Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-22 Ingci 2018

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-22 Ingci 2018, eTuynhuys, eKapa.
 

A.  Tindzaba Letimcoka
1.  Temnotfo

1.1.  Tehlakalo temnotfo letisandza kwenteka eTurkey tiholele ekutsini kube nekwehla lokukhulu kwetinhlobo temali temave lasatfutfuka, kufaka ekhatsi Lirandi laseNingizimu Afrika.

1.2.  Kuphuma kwemali kulamave iye kulamanye emave kukhule ngemandla kwaphindze futsi kwakhula nembuyiselo yelutjalomali, lokwente kutsi umnotfo nematfuba emisebenti kukhule kancane. Tikweleti taseTurkey letibalwe ngetimali talamanye emave emhlaba kanye nemazinga lamancane etingodla tetinhlobo tetimali temave emhlaba afaka lelive enkingeni yekuphuma kwemali kulelive iye kulamanye emave ngelizinga lelikhulu, njengobe simo semnotfo netimali sicala kutinta kumave lasatfutfukile.  

1.3.  Ikhabhinethi iyakucaphela kutsi iNingizimu Afrika inetinhlelo letsembele kuto letifaka ekhatsi libhangengodla lelitimele, luhlelo lolubukene nekwehla nekwenyuka kwentsengo ngalokungagucuki ngekhatsi kumkhakha locondziwe, sikweleti lesisezingeni leliphasi setimali takulamanye emave kanye nelisu lokusebentisa imali ngendlela lefanele naleyongako. Ikhabhinethi itimisele kusebentisa letinhlelo.

1.4.  Ngaso sona leso sikhatsi, hulumende utawuchubeka nekwenta lushintjo lolutawusita kukhulisa umnotfo luphindze futsi lente kancono kufaneleka kwetincumo tetfu tenchubomgomo.

1.5.  Hulumende utawuchubeka abambisane nebemabhizinisi, tisebenti kanye netinhlangano temmango kubuyisa litsemba kutemnotfo aphindze futsi abukane netihibe letibambe kukhula kwemnotfo. Uma sisebenta ngekubambisana singenta emasu etfu abe tento talokubonakalako lokuchubela embili umnotfo waseNingizimu Afrika.

2.  Intselantsengo (i-VAT)
2.1.  Ikhabhinethi iyawemukela umbiko lowetfulwe Licembu leTingcweti leNdvuna lelabuyeketa luhlu lwetintfo letatfolakala kutsi atikhokhiswa i-VAT labese licela kutsi kufakwe nesinkhwa lesimhlophe, fulawa wesinkhwa, fulawa wekubhaka emakhekhe, imikhicito yetishubelo kanye nenyifomu yesikolwa.   

Ikhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavakalise imibono yabo mayelana nalombiko, lovuleleke kutsi ummango uphawule ngawo kute kube ngumhla tinge-31 Ingci 2018. Indvuna yeTimali, Mnu. Nhlanhla Nene, utawubese utsatsa sincumo lesicinile mayelana nekutsi ngutiphi tiphakamiso lafanele kutsi atifezekise. Tetfulo tingabhalwa phasi bese titfunyelwa ku:vatsubmissions@treasury.gov.za

3.  Inyanga yaBomake
3.1.  Ikhabinethi imema tonkhe takhamuti kutsi tichubeke nalomkhankaso kucinisekisa tekuphepha kanye nekuhlonyiswa kwabomake ngemakhono eveni letfu. Sincoma yonkhe imikhakha yemmango ngekuhola imitamo lehlose kulwa nebudlova bebulili (i-GBV).

3.2.  Lapho Inyanga yaBomake iya ngasekupheleni, Ikhabhinethi iyachubeka nekuhlonipha bomake ngendlela lefananako naleyo lekuhlonishwa ngayo bomake banga-1956 labashuca bacondza e-Union Buildings ePitoli balwa nembuso lohlukubetanako lebewufuna kusebentisa imitsetfo yemapasi lebandlululako kubukela phasi sitfunti sabo.

3.3.  Kusukela kwacala umbuso wetfu wentsandvo yelinyenti nga-1994, sekuhanjwe emagcatsi lamakhulu kucinisekisa kutsi bomake nabo batfokotela emalungelo lafanako newemadvodza kutemfundvo, temsebenti, imphahla, bundlalifa kanye nakutebulungiswa. Ekushukumiseni umnotfo lozuzisa bonkhe ebantfu, sisebenta ngekutikhandla kute sicinisekise kuhlanganyela kwabomake kutemnotfo kanye nekuchuba umnotfo lozuzisa wonkhe umuntfu.

3.4.  Njengencenye yekugubha umkhosi weNyanga yaBomake, Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti – libambisene neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, kanye neTotal South Africa – ngaLesine, mhla tinge-23 Ingci 2018 litawube libambe umcimbi wemnyaka wekuklomelisa somabhizinisi longumake, i-19th Annual Female Entrepreneur Awards, eMonti eMphumalanga Kapa.

3.5.  Hulumende, akanye nebalingani bakhe, utawube abambe Ingcungcutsela yaVelonkhe yeTebulili kute kwentiwe sivumelwane mayelana nekutsi kubukwana kahle kanjani neludzaba lwebudlova lobumiselwe kubulili.

3.6.  Indvuna Yeyemaphoyisa, Mnu. Bheki Cele, wente emalunga eLuphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) kutsi atinikele kabusha ekubekeni embili emacala  lafaka ekhatsi kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana. Uma ngabe make noma umntfwana abika licala lebugebengu noma kuhlukunyetwa, lifanele kutsi lilandzelelwe ngekushesha lokulifanele liphindze futsi liphetfwe masinyane.
 
4.  Kutsatfwa kwemhlaba
Ikhabhinethi ibonga bantfu baseNingizimu Afrika ngekutsi bahlanganyele emihlanganweni yephalamende yekulalelwa kweluvo lwemmango mayelana nekukhonakala kwekubuyeketwa kweSigaba se-25 seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wanga-1996 kute ukhone kuvumela kutsi kutsatfwe umhlaba ngaphandle kwesincempehetelo ubuyiselwe kubanikati bawo labafanele. Likomidi lasePhalamende leKubuyeketwa kweMtsetfosisekelo seliyiphetsile imihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango kuto tonkhe Tifundza. Tingcogco talemihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango kanye nemibono lebhalwe phasi manje sekutawubukwa yiPhalamende.

Tingcoco letimayela neludzaba lwekuba ngumnikati wemhlaba eNingizimu Afrika tibaluleke kakhulu futsi uma sisebenta ngekubambisana singacinisekisa kutsi kuhlelwa kabusha kwemhlaba kungaphindze futsi kusite ekukhuliseni umnotfo wetfu ikakhulu emkhakheni wetekulima kuphindze futsi kulungise kuba nemhlaba ngalokungalingani kulelive lakitsi.

Mengameli Cyril Ramaphosa usungule Likomidi leTindvuna sihlalo walo lekuLisekela laMengameli David Mabuza kutsi achumanise aphindze futsi afezekise tinyatselo letitawusheshisa kwabiwa kwemhlaba, kwelulwa kwelilungelo lekuhlala emhlabeni lotsite, kwesekelwa kutekulima kanye nekulungiswa kwekungalingani kwendzawo, ngekhatsi kuluhlelo lolubanti nalolukhulu lwekwabiwa kwemhlaba nekutfutfukiswa kwetekulima.

5.  Umklamo Wekwakhiwa Kwesakhiwonchanti Sekuhanjiswa Kwendle Lesisezingeni Lelifanelekile Etikolweni (i-SAFE)
5.1.  Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweMklamo i-SAFE nguMengameli Ramaphosa, njengencenye yesisombululo setinsayeya tekuhlanteka letibukene naletinye tikolwa talelive letiphuye kakhulu.

5.2.  Umklamo i-SAFE uholwa Litiko Letemfundvo Lesisekelo, libambisene neNational Education Collaboration Trust kanye neNelson Mandela Foundation.

5.3.  Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango, kufaka ekhatsi emabhizinisi lamakhulu kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO), kutsi tiwesekele lomtamo lohlose kunciphisa takhiwonchanti letisalele emuva tetikolwa letisemimangweni lephuyile

6.  Sikhwama Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngetimali (i-NSFAS)
Indvuna yeTemfundvo Lephakeme Nekucecesha, Mk. Naledi Pandor, watise Ikhabinethi ngetinsayeya i-NSFAS lebukene nato. Kute kutsi kube nekutinta kanye nekusombulula ngemphumelelo tinsayeya i-NSFAS lebukene nato mayelana nekukhokhela timali tetitjudeni letifanele, Ikhabhinethi iyakwesekela kukhetfwa kweMlawuli, Dkt. Randal Carolissen.

Kukhetfwa kwaDkt. Carolissen kuhlakata Ibhodi ye-NSFAS lekhona kwamanje. LoMlawuli akanye nalabanye baphatsi batawusebentela kubukana ngemphumelelo nemsebenti losemuva kanye naletinye tinsayeya talesikhungo kute kucinisekiswe kutsi kusitwa kwebafundzi ngetimali kulawulwa ngalokusezingeni leliphakeme nga-2019, kanye nekutsi tonkhe tindzaba letingakasonjululwa tanga-2017 na-2018 tiyasonjululwa.

7.  Kudzilitwa emsebentini
Ikhabhinethi iyakhatsateka ngetimemetelo letisandza kwentiwa mayelana nekutsi kungenteka kutsi kube netisebenti letitawudzilitwa emisebentini nekulahleka kwemisebenti kuletinye timboni, letifaka ekhatsi timayini kanye nakutikhungo tetindzaba. Sigcizelela sicelo setfu sekutsi bemabhizinisi abacabange ngekudzilita tisebenti emsebentini njengesisombululo sekugcina, nekutsi bahlolisise letinye tindlela letikhona letinsha tekwenta imisebenti isimame.  

Hulumende uyachubeka nekusebentisana nebemabhizinisi kanye netisebenti, futsi uyachubeka nekuba nelitsemba lekutsi uma sisebenta ngekubambisana, singawukhulisa umnotfo wetfu siphindze futsi sakhe ematfuba emisebenti lemisha.

8.  Tekusakata
Ikhabhinethi iyatemukela tindzaba tekutsi Inhlangano Yetekusakata Ngemoya YaseNingizimu Afrika (i-SABC) itawukhombisa imidlalo ye-English Premiership League kumabonakudze. Nanoma nje loku kutawuba litfuba lekungenisela i-SABC imali, hulumende unelitsemba lekutsi kukhonjiswa kwalemidlalo kumabonakudze angeke kwente imidlalo yakuleli ingasakatwa kuphindze futsi kwente simo setimali salomsakato sibe sibi kakhulu, njengoba nje ubukene netinsayeya tekubabete imali.

Ikhabhinethi iyasemukela Simemo Sekufaka Sicelo selayisense yekusakata yetinsitakalo tekusakata letikhokhelwako letawuniketwa nguMtimba Lotimele Wetekuchumana WaseNingizimu Afrika (i-Icasa).
Nanoma nje ludzaba lwekuniketa emalayisense lwe-Icasa kuphela, ngekuhambisana neSigaba-192 seMtsetfosisekelo, lenchubo yekuniketa emalayisense ifanele kutsi yentiwe ngendlela lengaphatamisi lusakato lolungakhokhelwa uma sekutfutfwa ekusakateni ngekwe-analogi kuyiwa ekusakateni ngekwedijithali noma-ke ngendlela lengakhutsati kucudzelana. Ifanele yente siciniseko sekutsi tinkapani letitfole emalayisense lamasha ticudzelana ngalokufanele nangalokuvulekile.

B.  Tincumo TeKhabhinethi
1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweSivumelwane sekusungula Indzawo Yekuhweba Lokukhululekile Kulelivekati lase-Afrika (i-AfCFTA) itosisayina. Lesivumelwane sitawuholela ekufinyeleleni timakethe letinsha letinemandla kulo lonkhe leli lase-Afrika, ikakhulu etimakethe letinsha letiseNshonalanga ne-Afrika naseNyakatfo ne-Afrika. Sitawuphindze futsi sente kutsi kube nematfuba ekutsi imikhicito yaseNingizimu Afrika itsengiswe ngaphandle kulamanye emave. Loku kutawuhambisana nendlela yekutfukuka lehlanginisile kulelivekati. Sitawubanga kutfutfuka kwetimboni, lutjalomali kanye nekwakheka kwematfuba emisebenti kulelivekati.

2.  Lucwaningo lwelayisense yemagagasi emoya ekusakata
Ikhabhinethi iyivumile imiphumela yelucwaningo lolwakhishwa nguMkhandlu weLucwaningo lweTesayensi neTimboni (i-CSIR), lebeluhlose kutfola linani lemagagasi emoya ekusakata langafinyelelwa ngalokuvulekile nekuniketa emalayisense kulomkhakha. Lolucwaningo luyavuma kutsi ilayisense yemagagasi emoya ekusakata inganikwa  tinkampani teThekhinoloji Yekuchumana Levulekile Lete Tincingo (i-WOAN) kanye netinye tinkampani tetekuchumana.  

Loku, emkhatsini waletinye tintfo, kutawuzuza tibopho tenchubomgomo yavelonkhe, tindleko tekuchumana; kususe tihibe tekungena kwemabhizinisi lamancane netinkampani letisemkhatsini, kuphindze futsi kusimamise lutjalomali lolukhona kwamanje. Indvuna Yetakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi, Dkt. Siyabonga Cwele, utawubamba umhlangano lophelele nebetindzaba etfule, acacise lombiko.

3.  Inchubekelembili eNyakatfo Nshonalanga
Ikhabhinethi itfole umbiko wesine wekungenelela kweSigaba 100(1) eNyakatfo Nshonalanga. Ikhabhinethi iyenetiseka ngesigaba sekufezekiswa, lokuhambisana nemagcatsi lamanyenti lasahanjiwe mayelana nekufakwa kwalomklamo kulesifundza ngaphasi kwelulawulo.  

  • Sivumelwane seKuvisisana (i-MoU) emkhatsini wahulumende wavelonkhe newesifundza lesivela kuLicembu leTindvuna  Lelisebentako (i-IMTT) lelibukene neludzaba lwaseNyakatfo Nshonalanga sesisayiniwe;
  • Balawuli labasihlanu bematiko labekwe ngaphasi kweSigaba 100(1)b bakhetsiwe futsi babekwa ngalokusemtsetfweni njengetikhulu letitawuphendvula.
  • Tinchubo temtsetfo letifanele kanye neticondziso emkhatsini weTindvuna Tavelonkhe letifanele kanye nabaphatsiswatiko (bo-MEC) tisayinwe ngekuhambisana neSigaba 100(1)(b); kuphindze futsi
  • Kwakhetfwa umchumanisijikelele wekulawula lungenelelo lwaseNyakatfo Nshonalanga.
     

Ikhabhinethi ichubeke yabonga kungenelela ngekushehsa kweMbutfo weTemphi waseNingizimu Afrika (i-SANDF) kanye ne-Ejenti yekweSekela Sakhiwonchanti saMasipala (i-MISA) enhlekeleleni yekuvuta kwemaphayiphi lahambisa indle kuMasipala weNdzawo eDitsobotla eNyakatfo Nshonalanga. Kuvuta kwemaphayiphi lahambisa indle, lokube yingoti kutemphilo kulommango, sekulungisiwe.  

Ikhabhinethi iwuncomile umsebenti lowentiwe Balawuli kute kube ngumanje ngaphasi kwebuholi be-IMTT, sihlalo wayo lekuyiNdvuna Nkosazana Dlamini Zuma.

4.  Lisu Lemtfombolusito Loluhlanganisile (i-IRP)
Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-IRP lenelwatiso lwakamuva kute kutsi ummango uphawule ngayo.
 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) lukhomba tidzingo teNingizimu Afrika kutsi itjale imali kutakhiwonchanti temnotfo letinyenti letentelwe kwesekela tinjongo temnotfo netenhlalo tesikhatsi lesisemkhatsini nesikhatsi lesidze. Sakhiwonchanti semandla siyincenye lebalulekile leyesekela imisebenti nekukhula kwemnotfo kulo lonkhe lelive lakitsi; sidzinga kutsi sibe nemandla lamakhulu futsi sikhulu ngalokwenele kutsi sihlangabetane netidzingo tetimboni, temabhizinisi kanye nebantfu emakhaya.
     
Kwephetfwa kwale-IRP kutawuniketa kuciniseka lokufanele kubadlalindzima betimboni kanye nebatsengi mayelana nekucinisekiswa kwekutfolakala kwagezi esikhatsini lesisemkhatsini nalesidze.
 
Indvuna Yetemandla, Mnu. Jeff Radebe, kanye nelitiko batawukhulumisana neSigungu Sekulawula (i-EXCO) seMkhandlu waVelonkhe weKutfutfukisa Temnotfo neweTisebenti (i-Nedlac) ngaLesihlanu, mhla tinge-24 Ingci ngaloluhlaka lwembiko, lotawuphindze futsi ushicilelwe kuGazethi yaHulumende nakuwebhusayithi yeLitiko Letemandla (www.energy.gov.za) kungakendluli Umsombuluko, mhla tinge-27 Ingci 2018.

5.  Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo yeKuchumana yaHulumende, letawusebenta kuye wonkhe hulumende. Lenchubomgomo ibeka imigomo nemazinga etisebenti tahulumende tetekuchumana. Iphindze futsi iphocelela onkhe ematiko ahulumende kutsi abe nebhajethi lephelele yetekuchumana kanye neyetisebenti tephiko letekuchumana. Lenchubomgomo itawusebentisana kahle naNdlela Lefanele Yekutiphatsa kweTisebenti taHulumende lekhona kwamanje.

6.  Ikhabhinethi iluvumile Luhlelolisu lweKugcina lweKulungisa Kungcoliswa kweMoya eMimangweni yaseNingizimu Afrika leMinyetelene Lehola Umholo Lomncane kutsi lufezekiswe. Loluhlelolisu luniketa indlela lechumene yekunciphisa kungcoliseka kwemoya lokuphatselene nemafutsa efosili emimangweni leminyetelene lehola imiholo lemincane.  

Umoya lokhona kwamanje lojikeletako kulemimango weNdlule Emazinga Emoya Wemvelo labekiwe kuTekulawulwa Kwesimondzawo Kwavelonkhe: Umtsetfo weLizinga leMoya, wanga-2004 (Umtsetfo-39 wanga-2004). Loluhlelolisu luniketa tinyatselo tekungenelela tekunciphisa kungcola luphindze futsi luphakamise tinhlelo tekucaphelisa letitawugcamisa imiphumela yetemphilo yalokungcola lokuchubekako. Luphindze futsi lunikete letinye tinhlobo temandla letingasetjentiswa.  

7.  Ikhabhinethi iluvumile Luhlelolisu Lwetitfutsi Lolungangcolisi Umoya, lokutawufaka ligalelo ekunciphiseni kubhunyiswa kwemimoya lengcolisa umoya (i-GHG) kusimondzawo. Kwamanje imimoya lengcolile lekhicitwa ngumkhakha wetitfutsi yenta-10.8% wemoya longcolile lobhunyiswako welinani lonkhe leliphelele le-GHG lebhunyiswako, bese kutsi titfutsi temgwaco tona tibhunyisa i-GHG lenge-91.2%.  
Loluhlelolisu lungenisa tinyatselo tekungenelela letinyenti letitawenta kutsi kube nekubhunya lokuncane. Luphakamisa letinye tindlela tekutfutsa letibhunyisa i-GHG lencane kusimondzawo. Ummango wabonisana ngaleluhlelolisu nga-2017.

8.  Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwemculu losungula Inhlangano Yetekuphepha Kwetekundiza (i-SASO) yeNhlangano Yekutfutfukisa Emave Langaseningizimi ne-Afrika (i-SADC) ePhalamende kutsi ivunywe. Lemculu uniketa luhlakamsebenti lwemtsetfo nesikhungo kutsi kusungulwe i-SASO, kute isite Emave langeMalunga e-SADC ngetekuphepha tetekundiza. Utawuphindze futsi uchube kutfutfuka kwesakhiwonchanti lesisebenta ngemphumelelo nalesenetisako sesakhiwonchanti seMalunga Emave e-SADC.

9.  Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Losadzingidvwa weTebuciko, Emasiko neMafa nga-2018. Lomtsetfo Losadzingidvwa ucitsa tintfo letitsite teMtsetfo Losadzingidvwa weTebuciko, Emasiko neMafa wanga-1996. Lomtsetfo Losadzingidvwa ungumphumela wekubuyeketwa kweMtsetfo Losadzingidvwa wanga-1996, lobowudvumisa konkhe lokuzuziwe kuto tonkhe tinhlangotsi tetebuciko, temasiko nemagugu waphindze futsi wanaka netindzawo lebetiloku tichubeka nekuba yinsayeya ekuchubekiseleni embili kwakhiwa kwesive kanye nekubumbana kwetenhlalo kuntsandvo yelinyenti yetfu.  

Lomtsetfo Losadzingidvwa uhlose kutsi kube nemkhakha waseNingizimu Afrika  lonemandla nalogucuka njalo wetebuciko, emasiko nemafa lotawufaka ligalelo ekwakhiweni kwesive, kubumbana kwetenhlalo kanye nekufaka ekhatsi kwetenhlalo netemnotfo.

10.  Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo lwaVelonkhe NgeMafa eMtfombolusito Longaphasi Kwemanti, lokuhlanganisa Sivumelwane seNhlangano yaMhlabuhlangene Yetemfundvo, Tesayensi kanye neTemasiko (i-Unesco), Umtsetfo weMafa languMtfombolusito waVelonkhe, 1999 (Umtsetfo-25 wanga-1999) kanye nemitsetfo yavelonkhe lefanele.
Lenchubomgomo yesekeleke kumtsetfosimiso lotsi emafa etemasiko ngewabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Ikhomba luhlu lwalabatsintsekako kanye netinyatselo letikhutsata emafa emtfombolusito longaphasi kwemanti, kanye nekwenta kutsi kwatiwe kubaluleka kwawo kanye nekwakhiwa kwemakhono.

11.  Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwemnyaka lweSitembu lweMnyaka lwanga-2018 na-2019 lwePosi yaseNingizimu Afrika. Titembu tikhombisa emasiko aseNingizimu Afrika lehlukahlukene, kutatisa kwavelonkhe, umlandvo, emafa lanotsile, emachawe nemachawekati, simondzawo kanye nekutfutfuka kwetenhlalo netemnotfo. Letitembu tiphindze futsi tisebente njengemancusa lamancane eNingizimu Afrika njengoba phela tihamba umhlaba wonkhe emaposini lahlukahlukene.

12.  Ikhabhinethi iwavumile emadizayini etinhlavumali tekukhumbula tebagcogci letitawukhishwa nga-2019 yinkampani lekhicita luhlavumali, i-South African Mint.

C.  Imitsetfosivivinyo
1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Imitsetfo yeLukhetfo wanga-2018. Lomtsetfosivivinyo uchibela imitsetfo lemitsatfu, lokunguMtsetfo weKhomishini yeLukhetfo, wanga-1996 (Umtsetfo-51 wanga-1996); Umtsetfo weLukhetfo, wanga-1998 (Umtsetfo-73 wanga-1998) kanye naHulumende waseKhaya: Umtsetfo weLukhetfo lwaMasipala, wanga-2000 (Umtsetfo-27 wanga-2000).
LoMtsetfosivivinyo wenta tichibelo letinyenti kute ulungise inchubo yelukhetfo yeKhomishini yeLukhetfo Letimele (ye-IEC). Letinye taletingucuko tibeka kutsi i-IEC ingasebentisa yonkhe imitfombolusito lekhona yemininingwane kute itfole lwatiso loludzingekako kutsi ihlanganise ibuye futsi igcine luhlu lwebavoti lwavelonkhe. Uphindze futsi wale kusetjentiswa kweligama kanye nesifinyeto salo, idizayini yeluphawu noma kusetjentiswa kwetintfo noma letingete-IEC.

2.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Tekuchumana ngekwe-Elekthroniki. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetekuchumana ngekwe-Elekthroniki, wanga-2005 (Umtsetfo-36 wanga-2005) kute unikete emandla Umtsetfo Losadzingidvwa weNchubomgomo ye-ICT (Ithekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana) Lehlanganisiwe yaVelonkhe, kute iNingizimu Afrika intjintje ibe live lelifaka konkhe ekhatsi, lelinelwati lolwakha lokusha kanye nelisebentisa ithekhinoloji yesimanje. Uphindze futsi wente kutsi lomkhakha untjintje ngekucinisekisa kuhlonyiswa ngalokubanti kwebantfu labamnyama ngemakhono etemnotfo (i-BBBEE).  

Emkhatsini walokunye, ubeka kutsi kwehliswe tindleko tetekuchumana. Uphindze futsi unciphise kuphindzeka kwetakhiwonchanti uphindze futsi ukhutsate kucudzelana lokumiselwe kutinsitakalo ngekwetinsitakalo te-WOAN.

3.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tindzaba Tetimali wanga-2018 kute kutsi ummango uphawule ngawo. Letichibelo temitsetfo lesihlanu:

  • Umtsetfo Wekwehluleka Kukhokhela Tikweleti wanga-1963, kucinisa umtsetfosimiso wekulawula tivumelwane nome emakontileka emkhatsini walababili, ngekuhambisana netivumelwane te-G20;
  • Umtsetfo Wetempensheni Yembutfo Wetemphi wanga-1976, kute ulungise kubandlulula ubuye futsi ucinisekise kutsanjiswa kwetebulili kute kwemukelwe tinhlobo letehlukene tebudlelwane;
  • Umtsetfo weMabhange wanga-1990, kute uvumele tinkampani tahulumende kutsi tifake ticelo temalayisense ekuvula libhange, kuye ngekuvuma kweSigungu Lesiphetse;
  • Umtsetfo Wempensheni weTisebenti taHulumende wanga-1996, kutsi untjintje umtsetfomgomo wekwehlukana ngalokucacile lokuphelele mayelana nedivosi, kucinisekisa kutsi impensheni lekhokhelwa lilunga lebelikadze liyindvodza/umfati wakhe kudivosi ayentiwa kutsi ibe sibopho sesikweleti; kanye
  • neMtsetfo weTingcweti letiBahlolimabhuku wanga-2005, kulungisa tinsayeya nemikhawulo Ibhodi Letimele Yekulawula Bahlolimabhuku lebukene nato ekwenteni umsebenti wayo wekulawula nekwengamela.
     

4.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Tenkhambo Yekutiphatsa kweMbutfo weTemphi wanga-2018. Ulungisa kulawulwa kwenchubo yekushushiswa kwemalunga embutfo wetemphi, uyasungula uphindze futsi ubeke luphiko lwetemisebenti yemaphoyisa etemphi kanye nemihlangano yekujeziswa.
LoMtsetfosivivinyo utocitsa lomtsetfo lokhona kwamanje Umtsetfo Wekwengetetela Tinyatselo Tenkhambo Yekutiphatsa yeMbutfo Wetemphi, wanga-1999 (Umtsetfo-16 wanga-1999). LoMtsetfosivivinyo lona utawenta Inkhambo Yekutiphatsa kweMbutfo weTemphi ihambisane ne-UN, ikakhulu emisebentini yemasotja yekugcina kuthula.   

5.  Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo wekuChibela Tindzaba Tetinkampani wanga-2018 kutsi ushicilelwe kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weTinkampani, wanga-2008 (Umtsetfo-71 wanga-2008). Unciphisa umtfwalo wekulawula nekuphatsa kubanikati bemabhizinisi uphindze futsi wenta kancono kutsi iNingizimu Afrika ihehe labo labangaba batjalimali.

D.  Imikhosi Letako
1.  Inyanga yeTekuvakasha ngeNyoni yetfulwa mhla ti-16 Ingci 2018 eTsitsikamma eMphumalanga Kapa, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tekuvakasha kanye netingucuko tedijithali”, lehambisana nengcikitsi yeLilanga Letekuvakasha Lemhlaba leNhlangano yeTekuvasha yeMhlaba ye-UN lelitawubanjwa mhla tinge-27 Inyoni 2018.
Ngekuya kwembiko weMkhandlu Wemhlaba Wetekuvakasha lowakhishwa ngeLweti 2016, umkhakha wetekuvakasha ucashe ebantfu labatigidzi leti-1.55 kuwona ngco nakuleminye imikhakha lesebentisana nayo eNingizimu Afrika, futsi ligalelo lalomkhakha kumkhicito wonkhe welive (i-GDP) tigidzigidzi leti-R118.

Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bawesekele lomkhakha wemnotfo lobaluleke kangaka. Kubalulekile futsi kutsi sisebentele kuba nemkhakha wetekuvakasha lofaka konkhe ekhatsi, lovula emabhizinisi, ematfuba emnotfo kanye nemisebenti emimangweni yetfu.

2.  Ikhabhinethi iluvumile Luhlehlo Lwenyanga Lwetemisebenti Yahulumende lwanga-2018 ngaphasi kwalengcikitsi: “Thuma Mina: Kuyisa Temisebenti yaHulumende kuBantfu: Batho Pele: “Sibenu, Siyanakekela futsi Siyasebenta”. Luhlelo loluphelele lwemisebenti yenyanga lutawufakwa kumawebhusayithi ahulumende (www.gov.za).
 
3.  Lilanga laVelonkhe Lekukhumbula le-SAPS mhla ti-2 Inyoni 2018, imisebenti yekukhumbula itawucala mhla tinge-31 Ingci. Kukhunjulwa emaphoyisa kanye nemaphoyisa langemavolontiya lafela emsebentini, bafa bevikela ebantfu baseNingizimu Afrika.
Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe babuye bagubhe umkhosi bagubhele timphilo talamachawe nemachawekati lafela emsebentini wawo. Ikhabhinethi imema imimango yaseNingizimu Afrika kutsi itsatse umzuzwana wekubindza unome kuyo yonkhe imikhosi yetenkholo kusuka mhla tinge-31 Ingci kuya kumhla ti-2 Inyoni 2018, njengeluphawu lwekwesekela i-SAPS. Ngalesikhatsi imijeka itawundiziselwa phasi.

4.  INingizimu Afrika itawungenisa Ikhomfa yeMave Emhlaba yeTesayensi, Itheknoloji, Bunjiniyela kanye neKuphatsa, letawube ihlelwe yi-Research World, kusukela mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-25 Ingci 2018 eKapa. Lekhomfa, letawuniketa bahlanganyeli ematfuba ekwabelana ngemibono yabo naloko labahlangabete nako netetsameli temave emhlaba, icinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyindzawo lenguyonayona yekubambela imikhosi yemave emhlaba.

5.  Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele emikhosini yekugubha Inyanga yeMafa ngenyanga yeNyoni. Inyanya yeMafa igujwa njalo ngemnyaka kukhutsata sive kutsi sigubhe bunye baso ekwehlukahlukaneni kwaso futsi sichubeke sakhe live lapho khona bantfu balo babekelana baphindze bafutsi bahloniphane.

E.  Imibiko
1.  Kukhetswa kwebantfu labatawutfola kuhlonishwa ngeMiklomelo yeSive
Ikhabhinethi igcizelela simemo saMengameli Ramaphosa lesicondziswe esiveni kutsi sikhetse takhamuti kanye nebekuhamba labadvumile nalabahloniphekile lesikholelwa ekutsini kubafanele kutsi batfole kuhlonishwa lokusezingeni lelisetulu, Imiklomelo yeSive Yekuhlonipha Emalunga Emmango. Umncamulajucu wekwenyula ngumhla ti-7 Inyoni 2018.

2.  I-Eid
Ikhabhinethi ifisele Emasulumane eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonkhe jikelele tilokotfo letinhle ekugubheni umkhosi wabo we-Eid-ul-Adha itolo, ngaLesitsatfu mhla tinge-22 Ingci 2018. Angetulu kwala-2 500 Emasulumane lesuke eNingizimu Afrika aya eKingdom of Saudi Arabia ayohlangana nalamanye Emasulumane lalinganiselwa kutigidzi letimbili lavela emhlabeni wonkhe jikelele bahambela umkhosi longcwele we-Hajj.

3.  Kudvudvuta
3.1.  Ikhabhinethi ilandzela Mengameli Ramaphosa ekulileleni nekudvudvuta umndeni nebangani baMake Zondeni Sobukwe, lobekatiwa ngekutsi pheceleti “Mother of Azania” (Make we-Azania). Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi umgcwabo wakhe utawuba nguMngcwabo Lokhetsekile Lochutjwa nguHulumende Lokumkhakha we-2. Bekalichawekati lemzabalazo nalowalwa walwela inkhululeko yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, lowachubeka nebushoshovu bakhe wate wayongena kuntsandvo yelinyenti yetfu. Mhla tinge-28 Mabasa 2018 – futsi njengencenye yekwelulwa kwemikhosi yekugubha Lilanga leNkhululeko – Mengameli Ramaphosa wahlonipha Make Sobukwe ngekumklomelisa i-National Order of Luthuli in Silver. Bekaphindze futsi abe ngumfati walobekanguMengameli wekucala wePan Africanist Congress uRobert Mangaliso Sobukwe. Umnyaka wa-2018 ungumnyaka wemkhosi weminyaka lenge-40 ashona Mnu. Sobukwe. Make Sobukwe utawubekwa endlini yakhe yekugcina ngeMgcibelo, mhla tinge-25 Ingci 2018, emathuneni aseKroonvale eGraaff-Reinet eMphumalanga Kapa.

3.2.  Ikhabhinethi iphindze futsi ilandzela Mengameli Ramaphosa ekuvakaliseni emavi ekulila newendvudvuto mayelana nekuhamba emhlabeni kweMhlonishwa Kofi Atta Annan, lowake waba nguMabhalanejikelele we-UN (i-UNSG). Umnu. Annan waba ngumuntfu wase-Afrika lonsundvu wekucala kuba yi-UNSG futsi wasisebentisa sikhundla sakhe kute achubele embili i-ajenda yase-Afrika. Kuhamba kwakhe emhlabeni kukulahlekelwa lokukhulu emaveni emhlaba.
 
3.3.  Ikhabhinethi iphindze futsi ililela kuhamba emhlabeni kwemculi lodvumile wase-United States lobekasishoshovu semalungelo ebantfu, Aretha Franklin.

3.4.  Ikhabhinethi ilandzela emave emhlaba ekwendluliseni emavi ekulila newendvudvuto iwacondzise kuHulumende wase-Itally nebantfu bakhona, kanye nemindeni yalabashonile, ngenca yekudzilika kwelibhuluho letimoto iMorandi ngasenyakatfonshonalanga yelidolobhakati lase-Itally iGenoa. Ikhabhinethi ifisela nalabo labalimele labasindzile kwelulama lokusheshako.

3.5.  Ikhabhinethi ivakalisa emavi ayo ekulilela nekudvudvuta umndeni nebangani basopolitiki wetemnotfo lowatiwa kakhulu nesifundziswa sase-Afrika Samir Amin, lowendlule emhlabeni mhla ti-12 Ingci aneminyaka lenge-86. Imphilo yakhe yonkhe bekangummeli losebenta ngekutikhandla elwela inkhululeko yemave lasatfutfuka, futsi indlela bekacabanga ngayo yantjintja indlela besivisisa ngayo umbusobugovu kanye nembuso webukhosi lobubusa lamanye emave.

3.6.  Ikhabhinethi iphindze futsi yendlulisa emavi ekulilela nekudvudvuta hulumende nebantfu base-India ngekushona kwebantfu esahlakalweni setikhukhula lesisandza kwenteka kanye nekuhhihlika kwetintsaba eKerala.
3.7.  Kuphindze futsi kwatfunyelwa emavi ekulila newendvudvuto kuhulumende nebantfu baseSudan mayelana nekuncwila kwebantfwana besikolwa labange-24 emfuleni iNile River.

F.  Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1.  Mk. Deshni Subbiah njengeMcondzisi weBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.
2.  Mk. Thezi Rosemary Mabuza, uphindze wakhetfwa waba Lisekelakhomishina weKhomishini yaVelonkhe yeBatsengi.
3.  Bacondzisi labangesibo besigungu lesiphetse beBhodi yeBacondzisi beLibhange leKutfutfukiswa kweMhlaba neTekulima:

  • Adv Sandra Coetzee (uyaphindza kukhetfwa);
  • naMk. Mathane Eveline Makgatho (uyaphindvwa kukhetfwa).
     

4.  Bacondzisi labangesibo besigungu lesiphetse beBhodi yeNhlangano yeTikhumulo Tetindiza yaseNingizimu Afrika (i-Acsa):

  • Dkt. Nolulamo Nobambiswano Gwangwa (Sihlalo);
  • Mk. Phydelis Ntombifuthi Mvelase;
  • Mnu. Yershen Pillay;
  • Mnu. Bonang Francis Mohale;
  • Mnu. Pascalis Mathealira Mokupo;
  • Mk. Nosizwe Nokwe-Macamo; kanye
  • neMnu. Nqobizitha Irvin Phenyane.
     

5.  Emalunga langesiwo esigungu lesiphetse eBhodi ye-Ejensi yeMigwaco yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika (i-Sanral):

  • Mnu. Themba Barrange Mhambi (Sihlalo);
  • Mnu. Alderman Robert Haswell;
  • Mk. Nkareng Mpobane;
  • Mk. Thamsanqa Piet Matosa; kanye
  • naMk. Dladla.
     

6.  Umkhandlu Wekweluleka Kutekucamba Lokusha Wavelonkhe:

  • Mk. Claire Busetti (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mnu. Paul Steenkamp (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mk. Thulile Mthethwa;
  • Mk. Isaiah Clive Engelbrecht;
  • Rejoyce Gavhi-Molefe;
  • Solwati. Derrick Ian Swartz (Sihlalo);
  • Dkt. Tiisetso Elizabeth Lephoto;
  • Mk. Ilse Karg (uyaphindvwa kukhetfwa lobuye futsi abe ngummeleli weLitiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti));
  • Dkt. Molapo Qhobela (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Solwati Crain Arthur Soudien (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Dkt. Thulani Humphrey Dlamini (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mnu. Dhesigen Pydiah Naidoo (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Dkt Shadrack Moephuli (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Solwati Roseanne Denise Diab (uyaphidnvwa kukhetfwa);
  • Dkt. Boitumelo Phakathi;
  • naMk. Mamello Matikinca.
     

7.   I-ejensi Yasemkhatsini Yavelonkhe YaseNingizimu Afrika:

  • Mk. Xoliswa Kakana (Sihlalo);
  • Solwati Azwinndini Muronga;
  • Mnu. Johan Prinsloo (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mnu. Willie van Biljon (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mnu. Eugene Jansen (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mnu. Ashley Naidoo (uyaphindvwa kukhetfwa lobuye futsi amelele Litiko Letemvelo);
  • Mnu. Lindelwa Simphiwe Hamilton (uyaphindvwa kukhetfwa ubuye futse amelele Litiko Letekuvikela);
  • Mk. Nomfuneko Majaja (lomelele i-dti);
  • Mk. Mariam Paul (Litiko Letekuchumana lobuye futsi amelele Temaposi);
  • Mk. Leago Stella Takalani;
  • Mk. Lumka Msibi;
  • Adv Icho Kealotswe Matlou;
  • Mk. Matsie Matooane (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mk. Innocentia Mmule Pule (uyaphindvwa kukhetfwa);  
  • naMk. Mbaliyethu Mfeka (uyaphindvwa kukhetfwa).
     

8.  Inhlangano Yelucwaningo Yavelonkhe (i-NRF):

  • Solwati Tinyiko Maluleke (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Solwati Nadine Felicity Petersen;
  • Dkt. Sarah Mosoetsa (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Dkt. Nompumelelo Obokoh (Sihlalo);
  • Solwati Haroon Bhorat;
  • Solwati Zebion Vilakazi;
  • Solwati Sinah Saurabh;
  • Solwati Nomalanga Mkhize;
  • Solwati Glenda Elisabeth Gray;
  • Dkt. Bongani Ngqulunga;
  • Mk. Mpho Letlape (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • Mnu. Mashangu Ronny Lubisi (uyaphindvwa kukhetfwa);
  • naMk. Claire Busetti (uyaphindvwa kukhetfwa).
     

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

 

Share this page

Similar categories to explore