IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana ama-22 kuRhoboyi wee-2018

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ama-22 kuRhoboyi wee-2018, e-Tuynhuys, eKapa          

A.  Iindaba Ezingundabamlonyeni                                                                                                               
1.  Umnotho  
               
1.1. Ubujamo bezomnotho bamva nje e-Turkey behlise khulu amandla weemali weemakethe ezisahlumako, ekubalwa hlangana nazo neRanda lalapha eSewula Afrika.  
                                                                                 
1.2. Ukuphuma kwemali ngobunengi kileziimakethe sekwenzeka ngebelo elikhulu nenzuzo yebhondi nayo iphakamile, ngaleyindlela kwehla izinga lokuhluma komnotho nelokuvulwa kwemisebenzi emitjha. Lobubujamo bezinto benze ukuthi iinkolodo zibalwe ngesilinganiso semali engekulu emalini yangaphandle i-Turkey eyisebenzisela amazwe wangaphandle, kwehla umthamo wesilulu samazwe wangaphandle, lokho kwabangela ukuthi kuvuleke isango lokuphuma kwemali ngobunengi kilelilizwe, kwabe kusenzeka umonakalo-ke phezu komnotho we-Turkey lokhuya umthethokambiso wezeemali nawuthoma ukubuyela endimeni ejayelekileko emazweni womnotho othuthukileko.  
                                                                         
1.3. IKhabinethi iyalimuka ukuthi iSewula Afrika kukhona lapha inamandla khona, hlangana nakho ekubalwa neBhanga eKulu eziJameleko ephethe amanye amabhanga, nehlelo eliqothele ukubeka intengotjhuguluko ezingeni elithileko, ngendlela yokuthi intengotjhuguluko izokuhlala isesilinganisweni esiqothelweko, kwehle izinga leenkolodo zamazwe wangaphandle, bekube nehlelo elikhanya kuhle lokulawula iimali zombuso. Nje-ke iKhabinethi incamile, izibophelele ngokuthi izakwenza ukuthi lamandla weemali iSewula Afrika enawo ahlale akhona.    
                                                                                   
1.4. Ngaphandle kwalokho, urhulumende uzakusolo aragela phambili ngokusebenzisa amatjhuguluko wokwandisa amandla namathuba wokuhluma komnotho, abe enze igama leSewula Afrika lithembeke ngcono eenquntweni zomthethokambiso ezithathako.   
                                                                        
1.5.  Urhulumende uzokuragela phambili ngokusebenzisana namabhizinisi, neenhlangano zabasebenzi, neenhlangano zomphakathi kobanyana kuzokubuyiswa ithemba emnothweni wekhethu, bekurarululwe nemiraro erhonodisa ukuhluma komnotho. Ngokusebenzisana singenza amahlelwethu abe magadango abonakalako wokuthuthukisa umnotho weSewula Afrika.                                                                                                                 

2.  Umthelontengo  ( i-VAT)     
2.1.  IKhabinethi iyawuthokozela umbiko weBandla LeZazi ZaboNgqongqotjhe elibuyekeze ipahla leyo intengo yayo ekungakafaneli ukuthi itheliswe, lase liphakamisa ukuthi hlangana nepahla engatheliswako akungezelelwe nangoburotho obumhlophe, iflowuru yokubhaga uburotho, iflowuru yamakuke, iinsetjenziswa ezisetjenziswa babantu abasikazi kunye nejinifomu yesikolo.    IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi azwakalise imibonwawo ngombiko lo, ovulelwe ukulalela imibono yomphakathi bekube kumhlana ama-31 kuRhoboyi wee-2018.  Kuzakuthi ngemva kwalokho-ke uNgqongqotjhe wezeeMali uNhlanhla Nene athathe isiqunto ngokuqalelela imibono yoke ukuthi uphumelelisa ziphi iimphakamiso. Imibono yomphakathi ingatlolwa ithunyelwe ku-vatsubmissions@treasury.gov.za.                                                                                 

3.  INyanga YaboMma                      
3.1.  IKhabinethi ikhombela zoke izakhamuzi ukuthi ziragele phambili ngedagango lazo lokuqinisekisa ukuthi abantu abasikazi bahlala baphephile babe bahlonyiswe nangamandla wokwenza izinto emphakathini wekhethu. Sithokoza woke amakoro womphakathi ngokuthatha amagadango wokulwa neNturhu eQothele abaNtu bobuLili obuThileko (i-GBV).   
                                                                                                                                   
3.2.  Njengoba iNyanga yaboMma iya ngekupheleni nje, iKhabinethi solo itjhotjholoze njalo ngokuhlonipha abomma ngendlela nangommoya ofanako nalo esihlonipha ngawo abomma bomnyaka we-1956 abamatjhela e-Union Buildings ePitori basilwa nomthetho weempasa owawusetjenziswa ngesihluku ukubandlulula nokwehlisa isithunzi sabomma bekhethu.     
                                         
3.3.  Solo kwathoma ihlelo lethu lombuso wentando yenengi ngomnyaka we-1994, mahle khulu amaqha esele enziwe wokuqinisekisa ukuthi abantu abasikazi bathola amalungelo alinganako nafanako newabantu abaduna kezefundo, ekuqatjhweni, ekorweni yokwakhiwa kwezindlu, ekutjhiyelweni amafa kunye nakezomthethobulungiswa. Ekurageni kwethu ihlelo lomnotho eliqalelela umuntu woke, sisebenza ngokukhuthala ukuqinisekisa ukuthi abantu abasikazi bangena babe nesabelo esipheleleko eendabeni zomnotho kunye nekurageni ihlelo lomnotho eliqalelela umuntu woke.     
                                                                                                                                     
3.4.  Njengengcenye yokuthokozela nokugidinga iNyanga YaboMma, umNyango wezokuLima, zamaHlathi nezokuThiya ngeManzini – ngokusebenzisana nomNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokwaBiwa ngoButjha kweNarha kunye ne-Total South Africa – ngeLesine mhlana ama-24 kuRhoboyi wee-2018, bazokubamba umNyanya  weHlandla le-19 wokweThwesa uNongorwana kaSomabhizinisi omSikazi womNyaka, owazi wa nge-Annual Female Entrepreneur Awards eMonti, esePumalanga Kapa.  
                                                                                                                                     
3.5.  URhulumende, nabasebenzisani bakhe, bazokubamba umHlangano weenKhulu weliZweloke wokuKhulumisana ngeeNdaba zoBulili, kobanyana kuzokuvunyelanwa ngeendlela ezihle zokulwa ne-GBV.   
                                                                                                                           
3.6.  UNgqongqotjhe wezamaPholisa uNom. Bheki Cele ubophelele amaPholisa wakwa-SAPS ukuthi awenze amaqalontanzi amacala wokukhahlunyezwa kwabantu abasikazi nabantwana. Lokhuya umuntu omsikazi namkha umntwana nakabika icala lokukhahlunyezwa, kufuze lilandelelwe ngokurhabekileko, lilandelwe beliyokufika esiphethweni salo esipheleleko.                                                                                                                                    

4.  Ukwemukwa Kwabanikazi Inarha Ibuyiselwe Keyathathwa Kibo Kwekuthomeni                                                      
IKhabinethi ithokoza amaSewula Afrika abe nelizwi lokha iPalamende beyilalele imibono yomphakathi ngokubuyekezwa kweNdinyana yama-25 yomThethosisekelo  weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996 okungahle kwenziwe, kobanyana kuzokukghonakala ukuthi umbuso ubemuke inarha ngaphandle kokubalilisa  labo abazibiza ngabanikazi bayo njenganje, uyibuyisele labo ababakhe enarheni leyo phambilini ngaphambi kobana bemukwe makhuwa.  IKomidi eBuyekeza umThethosisekelo ePalamende seyiqedile ngomsebenzayo wokulalela imibono yabantu kizo zoke iimfunda. Nje-ke imibono neemphakamiso zomphakathi, kunye nezinye ezithunyelwe ngokutlolwa, sezizakuqalwa yiPalamende ibonisane ngazo.                                                                                                                                    

Ukukhulumisana kubonisanwe ngendaba yobunikazinarha eSewula Afrika kuqakatheke khulu, nje-ke ukusebenzisana ngokusizana kungaqinisekisa ukuthi ukwabiwa kwenarha ngobutjha kungasiza ukuya phambili ukuhlumisa umnotho wekhethu, khulu khulu ekorweni yezokulima, bekulungise nemiraro yokutjhiyana ngendima ngobunikazinarha elizweni lekhethweli.                                                                                                                          

UMengameli u-Cyril Ramaphosa ujamise iKomidiHlanganyela yemiNyango ngemiNyango, uSihlalo wayo ekuliSekela likaMengameli uDavid Mabuza kobanyana alungelelanise abe aphumelelise amagadango wokulikhambisa msinyana ihlelo lokwaba inarha ngobutjha, kungezelelwe nesikhathi abangasihlala endaweni abantu abakhe eendaweni ekuthiwa ngezabanye, nokusekela ngezokulima  kunye nokulungiswa kokutjhiyana ngendima ngeendawo abantu abahlala kizo ngehlelo elinabileko lokwabiwa kwenarha ngobutjha nelokuthuthukiswa kwemisebenzi yokulima.                                                                                                                                        

5  Igadango Lokusiza Abantazana Besikolo Ngeensetjenziswa Zabantu Abasikazi ( i-SAFE)                                                                                                                                         
5.1.  IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa kweHlelo le-SAFE   njengengcenye karhulumende yokusiza emirarweni yokutlhogeka kweensetjenziswa zabantazana besikolo kezinye zeenkolo ezitlhaga khulu elizweni leSewula Afrika.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                            
5.2.  IHlelo le-SAFE lidoswa phambili mNyango wezeFundo Esisekelo, ngokusebenzisana ne-National Education Collaboration Trust kunye ne-Nelson Mandela Foundation.    
                                                                                                                                           
5.3.  IKhabinethi ikhombela woke amakoro womphakathi, sekubalwa namabhizinisi amakhulu kunye neenhlangano ezingasizombuso kobanyana zisekele lelihlelo elinqophe ukusiza eenkolweni zeendawo ezitlhagako ezisalele emva ngomthangalasisekelo.                                                                                                                                                         

6.  IsiKhwama seliZweloke seSizo leeMali zokuFunda (i-NSFAS)                                                                                                                                                                         
IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uMm. uNaledi Pandor ngemiraro eqalene ne-NSFAS. IKhabinethi isekele ukuqatjhwa komPhathi we-NSFAS, uDorh. Randall Carolissen, kobanyana i-NSFAS izokunzinza beyikghone nokurarulula imiraro eqalene ne-NSFAS ekukhupheni iimali ekufanele zisize abafundi abadingileko.                                                                                                                                          

Ukuqatjhwa kwakaDorh. Carolissen kutlharulula iBhodi ye-NSFAS esebenza njenganje. UmPhathi    nesiqhema sabaphathi bazakusebenzela ukurarulula imiraro yokusalela emva neminye eqalene nehlangano yabafundi le, kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi abafundi basekelwa ngokupheleleko ngomnyaka wee-2019, bekwenziwe nesiqiniseko sokuthi zoke iindaba ezingakapheli ngomnyaka wee-2017 nowe-2018 ziyalungiswa zifike esiphethweni.                                                                                                                                       

7.  Ukudilizwa Emsebenzini                            
IKhabinethi ayikaphatheki kuhle ngeememezelo zamhlapha ezithi kungahle kudilizwe abasebenzi kamanye amakoro, ekubalwa hlangana nawo nekoro yeemayini kunye neyeembikiindaba. Siyasibuyelela isibawo sethu esiya kibosomabhizinisi, esithi abadilize iinsebenzi kwaphela njengegadango lokugcina ngci, sekubhale woke amanye amaqhinga; sikhombela godu

URhulumende   uragela phambili ngokusebenzisana nabosomabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi (amayuniyoni) begodu usakholelwa ekuthini  ngokusebenzisana singawuhlumisa umnotho sibe sivule nemisebenzi emitjha.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                             

8.  Zokurhatjha                         
IKhabinethi ithokozela iindaba esele zizwakele ezithi iHlagano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC) izoyirhatjha kuthelevitjhini imidlalo yebholo ye-English Premier League. Nanyana lokhu kungaba lithuba elihle le-SABC lokuzenzela imali, urhulumende uthemba bona ukurhatjhwa kwemidlalo le akuzukwenza ukuthi imidlalo yalapha ekhethu yeqiswe amehlo namkha kuthuwelelise ubujamo beemali behlangano yezokurhatjhela umphakathi le, njengoba iqalene nemiraro yokutlhayelelwa ziimali njenganje.                                                                                                                                

IKhabinethi isitjhejile isiMemo sokwEnza isiBawo sokuthola ilayisense yokubhadelisela ukurhatjhwa kwamahlelo athileko, esenziwe liBandla eliziJameleko lezokuThintana leSewula Afrika (i-ICASA).                                                                                                                                              
Nanyana   iindaba eziphathelene nokutholakala kwamalayisense zingeze-ICASA kwaphela nje ngokukhambisana neNdinyana 192 yomThethosisekelo, kodwana nokho  ihlelo lokukhupha amalayisense wokurhatjha kufuze bona lenziwe ngendlela yokuthi  lingazokuliya ikundla yokurhatjhela isitjhaba simahla nakutjhugululwa ihlelo lokurhatjha elibu-analogu  kuyiwa kelidijithali namkha likhuthaze ukuziphatha okuphambana nekambiso elungileko yokuraga umsebenzi oliphaliswano. Ihlelweli kufuze bona lenze isiqiniseko sokuthi amalayisense amatjha aphalisana namanye ngendlela elungileko netjhatjhalazi.                                                                                                               

B.  Iinqunto ZeKhabinethi                       
1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwesiVumelwano ESakha UbuDlelwano BokuRhwebelana NgeKululeko E-Afrika (i-AfCFTA) kobanyana siyokufakazelwa siqiniswe. Isivumelwanesi sizakuvula amasango weemakethe ezitja ezimajadu e-Afrika yoke, khulu khulu eemakethe ezitja zeTjingalanga Afrika neTlhagwini Afrika. Sizakubuye sivulele neSewula Afrika amathuba wokuthengisela ipahla yayo emazweni wangaphandle.  Lokhu-ke kuzakubuye kukhambisane nekambiso elungelelweko yokuthuthukisa ilizwekazi le-Afrika. Sizakukhuthaza ukuthuthukiswa kwamabubulo, kukhuthazwe amasiso nokuvulwa kwemisebenzi kilo ilizwekazi le-Afrika.                                                                                                                                     

2.  IRhubhululo Ngokunikelwa Kwamalayisense Avulekileko                                          
IKhabinethi iwuvumile   umphumela werhubhululo ebelithunyelwe ukwenziwa mKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi nezamaBubulo (i-CSIR), ebelinqophe ukuthola ukuthi avuleke kangangani amasango wokungena kezerhubhululo nokunikelwa kwamalayisense webubulo lezesayensi. Irhubhululweli lifakazela ukuthi ilayisense inganikelwa iinKampani ezineThekhnoloji yezokuThintana ngeZizwamibiko eVulelwe Uwokewoke- (i-WOAN) kunye nebubulo lezokuthintana ngokwalo.                                                                                  

Lokhu-ke, hlangana nokhunye, kuzakuphumelelisa iimbopho zomthethokambiso welizweloke, iindleko zezokuthintana; kususe iinqabo eziqabela iinkhampani ezincani nezilingeneko ezisangenako, kusimelelise amasiso esele vele akhona njenganje. UNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uDorh. Siyabonga Cwele uzokubiza umhlangano weembikiindaba opheleleko lapho azakuhlathulula khona umbiko lo.                                                                                                                                       

3.  Indima Ngobujamo Besifunda SeTlhagwini Tjingalanga                                                           
IKhabinethi yemukele umbiko wesine wendima esele yenziwe ngesiGaba 100(1) yokulamula indaba yeTlhagwini Tjingalanga. IKhabinethi iyaneliseka ngesigaba sokusetjenziswa kweemphakamiso ezenziwako, njengoba sekunamaqha abonakalako nje wokwakhelelwa kwephrojekthi yombuso kilesisifunda.                                                                                                                                     

  • Kutlikitlwe isiVumelwano Sokusebenzisana hlangana kwakarhulumende wesifunda newelizwe loke esiQhemeni esiThunyiweko esiHlanganyelwe miNyango kaRhulumende (i-IMTT) eTlhagwini Tjingalanga;                                          
  • Abaphatheli abahlanu beminyango efakwe ngaphasi kwesiGaba 100(1)b sebakhethiwe babe babekwa ngokusemthethweni eenkhundleni zokulawula iimali;                                                                                                                                  
  • Seyitlikitliwe ikambisolawulo nemilayelo hlangana kwaboNgqongqotjhe naboSomkhandlu, ngokukhambisana nesiGaba 100(1)(b); kanti                                                                                                                                             
  • Nomlungelelanisi wemisebenzi yoke yehlelo lokulamula indaba yeTlhagwini Tjingalanga selakhethiwe.   

                                                                                                                                     
IKhabinethi ibuye yezwakalisa ukuthokoza kwayo ngokusikima kweButho lamaJoni wezokuVikela leSewula Afrika (i-SANDF) msinyana, nePhiko elisiSekelo saboMasipaladi emrarweni wesoriji kuMasipaladi we-Ditsobotla, khona eTlhagwini Tjingalanga. Sewulungisiwe, kwabuthwa, ukuvuza kwesoriji, ebesele kunengozi epilweni yabantu bendawo le.                                                                                                                                            

IKhabinethi ithome lomsebenzi esele wenziwe baPhatheli bekube khathesi, ebebadoswa phambili yi-IMTT, uSihlalo wayo kunguNgqongqotjhe uNkosazana Dlamini Zuma.                                                                                             

4.  IHlelo LemiThombo YaMandla EliLungelelweko ( i-IRP)                                                                                                                                    
IKhabinethi ivumile ukuthi i-IRP ingamenyezelwa emphakathini kobanyana uzoyiqala bese ufaka nemibono ongaba nayo ngayo.                                                                                                                                               
 
UmTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) uveza ukuthi kunesidingo sokuthi iSewula Afrika ibe nethungelelwano lomthangalasisekelo wezomnotho elinamandla, elenzelwe ukusekela iminqopho yokuthuthukisa umthangalasisekelo wezomnotho newezehlalakuhle yomphakathi kwesikhathi esilingeneko nokwesikhathi eside. Umthangalasisekelo wezamandla uyingcenye eqakatheke khulu osisekelo somsebenzi wezomnotho nokuhluma kwelizwe; kufuze ube namandla, ube majadu ube unabe ngokwaneleko kobanyana uzokukghona ukuzalisa iindingo zamabubulo, zamafemu kunye nezangekhaya.                                                                                                                                     
     
Ukuqedelelwa kwe-IRP kuzakuletha ithemba elifunekako kilabo abanesandla emabubulweni kunye nebathengini malungana nokwenza isiqiniseko sokuthi igezi ikhona ngokwaneleko ukuthi ingabonelela isitjhaba seSewula Afrika soke isikhathi esilingeneko ukuyokufika esikhathini eside.                                                                                                                                      
 
UNgqongqotjhe wezaMandla uNom. Jeff Radebe nomNyangwakhe bazakukhulumisana neKomidi ePhethe umKhandlu wezokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac)  ngeLesihlanu, mhlana ama-24 kuRhoboyi ngomtlamo wombiko, ozakubuye umenyezelwe eGazedeni yomBuso nakubunzinzolwazi bomNyango wezaMandla (www.energy.gov.za) kungakadluli uMvulo womhla wama-27  kuRhoboyi wee-2018.                                                                                                                                           

5.  IKhabinethi ivume beyaphasisa umThethokambiso WezokuThintana KuRhulumende, ozakusebenza kurhulumende woke.  Umthethokambiso lo ubeka ikambiso namazinga wokusebenza newokwenza izinto kibo boke abasebenza ngeendaba zokuthintana kwarhulumende. Godu ukatelela yoke iminyango karhulumende ukuthi yabe umsebezi wezokuthintana kwarhulumende isabelo sokwenza lomsebenzi, ube wabe nemali ezakusetjenziselwa iinsebenzi zalomsebenzi ngokupheleleko. Umthethokambiso lo uzakungezelela iSiko lokuziPhatha labaSebenzi bemBusweni osebenza njenganje.                                                                                                                                

6.  IKhabinethi ivumele iQhinga lokuGcina lokuLungisa umRaro wokuSilaphazeka koMmoya eeNdaweni eziMinyeneko zabaNtu beSewula Afrika abarhola imali encani ukuthi selingathoma lisetjenziswe. Iqhingeli liza nendlela elungelelweko yokuphungula ukusilaphazeka kommoya okukhambisana nokusetjenziswa kweembaseli zemvelo ezinjengeenkuni, amalahle nerhasi yemvelo eendaweni zabantu abanganamali namkha abarhola imali encani.                                                                                                                                     
Ummoya ophephetha kileziindawo udlula isilinganiso esibekwe liBandla eliLawula iZinga loMmoya Esiwuphefumulako eBhodulukweni ngokomThetho weZinga/weKhwalithi yoMmoya nezokuPhathwa kwemVelo womNyaka wee-2004 (umThetho Nomboro 39 womNyaka wee-2004.  Iqhingeli liza namagadango wokuphungula ukusilaphazeka kommoya, libe liphakamise namahlelo wokulimukisa abantu azakuphandlulula umphakathi ngokuthi ukuba sendaweni enommoya osilaphazekileko isiphelani kunengozi engangani epilweni yomuntu.  Liveza godu nezinye iindlela ezingasetjenziswa, abantu abangabasa ngazo umlilo wokuzifuthumeza, wokupheka nezinye iindlela zokukhanyisa eziphephe ngcono.                                                                                                                                                                              

7.  IKhabinethi ivumele iQhinga lezokuThutha loMmoya oNgasilaphaziko, elizakusiza ngokuphungula irhasi namkha intuthu esilaphazako (i-GHG) ebhodulukweni lethu. Njenganje irhasi namkha intuthu esilaphaza ummoya eli-10,8% ngebuya ezintweni zekoro yezokuthutha, nasele kubalwa koke ukusilaphazeka kommoya; kilokhu, ama-91,2%  ngathunyiswa zizinto zokuthutha ezikhamba endleleni.                                                                                                                                        
Iqhingeli-ke liza namagadango ambadlwana azakuphungula intuthu ephuma ezintweni zokukhamba namkha zokuthutha. Liphakamisa ezinye iindlela zokuthutha ezithunyisa irhasi namkhaintuthu ebhodulukweni lethu. Leliqhinga-ke sekhe labikelwa umphakathi waboniswa ngalo ngomnyaka wee-2017.                                                          

8.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kobanyana iyowuphasisa umTlolo   owAkha iHlelo lezokuPhepha eMmoyeni leHlanganisela yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC), elizakubizwa ngokuthi yi-SASO.    Umtlolo lo uza nesakhelelo sezomthetho neseenjamiso sokuvula i-SASO, kobanyana izokusiza amaZwe amaLunga we-SADC ngokuqalelela ukuphepha kezemmoyeni kilesisiphande. Umtlolo lo uzakubuye uvule namathuba wokwakhiwa nokuthuthukiswa komthangalasisekelo osebenza kuhle kezemmoyeni emaZweni amaLunga we-SADC.                                                                                                                              

9.  IKhabinethi ivume umBikomthethokambiso ngezobuGwali, zamaSiko nezamaGugu womNyaka wee-2018. UmbikomThethokambiso lo ubulala amaphuzu athileko womBikomthethokambiso ngezobuGwali, zamaSiko nezamaGugu womNyaka we-1996. UmBikomthethokambiso lo umphumela wokubuyekezwa komBikomthethokambiso womNyaka we-1996, obewuthokozela boke ubuhle kiyo yoke imihlobo yobugwali, amasiko namagugu, bewukhuluma nangamakoro la bekasese nemiraro ngokuthuthukiswa komsebenzi wokwakhiwa nokubunjaniswa komphakathi ehlelweni lethu lentando yenengi.                                                                                                                                 

UmBikomthethokambiso lo unqophe ukwakha ikoro yezobugwali, zamasiko nezamagugu enamandla ezakuqinisa ukwakheka kwesitjhaba seSewula Afrika, ukubumbana komphakathi kunye nokuqalelelwa komuntu woke kezomnotho nehlalakuhle yomphakathi.                                                                                                                                                   

10.  IKhabinethi ivume beyaphasisa iSakhelelo somThethokambiso weliZwe Loke weGugu/weliFa elingaPhasi kwaManzi, esihlanganisa amandla wesiVumelwano sezeFundo, zeSayensi nezamaSiko, (i-UNESCO), nomThetho womNyaka we-1999 weGugu laMandla wemiThombo yeLizwe ( umThetho 25 we-1999) ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, kunye neminye imithetho yelizwe efaneleko.                                                                                                                                    
Umthethokambiso lo usekelwe yikambisolawulo othi igugu/ilifa lelizwe lingelabo boke abantu beSewula Afrika.  Uveza ababelani kunye namagadango ekufuze athathwe ukukhuthaza ilifa lamagugu angaphasi kwamanzi, nokuphandlulula ngokuqakatheka kokubuthelelwa kwelwazi nokwakhiwa kwamandla wokuphumelelisa umsebenzi owenziwako.                                                                                                                                         

11.  IKhabinethi ivume iHlelo leenTembu laQobe mNyaka, lomNyaka wee-2018 newee-2019 lePoso yeSewula Afrika. Iintembezi ziveza ukwahluka ngamasiko weSewula Afrika, ukwahluka kobuzwe beSewula Afrika, umlando welizwe, ukunotha kwamafa namagugu welizwe leSewula Afrika, iinkutana zelizwe, ibhoduluko kunye nokuthuthukiswa komnotho nehlalakuhle yabantu.  Iintembezi godu zibuye zibe bazenda abancani belizwe leSewula Afrika, njengoba phela zidabula amazwe ngamazwe ephasini zombelele ngerherho leposo lokukhambisa ipahla eposwako.                                                                                                                                    

12   IKhabinethi ivume imitlamo yemali eziinthorwana yesikhumbuzo ezokugadangiswa beyisatjalaliswe emphakathini siGayo seMali (i- South African Mint) ngomnyaka wee-2019.                                                                                                                                    

C.  ImiThethomlingwa                           
1.  IKhabinethi ivume ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2018 oTjhugulula imiThetho yezeKhetho. UmThethomlingwa lo utjhugulula imithetho emithathu, umThetho weKomitjhini yezeKhetho we-1996 (umThetho Nomboro 51 womNyaka we-1996); umThetho wezeKhetho we-1998 (umThetho 73 we-1998) kunye nomThetho wezaboRhulumende beeNdawo: umThetho wezeKhetho laboMasipaladi wee-2000 (umThetho 27 wee-2000).                                                                                                                                                              

UmThethomlingwa lo wenza amatjhuguluko ambadlwana ukuziphendula kancani iindledlana iKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) ekhambisa ngazo iKhetho. Amanye wamatjhuguluko aphakanyiswako kilomthethomlingwa athi i-IEC ingasebenzisa yoke imithombo yemininingwana ukuthola ilwazi elifunekako ukuthi ikghone ukuhlanganisa irhelo labantu boke abafanele ukuvowuda, beyihlale inalo irhelwelo. Ukudlula lapho, emthethwenimlingwa omutjha kuphakanyiswa nokuthi kube yinto eyalelweko emthethweni ukusebenzisa ibizo leKomitjhini yezamaKhetho namkha isirhunyezo sayo esithi IEC, kwalelwe nokusetjenziswa kwetshwayomgwalo namkha ukusetjenziswa kwepahla esetjenziswa yi-IEC namkha engeyayo.                                                                                                                                                                                            

2.  IKhabinethi ivume ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezokuThintana ngeThungelelwanohlanganiso.
UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wezokuThintana ngeThungelelwanohlanganiso wee-2005 (umThetho Nomboro 36 womNyaka wee-2005) ukuphumelelisa umBikomThethokambiso oLungelelweko weThekhnoloji yeLwazithintano lokutjhugulula iSewula Afrika ibe lilizwe eliqalelela umuntu woke nelinamandla wokuzisungulela izinto nelwazi  kezokuthintana ngehlelo elibudijithali. Ubuye godu uvule nethuba lokutjhugulula ikoro yezokuthintana ngokusebenzisa amahlelo wokuhlomisa abantu abanzima ngamandla womnotho.                                                                                                                                                                  

Hlangana nokhunye, uvula namathuba wokwehliswa kweendleko zokuthintana. Godu uphungula nokubuyeleleka komthangalasisekelo, ube ukhuthaze nokuphalisana ngomsebenzi ngehlelo le-WOAN. 
                                                                                                                                                      
3.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo umThethomlingwa womNyaka wee-2018 oTjhugulula iiNdaba zeeMali. Amatjhuguluko la asemithethweni emihlanu:                                                                                                                                  

  • UmThetho womNyaka we-1963 oLawula imiTjhono yamaBhizinisi, owenzelelwe ukuqinisa ukulawulwa kweemvumelwano zangeqadi ezingafaki amanye amalunga athintekako, ngokukhambisana neembopho zamazwe we-G20;                                                                                                                                                
  • UmThetho we-1976 wePentjheni yebuJonini, ozakulungisa ukuqalelelwa ngebandlululo nokuqinisekisa ukuthi akunakubandlululwano ngokobulili, bekwamukelwe nemihlobo yokuzwana neyobudlelwano ekhona;                                                              
  • UmThetho womNyaka we-1990 wamaBhanga, ozakuvumela iinkhamphani zombuso ezivunyelweko ukwenza iimbawo zamalayisense wokuraga umsebenzi wamabhanga,  kuye ngokuthi isiGungu esiPhetheko siyavuma na;                                                                                                                                
  • UmThetho womNyaka we-1996 wePentjheni yokuSebenza kwakaRhulumende, ozakutjhugulula ikambisolawulo yokuhlukana ngaphandle kwesibopho nayibe abantu abathetheneko bayahlukana, kuzokuba nesiqiniseko sokuthi umuntu ohlukene nomkakhe (indoda namkha umfazi ngokufanako) imalakhe yepentjheni ebuya esikhwameni sepentjheni ayibhadela umkakhe ayitjhugululwa ibe sibopho sesikolodo; no                                                                                                                                             
  • mThetho womNyaka wee-2005 wokuHlolwa kweeNcwadi zeeMali, kuzokulungiseka imiraro neentlhayelo iBhodi eziJameleko eLawula abaHloli beeNcwadi zeeMali ehlangabezana nayo nayenza imisebenzayo yokulawula neyokuphatha. 
                                                                                                                         

4.  IKhabinethi ivume ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa womNyaka wee-2018 wokuziHlonipha ebuJonini.  LomThethomlingwa ulungisa iindlela zokusetjenziswa kwehlelo lezomthethobulungiswa ebujonini, ukuvulwa kwemisebenzi yamapholisa webujonini nokuqatjhelwa kwawo ukusebenza lapho, kunye neenkundla zokukhalima abephula umthetho webuJonini. UmThethomlingwa lo uzokubulala lomThetho osebenza njenganje we-1999 (umThetho Nomboro 16 womNyaka we-1999) wamaGadango aNgezelela iKambiso yezokuKhalima ebuJonini.       UmThethomlingwa lo uzakuthomanisa iKambiso yokuKhalima yakwa-SANDF neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, khulu khulu phezu kwamajoni athunywe ukuyokuncengelela ukuthula eendaweni ezithileko.    
                                                                                                                              
5.  IKhabinethi ivume ukumenyezelwa eGazedeni yomBuso kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo umThethomlingwa womNyaka wee-2018 oTjhugulula umThetho weenKhamphani. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho weenKhamphani womNyaka wee-2008 (uMthetho 71 wee-2008). Uphungula ubuthobothobo bokuphatha nokulawula obuba phezu kwabosomabhizinisi, ubuye godu uphakamise nekareko iSewula Afrika ekara ngayo abasisi abangazokusisa lapha elizweni lekhethu.                                                                                                                                           

D.  Iminyanya Ezako                                                  
1.  INyanga YezeVakatjhobukelo engoKhukhulamungu ivulwe yasikinyiswa mhlana ali-16 kuRhoboyi e-Tsitsikama, esePumalanga Kapa, ngaphasi kommongondaba othi: “IVakatjhobukelo Netjhuguluko Lemisebenzi Ebudijithali,” eveza ummongondaba weLanga lezeVakatjhobukelo lePhasi Loke leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, elizokuba mhlana ama-27 kuKhukhulamungu wee-2018. Ngokutjho kombiko womKhandlu wezeVakatjhobukelo nezamaVakatjho ePhasini zombelele omenyezelwe ngenyanga kaSinyikhaba wee-2016, baziingidi eziyi-1.55 abantu ababalwa kezevakatjhobukelo eSewula Afrika bunqopha nangezinye iindlela, kanti-ke imali zevakatjhobukelo eziyingenisa ePahleni ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP) ili-R118 wamabhiliyoni.
                                                                                                               
IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asekele lekoro yezomnotho eqakatheke kangaka. Kuqakathekile nokuthi sisebenzele ikoro yezevakatjhobukelo eqalelela umuntu woke khudlwana evula amathuba wamabhizinisi, namathuba womnotho kunye nemisebenzi emphakathini wekhethu.     
                                                                                                                                              
2.  IKhabinethi iphasise iHlelo lomNyaka wee-2018 leNyanga yabaSebenzi bemBusweni, ngaphasi kommongondaba othi: Thuma Mina: SisaImisebenzi YomBuso EbaNtwini: Batho Pele: We Belong, We Care and We Serve.” Ihlelo lenyanga yoke lemisebenzi yomphakathi lizakumenyezelwa ngobunzinzolwazi bukarhulumende (www.gov.za).    
                                                                                                                              
3.  ILanga LesiKhumbuzo Kwa-SAPS mhlana ama-2 kuKhukhulamungu wee-2018,   imisebenzi yakhona yesikhumbuzo ethoma mhlana ama-31 kuRhoboyi wee-2018.  
Lesi-ke sikhumbuzo sokukhumbula amapholisa namapholisa abekamabambela namkha angakaqatjhwa ngokupheleleko abulawa asemsebenzini, afela ilizwe lawo.  
                                                                                                                                    
IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika awadumise abe ayithokozele imisebenzi eyenziwa ngilamaqhawe wamapholisa afela ilizwe lawo. Iflarha yelizwe kiyo yoke imakhiwo izakwehliswa, iphaphele phasi begodu iKhabinethi ikhombela boke abantu kilo loke ilizwe bona babambe umzuzwana wokuthula kiyo yoke imibuthano yezekolo, ukusukela mhlana ama-31 kuRhoboyi ukuyokufika nakama-2 kuKhukhulamungu wee-2018, njengetshwayo lokusekela imisebenzi ye-SAPS.                                                                                                                                    

4.  ISewula Afrika izokusingatha iKhonferensi yamaZwe ngamaZwe yezeSayensi, zeThekhnoloji, zobuNjiniyera nezokuPhatha, ekhwezelelwe yi-Research World, ukusukela mhlana ama-24 ukuyokufika nakama-25 kuRhoboyi wee-2018, eKapa. Ikhonferensi le, ezakuvulela abazabe bayikhambele amathuba wokwabelana ngemibono nangelimuko nomphakathi wephasi loke, ifakazela ukuthi iSewula Afrika ikhamba phambili emazweni athandelwa ukubambela kiwo imibuthano yephasi zombelele.   
                                                                                                                                        
5.  IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi abe nesandla nelizwi eminyanyeni yokuthokozela iNyanga YamaGugu, engoKhukhulamungu. INyanga YamaGugu ithokozelwa qobe mnyaka, ukukhuthaza umphakathi ukuthi uthokozele ukubambana kwawo ngokwahluka kwawo nokuthi uragele phambili ngokwakha ilizwe lapho abantu bakhona batjhejana khona, babe bahloniphane khona.                                                                                                                                            

E.  Imilayezo               
1.  Amabizo Aphakanyiselwa UkuThweswa AboNongorwana BesiZwe.                            
IKhabinethi ibuyelela isimemo sikaMengameli u-Cyril Ramaphosa amema ngaso umphakathi ukuthi uphakamise amabizo wezakhamuzi newamaphandle enze umsebenzi othokozisako, okholwa ukuthi bafanelwe kuthweswa abonongorwana abaphezulu khulu, aboNongorwana BeliZwe. Ilanga lokugcina ukwamukela amabizo aphakanyiselwe aboNongorwana beliZwe kumhlana ali-7 kuKhukhulamungu wee-2018.                                                     

2.  I-Eid
IKhabinethi iwafisela itjhudu ama-Muslim walapha eSewula Afrika nephasini zombelele njengoba bekathokozela i-Eid-ul-Adha izolo ngeLesithathu mhlana ama-22 kuRhoboyi wee-2018. Angaphezulu kwee-2 500 ama-Muslim walapha eSewula Afrika aqalise iinyawo emBusweni we-Saudi Arabia, ayokuhlanganyela namanye ama-Muslim alinganiselwa eengidini ezimbili avela aphasini loke, ngevakatjho le-Hajj.                                                                                

3.  Sibalilela Imbiko                             
3.1.  IKhabinethi njengoMengameli u-Cyril Ramaphosa nayo idlulisa amezwi wokutjhiriya umndeni nabangani bakaMma uZondeni Sobukwe, obekalongwa ngokuthi    “nguMma we-Azania.” UMengameli uRamaphosa umemezele ukuthi uMma uSobukwe uzakubulungwa ngomNgcwabo oKhethekileko weKoro 2 yokuNgcwaba abaNtu abaQakathekileko emBusweni. Ube liqhawe elalwa nemithetho yombuso webandlululo lilwela ikululeko yawo woke amaSewula Afrika, orage njalo ngobutjhotjhozeli bakhe besafika ehlelweni lombuso wentando yenengi. Mhlana ama-28 kuSihlabantangana wee-2018 – nanjesingezelelo sokuThokozela iLanga LeKululeko – uMengameli u-Ramaphosa uthwese uMma uSobukwe uNongorwana weliZweloke i-National Order of Luthuli in Silver.  UMma uSobukwe unguKosikazi kaMengameli owasungula i-Pan Africanist Congress (i-PAC), uNom. Robert Sobukwe. Umnyaka wee-2018 mnyaka wama-40 uNom. Sobukwe akhamba ephasini. Umma uSobukwe uzokuphekelelwa endlinakhe yokugcina ngoMgqibelo womhla wama-25 kuRhoboyi wee-2018, eMalibeni we-Kroonvale, e-Graaff-Reinet, esePumalanga Kapa.                                                                                                                                       

3.2.  IKhabinethi njengoMengameli u-Ramaphosa nayo iwulilela imbiko umndeni wakwa-Annan ngokudlula emhlabeni kwakamHlonitjhwa u-Kofi Atta Annan, okhe waba nguNobhala Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. UNom. Annan waba mumuntu wokuthoma onzima we-Afrika ukuba siKhulu seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, wasebenzisa isikhundla sakhe ukukhuphula nokuthuthukisa iindaba ze-Afrika. Iphasi loke lilahlekelwe khulu ngokukhamba kwakhe.                                                                                                                                     
 
3.3.  IKhabinethi ilila imbiko nangokukhamba emhlabeni kwakasaziwako omvumi owaduma iphasi loke, u-Aretha Franklin obegade godu amtjhotjhozeli wamalungelo womphakathi e-United States.                                                                                                                                      

3.4.  IKhabinethi njengomphakathi wephasi loke nawo imlilela imbiko urhulumende weTariyana nabantu bakhona, nebemakhabo labongazimbi ababandakanyeke engozini yokuwa kwebhlorho lendlela i-Morandi edorobheni i-Genoa eliseTlhagwini Tjingalanga yakhona eTariyana. IKhabinethi ibafisela nokululama kwamsinyana abakhubeleko.                                                                                                                         
    
3.5.  IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani bakasomnotho wezepolitiki odume iphasi loke, nosifundiswa se-Afrika, uSamir Amin, obhubhe mhlana ali-12 kuRhoboyi wee-2018 selaneminyaka ema-86. Epilwenakhe yoke bekasolo akhulumela ukutjhaphuluka kwamaZwe asaSalele eMva ngeTjhaphuluko neTuthuko, ekuyi-Afrika, Asia ne-Latin America abegade abizwa ngama-Third World kanti-ke nendlela abekacabanga ngayo itjhugulule indlela esizwa nesizwisisa ngayo ihlelo labomazalisa iinkhwama zabo, ekuyi-capitalism nelokubuswa ngabeentjhaba, ekuyi-imperialism.                                                                                                                                        

3.6.  IKhabinethi imlilele imbiko norhulumende nabantu be-Indiya ngokubhubha kwabantu eenkhukhuleni netlibhitlibhini yedaka yamhlapha esifundeni se-Kerala, khona e-Indiya.                                                                                                                                                
3.7.  Norhulumende nabantu be-Sudan bathunyelwe imbiko ngehlekelele yabantwana besikolo abama-24 ababulewe kukghanywa mamanzi emLanjeni i-Nile.    

F.  Ukuqatjhwa                            
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.  UMm. u-Deshni Subbiah oqatjhelwe ukuba mNqophisi weBhodi ye-Export Credit Insurance of South Africa SOC Limited.                                                    
2.  UMm. uThezi Rosemary Mabuza, obuyiselwe esikhundleni sokuba liSekela likaKomitjhinara weKomitjhini yezabaThengi eLizweni Loke.
3.  AbaNqophisi abaBeke iliHlo eBhodini yabaNqophisi beBhanga  yezokuThuthukisa iiNdawo nezokuLima:                                                                                   

  • U-Adv. Sandra Coetzee (obuyiselwe esikhundleni sakhe); no
  • Mm. uMathane Eveline Makgatho (obuyiselwe esikhundleni sakhe).
     

4.  AbaNqophisi abaBeke iliHlo eBhodini yekhamphani yaboflayi i-Airports Company of South Africa ( i-ACSA):                                                                                              

  • UDorh. Nolulamo Nobambiswano Gwangwa (uSihlalo);
  • UMm. u-Phydelis Ntombifuthi Mvelase;
  • UNom.Yershen Pillay;
  • UNom. Bonang Francis Mohale;
  • UNom. Pascalis Mathealira Mokupo;
  • UMm. uNosizwe Nokwe-Macamo; kunye no-
  • Nom.Nqobizitha Irvin Phenyane.
     

5.  Amalunga aBeke iliHlo eBhodini yezeeNdlela i-South African National Roads Agency Limited  i-SANRAL):                                                                                          

  • UNom. Themba Barrange Mhambi (uSihlalo);
  • UNom. Alderman Robert Haswell;
  • UMm. Nkareng Mpobane;
  • UNom.  Thamsanqa Piet Matosa; kunye no
  • noMma uDladla.
     

6.  UmKhandlu OLimukisa NgezaMandla WokuSungula (I-National Advisory Council on Innovation):

  • UMm. u-Claire Busetti (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UNom. Paul Steenkamp (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UMm. uThulile Mthethwa;
  • UNom. Isaiah Clive Engelbrecht;
  • UMm. Rejoyce Gavhi-Molefe;
  • UPhrof. Derrick Ian Swartz (uSihlalo);
  • UDorh. Tiisetso Elizabeth Lephoto;
  • UMm. u-Ilse Karg (obuyiselwe esikhundleni sakhe nomjameli womNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti);        
  • UDorh. Molapo Qhobela (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UPhrof. Crain Arthur Soudien (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UDorh. Thulani Humphrey Dlamini (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UNom. Dhesigen Pydiah Naidoo (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UDorh. Shadrack Moephuli (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UPhrof. Roseanne Denise Diab (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UDorh. Boitumelo Phakathi; kunye no
  • Mm. u-Mamello Matikinca.
     

7.  IHlangano YezoMkayi ESewula Afrika (i-South African National Space Agency):

  • UMm. Xoliswa Kakana (uSihlalo);
  • UPhrof. Azwinndini Muronga;
  • UNom. Johan Prinsloo (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UNom. Willie van Biljon (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UNom. Eugene Jansen (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UNom. Ashley Naidoo (obuyiselwe esikhundleni sakhe nomjameli womNyango wezeBhoduluko);
  • UNom. Lindelwa Simphiwe Hamilton (obuyiselwe esikhundleni sakhe nomjameli womNyango wezokuVikela);
  • UMm. uNomfuneko Majaja (omjamei we-dti);
  • UMm. Mariam Paul (omjameli womNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso);
  • UMm. u-Leago Stella Takalani;
  • UMm. uLumka Msibi;
  • U-Adv. Icho Kealotswe Matlou;
  • UMm. Matsie Matooane (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UMm. u-Innocentia Mmule Pule (obuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no
  • Mm. uMbaliyethu Mfeka (obuyiselwe esikhundleni sakhe).
     

8.  IHlangano yezeRhubhululo yeliZweloke (i-NRF):

  • UPhrof. Tinyiko Maluleke (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UPhrof. Nadine Felicity Petersen;
  • UDorh. Sarah Mosoetsa (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UDorh. Nompumelelo Obokoh (uSihlalo);
  • UPhrof. Haroon Bhorat;
  • UPhrof. Zebion Vilakazi;
  • UPhrof Sinah Saurabh;
  • UPhrof. Nomalanga Mkhize;
  • UPhrof. Glenda Elisabeth Gray;
  • UDorh. Bongani Ngqulunga;
  • UMm. uMpho Letlape (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  • UNom. Mashangu Ronny Lubisi (obuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no
  • Mm. u-Claire Busetti (obuyiselwe esikhundleni sakhe).
     

Imibuzo ingathunyelwa kuMma: uPhumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore