IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi Wangomhla wama-26 KuMgwengweni Wee-2019 

IKhabinethi Ihlangene ngeLesithathu somhla wama-26 KuMgwengweni wee-2019 E-Tuynhuys EKapa 

A. Ezingundabamlonyeni                

1. IKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA)  
   
                                                    
1.1.    IKulumo ye-SoNA yokuthoma embusweni wentando yenengi wehlandla lesithandathu kaMengameli u-Cyril Ramaphosa  ngeveke ephelileko, ikhuthaze  yabe yakhwezelela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzele ingomuso elizakuphuphuma ngepumelelo ekuzakwabelwanwa ngayo. I-SoNA yomnyaka wee-2019 ihlahla indlela yokuphunyeleliswa komsebenzi abantu bekhethu ababavowudi beSewula Afrika abawubeke emahlombe wesiqhema esibusako. 

1.2.    Lokhu kulitshwayo- lokobana nasisebenzisanako sizayenza njani ibe ngcono ipilo yamaSewula Afrika, siwuhlumise njani nomnotho welizwe lekhethu, ngokurarulula imiraro ephikeleleko ebangwa kutlhayela kwemisebenzi, nobuchaka kunye nokutjhiyana ngendima kezomnotho. Isibawo sikaMengameli uRamaphosa sokubumbana komphakathi ngobutjha sifuna ukulekelelana kwawo woke amaSewula Afrika  ukurarulula imiraro yethu  abeke ilizwe lekhethu endleleni yokuwuhlumisa ngendima ebonakala khudlwana umnotho wekhethu.  
1.3.    Lokhu-ke kufuna nokuthi kukhuliswe nekoro yamabubulo, kuqiniswe ibubulo leemayini, kusekelwe umsebenzi wokulima nokufuya, kwenziwe ngcono isendlalelo samakghonofundwa welutjha lethu, senze nokuthi kube lula ukuthi iimvatjhibukeli zivakatjhele ilizwe lekhethweli.  NgobuSewula Afrika bethu, kufuze siragele phambili ngokukhuthaza nokusekela amabubulo wekhethwapha, sithenge nepahla eyenziwe khona ngekhethwapha.                                                                                                                                           
1.4.     Umsebenzi onzima ozokwenziwa ngurhulumende udzimelele ngamaqalontanzi alikhomba abekelwe phambili khulu azowaragela ukuwaphumelelisa eminyakeni emihlanu ezako, aphumelelise umTlamo wokuThuthukisa iliZwe (i-NDP) kunye nehlelo lethu lokuphumelelisa iNembombono 2030.   
1.5.    Ikulumopikiswano nge-SoNA iphakamise ukuqakatheka kokuvuselela umnotho, silungise neenngcenye zombuso ezonakeleko, nasisebenzela ukwenza nokuphumelelisa lokho abavowudi abasithume  khona. Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi sakhe iSewula Afrika esiyifunako, neSewula Afrika yamabhudango wethu njengobanyana kuveza iNembombono 2030 ye-NDP.  
1.6.    IKhabinethi ibawa boke ababelani bomphakathi, amabhizinisi, iinhlangano zeensebenzi, iinhlangano zomphakathi kunye neenjamiso zepolitiki  ziqinise imizamo yazo ehlanganyelweko yokwenza ilizwe lekhethweli libe yindawo engcono emuntwini woke, sithwalisane nomsebenzi osibopho wokuyenza ikhambeke msinyana indlela yokuhlumisa umnotho welizwe lekhethu.                                                                                                                                                 
1.7.    Keyethu ingcenye njengorhulumende, sizayiphinda kabili nakathathu imizamo yethu njengobanyana kulayele uMengameli, ukususa iinliyo ezikhandela ukuhluma komnotho wekhethu, sakhelele amandla weenjamiso zombuso wekhethu kobanyana sizokwazi ukwenzela abantu bekhethu umsebenzi ekufuze sibenzele wona. Ngenyanga kaVelabahlinze, aboNgqongqotjhe ngokwahlukahluka kwabo bazakwendlala iintatimende zabo zeSabelo seeMali, la kuzakuvezwa khona ukuya phambili amahlelo wokusebenza kobanyana kuzokuphunyeleliswa inembombono uMengameli ayendlale phambi kwesitjhaba seSewula Afrika.     

2. INyanga YeLutjha            
 
2.1.    INyanga YeLutjha engoMgwengweni isikhumbuzo esikhanyako sendima eyalinywa lilutjha lekhethu ekwakheni ubujamo bezinto nommoya owenza kobana ilizwe lekhethu ligcine lithole ikululeko. I-SoNA kaMengameli ibeka ukuhlunyiswa komnotho nokuvulela ilutjha imisebenzi njengesika yomsebenzi womBuso weHlandla lesiThandathu. UMengameli uthome ngokubonisana neenkoro ezihlukileko zabantu abatjha, ekubalwa hlangana nabo abakhubazekileko, abantu abatjha abasemabhizinisini, nabantu abatjha abasemisebenzini yobugwali nabakezefundo, ngaphambi kokwethula kwakhe i-SoNA;  abantu abatjha abekakhulumisana nabo laba uMengameli babuthelelwe yiHlangano eThuthukisa zeLutjha (i-NYDA) ngaphasi kommongondaba othi : Minyaka ema-25 yeNtando yeNengi -  Sigidinga Umtjhotjhozelo weLutjha.”  IKulumiswano yokuBonisana KaMengameli le ifakazele ubudisi obuqalene nelutjha lekhethu                                                                                                                            osolo buphikelele, urhulumende wekhethu ekufuze abusikimele ngokurhabekileko.                                                                                                            
    
2.2.    Malungana nalokhu-ke, sithanda ukuqinisekisa ukuthi amahlelo karhulumende ahlukahlukileko, ekubalwa hlangana nawo neHlelo leThuba lesiBili (Second Chance Programme), nemiSebenzi yeLutjha yeliZweloke namaNo wokuQatjhwa kweLutjha (National Youth Service and the Youth Employment Service Initiative) enza litho likhulu ekulungiseleleni ilutjha lekhethu umsebenzi.  

2.3.    Nokho-ke nanyana kunjalo, thina njengelizwe kufuze siyibuyelele kabili nakathathu imizamo yethu yokuvula imisebenzi edingeke kangaka ebantwini abatjha belizwe lekhethu. Kobana sikghone ukwenza lokho, kusemahlombethu ukulumathisa ukuhluma komnotho wekhethu njengobanyana kulayele uMengameli wethu. Siyazi angeze kube lula, nokuthi angeze kube neensombululo zamsinyana ukutjhugulula ubujamo bomnotho welizwe lekhethu, kodwana nokho siyazi nokuthi koke lokhu kufuze kwenziwe, kwenzelwe ilizwe lekhethu nelutjha lekhethu. 

2.4.    IKhabinethi ibawa zoke iinkoro ukuthi zithathe isibonelo kuMengameli ngokwakhe zivulele ilutjha amathuba wokusebenzisana nazo ukufunisana iinsombululo eziqalene nalo ilutjheli. Nathi ngakelethu ihlangothi sizakwenza okufaneleko ukwenza umnotho wekhethu usebenze ngcono  ukuvulela ilutjha lekhethu imisebenzi. 

3. Ukuhlelwa Ngobutjha Kwakarhulumende        
                                   
3.1.     AmaSewula Afrika anikele umbuso wehlandla lesithandathu lo imvumo ezwakalako yokulikhambisa msinyana ihlelo lokuhlumisa umnotho ngokuqalelela umuntu woke, nawokusebenza ngokukhambisa izinto msinyana nangconywana ukulwa nobuchaka, nokwenza ngcono imisebenzi karhulumende, nawokulwa nobukhohlakali kunye newokuqeda ukuthunjwa kombuso.  
3.2.     IKhabinethi ifakazela ukuthi ukuhlelwa ngobutjha ngokupheleleko kwakarhulumende kuzalihlela ngobutjha ihlelo lokwenzela izakhamuzi izenzelwa zombuso  ngekambiso engananqabo, engadli imali enengi kunye norhulumende osebenza kuhle nophendula iindingo zabantu.    

4. IimVumelwano ZokuRhwebelana             

4.1    IKhabinethi ikuthokozele ukutlikitlwa kweemvumelwano ezimatjhumi  alithoba nantathu (93) hlangana nabathengisi beSewula Afrika neenkampani ze-China, ukuthenga  ipahla ekhandwe lapha ekhethu iyokuthengiselwa ilizwe le-China, ngesivumelwano sekontraga esifikelela ematjhumini amabili nekhomba wamabhiliyoni wamaranda (R27 yamabhiliyoni) esizakuqinisa ukuhluma nokuvuleka kwemisebenzi.   
Ngaphezu kwalokho, esinye seemvumelwano ezitlikitliweko ngesamasiso esembethe amasiso we-Beijing Auto Industrial Cooperation efemini ekhanda iinkoloyi eziko lokwakhela nokuthuthukisela amafemu e-Coega. Masiso wokukhanda iinkoloyi eSewula Afrika zikhandela imakethe yeSewula Afrika, kodwana kuqalelelwe neemakethe zakamanye amazwe. Leziimvumelwano ziyingcenye yeembopho ezivela esivumelwaneni esipheleleko sokusebenzisana esenziwa ngomnyaka wee-2010, kunye neembophelelo ezikulu ezibunane ezenziwa ekundleni i-Forum on  China-Africa Cooperation.  

5. IimBalobalo Zomsebenzi NgeKota  

5.1.    IKoro yeemBalobalo ye-Sewula Afrika (i-Stats-SA) esikhathini esiyiveke esidlulileko imemezele iHlolombono YezemiSebenzi yaQobe Kota,  yekota yokuthoma yomnyaka wee-2019.                                                                                                                                
5.2.    Iimbalobalo zitjengisa ukuthi imisebenzi yande ngama-22 000 (+0.2%), ukusukela kezii-10 152 000 ukuyokufika kezii-10 174 000 ekorweni yemisebenzi yamabhizinisi ehlelekileko engasikoro yezokulima. Lokhu-ke kwenziwe khulu khulu kukwanda kokuvuleka kwemisebenzi kilamabubulo alandelako: ukumayina nokwemba igwari, amafemu kunye nemisebenzi yamabhizinisi.                                                                                                                       
5.3.    Nasele iphelele yoke imisebenzi yande ngama-76 000 namkha ngama-0.8%  nakulinganiswa umnyaka nomnyaka ngesikhathi esifanako, hlangana kwakaNtaka wee-2018 noNtaka wee-2019.                                                                                                                                                    
5.4.    IKhabinethi isitjhejile lesisenzeko esihle, kodwana isakholwa ukuthi iseseyide indlela ekusafuze ikhanjwe ukuwenza zisebenze ngcono zoke iinkoro zomnotho wekhethu, bekuvuleke nemisebenzi edingeka khulu elizweni lekhethu. Malugana nalokhu-ke, iKhabinethi izibophelela ukusebenzisana nazo zoke iinkoro zomphakathi weSewula Afrika, sekubalwa nekoro yangeqadi.     

6. IsiKhathi SomThelo  
       
6.1.    Imali efunyenwe yiingeniso yomthelo umbuso owudosa emrholweni wezakakhamuzi, ingakghona ukubenzela izenzelwa zombuso abazidinga khulu, beyisekele ngeendingo zomphakathi neengidigidi zabantu abatlhoge itjhugu elizweni lekhethweli.                                                                                                                          
6.2.    IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi alungise amaphepha wawo womthelo womnyaka womthelo omutjha lo, wee-2018/19. Ukubuthelelwa komthelo ngendlela elungileko nefaneleko kwenza urhulumende  akghone ukuba ngurhulumende ozijameleko kezeemali.   
6.3.     Abatheli bomthelo abatlolisele ukuthumela amaforomo wabo womthelo ngehlanganisothungelelwano (i-eFiling) namkha labo abasebenzisa isisetjenziswa esitjha i-MobiApp seZiko lezomThelo i-SARS, bangathumela amaforomo wabo womthelo ukusukela mhla li-1 kuVelabahlinze wee-2019. AmaSewula Afrika arhola namkha angenisa imali engaphasi kwamaranda ma-R500 000 ngomnyaka, abe agcwalisa nemibandela ethileko, akunasidingo sokuthi angabuyisela amaforomo womthelo kwa-SARS.                                                                                                                   

7. Ukulwisana Nobulelesi              

7.1.    IKhabinethi izwe ubuhlungu khulu ngokuzwa iindaba ezimbi zokubulawa umlandelande kweemphathimandla zomthetho. NgeNyanga kaKhukhulamungu wee-2018 kwaba nemibiko eyathi kubulewe amapholisa amatjhumi amabili nobunane (28). Solo kuthome umnyaka ophezulu lo, wee-2019, selamatjhumi amabili nesithandathu (26) amapholisa ekubikwe bona abulewe.   
7.2.    Amapholisa abulewe muva nje nguSayijeni Zephania Dladla, no-Constable Nomasonto Mhlanga kunye no-Constable Nhlamulo Vukeya.  IKhabinethi ilila nayo imindeni ebhujelwe ngilamapholisa, ngokunjalo ilila  nabangani nabalingani bawo.                                                                                                                            
7.3.    IKhabinethi iwusola ngamagama abukhali khulu lomukghwa wokusahlelwa nokubulawa kwamapholisa. Amapholisa adela ipilwawo ukuvikela umphakathi wekhethu. Soke kufuze sisebenzisane neemphathimandla zomthetho ukuqinisekisa ukuthi abenzi balamacala wommoya omumbi bayabotjhwa, baqalane nesandla somthetho ngokupheleleko.                                                                                                                             
7.4.    IKhabinethi ibuka ihlelo lomthethobulungiswa ekulona lenze ukuthi abenzi balamacala abalithoba bagwetjwe ukudosa idilikajele, kilomnyaka ophezulu nje kwaphela.   

8.  Isehlakalo Sokudubula Emkhawulweni We-Mozambique  

8.1.    IKhabinethi itjhejile ukuthi uRhulumende weSewula Afrika uthumele ibandla leenthunywa eliphakemeko e-Mozambique ngemva kwesehlakalo lapho kubhubhe khona amapholisa amabili we-Mozambique emkhawulweni waKwaZulu-Natal.   
8.2.    Ibandla leenthunywa elithunyelwe e-Mozambique linamalunga webutho lezokuvikela lekhethwapha i-SANDF, namalunga webutho lamapholisa wekhethwapha i-SAPS, kanti-ke lizakubonana likhulumisane nabalingani balo bange-Mozambique.  Lelibandla leenthunywa lidoswa phambili siKhulu sesiQhema esiHlanganyelweko (i-Joint Operations)-se-SANDF u-Lieutenant-General Barney Hlatshwayo, neSekela likaKomitjhinari wezamaPholisa wakwa-SAPS u-Lieutenant-General Sehlahle Masemola.  
8.3.  Lelibandla elithunywe e-Mozambique liyokuphenya ngesehlakalo sokudubula esenzeke khona le emkhawulweni. Hlangana nokhunye, kulindeleke ukuthi likhulumisane nesiqhema esizakuphenya ngalesisehlakalo esihlanganyelwe yiSewula Afrika ne-Mozambique. 

8.4.  IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi alindele lelibandla leenthunywa elithunyiweko liqede umsebenzi elithunywe wona, lazise nomphumela walo iphenyweli. Solo sisazibophelele ukusebenzisana norhulumende we-Mozambique njengomakhelwana omuhle, ekukhuphuleni ihlalakuhle yezakhamuzi zawo womabili amazwe amabili la.                                                                                                                         

9. IKhonfrensi YeHlangano  YeenSebenzi YePhasiloke (i-ILO)                
                                                                                
9.1. IKhabinethi iyakuthokozela ukuhlanganyela kwakaMengameli uRamaphosa emikhulumiswaneni yeKhonfrensi yeHlandla le-108 (iKhuluminyaka) leHlangano yezeenSebenzi ePhasini (i-ILO), ebeyibanjwe hlangana nomhla we-10 nowama-21 kuMgwengweni wee-2019.  Kileyo Khonfrensi uMengameli udlulisele ngokusemthethweni umBiko weKomitjhini YePhasi Zombelele ngeNgomuso lemiSebenzi (i-Future of Work) ebekanguSihlalo wayo ngokubambisana noNdunakulu we-Sweden uMhlonitjhwa (H.E) u Stephan Lofven. 

9.2.    UNgqongqotjhe wezokuQatjha nezemiSebenzi uNom. Thulas Nxesi bekaphekelele uMengameli wabuye wadosa phambili ibandla leenthunywa lehlanganisela yesikhozi seenhlangano ezintathu elibe semakomidini wekhonfrensi ahlukileko kunye nemikhulumiswaneni epheleleko yeenthunywa zekhonfrensi zoke ngasikhathi sinye; imikhulumiswano leyo-ke beyibonisana ngombiko kamNqophisi Zombelele we-ILO.  

9.3.    Hlangana nomphumela oqakathekileko wekhonfrensi, kubalwa  nesiVumelwano seKhuluminyaka seenqhema. Ngaphezu kwalokho, ikhonfrensi yamukele isiVumelwano esitjha sokulwisana neNturhu nokuKhahlumeza emSebenzini, esenzelelwe ukuphakamisa ivikeleko leensebenzi ezicaphazeleka lula.     Imiphumela le iqakathekile ekubekweni kweenlinganiso nekombandlela yamazwe ngamazwe ukuphakamisa nokuvikela amalungelo weensebenzi namazinga wokusebenza.   

B.  Iinqunto ZeKhabinetrhi                    

1. UMhlangano OngakaVami WeenKhulu WeHlandla  
                               
1.1.  IKhabinethi ibikelwe ngomHlangano OngakaVami weenKhulu weHlandla Le-12 wokusikimisa isigaba sokusebenza seKundla yokuRhwebelana ngeKululeko emaZweni we-Afrika (i-AfCFTA)  nomHlangano wokuThoma waPhakathi komNyaka wokuLungelela  weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) kunye neHlangano yezomNotho wesiPhande (i-REC).                                                                                                                     
1.2.  UMengameli uRamaphosa ulindelwe ukurhola ibandla leenthunywa leSewula Afrika umHlangano ongakaVami weenKhulu   weHlandla le-12 nawubanjwako ngomhla we-7 kuVelabahlinze wee-2019 e-Niamey, e-Niger.                                                                                                                            
1.3.    ISewula Afrika izokuthatha isikhundla sokuba nguSihlalo we-AU ngesikhathi esiqakathekileko lokha ilizwekazi le-Afrika naliphumelelisa i-AfCFTA, ezakwenza i-Afrika ibe yimakethe ehlanganyelweko engekulu kinazo zoke ephasini. I-AfCTA izokuphakamisa ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa, ivuselele ukuthuthukiswa kwamabubulo netuthuko, kuvule nendlela yokulungelelanisa i-Afrika nelungelelwano lephasi loke kunye nomnotho wephasi loke.  
1.4.  ISewula Afrika solo isazibophelele nge-Ajenda ye-Afrika, begodu iyakusekela ukuhlanganiswa komnotho wesiphande nepolitiki. Lokhu kufaka hlangana ukuqiniswa kokusebenzisana hlangana neKomitjhini ye-AU nama-REC ukufikelela ituthuko    ezokusimelela e-Afrika enokuthula nokunzinza, njengobanyana kulangazelelwa ku-Ajenda 2063. 

1.5.  ISewula Afrika incame ngokupheleleko ngehlelo le-AfCFTA, ngenca yokuqakatheka kwayo ku-ajenda yokuhlanganisa umnotho welizwekazi le-Afrika kunye ne-ajenda yezetuthuko yeSewula Afrika.                                                                                                    

2.  AmaKhetho WaboMasipala LangomNyaka Wee-2021    
                                
2.1. Emalungiselelweni wayo wamaKhetho waboMasipala womNyaka wee-2021, iKhabinethi ivumele ukusungulwa kweKomidi yeHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) mayelana namaKhetho waboMasipala, kunye nesiqhema sechwephetjhe esizayisekela.   
2.2.  AmaKhetho womnyaka wee-2021 azokuba ngewesihlanu solo kwathoma ukubusa intando yenengi lapha eSewula Afrika.  I-IMC izakusebenzisana neKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (-IEC) nezinye iinjamiso ezifaneleko, kusetjenzelwa ukuthi ikhambeke lula indlela eya kilo ikhetho labomasipala.                                                                                                                                
2.3.    Amalunga we-IMC azokufaka hlangana aboNgqongqotjhe abalandelako:  weThjebiswano laboRhulumende nezeNdabuko (uSihlalo);  wezangeKhaya, wezoBulungiswa nezomNyango wokuHlunyeleliswa kweeMilo; wezeeMali, wezokuPhepha komBuso kunye noNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli. Isiqhema sokuSekela ngeChwephetjhe kuzokuba kuzakuba baNqophisiZombelele baleyomiNyango.  

C. Iminyanya Ezako                         

1.  UmHlangano WeenKhulu WabaRholi Be-G20      
                                                      
1.1. UMengameli uRamaphosa uthwele ibandla leenthunywa leSewula Afrika – hlangana nalo nguNgqongqotjhe wezeTjhebiswano leenTjhaba nokuBambisana uDorh. Naledi Pandor; uNgqongqotjhe wezeeMali uNom. Tito Mboweni noNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo uNom. Ebrahim Patel - elizakuhlanganyela  emHlanganweni weenKhulu wabaRholi be-G20 womnyaka wee-2019. 

1.2.  UMengameli uRamaposa uzakubuye athwale ibandla leenthunywa leemphathimandla neenkhulu zamabhizinisi weSewula Afrika emikhulumiswaneni nabarholi bamabhizinisi abaphambili beJapan.  Imikhulumiswano le izabe inqophe ukuphandlulula ngamathuba wokurhwebelana nokusiselana eSewula Afrika, nokususa iinlilo zabosomabhizinisi beJapan abangaba babelani, nokuthola bekwakhiwe iindlela zokurhwebelana nokusiselana.  
1.3.  Imikhulumiswano yokubonisana le iragwa ngokusebenzisana noMkhandlu wabosomaBhizinisi neenSebenzi (i-BCIU), ihlangano ethileko ye-Amerikha kezamabhizinisi emazweni ngamazwe, kunye neHlangano yeJapan yokurhwebelana namazwe wangaphandle (i-Jetro).  

1.4.   Imikhulumiswano yokubonisana le iqalwa ngokulinganako nokusezako, okuzakwenzeka ngeqajana la kuzabe kubanjwe khona iKhonfrensi yamaZwe ngamaZwe e-Tokyo ngokuThuthukiswa kwe-Afrika (i-TICAD), ezokubanjwa ukusukela ngomhla wama-28 kuRhoboyi ukuyokufika kumhla wama-30 kuRhoboyi wee-2019 eYokohama, eJapan. IJapan  ililizwe lesihlanu ngobukhulu iSewula Afrika elithengisela ipahla, kanti ingeyethoba ngobukhulu iSewula Afrika ethenga kiyo ipahla.  
1.5.  Ukuzibandakanya kweSewula kuhlahlwa ziinsika ezilandelako eziqakathekileko:Ukuphakamisa iinrhuluphelo zelizwe kobanyana kuzokuphumelela iminqopho yangekhaya; Ukuphakamisa i-Ajenda ye-Afrika nokukhuthaza ituthuko edzimeleleko ye-Afrika; ukukhuthaza ukubambisana kwamazwe ngemitlamo eziingabagaba; nokuThuthukisa i-ajenda yamazwe angeSewula ye-Afrika ngokuqinisa ukuSebenzisana hlangana namazwe anca ngeSewula yeKabazwe, kunye nemiKhulumiswano ehlangana namazwe weTlhagwini yeKabazwe nalawo angeSewula.  

2.  INyanga KaMandela  
     
         
2.1.  Njengoba sitjhidela emnyakeni we-10 weLanga LakaMandela leeNtjhabatjhaba ngenyanga kaVelabahlinze, iKhabinethi ibawa amaSewula Afrika woke asebenzise inyanga le njengethuba lokuphakamisa belinzinzise ilifa esilitjhiyelwe nguMadiba, ngaphasi kwesihloko sommongondaba othi: “Thatha iGadango, Khuthaza iTjhuguluko, Yenza Ilanga nelanga libe liLanga likaMandela” ngokuhlanganyela ukulwisana nobuchaka.

2.2.  AmaSewula Afrika angahlanganyela abe zizakhamuzi ezinelitho ezilenzako ngokuhlangana nomphakathi wangekhabo nezinye iinhlangano ngokwahlukahluka kwazo ezizazethwesa isibopho sokuqeda indlala nokudinga indawo yokuhlala, akhe umphakathi ophephileko, aqinisekise ukuthi abantwana bayakghona ukuya  esikolweni bayokuthola ifundo.                                                                                                                         
2.3.    Asihlanganyeleni soke kileligadango lephasi loke elithiywe ngomunye wabarholi bethu abanegama eliphezulu sakhe amahlelo azakudzimelela adlulele ngale kwenyanga kaVelabahlinze. Asisikimeni sibe nelitho esilenzako, sikhuthazele amatjhuguluko, senze ilanga nelanga libe liLanga likaMandela.     

D. Imilayezo                  

1.  Ukutjhiriya                 
1.1.    IKhabinethi idlulisa umlayezo wokulilela yoke imindeni nabangani ababhujelweko ngenca yeengozi eziqeda abantu endleleni.  ILimpopo ibhujelwe babantu abanengi khulu engozini eyenzeke endleleni i-R81 eMaphalle. Lokhu okwenzeke eLimpopo yinto amaSewula Afrika ahlala ahlangabezana nayo kizo zoke iindlela zelizweli.  IKhabinethi ibawa boke abasebenzisi beendlela bahloniphe imithetho yendlela, yona efuna abasebenzisi bendlela bahlale batjheje bayelele, begodu bacabangele nabanye abasebenzisi bendlela.  

2.  Siyabathokozisa  
                 
IKhabinethi Ithokozisa Napa Abalandelako:
2.1. Isiqhema sebholo sabantazana selizwe leSewula Afrika, iBanyana Banyana, ngokuphaphisela iflarha leSewula Afrika phezulu emdlalweni waso wokuthoma ephaliswaneni leBhigiri yePhasi, i-FIFA Women’s World Cup.
2.2. UNom. Botha Msila, umSewula Afrika omthandi wemidlalo, ofike eGibhithe ngesikhathi nakuyokuvulwa imidlalo yephaliswano i-Africa Cup of Nations 2019. UNom. Msila, okhambe ngokubawa amalefte ukusukela eKapa ulekelelwe mrhatjhi wezemidlalo, uNom. Robert Marawa ukuthi akghone ukubamba uflayi eKenya amuse e-Cairo la bekayokusekela khona isiqhema sebholo seSewula Afrika iBafana Bafana.                                                                                                  
2.3. Umvumi weSewula Afrika obuye abe mthiyi weengoma uMm. uSho Madjozi, othumbe unongorwana i-Best International  Act Award emnyanyeni wabonongorwana i-2019 BET Awards, e-Los Angeles, e-USA.   
2.4.  Isiqhema sabafundi abathandathu abasafundela iziqu zefundo (be-Yunivesithi ye-Cape Town ne-Wits ) abathumbe unongorwana wokuthoma nagade baqalene neenqhema ezili-13 eKhonfrensini i-International Supercomputing e-Frankfurt, eJarimani.  
Isiqhemesi besinganyelwe liZiko lomKhandlu wezeRhubhululo ( i-CSIR ), neZiko i-Industrial Research Centre for High Performance Computing, okuligadango lomNyango wezeFundo ePhakemeko, zeSayensi neTheknoloji, kanti godu ingenye yeensika ezintathu zomthangalasisekelo wezethungelelwanohlanganiso leSewula Afrika.

2.5  I-Junior Springboks, ummoya wayo wokulwa oyenze ithumbe unongorwana wethusi ephaliswaneni leBhigiri yePhasi kamaKhakhulwararhwe, (World Rugby Under 20 Championship).  

IKhabinethi Ibafisela Itjhudu Laba Abalandelako:
2.6.   Isiqhema sabadlali bebholo sabaduna esijamele ilizwe, iBafana Bafana, emidlalweni ye-African Cup of Nations yee-2019 edlalelwa eGibhithe.                        

2.7.   Isiqhema selizwe se-Netball i-Proteas, njengoba sisephaliswaneni lemiDlalo ye-Netball yePhasiloke e-Liverpool, e-England nje, ukusukela ngomhla we-12 ukuyokufika kumhla wama-21 kuVelabahlinze wee-2019.  Lesisiqhema selizwe se-netball njenganje ngiso esiphambili eenqhemeni ze-Afrika, kanti-ke ephasini loke khona singesesihlanu ngokuphakama. UNgqongqotjhe wezemiDlalo, zokuGwala nezamaSiko uNom. Nathi Mthethwa uphekelele i-Proteas ukuyisekela nokuyokwamukela idlhego leSewula Afrika njengoba ilungiselela ukusingatha iPhaliswano leBhigiri yePhasi ye-Netball elingelehlandla le-16 ngomnyaka wee-2023. 

Imibuzo ingathunyelwa ku: Mm.Phumla Williams – UMjaphethe kaSomlomo weKhabinethi    
Iselifoni:  083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore