IsiTatimende somHlangano weKhabinethi samhlana ali-13 kuKhukhulamungu wee-2017

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu nakali-13 kuKhukhulamungu, wee-2017, e-Tuynhuys, eKapa.

1. IiNdaba Ezingundabamlonyeni

1.1. ZomNotho

1.1.1. IKhabinethi yemukela amatshwayo akarisako wokukhula komKhiqizo wangeKhaya oPheleleko (i-GDP) ngama-2.5% kukota yesibili yomnyaka wee-2017, ekusisenzo esikhuphe ilizwe ngaphasi kobudisi bokufadalala komnotho. Ngeveke ephelileko, iZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA) likhuphe iimbalo ezitjengisa ukukhula komnotho kwaqobe mnyaka nge-1.1%.

1.1.2. Nanyana igadanga ngokuyelela, iKhabinethi inethemba lokobana ilizwe liyawabona amatshwayo wokuthoma wokuvuselelekakomnotho owakhelwe phezu kwamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela, anqophe ukukhulisa umnotho weSewula Afrika nokuvula imisebenzi etlhogeka khulu.

Lobubujamo budosele ekuvulweni kweenzinda zamabubulo nokukhula kwemikhiqizo yezokulinywa ethunyelwa ngaphandle ngama-14% qobe mnyaka ukusukela ngomnyaka wee-2012.

1.1.3. IHlelo laboSomabubulo abaNzima selisekele amaphrojekthi ama-62 adose amabhiliyoni ama-R26 kumakhamphani wangeqadi ekulihlelo elivule imisebenzi ezii-19 859 ukufikela gadesi. Ngomnqopho wokusekela imikhiqizo yangekhaya, kutlanywe imikhiqizo nemikhakha ema-21 ezokukhiqizwa ngelizweni lekhethu.

I-Operation Phakisa ivule isisomali elinganiselwa kumabhiliyoni ama-R24.6 ngesisomali elifakwe emnothweni welwandle lapho uRhulumende anikele ngamabhiliyoni ali-R15 walelinani. Nanyana isisomali inqophe ukuthuthukisa umthangalasisekelo emadoyelweni welwandle, imikhiqizo yemanzini, khulukhulu ukwakha iinkepe, iimila zemanzini nehlolobanzi lezesayensi emkhakheni we-oli nerhasi, iminyango ethile kaRhulumende ifake isandla ngokuqalekako ngomnqopho wokukhuphula lomkhakha. Kuvulwe imisebenzi ezii-6 517 emikhakheni ngokwahlukana. 

1.1.4. IKhabinethi ibuyelela isimemezelo sayo kiyo yoke imikhakha yomphakathi, khulukhulu urhulumende, amabhizinisi neenhlangano zomphakathi ukwakhela phezu komdlandla wekota yesibili ngomnqopho wokuqinisa amazinga akhulako womnotho netuthuko ngokuvikela ukuphela kwemisebenzi.

1.1.5. UNgqongqotjhe wezeeMali, uNom. Malusi Gigaba, uyaraga ngemikhulumiswano nemikhakha ehlukileko yokukhuliswa komnotho ngehlelo lokukhuliswa komnotho ngokuhlanganyela okunqotjhwe ngalo ukukhuthaza ukuzithemba ngelizweni. UNgqongqotjhe uzakunikela ihlathululo yalokhu nakethula isiTatimende somThethomgomo seSabeloMali semiNyaka emiThathu ngePalamende, eKapa, mhlana ali-18 kuSewula wee-2017.

1.2. I-InvestSA One Stop Shop – eTjingalanga Kapa

1.2.1. IKhabinethi ibuke ukuhlonywa kwe-InvestSA One Stop Shop yokuthoma yesifunda.
UMengameli uZuma uhlome ngokomthetho i-InvestSA One Stop Shop eTjhingalanga Kapa waqinisekisa ukuzibophelela kukarhulumende ekuthuthukiseni isisomali eSewula Afrika, ekuyindawo ethandwa batjalimali.
1.2.2. I-InvestSA One Stop Shop yehlisa iindleko zebhizinisi ngelizweni ngokunikela iinluleko, nokwehlisa imithetho eziinqabo kubatjalimali.
1.2.3. I-InvestSA One Stop Shop karhulumende yelizweloke yahlonywa ngoNtaka wanonyaka begodu, ngesizo lomNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti) kuzokuhlonywa ama-InvestSA One Stop Shop kizo zolithoba iimfunda – kokuthoma eTjingalanga Kapa kulandele iKwaZulu-Natala neGauteng ngokulandelana.

1.3. UmNyaka wesiHlanu womTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP)

1.3.1. IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika ekugidingeni umnyaka wesihlanu we-NDP, eyaphasiswa yiPalamende mhlana ali-12 kuKhukhulamungu wee-2012 njengomhlahlandlela wetuthuko yezehlalakuhle nezomnotho ngomnqopho wokulwisana bekuqedwe nya iintjhijilo ezincantathu zomtlhago, ukutlhayela kwemisebenzi nokungalingani kungakafiki umnyaka wee-2030.
1.3.2. Njengomhlahlandlela welizwe ekuletheni ipumelelo, i-NDP ingeyamaSewula Afrika woke begodu ijamele ithemba neenrhuluphelo zayo yoke imikhakha yomPhakathi yeSewula Afrika engcono.
1.3.3. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukusekela iNembombono ye-NDP ka-2030.

1.4. UmButhano we-BRICS
1.4.1. IKhabinethi itjheje ipumelelo yomButhano weThoba we-Brazil, i-Russia, i-India, i-China neSewula Afrika (i-BRICS), obewubanjelwe e- Xiamen e-People’s Republic of China (i-PRC) ukusukela nakama-3 ukuya nakama-5 kuKhukhulamungu wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi: “I-BRICS: Ilitjhebiswano eliQinileko lekuSasa eliKhanyako”.

1.4.2. Lomhlangano uveza ipumelelo eqakathekileko ekuqiniseni isikhozi netjhebiswano hlangana namamakethe asakhasako namazwe athuthutkako ngomnqopho wokuphumelelisa i-Ajenda yeTuthuko eDzimeleleko yomnyaka wee-2030.

1.4.3. Itjhebiswano leSewula Afrika ne-BRICS lakhelwe ekurageni amakareko welizwe, ukukhuphula itjhebiswano lesiphande nokukhuthaza ihlelo lokubusa elihlanganyelweko.

1.4.4. Nyakenye inani leemvumelwano hlangana neSewula Afrika namanye amazwe we-BRICS lifikela kumabhiliyoni ama-US$29. Umtjhebisani omkhulu orhwebelana neSewula Afrika ngaphakathi kwe-BRICS yi-China, kulandele i-India, i-Brazil ne-Russia. Lendlela yokwenza iyabonakala nepahleni ethunyelwa ngaphandle kwemikhawulo lapho i-China kungiyo emthombo omkhulu wemikhiqizo yeSewula Afrika. Nanyana iSewula Afrika inezenjiwa ezinengi, kuqakathekile ukuhloma amahlelo wobunini njengendlela yokusekela umthethokambiso wethu wezamabubulo.

1.4.5. Ukwamukelwa  kwesiVumelwano se-BRICS se-Xiamen neQhinga lokuSebenza kutshwaye isisekelo esiqinileko esenziwe yi-BRICS mayelana nokuhloma iindlela zetjhebiswano elibonakalako.

1.4.6. IKhabinethi izizwa ihlonipheke khulu ngombana iSewula Afrika izokuba nguSihlalo we-BRICS ezokudosa phambili umnqopho wayo wokuqinisa ihlelo le-BRICS lokuthuthukisa nokunothisa amazwe abalingani bayo, njengalokha izilungiselela ukubamba umHlangano we-BRICS ngomnyaka wee-2018.

1.5. ISewula Afrika ne-Russia zitlikitla isivumelwano

1.5.1. IKhabinethi yemukela godu isivumelwano esitlikitlwe hlangana neSewula Afrika ne-Russia emButhanweni we-BRICS weHlandla leThoba esizakuletha itjalomali eziingidi ezima-US$400 ngomnqopho wokuthuthukisa umkhakha we-oli nerhasi eSewula Afrika.

1.5.2. IKhamphani ye-oli yeSewula Afrika i-PetroSA, nekhamphani ye-Russian erhurbhulua ngobujamo bephasi nemigodi, i-Rosgeo, zivumelene ngokuthuthukisa iindawo zerhubhululo ze-block ye-9 neye-11 egwini elingeSewula yeSewula Afrika.

1.5.3. Ukufunwa kwemithombo ye-oli neyerhasi ngeSewula Afrika kuqakatheke khulu kobana kukhuliswe umkhakha welizwe kezamandla nezenjiwa.

1.5.4. I-Rosgeo ye-Russia izakurhubhulula ngobujamo bephasi nokubhora imigodi ye-oli. Lephrojekthi ingadosela ekufunyanweni kwamakhyubikhimitha werhasi aziingidi ezimakhulu amane qobe langa athunyelwe esilulwini se-oli se-PetroSA Gas-To-Liquids e-Mossel Bay, eGwini elingeSewula.

1.6. Amamakethe wokuthumela ipahla ngaphandle kweSewula Afrika

1.6.1. IKhabinethi ithokozisa i-dti ngokudosa phambili isiqhema seenkhamphani zeSewula Afrika ezima-20 emkhangisweni we-World Food Moscow 2017 oragako ukufikela mhlana ali-15 kuKhukhulamungu wee-2017.

1.6.2. Njengombana kukhutjhulwa ibubulo lemikhiqizo yezokulima, ukuzibandakanya kwalamakhamphani wekhaya emkhakheni wemikhiqizo yezokulima kuqinisa ubukhona bamamakethe weSewula Afrika e-Russia.

1.6.3. Ukuzibandakanya kwawo kuphunyeleliswa siKimu se-dti seTjalomali sokuSiza ngokuKhangisa imiKhiqizo ethunyelwa ngaphandle, esiqakatheke khulu ekuthuthukiseni amamakethe wangaphandle wemikhiqizo yeSewula Afrika nokukhanga abatjalimali bangaphandle ukuzokutjala ngelizweni lekhethu.

1.6.4. Ukurhwebelana hlangana neSewula Afrika ne-Russia kukhule ngendlela erarako ukusukela kumabhiliyoni amahlanu wamaranda ngomnyaka wee-2012 ukufikela pheze kumabhiliyoni abunane wamaranda ngomnyaka wee-2016. Imikhiqizo yeSewula Afrika evame ukuthunyelwa kamanye amazwe ifaka hlangana iinthelo namantongomani, izenjiwa zemanganisi, iinselo, abomakantjana neviniga, iwayini, imitjhini yegezi neensetjenziswa.

1.7. Ukusetjenziswa kwabentwana

1.7.1 IKhabinethi itshwenyekile ngezehlakalo zamhlapha zokusetjenziswa kwabentwana lapho kufunyenwe abentwana basetjenziswa emaplasini weTlhagwini Tjingalanga neFreyistata. IKhabinethi inyefula ngobukhali lesisenzo esingamukelekiko sokudlelezela abentwana abanganabuyo.

1.7.2 IKhabinethi ibuka amalunga womphakathi ayelelise umNyango wezabaSebenzi, wona ngokubambisana nomNyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle, beqe msinyana ukuqalana nalesisenzo esimbi sokuhlukunyezwa kwabentwana.

1.7.3 IKhabinethi iyathaba ukwaziswa bonyana abentwana abathintekako basiwe eendaweni zokuphepha nokobana umNyango wezabaSebenzi uzakuqinisa amajima wokuhlola ngokusebenzisana nama-ejensi wezomthetho ukuthathela abasolwa amagadango.

1.7.4 Abentwana bethu balingomuso lelizwe. IKhabinethi inyefula loke ihlobo lokusetjenziswa kwabentwana begodu ikhombela woke amaSewula Afrika ukuhlala avule amehlo ngeenkhathi zoke babike bebatjelele labo abephula imigomo yomThethosisekelo wethu.

1.7.5 UmThetho oLawula iinKolo weSewula Afrika, we-1996 (umThetho Nomboro 84 womNyaka we-1996), ngokusebenzisana nomThetho wabeNtwana, wee-2005 (umThetho Nomboro 38 wee-2005) ulayela tjhatjhalazi bonyana boke abentwana beminyaka ehlangana kwelikhomba nelitjhumi nahlanu bakateleleke ukungena isikolo. Ukuya ngokomthetho, ababelethi nabatlhogomeli kufanele baqinisekise bonyana abentwana abahlangana kweminyaka ebaliweko  batlolisiwe begodu bangena isikolo sangamalanga nakungasi njalo bazakuqalana namagadango womthetho.

1.8. Isomiso

1.8.1. IKhabinethi ithokoza amaSewula Afrika alalele isimemezelo sesidingo sokonga amanzi.

1.8.2. ISewula Afrika ililizwe eligandelelwe kutlhayela kwamanzi begodu ubujamo besomiso obumbi busikhumbuzo kibo boke abantu ukobana bonge ngitjho nethosi lamanzi.

1.8.3. Nanyana imizamo yokonga amanzi iphungula ubudisi bemithombo yamanzi, izulu eline ngaphasi kokulindelekileko eTjingalanga Kapa naKwaZulu-Natala kubufakazi besidingo esikhulako sokusebenza ngamandla emajimeni wokonga amanzi.

1.8.4. IsiQhemahlanganyela saboNgqongqotjhe esitjheja Isomiso, esidoswa phambili mNyango wezokuBusangokuBambisana nezeNdabuko, siyaraga nokutjhejisisa ubujamo besomiso nokunikela isekelo elitlhogekako ngeminyango ethintekako ngomnqopho wokulwisana nobujamobu.

1.8.5. Urhulumende ufake iingidi ezima-R74 esikhwameni esizokusiza mayelana nesomiso esirhageleko eTjingalanga Kapa.

1.8.6. UmNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila uraga kuhle ngamalungiselelo wokusetjenziswa kwe-Berg River ukufikela e- Voelvlei Augmentation Scheme. Irekhodi lesiqunto lesiFundo somThelela weBhoduluko kufanele liphume ekupheleni kukaKhukhulamungu. UNgqongqotjhe wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila uMma. uNomvula Mokonyane, ulayele iimPhathimandla ze-Trans-Caledon Tunnel ukobana zibuthelele iimali ezizokusetjenziswa kilephrojekthi. Bathomile ukukhulumisana nabasebenzisi abakhulu begodu ingasikade bazakukhulumisana noNgqongqotjhe bonyana bafumane imvumo kuNgqongqotjhe weemali ngeenlinganiso zokugalima imali.

1.8.7. IKhabinethi ibuyelela isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana aqinisekise bonyana onga amanzi ngamalanga.

1.9. I-Lesotho

1.9.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekunyefuleni ukubulawelwa ilize komLalwuli wesiJoni se-Lesotho, uJenerali Khoantle Motšomotšo.
1.9.2. Lesisehlo samhlapha senturhu asamukeleki nakancani. Kusemandleni wabantu nabarholi be-Lesotho ukuqinisekisa bonyana ubujamo bubuyela esigeni bekube Nokuthula emBusweni msinyana. 
1.9.3. Sihlalele ethembeni lokobana isiQhema seRhubhululo saboNgqongqotjhe seHlangano yeTuthuko yamaZwe angeSewula ye-Afrika (i-SADC)  sizakuphumelela ukusiza i-Lesotho ekufumaneni ipengu efaneleko ngokuzimisela emnqopheni wayo wokuqinisa, ukuvikela nokunzinzisa intando yenengi, ukuthula, ukuphepha nokunzinza esiphandeni ngokusebenzisana nabarholi be-Lesotho.

1.10. I-Libya
1.10.1. IKhabinethi yemukela imiphumela yomhlangano weKomiti ePhezulu yeHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) eQalene ne-Libya eseZingeni leenHloko zaboRhulumende obanjelwe e-Brazzaville, eRiphabhliki ye-Congo.

1.10.2. UMengameli uZuma wazibandakanya kileKomiti ePhezulu ekhulumisene yabuyekeza imizamo yokufumana ipengu yasafuthi kilomraro we-Libya.

1.10.3. Njengelunga leKomiti ePhezulu eqalene ne-Libya, iSewula Afrika isekela yoke imizamo ye-AU enqophe ukufumana ipengu yokuthula yasafuthi kilomraro we-Libya.

1.10.4. IKhabinethi ibuyelela ikolelo kaMengameli uZuma ethi iSewula Afrika ilungele ukusiza i-Libya ngemizamo yokuVuselela iTuthuko nokwabelana neliZweli ngokubuyisana, ukwakhiwa komthethosisekelo nokutjhugululwa kwelizweli ngokwentando yenengi.

1.10.5. IKhabinethi ibuyelela ukuqakatheka kwendlela ehlanganyelweko yokukhulumisana ne-Libya ezingeni leentjhabatjhaba.

1.11. IKhonferensi yeenHlangano (i-CoP13)

1.11.1. IKhabinethi yemukela ukuzibandakanya kweSewula Afrika ngobulunga esiVumelwaneni seHlangano yeenTjhabatjhaba (i-UN) sokuKhandela ukuKatjwa kwamahlathi okuyingcenye yemikhulumiswano emhlanganweni wehlandla le-13 we-COP 13 obanjelwe e-Ordos, e-PRC ukusukela nakasi-6 ukufikela nakali-16 kuKhukhulamungu wee-2017.

1.11.2. Kulindelwe bonyana lekhonferensi izakuqeda beyiphasise iqhinga letlhatlha elitjha lomnyaka wee-2018 ukufikela kewee-2030 ohlelwe ngaphasi kommongondaba othi “iNarha ePhilako yesiZukulwani saGadesi nesiZako”. ISewula Afrika izakusebenzela ukuqinisekisa bonyana imithethomgomo isetjenziswa ngokuphathekako.

1.11.3. ISewula Afrika izakusebenzisana nawo woke amazwe we-Afrika asekela umbono wamazwe newekhonthinenti. UmKhakha oPhezulu walekhonferensi uzakutjheja bewunikele iseluleko sezepolotiki ngeentjhijilo ezivelako zokukatjwa kwamahlathi, ukutjhuguluka kwenarha ibe lirhalawumba, ukuphathwa kumbi kwenarha kunye nesomiso.

1.11.4. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula afrika ukuvikela nokutjheja ibhoduluko ngomnqopho wokuyilongela isizukulwani esizako.

1.12. Abanini beenthuthi zomphakathi

1.12.1. IKhabinethi inyefula izenzo zenturhu, ukutjhiswa kweenkoloyi zabanini beenthuthi nezenzo zokuthuselana hlangana kwabaTjhayeli bamaTeksi wamaMitha nabaTjhebisani bamateksi abizwa nge-inthanethi okwenzeke e-Sandton, eJwanasbhege.

1.12.2. IKhabinethi ikhombela ama-ejensi wezomthetho afaka hlangana amapholisa ukobana asebenzise umThethosisekelo wethu ukuqalana nabaphehli benturhu nabathuseli.

1.12.3. Lezizehlakalo ziphazamisa imizamo yelizwe yokukhuthaza ubujamo bephaliswano elifaneleko nelitjhaphulukileko kezebhizinisi.

1.13. Amakhansela

1.13.1.1. IKhabinethi inyefula ukusahlelwa nokubulawa kwamakhansela kezinye iimfunda begodu idlulisela amezwi wokutjhiriya kwayo emindenini nabangani balabo ababuleweko. Lezizenzo zitjhayisana neemfundiso zomthethosisekelo begodu ziqalela phasi intando yenengi yethu esakhulako nelungelo labantu lokukhetha abajameli bomphakathi.

1.13.2. Selokhu kuthome lomnyaka bekube mhlaphanje sekube nokubulawa kwabantu okumbalwa KwaZulu-Natala. Mvanje okhunye kubikwe ePumalanga Kapa.

1.13.3. Lenturhu idlule namaphilo wabatjhotjhozeli abatjha, ukufaka hlangana nomtjhotjhozeli onesibindi wangaphambilini nogade anguNobhala Zombelele weHlangano yeLutjha ye-Africa National Congress (i-ANCYL), uSindiso Magaqa obegade asese nokunengi angafaka isandla kikho ekwakheni iSewula Afrika ephumelelako.

1.13.4. Sikhombela iinhlangano zepolitiki ukukhuthaza ukuthobelana hlangana namalunga wazo besikhombele nemiphakathi ukusekela isiPholisa seSewula Afrika ephenyweni elenziwako.

1.14. INyanga yamaGugu

1.14.1. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuraga nokuhlonipha iNyanga yamaGugu yanonyaka ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka ka-Oliver Reginald Tambo:
Sigidinga iTjhaphuluko yethu eliLifa”.

1.14.2. Lenyanga itjhayisana nomnyaka wekhulu wamabeletho ka-OR Tambo, umThandi we-Afrika, owatjengisa ukuzinikela okungatjhugulukiko ekusebenzeleni abantu be-Sewula Afrika, ikhonthinenti nephasi. Sibuye sikhumbule bona mnyaka wama-40 wokuhlongakala kuka-Steve Bantu Biko, owabulawa ngelunya mbuso webandlululo.

1.14.3. UNgqongqotjhe wezobuKghwari namaSiko, uNom. Nathi Mthethwa, ukhuphe ihlelo lokugidinga lenyanga ephezulu.

2. IinQunto zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi ibikelwe ngemibiko yokuthoma yemisebenzi eragako yekota yomnyaka wee-2017/18 kokuthoma ekuphunyelelisweni kwemiphumela yamaqaloqangi yesikhathi esihlangana noSihlabantakana noMgwengweni wee-2017.

2.2. Urhulumende uyaraga nepumelelo ekuphumeleliseni imiphumela yamaqaloqangi ali-14, esuselwe kuQhinga lomTlamo wesiKhathi esiphakathi komnyaka wee-2014 ukuya kewee-2019, okusitjhideza kuNembombono ye-NDP yomNyaka wee-2030.

2.3. IKhabinethi yabikelwa godu ngemikhakha enobudisi bokuriyada ekuphunyelelisweni kwamahlelo beyabikelwa nangamagadango afunekako wokurhabisa ukulethwa kwezenzelwa.

IinQhema zaboNgqongqotjhe zizakubamba imihlangano yokubikela iimbikindaba ngomnqopho wokuhlathulula ngemiphumela yemibiko le ngeveke yamhlana asi-6 kuSewula ukufikela nakali-15 kuSewula wee-2017. Lelihlelo lizakuraga nokufakwa imininingwana emitjha namkha yamva belifakwe kubunzinzolwazi ku: www.gov.za.

2.4. IKhabinethi ivumele isitjhukumiso seSewula Afrika sokubamba umKhangiso weenTjhabatjhaba wezomThangalasisekelo wezokuThintana ngoKhukhulamungu wee-2018. Lomkhangiso ngewaqobe mnyaka begodu unikela urhulumende nabarholi balelibubulo ithuba lokutjheja iintjhijilo, amatjhebiswano nepengu, nokutshwaya amathuba wetjalomali nekambiso ejayelekileko yokuthuthukiswa kwezehlalakuhle nezomnotho ngeThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT).
Kungekokuthoma lomnyanya ubanjwa e-Afrika. Kilomnyanya, ibubulo le-ICT leSewula Afrika lizakunikelwa ithuba lokukhangisa imikhiqizo yalo ehlukahlukeneko. Umkhakha wezevakatjhobukelo welizwe uzakuzuza ngalomnyanya. 

3. Iminyanya Ezako

3.1. UMengameli uZuma uzakudosa phambili isiqhema seSewula Afrika emButhanweni oJayelekileko weHlandla lama-72 we-UN General Assembly ngaphasi kommongondaba othi “UkuTjhejwa kwaBantu: uKuSebenzela ukuThula nePilo eneTlha yabo Boke ngePhasi eliziPhilisako” e-New York, e-United States of America. ISewula Afrika izakuraga nokusebenzela ukufikelela amatjhuguluko we-UN njengalokha izibandakanya kilomHlangano weHlandla lama-72.

3.2. UMengameli uZuma njengoSihlalo weHlangano yamaZwe weTuthuko ye-Afrika engeSewula (i-SADC), uzakubiza umhlangano ongakajayeleki we-Double Troika yeenHloko zemiBuso yaboRhulumende mhlana ali-15 kuKhukhulamungu wee-2017 ePitori.

UmHlangano we-Double Troika ubanjwa ngonobangela wobujamo bezepolitiki bamhlaphanje emBusweni we-Lesotho.

3.3 Isiqhema esiphezulu seSewula Afrika sizakwenza isethulo saso e-London mhlana ama-25 kuKhukhulamungu wee-2017 sokubamba iphaliswano leBhegere yePhasi kaMakhakhularahwe ngomnyaka wee-2023.  ISewula Afrika inerekhodi eliqinileko nelifakazelekako lokubamba amaphaliswano afana nala. IKhabinethi ifisa ukuqinisekisa isekelo layo eliqinileko leSibawesi begodu ikhombela amaSewula Afrika ukusekela iSibawesi esizakufaka isandla khulu ekubuyisaneni ngezehlalakuhle nokwakhiwa kwesitjhaba begodu lokho kuzakuba yindlela yokuthuthukiswa kwezemidlalo.

4. Imilayezo

4.1. IKhabinethi ifisela izakhamuzi ze-Germany yoke ipumelelo ekulungiseleleni amaKhetho weemfunda mhlana ama-24 kuKhukhulamungu wee-2017 ukukhetha amalunga wehlandla le-19 we-Bundestag, yona ezokukhetha i-Chancellor kujanyiswe urhulumende omutjha. I-Germany imtjalimali oqakathekileko weSewula Afrika, ngalokho kulindelwe kiyo iragelophambili ngetjhebiswano eliphumelelako.

4.2. IKhabinethi idlulisa izwelo layo ebantwini be-Caribean neengcenye ze- Cuba ne-United Sates ngemva komonakalo obangelwe siwuruwuru i-Hurricane Irma. Kudluliswa amezwi wokutjhiriya okusukela emrajini wehliziyo emindenini yalabo abalahlekelwe maphilo wabo nepahla yabo kilehlekelele.

4.3. IKhabinethi ihlanganyela nesitjhaba ekuthokoziseni u-Kevin Anderson ngokufika emlenzeni wokugcina wephaliswano le-US Open. Umdlali wokuthoma weSewula Afrika ukufika emlenzeni wokugcina wephaliswano lethenisi ezingeni elikhulu solo kwangomnyaka we-1994. Siyathemba bonyana uzakuraga nokwakhela phezu kwalepumelelo ehle nokukhuthaza elinye ilutjha leSewula Afrika elinethalente.

4.4. IKhabinethi ithokozisa u-Trevor Noah ngokuthumba uNongorwana we- Emmy Award emkhakheni we-Best Short Form Variety Series ngehlelo lakhe elikhethekileko ku-YouTube, i-The Daily Show: Between the Scenes.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
INomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore