Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-13 Inyoni 2017

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-13 Inyoni 2017, eTuynhuys, eKapa.

1. Tindzaba Letimcoka Telive

1.1. Temnotfo

1.1.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kukhula lokuhle lokuyi-2.5% kwemikhicito weve wonkhe (i-GDP) ekoteni yesibili yanga-2017, lesekukhiphe lelive elubishini lwekwehla kwemnotfo.   Kuleliviki leliphelile, Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatsSA) likhiphe tinombolo, letimelele kukhula kwemnyaka ngemnyaka kwa-1.1%.

1.1.2. Nanoma nje yetsemba ibuye nganeno, Ikhabhinethi iyaciniseka kutsi lelive libona luphawu lwekucala loluhle lalokwetsenjwa kutsi sicalo sekuvuka kwemnotfo walelive lokwakhelwe kuLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, loluhlose kukhulisa umnotfo waseNingizimu Afrika lubuye futsi lwakhe imisebenti ledzingeka kakhulu.

Loku sekuholele ekutsini kuvulwe emapaki etimboni lamane nekukhula kwesamba semikhicito yetekulima lengakahlutwa letsengiselwa lamanye emave ngelinani lelisemkhatsini le-14.6% ngemnyaka kusukela nga-2012.

1.1.3. Luhlelo Lwabosomboni Labamnyama selwesekele imiklamo lenge-62 ledvose tigidzigidzi letinge-R26 kulutjalomami lwemkhakha lotimele lwaphindze futsi lwakha imisebenti le-19 859 kute kube ngulamuhla. Kwesekela kukhicitwa kwemikhicito yakuleli, sekukhonjwe imikhicito nemikhakha lenge-21 etawukhicita imikhicito yakuleli.

I-Operation Phakisa seyivule lutjalomali emnotfweni wetaselwandle lolulinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R24.6, lapho khona Hulumende unikele tigidzigidzi leti-R15 talemali. Nanoma nje letintjalomali tisekutfutfukisweni kwetakhiwonchanti tematheku ikakhulu, imikhicito yaselwandle ikakhulu kwakhiwa kwemikhumbi, tilimo taselwandle netinklayo tesayensi emkhakheni we-oyili negesi, ematiko ahulumende lamanyenti asanikele ngalokucatsa kucinisekisa kukhula kwalomkhakha.  Sekwakheke samba semisebenti le-6517 emikhakheni leminyenti leyehlukene. 

1.1.4. Ikhabhinethi igcizelela simemo lesicondziswe kuyo yonkhe imikhakha yemmango, ikakhulu hulumende, emabhizinisi, tinhlangano tetakhamuti, kutsi takhele kumdlandla lomuhle lotfolwe ngekota yesibili kute kutsi kusimamiswe emazinga laphakeme ekukhula nekutfutfuka kwemnotfo, kanye nekwelekelelwa kutsi imisebenti ingapheli.

1.1.5. Indvuna yeTimali, Mnu Malusi Gigaba, uyachubeka nekukhulumisana nemikhakha leminyenti leyehlukahlukene mayelana neluhlelo lwekusebenta lwekukhulisa umnotfo lofaka konkhe ekhatsi, lolwentelwe kushisekelisa kutetsemba kulelive. Indvuna itawuchubeka nekucacisa loku nayetfula Inkhulumo Yenchubomgomo yeLwabiwomali lweThemu leseMkhatsini ePhalamende, eKapa, mhla ti-18 Imphala 2017.

1.2. I-InvestSA One Stop Shop – eNshonalanga Kapa
1.2.1. Ikhabhinethi income kuvulwa kwe-InvestSA One Stop Shop yekucala ngca yalesifundza, Mengameli Jacob Zuma uvule i-InvestSA One Stop Shop eNshonalanga Kapa waphindze futsi wacinisekisa kutinikela kwahulumende ekwenteni kancono simo selutjalomali eNingizimu Afrika, lekuyindzawo leheha labo labangaba batjalimali.

1.2.2. I-InvestSA One Stop Shop inciphisa tindleko tekuchuba ibhizinisi futsi yenta kuchuba ibhizinisi kulelive kube ncono ngekuniketa tinkhombandlela letibalulekile, kunciphisa kungasebenti kahle kwelulawulo kanye nekususa bumatima bemitsetfo nemibandzela batjalimali lababukana nayo.

1.2.3. I-InvestSA One Stop Shop yaVelonkhe yahulumende ivulwe ngeNdlovulenkhulu kulomnyaka futsi ngeLitiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti), i-InvestSA One Stop Shop itawusungulwa kuto tonkhe tifundza takuleli – kutawucalwa eNshonalanga Kapa bese ilandzelwa yi-KwaZulu-Natal bese kuba yiGauteng.

1.3. Umkhosi we-5 weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP)
1.3.1. Ikhabhinethi nayo njengebantfu baseNingizimu Afrika igubha umkhosi weSihlanu we-NDP, leyemukelwa yiPhalamende mhla ti-12 Inyoni 2012 njengesitsatsiselo salelive sekutfutfukiswa kwetenhlalo netemnotfo kutsi ibukane nalensayeya lemkhakhamitsatfu yebuphuya, kweswelakala kwemisebenti kanye nekungalingani nga-2030.

1.3.2. Njengeluhlelo lolucondzisa lelive letfu emphumelelweni, le-NDP yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kantsi futsi imelele ematsemba netinshisekelo tayo yonkhe imikhakha yemmango, yekutsi kube neNingizimu Afrika lencono.

1.3.3. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele Umbononchanti we-NDP wanga-2030.

1.4. Ingcungcutsela ye-BRICS
1.4.1. Ikhabhinethi ibone Ingcungcutsela leyimphumelelo ye-9 yeBrazil, iRussia, i-India, iChina kanye neNingizimu Afrika (i-BRICS), lebeyibanjelwe eXiamen eChina kusukela mhla ti-3 kuya kumhla ti-5 Inyoni 2017 ngaphasi kwalengcikitsi: “I-BRICS: Budlelwano Lobunemandla beLikusasa Lelincono".

1.4.2. Lengcungcutsela ibeka ligcatsi lelibalulekile ekwakheni lubumbano lolunemandla nekubambisana emkhatsini wemave lasatfutfuka kuphumelelisa i-Ajenda yanga-2030 yeNtfutfuko Lesimeme.
1.4.3. Lubanjiswano lweNingizimu Afrika ne-BRCS lumiselwe ekutfutfukiseni timfuno tavelonkhe talelive, kukhutsata kuhlangana kwesigodzi kanye nekwesekela indlelanchubo yekwengamela yemave emhlaba lefaka konkhe ekhatsi.

1.4.4. Samba lesiphelele sekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave e-BRICS sente tigidzigidzi letinge-US$29 kulomnyaka lophelile. IChina isachubeka nekuba yindzawo lenkhulu iNingizimu Afrika letfumela kuyo imikhicito yayo ngekhatsi kwe-BRICS, bese ilandzelwa yi-India, iBrazil kanye neRussia. Kuba nguleyo ndlela nangemphahla lengena kulelive, timphahla letingenako letinengi tivela eChina. Nanoma nje iNingizimu Afrika inemitfombolusito yemvelo leminyenti, kubaluleke kakhulu kutsi kufezekiswe tinhlelo tekuzuza kwelekelela inchubomgomo yetfu yetimboni.

1.4.5. Kwemukelwa kweSimemetelo se-BRICS saseXiamen neLuhlelo Lwekusebenta siphakamise sisekelo lesinemandla i-BRICS lesentile ngekusungula tindlelanchubo tesikhungo tekubambisana lokubonakalako.

1.4.6. Ikhabhinethi itiva ihloniphekile ngekutsi iNingizimu Afrika itawuba nguSihlalo lolandzelako we-BRICS futsi ibeka embili ibuye ijulise inhloso yayo yekwakhela etukweluhlelo lwe-BRICS lwekutfutfukisa nekuphumelela kwemave labambise nayo, lapho ilungiselela kungenisa Ingcungcutsela ye-BRICS ye-10 nga-2018.

1.5. INingizimu Afrika isayina sivumelwano neRussia
1.5.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela sivumelwano lesisayinwe yiNingizimu Afrika neRussia kuNgcungcutsela ye-BRICS ye-9, lesitawukhicita linani lemali letigidzi letinge-US$400 letjalelwe kutfutfukisa umkhakha waseNingizimu Afrika we-oyili negesi.

1.5.2. Inkampani yahulumende yaseNingizimu Afrika ye-oyili, iPetroSA, nenkampani leyehlwaya kuma kwematje yaseRussia, iRosgeo, ivumile kutfutfukisa letindzawo letehlwaywako tabhloki-9 na-11a eLugwini loluseNingizimu lwaseNingizimu Afrika.

1.5.3. Kwehlwaya kwemitfombolusito ye-oyili negesi eNingizimu Afrika kubaluleke kakhulu kumandla alelive.

1.5.4. IRosgeo yaseRussia itawuchuba umsebenti wekwehlwaya ematje kanye nekumba tiyalu tekwehlwaya. Lomklamo ungaholela kumakhiyubhikhimitha latigidzi agesi langembiwa onkhe malanga futsi agcine ayiswe esikhungweni sekuhluta gesi saPetroSA i-Gas-To-Liquids eMossel Bay, eLugwini loluseNingizimu.

1.6. Emave lekutfunyelwa kuyo imikhicito yeluhwebo yaseNingizimu Afrika
1.6.1. Ikhabhinethi ihalalisela i-dti ekuholeni kwayo licembu letinkampani taseNingizimu Afrika letinge-20 leticondzise emabombo kumkhangiso weMhlaba Wekudla wanga-2017 eMoscow
mhla tinge-15 Inyoni 2017.

1.6.2. Lapho tiphakamisa imboni yekuhlelenjiswa kwemikhicito yetekulima yaseNingizimu Afrika, kuhlanganyela kwaletinkampani tasekhaya temkhakha wekuhlelenjiswa kwemikhicito yetekulima, kucinisekisa kutsi tinkampani taseNingizimu Afrika tikhona futsi tihweba ngemphumelelo eRussia.

1.6.3. Kuhlanganyela kwato kute kutsi kube khona kwentiwa yi-Export Marketing and Investment Assistance se-dti, lebaluleke kakhulu ekufuneni tindzawo kanye nemave angaphandle lekutawutsengiswa kuwo imikhicito netinsita taseNingizimu Afrika, kanye nekuheha lutjalomali ngco lolusha lwalamanye emave kutsi titjale kulelive.

1.6.4. Kuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika neRussia kwakhula ngemandla kusuka kutigidzigidzi leti-R5 nga-2012 kwacishe kwaba tigidzigidzi leti-R8 nga-2016. Imikhicito lemikhulu yaseNingizimu Afrika letsengiselwa lamanye emave ifaka ekhatsi titselo nemantongomane, imanganisi, tinatfo, bogologo neviniga, liwayini, imishini lesebenta ngagezi kanye netisetjentiswa.

1.7. Kucashwa kwebantfwana
1.7.1 Ikhabhinethi ikhatsatekile ngesahlakalo lesisandza kwenteka sekucashwa kwebantfwana lapho khona kutfolakele bantfwana basebenta emapulasini, eNyakatfo Nshonalanga naseFreyistata. Ikhabhinethi iyakugceka lokuhlukubeta lokungemukeleki nekusetjentiswa ngalokungafanele kwebantfwana labaphuyile.

1.7.2 Ikhabhinethi incoma emalunga emmango lacaphelise Litiko Letetisebenti neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, ngekubambisana lamatiko abese atsatsa tinyatselo ngekusheha abukana ngalokufanele nalesento lesibi kabi sekuhlukunyetwa kwebantfwana.

1.7.3 Kuyayitfokotisa Ikhabhinethi kutsi labantfwana labatsintsekile sebasusiwe bayiswa etindzaweni tekuphepha nekutsi futsi Litiko Letetisebenti litawucinisa sitilobho ekuhlolweni nasekusebentisaneni netinhlangano leticinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo kutsi kujeziswe letigilamkhuba.

1.7.4 Bantfwana betfu balikusasa lalelive. Ikhabhinethi iyatigceka tonkhe tinhlobo tekucashwa kwebantfwana futsi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlale bacaphele ngato tonkhe tikhatsi futsi babike labo labo labephula tinchubomgomo teMtsetfosisekelo wetfu.

1.7.5 Umtsetfo weTikolwa waseNingizimu Afrika, wanga-1996 (Umtsetfo-84 wanga-1996), ukanye neMtsetfo weBantfwana, wanga-2005 (Umtsetfo-38 wanga-2005), ucondzisa ngalokucacile kutsi bonkhe bantfwana labaneminyaka yebudzala lesemkhatsini kwesikhombisa nale-15 babophelelekile kutsi baye esikolweni. Ngekuya kwalomtsetfo, batali nebanakekeli bebantfwana bafanele kutsi bente siciniseko sekutsi bafundzi labakulelicembu leminyaka yebudzala babhalisiwe etikolweni futsi bayaya njalo ngetikhatsi letifanele noma-ke babukane nemiphumela yekungahambisani nalomtsetfo.

1.8. Somiso
1.8.1. Ikhabhinethi iyabonga kulabo labaseNingizimu Afrika labahambisene nesicelo sekonga emanti.

1.8.2. Emanti ayindlala eNingizimu Afrika futsi lokuchubeka kwetimo tesomiso kuletinye tincenye talelive kusikhumbuto kubo bonkhe bantfu sekonga onkhe ematfonsi ngekusebentisa emanti ngekuhlakanipha futsi kancane.

1.8.3. Nanoma nje imitamo yekonga emanti iyasita kuhhamula kucindzeteleka kumitfombo yemanti, imvula lene kancane kunalokufanele lebikwe eNshonalanga Kapa naKwaZulu-Natal bufakazi bekutsi kunyenti lokufanele kutsi kwentiwe kute kulondvolotwe emanti.

1.8.4. Licembu LeTindvuna Lelibukene neSomiso, leliholwa Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, liyachubeka nekugadza timo tesomiso liphindze futsi lesekele ngalokudzingekako ngekusebentisa ematiko emkhakha lafanele kunciphisa lesimo.

1.8.5. Hulumende sewubeke eceleni tigidzi letinge-R74 tekuhhamula lesimo, letawusetjentiswa kulesomiso lesichubekako eNshonalanga Kapa. 

1.8.6. Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle nalo lenta inchubelekelembili mayelana nemalungiselelo ekufezekisa i-Berg River to Voelvlei Augmentation Scheme. Lirekhodi lesincumo seLuhlolo Lwelifutse Kumvelo lifanele kutsi likhishwe ekupheleni kwenyanga yeNyoni. Indvuna yeTemanti Nekuhanjiswa Kwendle, Mk Nomvula Mokonyane, sewuyalele iTrans-Caledon Tunnel Authority kutsi icokelele timali siphindze sifezekise lomklamo. Sebavele bacalile kukhulumisa nebasebentisi labakhulu futsi masinyane nje batawutsintsa Indvuna kute ivumelane neNdvuna Yetetimali mayelana nemali etawubolekwa etawusetjentiswa kulomklamo.

1.8.7. Ikhabhinethi igcizelela timemo leticondzswe kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacinisekise kutsi emanti ayongiwa njengencenye yetimphilo tabo temalanga onkhe.

1.9. ILesotho
1.9.1. Ikhabhinethi nayo njengaMengameli Zuma iyakugceka kubulawa ngesibhuku kweMphatsi weMbutfo Wetekuvikela waseLesotho, Jenene Khoantle Motšomotšo.

1.9.2. Lesehlakalo sebudlova sakamuva asemukeleki. Manje kusemahlombe ebantfu nebaholi baseLesotho kucinisekisa kutsi ive laseLesotho liyazitsa futsi libuyela esimeni salo lesifanele ngekushesha. 

1.9.3. Siyachubeka nekwetsemba kutsi Imishini YeTindvuna Yekutfola Emaciniso yeNhlangano Yekutfutfukisa Emave LaseNingizimu ne-Afrika (i-SADC) itawukhona kusita iLesotho ekutfoleni tingenelelo letifanele. I-SADC iyachubeka nekutimisela ngemgomo wayo wekuhlanganisa, kuvikela nekugcina intsandvo yelinyenti, kuthula, kuphepha nekuzitsa kulesigodzi isebentisana nebaholi baseLesotho.

1.10. ILibya
1.10.1. Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela levela kuLikomidi leLizinga leLiphakeme leBunye be-Afrika (i-AU) eLibya ezingeni leTinhloko teMbuso naHulumende, lebeyibanjelwe eBrazzaville, eCongo.
1.10.1.1. Mengameli Zuma uhlanganyele kuleLikomidi leLizinga leLiphakeme, lebelidzingidza futsi libuyeketa imitamo yekutfola sisombululo salomphelo ngenkinga yekungcubutana lokwenteka eLibya.
1.10.1.2. NjengeLilunga leLikomidi leLizinga leLiphakeme leLibya, iNingizimu Afrika yesekela yonkhe imitamo ye-AU lehlose kuletsa tisombululo tekuthula kuletinhlekelele taseLibya.

1.10.2. Ikhabhinethi igcizelela inkhulumo yaMengameli Zuma yekutsi iNingizimu Afrika seyikulungele kusita iLibya emitameni yangemuva yeKwakha Kabusha neKutfutfuka kwabelana naloko live lelitfu lelihlangabetene nako ekubuyisaneni, ekwakheni umtsetfosisekelo kanye nekuntjintja loMbuso ngekwentsandvo yelinyenti.
1.10.3. Ikhabhinethi iphindze futsi igcizelela kubaluleka kwekukhulumisana neLibya ngalokuchumene nalokunekuthula.

1.11. Inkhomfa yeMave Angamalunga (i-CoP13)
1.11.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kutsi iNingizimu Afrika, njengalinye lemave lasayine Sivumelwano saMhlabuhlangene (se-UN) seKulwa Kugucuka Kwetindzawo Tibe Lugwadvule, ihlanganyele kuSeshini ye-COP13 ye-13 lechubekako kwamanje e-Ordos, PRC lecale mhla ti-6 iyawuphela mhla ti-16 Inyoni 2017.

1.11.2. Kulindzelwe kutsi lenkhomfa itawuphetsa ibuye futsi yemukele luhlakamsebenti lolusha lolubalulekile lwanga-2018-2030 loluhlelwe ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kucondza Emhlabenni Lonemphilo Wetitukulwane Tamanje Netesikhatsi Letitako”. INingizimu Afrika itawusebentela kwenta siciniseko sekutsi tinchubomgomo tentiwa tibe tinyatselo letiphatsekako.

1.11.3. INingizimu itawusebentisana nawo onkhe emave ase-Afrika ekuchubekiseleni embili sincumo nemibono yalelive kanye neyalelivekati. Sigaba seLizinga leLiphakeme salenkhomfa sitawucabanga sibuye futsi sinikete inkhombandlela yetepolitiki mayelana netinsayeya tetindzaba tekugucuka kwemhlaba ube lugwadvule, kwehla kwelizinga lemhlaba nesomiso.

1.11.4. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavikele babuye futsi banakekele imvelo kute kutsi ilondvolotelwe titukulwane letitako.

1.12. Labasebenta ngetitfutsi temmango
1.12.1. Ikhabhinethi igceka tento tebudlova, kushiswa kwetimoto netento tekwesabisa letisemkhatsini waBosomatekisi Bematekisi laneMamitha (ama-Meter Taxis) naBosomatekisi Lababambisene Bematekisi Labomabitwasabele (i-E-Hailing), eJozi.  

1.12.2. Ikhabhinethi imema tinhlangano leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi tibukane nebabhebhetseli bebudlova nekwesabisa ngekhatsi kweMtsetfosisekelo.
1.12.3. Letehlakalo leti tiyakhwesha kumitamo yalelive lehlelekile yekwakha simo sekuhwebelana ngalokukhululekile nekucudzelana ngalokufanele.

1.13. Emakhansela

1.13.1.1. Ikhabhinethi iyakugceka kuhlaselwa nekubulawa kwemakhansela kuletinye tifundza iphindze futsi yendlulisele emavi endvudvuto emindenini nakubangani balabo lababulewe. Loku kuphambene nenkhambo yeMtsetfosisekelo, kuphindze futsi kuphumile endleleni yentsandvo yelinyenti letfutfukisako kanye nelilungelo lebantfu lekukhetsa labatawumelela sive.

1.13.2. Kusukela umnyaka usasuka, kusandza kushona bantfu labanengi KwaZulu-Natal, kuphindze futsi kwabikwa labanye bantfu labashonile eMphumalanga Kapa.

1.13.3. Lobudlova sebutsetse timphilo tetishanhlitiyo letincane, kufaka ekhatsi loyo longasekho lobekanguMabhalane Jikelele weNhlangano Yelusha Yakhongolose (i-ANCYL) Sindiso Magaqa, lobekasenalokunyenti langakunikela ekwakheni iNingizimu Afrika lephumeleko.

1.13.4. Simema emacembu etepolitiki kutsi akhutsate kubeketelelana emkhatsini wemalunga awo siphindze futsi simema yonkhe imimango kutsi yesekele Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) ekuphenyeni kwalo.

1.14. Inyanga yeMagugu
1.14.1. Ikhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke bagubhe umkhosi weNyanga yeMagugu yalomnyaka ngaphasi kwengcikitsi letsi:  “Umnyaka wa-Oliver Reginald Tambo:  Sigubha Inkhululeko yetfu Leligugu”.

1.14.2. Lenyanga icondzene nemnyakalikhulu wekutalwa kwa-OR Tambo, Lishanhlitiyo lase-Afrika, lowakhombisa kungapheli emandla ekusebenteleni bantfu baseNingizimu Afrika, livekati kanye nemhlaba.  Siphindze futsi sagubha umkhosi weminyaka le-40 wekushona kwaSteve Bantu Biko, lowabulawa ngesihluku ngumbuso welubandlululo.
1.14.3. Indvuna yeTebuciko Nemasiko, Mnu Nathi Mthethwa, ukhiphe luhlelo lwekugubha lenyanga.

2. Tincumo teKhabhinethi
2.1. Ikhabhinethi yatiswa ngemibiko yenchubekelembili yekusebenta yekota yekucala yanga-2017/18 mayelana nekufezekiswa kwemiphumela lebekwa embili yesikhatsi lesisemkhatsini waMabasa neNhlaba 2017.

2.2. Hulumende uyachubeka nekwenta inchubekelembili ekufezekiseni imiphumela lebekwa embili le-14, letsetfwe kuLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) lwanga-2014-2019, lolusisondzeta dvutane neKuphumelelisa Umbononchanti we-NDP wanga-2030.

2.3. Ikhabhinethi yaphindze futsi yatiswa ngetindzawo letabambeleleka ekufezekisweni kwaphindze futsi kwahlolwa netinyatselo tayo letidzingeka ekusheshiseni kwetfulwa.
Tinkhulumo tebetindzaba teMaklasta eTindvuna titawetfulwa kute kwatiswe ngemiphumela yalemibiko ngeliviki lamhla ti-6 Imphala kute kube ngumhla ti-15 Imphala 2017. Leshejuli itawulungiswa njalo ngetikhatsi letifanele bese ifakwa ku: www.gov.za

2.4. Ikhabhinethi seyivume siphakamiso sekutsi iNingizimu Afrika ingenise  Umbukiso Wemhlaba Wetekuchumana Ngetincingo Wenhlangano Yemave Emhlaba Yekuchumana Ngetincingo (i-ITU)  ngeNyoni 2018. Lona ngumbukiso wemnyaka nenkhundla yabaholi bahulumende nebetimboni yekwehlwaya tinsayeya, kubambisana kanye netisombululo, bese kutfolwa ematfuba elutjalomali kanye netindlela letihamba embili tekusebenta tekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo ngeThekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT).

Loku kutawuba kwekucala ngca kutsi lomkhosi ubanjelwe e-Afrika. Ngesikhatsi salomkhosi, imboni yaseNingizimu Afrika ye-ICT itawunikwa litfuba lekukhombisa imikhicito yayo lefanele. Umkhakha wetekuvakasha walelive nawo utawuzuza ngalesikhatsi lesi. 

3. Imikhosi Letako
3.1. Mengameli Zuma utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika lelicondzise emabombo kuSeshini ye-72 Leyetayelekile yeMhlangano Lomkhulue we-UN ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kugcila kuBantfu: Kuphokophela Kuthula neMphilo Lenesitfunti yabo Bonkhe kuPlanethi leSimeme” eNew York, e-United States of America. INingizimu Afrika itawchubeka nekusebentela kuzuza kulungiswa kwe-UN lapho ihlanganyela kuSeshini ye-72 3.2. Mengameli Jacob Zuma njengaSihlalo weNhlangano Yekutfutfukisa Emave LaseNingizimu ye-Afrika (we-SADC), utawubita Ingcungcutsela ye-Double Troika yeBaholi beMbuso naHulumende mhla ti-15 Inyoni 2017 ePitoli LeNgcungcutsela ye-Double Troika itawubanjwa ngenca yetehlakalo tepolitiki nekuphepha letisandza kwenteka eLesotho.

3.3 Litsimba laseNingizimu Afrika lelizinga  leliphakeme litawenta ibhidi yalo yekucala eLondon mhla tinge-25 Inyoni 2017 yekutsi kudlalelwe lapha eNingizimu Afrika Indzebe yeMhlaba yeLibhola Lembhoco yanga-2023.  INingizimu Afrika inelirekhodi lelihle lelifakazelwako lekungenisa imikhosi yaloluhlobo. Ikhabhinethi itsandza kugcizelela kwesekela kwayo leBhidi ngalokunemandla futsi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bayesekele leBhidi letawufaka ligalelo lelikhulu ekubumbaneni kwentenhlalo nasekwakheni sive lokutawuphindze futsi kutfutfukise temidlalo.

4. Imilayeto
4.1. Ikhabhinethi ifisela takhamuti taseGermany yonkhe imphumelelo emalungiselweni ayo elukhetfo lwavelonkhe mhla tinge-24 Inyoni 2017 lwekukhetsa emalunga ePalamende yaseGermany, i-Bundestag, ye-9, letawubese ikhetsa Shansela bese yakha hulumende lomusha. IGermany ingumtjalimali lomkhulu eNingizimu Afrika, lolindzele budlelwane lobuchubekako, kubambisana nekusebentisana.

4.2. Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto kubantfu besifundza saseCaribbean kanye nabeetinye tindzawo taseCuba nase-United States ngemuva kwenhlekelele lebangelwe sivunguvungu, i-Hurricane Irma. Emavi endvudvuto andluliselwa kutihlobo talabo labashonile nabalahlekelwe timphahla tabo kulenhlekelele.

4.3. Ikhabhinethi nayo njengalo lonkhe lelive ihalalisela Kevin Anderson ekufikeni kwakhe emaphetselweni e-US Open. Ungumdlali wekucala waseNingizimu Afrika lofike emaphetselweni emchudzelwano lomkhulu welibhola lemphebeto kusukela nga-1994. Siyatetsemba kutsi sitawuchubeka sakhele kulobumengemenge bekuzuza nekufaka inshisekelo kulabanye bantfu labasha nebantfu baseNingizimu Afrika labanelithalente.

4.4. Ikhabhinethi ihalalisela Trevor Noah lowine Umklomelo we-Emmy kumkhakha weLuchungechunge Lolwehlukahlukene Lolufishane Loluphume Embili ku-YouTube yakhe lekhetsekile, i-The Daily Show: Between the Scenes.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela leMcondzisi Jikelele (i-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore