imikhosi Letako

1. Umhlangano weBaholi  Bemave Langemashumi Lamabili (i-G20)

1.1. Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika – lelakhiwa yiNdvuna Yetebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana, Dk. Naledi Pandor; Indvuna Yetetimali, Umnu. Tito Mboweni, neNdvuna Yetekuhweba Netimboni, Umnu. Ebrahim Patel – labatawukutimbandzakanya kuloMhlangano weBaholi Bemave Langemashumi Lamabili wanga-2019.

1.2. Mengameli Cyril Ramaphosa utawuphindza futsi ahole litsimba letiphatsimandla kanye netigungu temabhizinisi aseNingizimu Afrika etinkhulumiswanweni emkhatsini wetigungu letiphetse emabhizinisi aseJapan. Lokucocisana kuhlose kugcugcutela kucaphelisa ngematfuba ekuhweba kanye nelutjalotimali eNingizimu Afrika, kulungisa tinkinga tebalingani bemabhizinisi baseJapan, kanye nekubona futsi kuntfutfukiswe tekuhweba netelutjalotimali.

1.3. Lokucocisana kuchutjwa ngekuhlanganyela neKhansela Yetemabhizinisi Yekuvisisana Kwemave Emhlaba (i-BCIU), inhlangano lephuma embili yaseMelika yetemabhizinisi, kanye neNhlangano YaseJapan Yetekuhwebelana Ngaphandle (i-Jetro).

1.4. Lokucocisana kubukwa ngeliso lemcimbi walotakwenteka esikhatsini lesitako, lotawube useNgcungcutseleni YaseTokyo Yemave Emhlaba lemayelana neNtfutfuko yase-Afrika (i-TICAD) letawubanjwa kusukela mhla tinge-28 kute kube mhla tinge-30 Ingci 2019 lapha eYokohama, eJapan. Live laseJapan live lesihlanu ngebukhulu iNingizimu Afrika letfumela imphahla yalo kulo liphindze futsi libe live lemfica lelitfumela imphahla yalo eNingizimu Afrika.

1.5. Kutimbandzakanya kwelive laseNingizimu Afrika kuholwa nguletinsika letimcoka letilandzelako: Kugcugcutela inshisekelo yavelonkhe kute kuzuzwe tinjongo talelive; Kwenta ncono i-African Agenda kanye futsi nekukhutsata intfutfuko yase-Afrika lesimeme; Kuba nemtselela lomhibahiba kutekwakha emhlabeni wonkhe; kanye neKugcugcutela i-ajenda yaseNingizimu ngekucinisa Kubambisana kweNingizimu-Ningizimu neNkhulumiswano yeNyakatfo-Ningizimu.  

2. Inyanga YaMandela

2.1. Njengaloku kusondzela umgubho we-10 weLusuku Lwemave Emhlaba LwaNelson Mandela ngaKholwane, iKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lenyanga kugcina umshiyandvuku waMadiba, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tsatsa Sinyatselo, Khutsata Ingucuko, Yenta onkhe emalannga abe Lusuku lwaMandela,” ngekutsi utsatse sinyatselo ngekuhlanganyela ekulweni nebuphuya.

2.2. Bantfu baseNingizimu Afrika bangatimbandzakanya ekutseni babe takhamuti letinenshukumo ngekutsi tihlangane nemimango yabo kanye netinhlangano letahlukahlukene letitakwenta tindlela tekucedza indlala nekubete emakhaya, kwakha imimmango lephephile kanye nekucinisekisa kutsi bantfwana bayakhona kutsi bafinyelele ekutfoleni imfundvo.

2.3. Sonkhe asitimbandzakanyeni kuloluhlelo lwemhlaba wonkhe lolubitwe ngalomunye webaholi betfu labadvumile kanye nekwakha tinhlelo letisimeme letitawuchubeka nanoma inyanga yaKholwane seyengcile. Asitsatseni sinyatselo, sikhutsate ingucuko sente onkhe emalanga abe Lusuku lwaMandela.

D. Imilayeto

1. Kudvudvuta

1.1. IKhabhinethi itfumela kudzabuka kwayo kuyo yonkhe imindeni nebangani labashiywe bantfu babo lababatsandzako etingotini temgwaco. Kulenhlekelele yengoti leyenteke emgwacweni  i-R81 eMaphalle, eLimpopo lapho bantfu labasabencane labanengi balahlekelwe timphilo tabo, etingotini letichubeke njalo bantfu baseNingizimyu Afrika labahlangabetana nato eveni lonkhana. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu labasebentisa umgwaco kutsi bahloniphe imitsetfo yemgwaco, ledzinga kutsi bacaphele futsi batiphatse ngekucabangela labanye bantfu labasebentisa umgwaco.

2. Kuhalalisa

IKhabhinethi ihalalisela laba labalandzelako:

2.1. Licembu lesive labomake, iBanyana Banyana, ngekuphakamisela etulu umjeka walelive eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Letinyawo Labomake ekungeneni kwabo kwekucala kulomcudzelwano.

2.2. Umnu. Botha Msila, umlandzeli wetemdlalo waseNingizimu Afrika, lofike ngesikhatsi eGibhite nakuvulwa kwekucala lomcudzelwano weNdzebe Yemave ase-Afrika Yelibhola Letinyawo nga-2019. Umnu Msila, loshaye sitfupha kusuka eKapa, usitwe ngumsakati wetemidlalo,
Umnu. Robert Marawa, wambhukela indiza lesuka eKenya leya eCairo kuyowusekela licembu leBafana Bafana.

2.3. Umculi waseNingizimu Afrika nembhali wetingoma Nks. Sho Madjozi, loklonyeliswe ngeMklomelo we-Best New International Act Award kuma BET Awards anga 2019 eLos Angeles, e-USA.

2.4. Licembu lebafundzi labasitfupha labasenta ticu temfundvo (basenyuvesi yaseKapa nasenyuvesi yaseWitwatersrand) labazuze umklomelo wekucala  behlula emacembu la-13 eNgugcutseleni Yemave Emhlaba ku-Supercomputing eFrankfurt, eGermany.
Lelicembu belingephasi kweliso leMkhandlu Wetesayensi neSikhungo Setelucwaningo Kutetimboni Tekusebenta Lokusetulu ngaNgcondvomshini, lokuluhlelo lolucalwe Litiko Lemfundvo Lephakeme, Isayensi neTheknoloji, kantsi futsi lungulolunye lwetinsika letintsatfu neluhlelo lwesakhiwonchanti se-inthanethi saseNingizimu Afrika.

2.5. Licembu Lemabhokobhoko Lamancane, ngemoya walo wekulwa loliholele ekutseni lizuze indondo yelitfusi lapha eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Lembhoco eMcudzelwaneni walabangaphasi kweminyaka lenge-20.

Ikhabhinethi ibafisela lokuhle laba labalandzelako:

2.6. Licembu lavelonkhe lemadvodza, iBafana Bafana, eNdzebeni Yemave ase-Afrika Yelibhola Letinyawo yanga-2019 lapha eGibhithe.

2.7. Licembu lavelonkhe lemaPhrothiya Lelibhola Letandla, njengaloku licudzelana eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Letandla lelapha eLiverpool eNgilandi, kusukela mhla ti-12 kuya mhla tinge-21 Kholwane 2019. Kwanyalo lelicembu lesive lisetulu eluhlwini e-Afrika kantsi lilele sihlanu eluhlwini lwemhlaba. Indvuna Yetemidlalo, Buciko Nemasiko, Umnu. Nathi Mthethwa, uhambe nelicembu leMaphrothiya kulisekela kanye nekwamukela njengaloku iNingizimu Afrika itilungiselela kusingatsa Indzebe Ye-16 Yemhlaba Yelibhola Letandla nga-2023.

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lesikhulumi seKhabhinethi
Makhalekhukhwini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore