IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi wamhlana ama-20 kuSinyikhaba wee-2019

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi wangeLesithathu mhlana ama-20 kuSinyikhaba wee-2019 e-Tuynhuys eKapa

A.    Ezingundabamlonyeni
1.    IKhomferensi yezamaSiso yeSewula Afrika(i-SAIC)


1.1.    Ikhabinethi icabangisise ngemiphumela  emihle ye-SAIC neForamu yamaSiso ye-Afrika (i-AIF) obanjwe nakama-5 ukufikela nakali-7 kuSinyikhaba namhlana ali-11 ukufikela nakali-13 kuSinyikhaba, ngokulandelana.
1.2.    Kumenyezelwe iimbopho zamasiso ezifikela kumabhiliyoni ama-R363 ku-SAIC yesibili yeSewula Afrika namabhiliyoni ama-US$40 weembopho zamasiso ku-ezimenyezelwe ku-AIF. Lesisenzo singelinye godu itshwayo lokutjengisa ukuthenjwa komnotho wethu. 
1.3.    Amakhampani amakhulukazi,  yamaphepha i-Sappi negayela amabele i-Heineken gade ahlangana nalayo athembise ngamabhiliyoni wamaranda. Ikhomferensi yamasiso yokuthoma yanyakenye yangenisa amabhiliyoni ama-R300, abuya, hlangana namanye amakhampani, ihlangano ekulu ye-e-commerce i- Amazon, i-Aspen Pharmacare nekhampani yezetheknoloji enzinze eRwanda i-Mara Corporation. Zoke iimbopho lezi zamasiso ziyaraga nokugandelelea bona uMengameli u-Cyril Ramaphosa usendleleni yomnqopho wezamasiso weeMali emathriliyoni ama-R1,2 eminyakeni emihlanu ezako.
1.4.    Evekeni edlulileko le, isiKhungo sezomNotho esiKhiqiza iinKoloyi ngeTshwane (i-SEZ) simemezele ngamasiso azokudosa amabhiliyoni afikela kama-R3,6 nokuvula imisebenzi enqophileko eziinkulungwana ezii-6 700. I-Ford SA, ezokusebenzela kilesisikhungo, ihlela ukwandisa umkhiqizo wayo we-bakkie ye-Ranger ukusukela eenkoloyini ezima-520 ukufikela kezima-720 qobe langa kumamakethe weentjhabatjhaba newangekhaya. Ikhampani ye-Japan, i-Isuzu, imemezele godu amasiso wamabhiliyoni ama-R1,2- emkhiqizweni wayo wangekhaya e-Port Elizabeth, ekuyimali ezokuhlumisa umnotho we-Pumalanga Kapa.
1.5.    IKhabinethi idlulise ukuthaba kwayo okudephileko godu yathokoza boke abasisimali nababambindima ngenye godu ikhomferensi ebeyipumelelo ekulu. Ngokubambisana, singaragela iSewula Afrika phambili.

2.    IKhomferensi yezeBhoduluko yaboNgqongqotjhe be-Afrika (i-AMCEN)

2.1.    IKhabinethi yemukela ukukhethwa kukaNgqongqotjhe  womNyango wezeBhoduluko, zamaHlathi nezeenHlambi u-Barbara Creecy njengoSihlalo we-AMCEN eminyakeni emibili ezako.  
2.2.    ISewula Afrika ingene esikhundleni sikasihlalo we-AMCEN emhlanganweni obanjwa kabili ngomnyaka ogade ubanjelwe eDrobheni ye-Ethekwini KwaZulu-Natala ukusukela nakali-11 ukufikela nakali-15 kuSinyikhaba wee-2019. Le iyiforamu ye-Afrika eqakathekileko kiboNgqongqotjhe be-Afrika ukukhuphula amano wokuziphilisa kweemila ze-Afrika ezinothileko. Isiza ikhonthinenti ngobujamo obufanako bemikhulumiswano kumaforamu weentjhabatjhaba njengaleyo yeKhomferensi yama-25 yeHlangano yeenTjhabatjhaba yokuTjhuguluka kobuJamo beZulu (i-COP25) obanjelwe e-Madrid, e-Spain, ukusukela nakama-2 ukufikela nakali-13 kuNobayeni wee-2019.  


3.    UMhlangano we-Brazil, i-Russia, i-India, i-China ne-Sewula Afrika (i-BRICS)

3.1.    IKhabinethi yemukela imphumela yomHlangano we-BRICS wehlandla le-11 ogade ubanjelwe e-Brasilia, e-Brazil ngaphasi kommongondaba othi: “UkuKhula komNotho ngekuSasa eliPhumelelelako”. 
3.2.    UMengameli uRamaphosa nabanye abarholii be-BRICS bakhulumisene noMkhandlu wezamaBhizinisi we-BRICS ukuqinisa nokukhulisa itjhebiswano lezomnotho, lezokurhwebelana nelezamasiso hlangana namalunga we- BRICS. IKhabinethi yemukela ukwamukelwa kwesiMemezelo somHlangano we-BRICS esenziwe ziinHloko zemiBuso.  
3.3.    Lesisimemezelo sifaka hlangana ukuzibophelela ukukhandela  ukubhadelisa imali ephasi epahleni ebuya ngaphetjheya, namagadango wokufukula iindingo zephasi nokukhula komnotho. Siqinisa imizamo yetjhebiswano eenhlokweni ezifaka hlangana amasiso ku-e-commerce namabhizinisi amancani, aphakathi namakhulu.  
3.4.    Ubulunga beSewula Afrika ku-BRICS bubeka ilizwe ebujameni obuhle bokukhuphula zokurhwebelana, zamasiso, zevakatjho, ukukhutjhulwa kwamakghonofundwa nokwabelana ngelwazi letheknoloji okuqakathekileko ejimeni lethu lokulwisana neentjhijilo ezincantahu zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani kezomnotho. 

4.  ImiNyaka ema-25 yeKululeko

4.1.    IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kombiko wokuBuyekezwa kwemiNyaka ema-25, okumphumela wemikhulumiswano enabileko ngelizweni nakukhonthinenthi ye-Afrika.Lombiko wamukele ipumelelo yethu ekubuyiseni isithunzi sabantu nokuqinisa ukufikelela kwabo iindingoqangi ezisisekelo. 
4.2.    Enye ipumelelo ifake hlangana ukufikelela   ifundo esisekelo, ukunatjiswa ukufikelelwa kwefundo ephakemeko, ukufikelela zamaphilo simahla eminyangweni yombuso nokuesetjenziswa kwesibonelelo sezehlalakuhle. Nofana sesiphumelele kangaka, umnotho wethu usatlhoga ukutjhugululwa ngokuzeleko wenziwe kobana usebenzele woke umuntu. Godu ihlelo lokusatjalaliswa kwabantu elathuwelelisa ukuhlukana ngokwebandlululo, alikabukutjhuguluka.
4.3.    Lombiko utjhukumisa bona ilizwe lakhele phezu kwenzuzo yeminyaka yentando yenengi ema-25 edlulileko khulukhulu ngokutjhugulula umnotho wethu nokuhlaliswa kwabaNtu ngokwehlelo lebandlululo lelizwe lekhethu. Umbiko uyafumaneka kuwebhusayithi yomnyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga: www.dpme.gov.za.

5.    UkuLawulwa kweHlekelele

5.1.    IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo emindenini yamaSewula Afrika ama-14 ahlongakele ngemva kwamawuruwuru wamhlapha nokufisela labo abalimeleko ukuphola msinyana.
5.2.    Iziko lezemiSebenzi eRhabako liqalene nehlekele yesiwuruwuru esilimaze umthangalasisekelo womphakathi kwathinteka iinkumba ezima-798 e-New Hanover ne-Bergville, KwaZulu-Natala.
5.3.    AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukuyelela ngokusebenzisa amagadango wokuphepha njengombana ingozi yezulu elikhulu namawuruwuru kusesekhona kezinye iingcenye zelizwe.

6.    I-Eskom

6.1.    IKhabinethi isekele ukukhethwa kukaNom. u-Andre de Ruyter njengeHloko ePhetheko (i-CEO) ye-Eskom. Ukukhethwa kwe-CEO yasafuthi kuligadango eliqakathekileko lokuthoma ekuqiniseni i-Eskom, ukuqalana ngokungeneleleko neentjhijilo zokulawulwa kweeMali okuzokuqinisekisa ukufumaneka kwegezi okunzinzileko esitjhabeni.
6.2.    Unom. u-de Ruyter njenganje uyi-CEO yekhampani yokupaka i-Nampak.  Ubeseenkhundleni eziphezulu zezomthetho, zokukhangisa nokusebenza e- Sasol ngeSewula Afrika, e-Germany ne-China – esikhundleni sakhe                       sangaphambilini e-Sasol njengomPhathi omkhulu eSewula Afrika.

6.3.    UNom. u-de Ruyter uletha esikhundlenesi ilemuko leentjhabatjhaba eliqakathekileko; ilwazi elinabileko ekusebenzeni naborhulumende nabalawuli emikhakheni ehlukileko; amakghonofundwa wokutjhugulula ubujamo ekongeni imali, ukukhulisa umkhiqizo nokutjhugulula iiNdlela yokusebenza kwehlangano, umlando omuhle wokuletha inzuzo eragako negugu kubabambisani; amaqhinga aqinileko anamakghono wokuphumelelisa ngamano wokutlama nokuhlanganisa amatlhatlha wokusebenza nokuletha izenzelo.
6.4.    IKhabinethi ikholwa bona uNom. de Ruyter uzokusebenzisana noburholi be- Eskom ukuraga amano wokungenelela wephepha lemibono elitjhukunyisiweko elibizwa nge “uMhlahlandlela we-Eskom eBubulweni lokuNikela ngeGezi eliTjhugululiweko”. 
6.5.    IKhabinethi izokuraga nokusekela i-Eskom kiyo yoke imizamo yayo yokunzinzisa ikghono  namandla wayo wokunikela ngegezi engaphazamisekiko.

7.    Umtjhagalo we-South African Airways (i-SAA)

7.1.    IKhabinethi ikhombela zoke iinhlangano ezithintekako emtjhagalweni ye-SAA ukusebenzisana ekufumaneni ipengu ezokusiza boke abantu khulukhulu ilizwe.
7.2.    Lokha umthethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womNyaka we-1996 uvumela ilungelo labasebenzi lokungasebenzi, sithanda ukuyelelisa nokho ngeenkulumo ezilumelako ezenziwa tjhatjhalazi nokuthusela ukuphepha kwabakhweli nemindenabo ngesikhathesi. Ukufuna ipengu ngendlela enokuthula nengaphazamisiko kuhlala kufuneka njalo. IKhabinethi ihlalele ethembeni bona izokufunyanwa ipengu ezokwanelisa boke abantu ukuphelisa umtjhagalo esele odose isikhathi. 

8.    UbuLwele bomLomo neenQatha (i-FMD)

8.1.    IKhabinethi ibikelwe ngezehlakalo ze-FMD eengcenyeni ezithile zelizwe. Nofana ubulwelobu bunganangozi emaphilweni wabantu, kodwana buyasulelana hlangana neembandana ezineenqatha. IKhabinethi yenza ibizelo kiyo yoke imiphakathi ethintekileko eLimpopo ukulandela ikambiso yokuphepha njengegadango lokukhandela ukusabalala kobulwelobu.   
8.2.    Abalimi bayakhonjelwa ukukhandela ukubuthelela ifuyo ndawo yinye nakwenziwa ifandisi, imikhangiso nofana eminye iminyanya. Bayakhonjelwa godu ukuyelela baqalisise amatshwayo wesayensi wobulwele bathintane nodorhodere weembandana nofana usolwazi wezamaphilo weembandana nakutlhogekako.

9.    Ikhambo eliKhethekileko lesiThunywa seSewula Afrika e-Sewula ye-Sudan 

9.1.    IKhabinethi yemukela iragelophambili eyenziweko ekurarululweni ngokuzeleko kwenturhu nokuletha ukunzinza ngeSewula ye-Sudan. ISewula Afrika isekela  yoke imizamo yokuphunyeleliswa yeisiVumelwano esiVuselelweko se-Sewula ye-Sudan ngokukhambisana nemisebenzi yesiThunywa esiKhethekileko.
9.2.    ISekela likaMengameli u-David Mabuza, ngokwesikhundla sakhe ngengesiThunywa esiKhethekileko eSewula ye-Sudan, ubambe imikhulumiswano eyama iindaba zerijini noMengameli we-Uganda u-Yoweri Museveni noMengameli womKhandlu oziJameleko wezamaTjhuguluko e-Sudan, e-Khartoum u-Abdalftah Alburhan A. Alrahman.  
9.3.    Imikhulumiswano le beyimayelana nokuphunyeleliswa kwesiVumelwano esiBuyekeziweko sePengu yeNturhu eRiphabliki ye-Sewula ye-Sudan.

10.    UmHlangano wokuThuthukiswa kwesiTjhaba

10.1.    IKhomferensi yeenTjhabatjhaba yamhlapha yokuThuthukiswa kwesiTjhaba (i-ICPD25) e-Nairobi, e-Kenya, inikele umdlandla kuHlelo lokuSebenza le- ICPD wavuselela nokuzimisela ngokuphunyeleliswa kwe-2030 Agenda yemiNqopho yokuziPhilisa. 
10.2.    ISewula Afrika South Africa igandelele ukuzibophelela kwayo ngokuqinisa ipumelelo ngokulingana ngobulili ngokufukulwa kwabomma nabentazana ngeSewula Afrika mazombe ngemizamo yelwazi lokuhlela umndeni neensetjenziswa; Ukukhandelwa kokuhlongakala kwabentwana nabomma nelwazi ngamalungelo wezomseme nembeleko nokuqiniswa kweendlela zokungenelela ukuphelisa inturhu yezomseme neyobulili nokubulawa kwabantu bengubo (i-GBVF) nazo zoke izenzo ezinobungozi eziqaliswe kibomma nabentazana.

B.    IinQunto zeKhabinethi

11.    Ijima lamaLanga ali-16 wokuLwisana neNturhu yokuTlhoriswa kwaboMma nabeNtwana

11.1.    IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uRamaphosa ekwamukeleni iingwebo zedilikajele ezintathu ezinikelwe umgagadlheli nombulali womfundi we-Universdity of Cape Town u-Uyinene Mrwetyana esikhutjhwe yiKhotho ePhakemeko yeKapa. Lesi ngesinye seengwebo ezikhutjhwe makhotho wethu enyangeni ephelileko. Sibetha ngenyawo phasi kobana labo abenza izenzo zelunya  kibomma nabentwana abakafaneli ukwamukelwa  emphakathini wethu godu kufuze baqalane nobukhali bomthetho.
11.2.    ISewula Afrika ihlanganyela  neentjhaba zoke emalangeni ali-16 wokuLwisana neNturhu yokuTlhoriswa kwaboMma nabeNtwana (ukusukela nakama-25 kuSinyikhaba ukufikela nakali-10 kuNobayeni – Ilanga lamaLungelo wobuNtu leenTjhaba), ukuyelelisa nge-GBVFngelizweni.
11.3.    IKhabinethi ivumele ukunatjiswa kwejima lamaLanga ali-16 ehlelweni lamalanga ama-365 elizokuyelelisa, ukusekela nehlelo lokufundisa ukuphelisa inturhu eqaliswe kumalunga womphakathi anganabuyo, khulukhulu abomma nabentwana.
11.4.    AmaLanga ali-16 wokuTjhotjhozela, anqotjhiswe ekuyeleliseni, azokuhlonywa ngumHlonitjhwa uMengameli weRiphabhliki, uNom. Cyril Ramaphosa mhlana ama-25 kuSinyikhaba eSabelweni se Ga-Seleka eLimpopo. Ummongondaba uthi,“Kwanele: Sisoke sirhabisa ukuphunyeleliswa kokupheliswa kwenturhu yobulili”, ukwakhela phezu kweragelophambili elenziweko elipheleleko nelimikhakhaminengi lokulwisana ne-GBVF.
11.5.    IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukuthatha amagadango ahlanganyele nalabo abazimiseleko ukulwisana nenturhu yobulili nokwenza amakhaya abe ngaphephileko, imiphakathi ephephileko neendawo zomphakathi ezitjhatjhalazi eziphephileko. 

12.    Imiphumela yokuhlolwa kweencwadi yomnyaka wee-2018/19 zeemfunda neminyango yelizweloke

12.1.    UmHlolincwadi Mazombe (u-AG) uKimi Makwetu ubikele iKhabinethi ngemiphumela yokuhlolwa kweencwadi komnyaka wee-2018/2019 zelizweloke neemfunda. IKhabinethi itshwenyekile ngokwanda okuphathekako kokungakhambi ngehlelo kwezinto. Amaziko alitjhumbi nambili akhethwe ahlolwa ngokungakhambi kuhle kwezinto. Abunane wawo abenemiraro.   Alikhomba bekumiNyango yeemFunda yezamaphilo, wezokuHlaliswa kwabaNtu, zeFundo; UmNyango wezaManzi nokuThuthwa kweNdle weliZweloke nomNyango wezeFundo esiSekelo weliZweloke kunye neZiko lomBuso le-eJensi yeenThuthi zeeNtimela (i-PRASA). 
12.2.    UmThetho wokuKhibelela ukuHlolwa kweeMali zomBuso, 2018 (UmThetho Nomboro 5 wee-2018) othome ukusebebenza mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2019, ulindelwe ukuqinisa umsebenzi we-Ofisi ka-AG nokuqinisekisa bona urhulumende uthoma ngokuqinisa isandla eminyangweni engahloniphi ikambiso yokuphatha.  
12.3.    IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa komThetho lo, khulukhulu ekwaphulweni komthetho okumasikizi okufuna u-AG ukudlulisela ukuphulwa komthetho ephenyweni elingeneleleko, kufake hlangana nabomthetho.
12.4.    IKhabinethi izibophelele ukuqinisekisa ukulawulwa kwamaziko wombuso ngokuhlwengileko. IsiKolo sikaRhulkumende seliZweloke siyalelwe ukunikela ngebandulo elifaneleko nesekelo kumaziko atlhoga ibandulo leemphathimandla zawo. Labo abaqalela phasi itlhatlha lokulawulwa kweeMali zombuso kuzafanela baqalane nemiphumela yokusebenzisa butjhwileni iimali zombuso. 

13.    IProjekthi yesiKhumbuzo somZila wokuNghanghabela amaGugu weKululeko (RLHR)

13.1.    IKhabinethi ifumene umbiko ngephrojekthi ye-RLHR obuya kuNgongqotjhe wezobuKhgwari namaSiko, uNathi Mthethwa. UmNyango wezobuKhgwari namaSiko – Ngokubambisana noMkhandlu wamaGugu welizweloke ne-Ejensi yeenSetjenziswa zamaGugu yeSewula Afrika– izokutshwaya, ibuthelele, ikhuphule ukongiwa komlando wethu neendawo zevakatjhobukelo kukhonthinenti ezinetjhebiswano nomzabalazo wekululeko weSewula Afrika.   
13.2.    Iphrojekthi le isihlahluko seHlelo lezamaGugu lomZabalazo weKululeko ye-Afrika. Iindawo zomthangalasisekelo sele zitshwayiwe kizo zolithoba iimfunda ezinye zasetjenziswa njengeendawo zevakatjhobukelo. IKhabinethi ivumele ihlelo lokuSebenza leminyaka emithathu elithuliweko.

C.    ImiThethomlingwa
14.    UmThethomlingwa wokuLawulwa komnotho weenThuthi wee-2019


14.1.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa wezomNotho weenThuthi wee-2019. LomThethomlingwa uqinisa ukulawulwa komnotho weenthuthi ubelitlhatlha elilodwa. Utjhukumisa ukuhlonywa kwesiLawuli sezomNotho weenThuthi noMkhandlu wezomNotho weenthuthi. Umthethomlingwa lo uzokusebenza eenthuthini zommoya, zemanzini, umzila wesitimela neenthuthi zendleleni.
14.2.    Kubanjwe imihlangano emibili nemiphakathi mayelana nomthethomlingwa lo ngomnyaka wee-2018. Iintjhukumiso zemikhulumiswano nemiphakathi zifakwe kilomThethomlingwa obuyekeziweko. Umphumela wokusetjenziswa komThethomlingwa lo uzokusiza emizameni yeKhabinethi yokwenza ubulula bokwenza ibhizinisi ngesewula Afrika. Amabhizinisi afanelwe ukulawulwa sisakhiwo somthetlo esisodwa nakukhulunyiswana nebubulo leenthuthi ngelizweni. Isakhiwo esizijameleko ukulawula umsebenzi lo sitjhukunyiswa ukuba ngaphasi kwelawulo likaNgqongqotjhe wezeenThuthi.


D.    ImiNyanya eZako
15.    ITlhatlha lokuThuthukiswa kweeNyingi


15.1.    UMhlonitjhwa uMengameli weRiphabhliki, uNom. Cyril Ramaphosa uzokuhloma iTlhatlha lokuThuthukisa iiNyingi lesithathu esiYingini se-Waterberg ngeLesibili, mhlana ama-26 kuSinyikhaba wee-2019 e-Shongoane Sports Ground, eLephalale, eLimpopo. 
15.2.    Indawo ye-Waterberg ingekulu ekhiqiza iplathinamu ngesifundeni, ukwenjiwa kwamalahle nokuthuthukiswa kweembaseli zephethroliyamu kukhuphule isidingo sokuphehlwa kwegezi. ILephalale iyindawo yemikhakha yezokulima.

16.    INyanga yokuYelelisa ngamaLungelo wabaKhubazekileko

16.1.    ISewula Afrika igidinga iNyanga yamaLungelo wabaKhubazekileko ethome mhlana ama-3 kuSinyikhaba iphele mhlana ama-3 kuNobayeni wee-2019. Ummongondaba wanonyaka uthi:“Sisoke sakha iSewula Afrika efaka hlangana amaLungelo wabaKhubazekileko”.
16.2.    Urhulumende wenze iragelophambili ngokunikela ngesibonelelo sesondlo sabantu abakhubazekileko godu uyaraga namahlelo atjheja qangi ukufakwa kwehlalakuhle nezomnotho wabakhubazekileko.
17.    ILanga le-AIDS lePhasiloke
17.1.    ISekela likaMengameli uMabuza, esikhundleni sakhe njengoSihlalo womKhandlu owengamele ukuLawulwa kwe-AIDS weSewula Afrika, uzokudosa phambili umnyanya wokuhlonitjhwa kweLanga le-AIDS lePhasiloke mhlana li-1 kuNobayeni wee-2019, e-Orkney,eTlhagwini Tjhingalanga. Ummongondaba weLanga le-AIDS lePhasiloke lomnyaka wee-2019 uthi:“ImiPhakathi yenza umahluko”.
17.2.    ILanga le-AIDS lePhasiloke 2019 kulithuba lamazwe ephasini ukudlumbana ngomnikelo wabo ekulwisaneni nokurhatjheka kwe-HIV ne-AIDS. Ummongondaba wanonyaka uhlonipha indima eqakathekileko ebanjwe miphakathi ekulwisaneni ne-HIV ne-AIDS.
17.3.    ISewula Afrika isebenza ngamandla emzameni wayo wokutjhugulula ihlekelele ye-HIV, i-AIDS ne-TB, nepumelelo ebonakalako efaka hlangana ituthuko yezesayensi ngemitjhoga ye-HIV imitjhoga ewogobajako nabantu abanengi bafumana imitjhoga ewogobajako (ama-antiretroviral).
17.4.    Ukufumana imitjhoga ewogobajako kezamaphilo wombuso kukhule ukusukela eenkulungwaneni ezima-45 500 zeengulani ngomnyaka wee-2004 ukufikela kezingaphezu kweengidi ezi-4,7 ngomnyaka wee-2019. Lokhu kukhambisana namatjhuguluko wamahlelo afaka hlangana ukuhlowa njalo njalo nokusebenzisa amakhondomu wabasikazi newabaduna ukwehlisa izinga lokusulelana.

E.    Imilayezo

18.    Ukutjhiriya

IKhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya:
•    EmNdenini womTjhade wamaXhosa nomphakathi woke ngokucima kweLanga, uNdabezitha, iKosi uMpendulo Calvin Zwelonke Sigcawu.
•    Umndeni nabangani bakamakekere womrhatjhi nosolwazi, uNom. Xolani Gwala. Umengameli uRamaphosa umemezele umNgcwabo oKhethekileko wesiFunda wesiGaba 2 kaNom. uGwala. Ubekwe e-Impendle,  KwaZulu-NatalangomGqibelo, mhlana ali-9 kuSinyikhaba wee-2019.
•    Umndeni nabangani bomPhathi oyiHloko wangaphambilini we-SABC,uNom. Solly Mokoetle. 
•    Umndeni nabangani bakasomabhizinisi, uNom Allan Gray,owathoma ikhampani elawula ipahla yebizo elifana nelakhe.
•    Umndeni nabangani bomtloli weSewula Afrika owaziwako, umtjhotjhozeli nembongi, uNom. Sandile Dikeni. 
•    Umndeni nabangani bomlingisi, uNom. Andile Gumbi, ongusaziwako ngendima yakhe ku-Isibaya ne-The Lion King. 
•    Umndeni nabangani bomrhatjhi wangaphambilini we-YoTV nogade alilunga  lesiqhema sombhino iJozi, uNom. Luther Cohen.

19.    Ukuthokozisa

IKhabinethi idlulise ukuthokoza kwayo ku: 
•    Ngqongqotjhe womNyango wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya, uMma uThoko Didiza ekukhethweni kwakhe njengoSihlalo weKomiti eKhethekileko yeTheknikhali ngezokuLima nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya ngaphasi kweHlangano yeBumbano LeenTjhaba ze-Afrika.
•    Woke amaSewula Afrika aphume ngobunengi bawo ukwamukela isiqhema sikamakhakhulararhwe selizweloke, sama-Springboks nababuya ePhaliswaneni leBhegere yePhasi lomnyaka wee-2019 e-Japan.
•    U-Brad Binder ngokuthumba iphaliswano lebelo leenkoloyi, i-Malaysian Moto 2 Grand Prix. Simfisela okuhle esikhathini sephaliswano esizako lapho ayokuphalisana khona ku-Moto GP nesiqhema se-Red Bull KTM Factory Racing team.
•    U-Chad le Clos ngokuthumba irhawuda ephaliswaneni lokuDuda leBhegere yePhasi LAMAPHELELO lamamitha ali-100 nali-200 ku-butterfly, e-Doha, eQatar.
•    U-Caitlin Rooskrantz ngokulungela iPhaliswano le-Olympics lomnyaka wee-2020, e-Japan ngemva kokuba mSewula Afrika wokuthoma ukuthumba irhawuda ePhaliswaneni le-2019 World Artistic Gymnastics Championships.
•    U-Teddy Nzama,obeyikutani yomnyaka wee-2019 ephaliswanweni le-Starbucks Europe, Middle East and Africa Barista Champion egade libanjwe e-London.
•    IsiQhema sabaSubathi se-SA abajamele ilizwe ePhaliswaneni le-World Para Athletics Championshipse-Dubai. Inani labonongorwana abali-11, ababili babo ngeberhawuda. U-Anrune Weyers: Ibello labomma lamamitha ama-400 T47 (Irhawuda), Ibanga labomma lamamitha ama-200m T47 (Isiliva), Ibanga labomma lamamitha ali-100 T47 (Ibhronzi); uNtando Mahlangu: Ibangalamadoda lamamitha ama-100m T61 (Irhawuda); u-Simone Kruger: I-Discus yabomma F38 (Isiliva); uMpumelelo Mhlongo: Ibanga lamadoda lamamitha ama-100m T64 (Isiliva),  I-Long Jump yamadoda T64 (Ibhronzi); u-Charl Du Toit: Ibanga lamadoda lamamitha ama-400 T37 (Ibhronzi); u-Reinhardt Hamman: I-Javelin Throw yamadoda F38 (IBhronzi); U-Anika Johanna Pretorius: Ibanga labomma lamamimtha ali-100m T13 (Bronze); no-Sheryl James: Ibanga labomma lamamitha ama-400 T37 (IBhronzi).
•    ULuyolo Yiba, obeyikutani ngokuthumba iphaliswano le-Season 15 of Idols South Africa. 

F.    Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana Nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
20.    IKomitjhini yemiSebenzi yamaJoni:
a.    U-Adv Motlatjo Josephine Ralefatane;
b.    U-Adv Linda Mbana; and
c.    U-Ms Salome Velma Mabilane. 

Imibuzo:MsPhumla Williams – Acting Cabinet Spokesperson 
Ufunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore