Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-20 Lweti 2019

Ikhabhinethi beyihlangene ngaLesitsatfu, mhla tinge-20 Lweti 2019, eTuynhuys, eKapa.

A.    Tindzaba letibalulekile talelive
1.    Inkhomfa yaseNingizimu Afrika yeLutjalotimali (i-SAIC)


1.1.    Ikhabhinethi icabange ngemiphumela lemihle ye-SAIC kanye nangeNkhundla yase-Afrika yeLutjalotimali (i-AIF) lebeyibanjwe kusukela mhla ti-05 kuya kumhla ti-07 Lweti kanye nangekusukela mhla ti-11 kuya kumhla ti-13 Lweti, ngekulandzelana.
1.2.    Kunetetsembiso telutjalotimali lwetigidzigidzi letinge-R363 letimenyetelwe ku-SAIC yesibili yaseNingizimu Afrika kanye netetsembiso telutjalotimali lwetigidzigidzi letilinganiselwa kuletinge-US$40 letimenyetelwe ku-AIF. Loku kusaphindza futsi kukhomba ivoti yekuba nelitsemba lelicinile kumnotfo wetfu.
1.3.    Sikhondlakhondla semaphepha i-Sappi kanye nesikhondlakhondla sekuphisa tjwala iHeineken betisemkhatsini waletinye tinkampani letinengi letetsembise tigidzigidzi temarandi. Kulomnyaka lophelile, inkhomfa yekucala yelutjalotimali yatfola tetsembiso letitigidzi letinge-R300 futsi yatfola tetsembiso letibuya, emkhatsini walabanye, sikhondlakhondla sekutsengiselana nge-elekthroniki semave emhlaba i-Amazon, i-Aspen Pharmacare nenkampani yetebuchwepheshe yaseRwanda, iMara Corporation. Tonkhe letetsembiso telutjalotimali tichubeka nekucinisekisa kutsi Mengameli Cyril Ramaphosa useme kulomgomo lohleliwe welutjalotimali lwesigidzigidzi sesigidzigidzi lesi-R1,2 ngeminyaka lesihlanu. 
1.4.    Kuleliviki lelengcile, Indzawo yaseTshwane Lehweba ngeTimoto ngekulandzela umtsetfo wekuhweba newebhizinisi lowehlukile (i-SEZ) imemetele lutjalotimali lokulindzeleke kutsi luhehe tigidzigidzi leti-R3,6  kuphindze futsi kudaleke ngco imisebenti le-6 700. BakaFord eNingizimu Afrika, labasebenta kule-SEZ, bahlela kwandzisa umkhicito wabo wemaveni abo eluhlobo lweRanger kusukela kutigitjelwa letinge-520 kuya kutigitjelwa letinge-720 ngelusuku kuto totimbili timakhethe temave emhlaba kanye neyalapha kulelive lakitsi. Inkampani yaseJapan, Isuzu nayo imemetele lutjalotimali lwetigidzigidzi le-R1,2 emkhicitweni wayo lolapha kulelive lakitsi eBhayi, lolutawufukula umnotfo waseMphumalanga Kapa.
1.5.    Ikhabhinethi ivakalisa kudvumisa kwayo lokukhulu kanye nekubonga kubo bonkhe batjalitimali nakulabo labatimbandzakanye kulenkhomfa yelutjalotimali lebeyimphumelelo. Ngekusebenta ngekubambisana, iNingizimu Afrika singayichubela embili.

2.    Inkhomfa yeTindvuna tase-Afrika lemayelana neTemvelo (i-AMCEN)

2.1.    Ikhabhinethi iyakwemukela kubekwa kweNdvuna yeTemvelo, Temahlatsi Netinhlanti Barbara Creecy kutsi abe nguSihlalo we-AMCEN kuleminyaka lemibili letako.  
2.2.    INingizimu Afrika utfole  kuba ngusihlalo we-AMCEN kunkhomfa lebakhona kabili ngemnyaka lebeyibanjelwe lapha edolobheni lelikhulu eThekwini KaZulu-Natal kusukela mhla ti-11 kuya mhla ti-5 Lweti 2019. Lena yinkhundla lebalulekile yeTindvuna tase-Afrika yekutsi tisungule emasubuciko ekusimamisa kwehlukahlukana kwemphilo lenotsile yetilwane netitfombo tase-Afrika. Loku kuphindze futsi kusite lelivekati kutsi lisungule tindlela letifananako tekucocisana tetinkhundla temave emhlaba njengeNkhomfa ye-25 yaMhlabuhlangene yeKugucuka kweSimo seLitulu (i-COP25) letawube ibanjelwe lapha eMadrid, eSpain, kusukela mhla ti-02 kuya kumhla ti-13 Ingongoni 2019.  

3.    Ingcugcutsela yeBrazil, iRashiya, Indiya, iShayina, neNingizimu Afrika (i-BRICS) 

3.1.    Ikhabhinethi iyawemukela lomphumela weNgcungcutsela ye-11 ye-BRICS lebanjelwe eBrasilia, eBrazil ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kukhula kuteMnotfo weLikusasa lelineMicondvo Lemisha”. 
3.2.    Mengameli Ramaphosa kanye nalabanye baholi be-BRICS baphindze bacocisana neMkhandlu weTemabhizinisi we-BRICS kute kuciniswe, futsi kugcugcutelwe tetemnotfo, tekuhweba, temabhizinisi kanye nekuchumana kulutjalotimali emkhatsini wemalunga e-BRICS. Ikhabhinethi iyamukwela kuvunywa kweSimemetelo seNgcungcutsela ye-BRICS lesentiwe Tinhloko teMbuso.
3.3.    Lesimemetelo sifaka ekhatsi kutinikela ekulweni nekukhokhiswa intsengo yemphahla lebuya kulelinye live, kanye netinyatselo tekukhutsata kufunwa kwemphahla mhlaba wonkhe kanye nekukhula. Kuphindze futsi kuchubeke kucinise kusebenta ngekuhlanganyela kwetfu mayelana netihloko, letifaka ekhatsi lutjalotimali kutekutsengiselana nge-elekthroniki, kutemabhizinisi lamancane kanye nalasemkhatsini.
3.4.    Bulunga beNingizimu Afrika ku-BRICS bubeka lelive ngekwelisubuciko lekwandzisa luhwebo, lutjalotimali, tekuvakasha, kutfutfukiswa kwemandla ekusebenta, emakhono, kanye nekwendluliselwa kwetebuchwepheshe, lokutintfo letimcoka emgomeni wetfu wekulungisa lensayeya lemhibamtsatfu yekuswelakala kwemisebenti, buphuya kanye nekungalingani.

4.    Iminyaka Lenge-25 Yenkhululeko

4.1.    Ikhabhinethi yamukela kwetfulwa kwembiko weLubuyeketo lweMinyaka lenge-25, longumphumela wekubonisana kabanti kulelive lonkhana kanye nasevenikati lase-Afrika. Lombiko uvuma kuphumelela kwetfu ekubuyiseni sitfunti sebantfu kanye nekwenta ncono kufinyelela kwabo kutfola tinsita letimcoka. 
4.2.    Lokunye kwaloko lesiphumelele kuko kufaka ekhatsi kufinyelela kwawonkhe wonkhe imfundvo lesisekelo, kwandziswa kwekufinyelela  imfundvo lephakeme, kufinyelela  tinsita tetemphilo tamahhala emkhakheni wahulumende kanye nekufezekiswa kwemholo wetenhlalo. Nanome sitfole letimphumelelo letibabatekako letingaka, umnotfo wetfu usadzinga kutsi uguculwe ngalokuphelele futsi wentiwe kutsi usebentele wonkhe umuntfu. Kantsi futsi, kuhlelwa kwendzawo bekuchubekisela embili lubandlululo lwekwehlukana kusaseyintfo lesengakagucuki.
4.3.    Lombiko uncoma kutsi lelive kufanele kutsi lakhele etikwaloko lesesikuzuzile kuleminyaka lenge-25 leyengcile yentsandvo yelinyenti ikakhulu ngekuncuma kuntjintja kokubili umnotfo wetfu kanye nekuhlelwa kwemhlaba kulelive letfu. Lombiko ungatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekuhlela, Letekucaphela Nekulinganisa ku: www.dpme.gov.za.

5.    Lulawulo lwetinhlekelele 

5.1.    Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kuleyo mindeni yebantfu baseNingizimu Afrika labashone ngesikhatsi kunetiphepho letisandza kuba khona KwaZulu-Natal futsi ifisela labo labalimele kwelulama masinyane.
5.2.    Betemisebenti yeLulawulo lweTinhlekelele babukene nalomonakalo lomkhulu lobangwe ngulesiphepho lesinemandla lamakhulu lesimoshe takhiwonchanti temmango kwatsinsteka emakhaya langetulu kwalange-798 eNew Hanover kanye naseBergville KwaZulu-Natal. 
5.3.    Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bacaphele futsi balandzele tinyatselo tekuphepha letidzingekile njengaloku bungoti betimvula letinkhulu kanye nakudvuma kwelitulu lokukhulu kusasekhona kuletinye tincenye talelive lakitsi.

6.    Letiphatselene ne-Eskom

6.1.    Ikhabhinethi ikusekelile kucashwa kwaMnu. Andre de Ruyter njengeSisebenti Lesikhulu lesisha (i-CEO) saka-Eskom. Lokucashwa kwe-CEO yesiphelane sinyatselo sekucala lesibalulekile sekucinisa i-Eskom, kubukana ngalokunetisombululo netinsayeya tahulumende kanye netelulawulo lwetetimali etikhungweni kuyintfo letawucinisekisa kuphakelwa kwagezi lokusimeme esiveni.
6.2.    Mnu. de Ruyter kwanyalo uyi-CEO yenkampani yetekupaka tintfo iNampak. Use waba setikhundleni letisetulu temtsetfo, tekumaketha, kanye netekusebenta eSasol eNingizimu Afrika, eJalimane naseShayina – sikhundla sakhe sekugcina eSasol sekuba Sisebenti Lesikhulu seteMisebenti yeSigungu eNingizimu Afrika. 
6.3.    Mnu. de Ruyter kulesikhundla uta nesipiliyoni lesibalulekile semave emhlaba, sipiliyoni lesibanti sekusebentisana nabohulumende kanye nebalawuli kumikhakha yekuphatsa leyahlukahlukene; emakhono ekwenta ncono laweyame ekunciphiseni kakhulu tindleko, kwentiwancono kwenzuzo kanye nekwakheka kabusha kwenhlangano, lirekhodi lekwetfula inzuzo lelimeme kanye nelinanizinga kulabatsintsekako; lisubuciko lelicinile kanye nemakhono ekufezekisa lanekugcila kulisubuciko lelimayelana nekwakha umcondvo kanye nekuhlanganisa tindlela tekusebenta ngekuhlanganyela nekukwetfula ngekwendlelalisu.
6.4.    Ikhabhinethi ikholwa kutsi Mnu. de Ruyter utawusebentisana kanye nebuholi base-Eskom kuchuba letingenelelo te-Eskom letiphakanyisiwe njengaloku tishiwo ephepheni le-Eskom lelibitwa ngekutsi “yiNkhombandlela ye-Eskom eMbonini Yekuphakela Ngagezi Lokwentiwe Kabusha”.
6.5.    Ikhabhinethi itawuchubeka yesekele i-Eskom kuyo yonkhe imitamo yayo kusimamisa emandla ayo kanye nekukhona kwayo kunikta luphakelo lwemandla langatsikameteki.

7.    Siteleka seTekuhamba ngeMoya taseNingizimu Afrika (i-SAA)

7.1.    Ikhabhinethi icela onkhe emacembu latsintsekako kulesiteleka seTekuhamba ngeMoya taseNingizimu Afrika kutsi asebentisane ekutfoleni tisombululo letitawujabulisa wonkhe umuntfu ikakhulu lelive.
7.2.    Nanome Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 utsi tisebenti tinemalungelo ekugodla kusebenta kwato, nanome kunjalo siyacwayiswa macondzana netinkhulumo letikhulunywa emmangweni letingakhombisi kutibophelela kanye nekuba nebungoti ekuphepheni kwebagibeli nome kwemindeni yabo ngalesisikhatsi. Indlela lenekuthula nalenekutsikameta lokuncane ekusombululeni tincabano iyadzingeka ngaso sonkhe sikhatsi. Ikhabhinethi itsemba kutsi sitawutfolakala sisombululo lesihle  salesiteleka lesesidvonse sikhatsi lesidze sase-SAA.

8.    Ematele (i-FMD)

8.1.    Ikhabhinethi yabikelwa mayelana nematele esikhatsini lesisandza kwengca nje lesibhedvuke kuletinye tincenye talelive. Nanome lesifo singasiyo ingoti etimphilweni teluntfu, siyatsatselwana kakhulu emkhatsini wetilwane letinetinselo letihlukene. Ikhabhinethi icela yonkhe imimango letsintsekile eLimpopo kutsi igcile ekulandzeleni tinchubo tekuphepha njengesinyatselo sekuvimba kubhebhetseka kwalesifo.
8.2.    Balimi bacelwa kutsi bakugweme kuhlanganisa ndzawonye imfuyo etindalini, emibukisweni nome kuleminye imisebenti. Bayacelwa futsi kutsi bacaphele timphawu letibonakalako talesifo futsi batsintsane nadokotela wetilwane nome ingcweti yetemphilo yetilwane, nangabe kudzingekile.

9.    Umsebenti weSitfunywa lesiKhetsekile eNingizimu Sudan

9.1.    Ikhabhinethi yemukela inchubekelembili leyentiwe mayelana nekusombulula ngalokuphele kweludvweshu kanye nekuletsa kutinta eNingizimu Sudan. Live leNingizimu Afrika lesekela yonkhe imitamo yekufezekiswa kweSivumelwane lesiVusetelwe lesimayelana neNingizimu Sudan lesihambisana netibopho seSitfunywa lesiKhetsekile.
9.2.    Lisekelamengameli David Mabuza, ngekwesikhundla sakhe njengeSitfunywa lesiKhetsekile eNingizimu Sudan, ubambe tinkhulumo tesifundza tekubonisana naMengameli Yoweri Museveni waseYuganda kanye neMkhandlu Lotimele weSikhashana waseSudan lapha eKhartoum Abdalftah Alburhan A. Alrahman. 
9.3.    Lokubonisana bekumayelana nekufezekisa leSivumelwane lesiVusetelwe lesimayelana neSisombululo seLudvweshu eRiphabhliki yaseNingizimu Sudan.

10.    Ingcugcutsela Yelinanibantfu Nentfutfuko

10.1.    Inkhomfa yeMave eMhlaba lesandza kubakhona lemayelana neNgcungcutsela yeLinanibantfu neNtfutfuko (i-ICPD25) lebeyiseNairobi, eKenya, ibe neluvuso kuLuhlelo lwe-ICPD lweKwenta futsi yadala umdlandla wekufezekisa I-ajenda yeNtfutfuko leSimeme yanga-2030.
10.2.    Live leNingizimu Afrika ligcizelele kutinikela kwalo ekuhlanganiseni loko lelikufezile lokumayelana nekulingana ngebulili ngekutfutfukisa bomake nemantfombatana eNingizimu Afrika yonkhana kanye nangemitamo lefaka ekhatsi lwatiso lwekuhlelwa kwemindeni kanye netinsita; kubete kushona kwembantfwana kanye nabomake lokufaka ekhatsi kufinyelela emalungelo etemacansi kanye newetekubeleka lokunemphilo kanye nekucinisa tingenelelo tekuvimba budlova betemacansi nebebulili lobutsite kanye nekubulawa kwabomake (i-GBVF) kanye nako konkhe lokulimatanako lokwentiwa kubomake nasemantfombataneni.

B.    Tincumo teKhabhinethi

11.    Umkhankhaso weTinsuku le-16 weKulwa neBudlova lobucondziswe kuBomake nakuBantfwana

11.1.    Ikhabhinethi ihlanganyela naMengameli Ramaphosa ekwemukeleni letigwebo letintsatfu tekudzilikelwa lijele letinikwe umgagadleli nembulali wemfundzi waseNyuvesi yaseKapa Uyinene Mrwetyana yiNkantolo Lephakeme yaseKapa. Lesi ngulesinye setigwebo saletinengi letikhishwe tinkantolo tetfu kulenyanga leyengcile. Siyacinisa kutsi labo labenta letento tebugebengu lobushwacisa lugogo kubomake nakubantfwana kufanele kutsi babete indzawo emmangweni wetfu futsi kufanele kutsi babukane nemandla laphelele esandla semtsetfo.
11.2.    Live leNingizimu Afrika litawuhlangana nemmango wemhlaba wonkhe kulomkhankhaso weTinsuku le-16  teKulwa neBudlova lobuCondziswe kuBomake nakuBantfwana (kusukela mhla tinge-25 Lweti kute kube ngumhla ti-10 Ingongoni – Lusuku lweMave Emhlaba lweMalungelo Eluntfu), kugcugcutela kucaphelisa nge-GBVF kulelive.
11.3.    Ikhabhinethi ikugunyatile kukhuliswa kwemalanga eMkhankhaso weTinsuku le-16 kutsi ube luhlelo lweTinsuku letinge-365 letitawusimamiswa kucaphelisa, kwesekela kanye nangeluhlelo lwemfundvo lwekuvimba budlova lobucondziswe kumalunga emmango lahlaseleka lula, ikakhulu bomake nebantfwana.
11.4.    Umkhankhaso weTinsuku le-16, logcila ekukhutsateni livi linye kanye nekucaphelisa, utakwetfulwa nguMhlonishwa Mengameli waseRiphabhliki, Mnu. Cyril Ramaphosa mhla tinge-25 Lweti eGa-Seleka Village eLimpopo. Ingcikitsi itsi, “Kwenele kwenele: Sisonkhe siphutfumisa kufezekisa kucedza budlova lobucondziswe kubulili lobutsite”, kwakhela kuleyo nchubekelembili leyentiwe ekusunguleni imphendvulo lephelele, nalemkhakhamnyenti kule-GBVF.
11.5.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basukume beme ngetinyawo batimbandzakanye nalabo labanemdlandla wekulwa nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kute kwakhiwe emakhaya laphelile, imimango lephephile kanye netindzawo letiphephile kubo bonkhe lapho kutfolakala khona ummango.

12.    Imiphumela yeLuhlolomabhuku lwematiko etifundza newavelonkhe lwanga-2018/19 

12.1.    Umhlolimabhuku Jikelele (i-AG) Kimi Makwetu utjele Ikhabhinethi ngalamafishane mayelana nemiphumela yeluhlolomabhuku lwematiko etifundza newavelonkhe lwanga-2018/19. Ikhabhinethi ikhatsatekile ngekwenyuka lokuchubekako kwekusetjentiswa kabi kwemitfombolusito. Kukhetfwe tikhungo leti-12 kutsi kuhlolwe emabhuku ato mayelana nelusebetisomali lolubudlabha. Letisiphohlongo tato tikhandzakale kutsi tisebentise kabi imitfombolusito. Letisikhombisa tato ngeMatiko eTifundza Letemphilo, Tekuhlaliswa Kwebantfu, Letemfundvo, Litiko Lavelonkhe Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle kanye neLitiko Lavelonkhe Lemfundvo Lesisekelo kanye neSikhungo se-Ejensi Yesitimela Lesitfwala Bantfu Lesingaphasi Kwembuso waseNingizimu Afrika. (i-PRASA). 
12.2.    Umtsetfo weKuchibela Teluhlolomabhuku aHulumende, wanga-2018 (Umtsetfo we-5 wanga-2018), locale kusebenta mhla ti-01 Mabasa 2019, kulindzeleke kutsi ucinise umsebenti weLihhovisi Lemhlolimabhuku Jikelele kantsi nekucinisekisa kutsi hulumende ucala kubukana mbamba nalawo matiko lachubeka ngekunganaki luhlakamsebenti lwahulumende.
12.3.    Ngenca yaloko, Ikhabhinethi ikugunyatile kugcinwa kwaloMtsetfo, ikakhulu ekungasebentiseni kahle kwetimali lokukhulu kutsi Umphatsimabhuku Jikelele kona lokunjalo akwendlulisele eluphenyweni, lokufaka ekhatsi nakutikhungo leticinisekisa kugcinwa kwemtsetfo.
12.4.    Ikhabhinethi itimisele ekucinisekiseni kutsi kube nekuphatsa lokuhlobile kuto tonkhe tikhungo letiphetfwe ngumbuso. Sikolo saHulumende saVelonkhe siniketwe umyalo wekutsi sisite ngekucecesha lokudzingekile kanye nekwesekela tikhungo letidzinga kuceceshwa lokuchubekako kwetiphatsimandla tato. Labo labephula luhlakamsebenti lwelulawulo lwetimali tahulumende batawubukana nemphumela wekusebentisa kabi imitfombolusito yembuso. 

13.    Umklamo Wendlela Yemagugu Enkhululeko Nekusiphalata (i-RLHR)

13.1.    Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembil lomayelana neMklamo we- RLHR lovela eNdvuneni yeTemidlalo, Tebuciko Nemasiko Nathi Mthethwa. Litiko Letebuciko Nemasiko – ngekusebentisana neMkhandlu waVelonkhe weMagugu kanye ne-Ejensi yeMitfombolusito yeMagugu aseNingizimu Afrika – batawubona, bagcogce, kanye nekugcugcutela kugcinwa kwemlandvo wetfu kanye naleto tindzawo temlandvo letikulelivekati letinekuchumana nemagugu enkhululeko yaseNingizimu Afrika.
13.2.    Lomklamo utsatseka njengesehluko salelive kuLuhlelo lweMagugu eNkhululeko yelivekati lase-Afrika. Takhiwonchanti temlandvo kanye netindzawo tiboniwe tahlukaniswa kuto toyimfica tifundza kanye naletinye tikhungo temagugu etekuvakasha. Ikhabhinethi iligunyatile lelisu leminyaka lemitsatfu lekufezekisa leletfulwa. 

C.    Imitsetfosivivinyo
14.    Umtsetfosivivinyo Wekulawula Titfutsi Tetemnotfo wanga-2019


14.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weKulawula Titfutsi teteMnotfo wanga-2019. LoMtsetfosivivinyo uhlanganisa imitsetfosimiso yetitfutsi tetemnotfo kutsi ube luhlakamsebenti lunye. Uphakamisa kutsi kube neMlawuli Munye weTitfutsi teteMnotfo kanye neMkhandlu weTitfutsi teteMnotfo. LoMtsetfo utawusebenta kutekundiza emoyeni, tasemantini, letihamba kujantji kanye netitfutsi temikhakha wegwaco.
14.2.    LoMtsetfosivivinyo sewundlule ekubonisaneni nemmango kabili nga-2018. Imibono yemmango kulenchubo yekubonisana nemmango seyifakiwe kuloMtsetfosivivinyo lobuyeketiwe. Umphumela wekucala kusebenta kwaloMtsetfosivivinyo utawuba neligalelo emitameni yeKhabhinethi yekwenta kutsi kube lula kuchuba ibhizinisi lapha eNingizimu Afrika. Temabhizinisi nyalo setitawuba ngephasi kwemumo wetharifu yinye lelawulwako nakukhulunyisanwa nemboni yetekutfutsa kulelive. Inhlangano lengatsatsi luhlangotsi kwengamela lomsebenti iphakanyiswe kutsi ibe ngephasi kweNdvuna Yetekutfutsa.

D.    Imicimbi Letako
15.    Indlela Yekutfutfukisa Sigodzi


15.1.    Umhlonishwa Mengameli waseRiphabhliki, Mnu. Cyril Ramaphosa utakwetfula Indlela yeKutfutfukisa Sifundza yesitsatfu lapha eSigodzini saseWaterberg ngaLesibili, mhla tinge-26 Lweti 2019 lapha eTinkhundleni Temidlalo eShongoane eLephalale, eLimpopo. 
15.2.    Indzawo yaseWaterberg yindzawo lenkhulukati lekhicita iplatinamu kulesifundza, kanye nemayini yemalahle kanye nekutfutfikiswa kwephethroliyamu sekwenyuse imfuno yekuphehlwa kwagezi. ILephalale yindzawo futsi yemisebenti yetekulima leyahlukahlukene.

16.    Inyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Alabakhubatekile

16.1.    INingizimu Afrika igubha Inyanga yeKucaphelisa ngemalungelo alaBakhubatekile lecale mhla ti-03 Lweti itawuphela mhla ti-03 Ingongoni 2019. Ingcikitsi yalomnyaka itsi: “Sisonkhe Sakha iNingizimu Afrika lefaka ekhatsi Emalungelo aLabakhubatekile”.
16.2.    Hulumende wente inchubekelembili ekwenteni kutsi kube nelusito lwetenhlalo lwebantfu labakhubatekile futsi uyachubeka nekuchubekelembili netinhlelo takhe letibeka embili kufaka ekhatsi tenhlalomnotfo tebantfu labakhubatekile.

17.    Lusuku Lwemhlaba lwe-AIDS 

17.1.    Lisekelamengameli Mabuza, ngekwesikhundla sakhe njengaSihlalo weMkhandlu waVelonkhe we-AIDS waseNingizimu Afrika, utawuhola kukhunjulwa kweLusuku lweMhlaba lwe-AIDS mhla ti-01 Ingongoni 2019 e-Orkney, eNyakatfo Nshonalanga. Ingcikitsi yeLusuku lweMhlaba lwe-AIDS itsi: “Imimango yenta umehluko”. 
17.2.    Lusuku lkweMhlaba lwe-AIDS nga-2019 litfuba lemave emhlabeni wonkhe kutsi acabange ngeligalelo lawo ekulweni nekubhebheteleka kwe-HIV ne-AIDS. Lengcikitsi yalonyaka ibuka kubaluleka kwendzima ledlalwe yimimango kanye nekuchubeka ngekudlala indzima ekuphendvuleni kulolubhubhane lwe-HIV ne-AIDS.
17.3.    INingizimu Afrika beyisolo ichubeke njalo ngemsebenti wayo wekujikisa lubhubhane lwe-HIV, lwe-AIDS kanye nelwe-TB, lokubekhona timphumelelo letibonakalako letifaka ekhatsi tintfutfuko kutesayensi yekwelapha i-HIV futsi sebanengi bantfu labatfola kwelashwa ngetidzambisimagciwane.
17.4.    Kufinyelela  kwelashwa ngetidzambisimagciwane emkhakheni wetemphilo tahulumende kwenyukile kwasuka kutigulane letinge-45 500 nga-2004 kuya kuletingetulu kwetigidzi leti-4,7 nga-2019. Loku kuhambisana netinhlelo tekugucuka ekutiphatseni lokufaka ekhatsi kuhlolwa njalo, kanye nekusebentisa emakhondomu alabasikati kanye newalabadvuna kunciphisa emazinga ekusuleleka.

E.  Imilayeto

18. Kudvudvuta

Ikhabhinethi itfumele emavi ekudvudvuta:

  • eMndeninini waseBukhosini beMachosa kanye nakummango wonkhe, ngekukhotsama kweMhlonishwa, Inkhosi Mpendulo Calvin Zwelonke Sigcawu.
  • emndenini kanye nakubangani bemsakati longumnkantjubovu, Mnu. Xolani Gwala. Mengameli Ramaphosa umemetele Umngcwabo weMkhakha we-2 weSifundza Lokhetsekile Losemtsetfweni waMnu. Gwala. Ubekwe endzaweni yakhe yekugcina eMpendle KwaZulu-Natal ngeMgcibelo, mhla ti-09 Lweti 2019.
  • emndenini nakubangani beSisebenti Lesikhulu saphambilini se-SABC, Mnu Solly Mokoetle. 
  • emndenini nakubangani basomabhizinisi, Mnu. Allan Gray, lowasungula inkampani yelulawulo lwemphahla lefanana neligama lakhe.
  • emndenini nakubangani bembhali, sishikashiki kanye nasonkondlo lowatiwako waseNingizimu Afrika, Mnu. Sandile Dikeni. 
  • emndenini nakubangani bemlingisi, Mnu Andile Gumbi, lowabe atiwa kakhulu ngetindzima takhe labetidlala kuSibaya kanye naku-The Lion King. 
  • emndenini nakubangani bemetfuli waphambilini weluhlelo lwe-TV kanye nelilunga lelicembu lemculo iJozi, Mnu. Luther Cohen.


19.    Kuhalalisa

Ikhabhinethi ivakalisa kulalisa kwayo: 

  • eNdvuneni yeTekulima, Tekulungiswa Kabusha Kwemhlaba kanye Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni Thoko Didiza, ekukhetfweni kwakhe kutsi abe nguSihlalo weLikomidi Lekusebenta Lelikhetsekile Lelubumbano Lwe-Afrika Letekulima Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni.
  • kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labaphume ngebunyenti babo kutekwemukela licembu lesive lelibhola lembhoco, Emabhokobhoko leliphumelele kutsatsa Indzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco yanga-2019 eJapan. 
  • Brad Binder ngekuncoba kwakhe eMalaysia Moto2 Grand Prix. Simfisela lokuhle esikhatsini lesitako nakacudzelana esigabeni se-MotoGP kanye nelicembu le-Red Bull KTM Factory Racing.
  • Chad le Clos ngekuphumelela kutfola indondo yegolide kuyo yomibili imijako yemamitha la-100 kanye newemamitha la-200 eNdzebeni Yemhlaba Yekuhlamba i-FINA eDoha, eQatar.
  • Caitlin Rooskrantz ngekutsi afaneleke kungena kuma-Olimphiki anga- 2020 eJapan emva kwekutsi abe wekucala waseNingizimu Afrika kuphumelela kuzuza indondo yegolide kuMcudzelwano weMhlaba we-Artistic Gymnastics wanga-2019.
  • Teddy Nzama, lowaklonyeliswa njengalophume embili kuMcudzelwano wanga-2019 Starbucks Europe, eMphumalanga Lemaphakatsi naku-Africa Barista umcudzelwano wemave emhlaba lebewubanjelwe lapha eLondon.
  • Licembu laseNingizimu Afrika leteMatubane lelimele lelive kuMcudzelwano weteMatubane weMhlaba iPara lapha eDubai. Linani letindondo setitonkhe ti-11 bese kutsi timbili tato tibe tegolide. Anrune Weyers: ku-400m yaBomake T47 (Igolide), ku-200m yaBomake T47 (Isiliva), ku-100m yaBomake T47 (Litfusi); Ntando Mahlangu: ku-100m yaBobabeT61 (Igolide); Simone Kruger: ku-Discuss yaBomake F38 (Isiliva); Mpumelelo Mhlongo: ku-100m yaBobabe T64 (Isiliva),  eKuzupheni Uye Etulu kwaBobabe T64 (Litfusi); Charl Du Toit: ku-400m yaBobabe T37 (Litfusi); Reinhardt Hamman: kuJavelini yaBobabe F38 (Litfusi); Anika Johanna Pretorius: ku-100m yaBomake T13 (Litfusi); kanye naSheryl James: ku-400m yaBomake T37 (Litfusi).
  • Luyolo Yiba, lowaklonyeliswa ngesicco salophumelele ku-Season 15 wema-Idols aseNingizimu Afrika. 

E.    Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

20.    Ikhomishini Yetemsebenti Wembutfo Wetekuvikela:
a.    Adv. Motlatjo Josephine Ralefatane;
b.    Adv. Linda Mbana; 
c.    naMk. Salome Velma Mabilane. 

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore