Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-6 Inhlaba 2018

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-6 Inhlaba 2018, e-Union Buildings, ePitoli.

A. TindzabaTalelive Lakitsi

1. Temnotfo

Ikhabhinethi ikucaphele kwehla nga-2,2% kweMkhicito Wonkhe Welive lakitsi (i-GDP) ekoteni yekucala ya-2018. Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatsSA) likhiphe lamanani kuleliviki. Imboni yetekulima, eyetimayini neyetekukhicita tifake sandla kulokwehla kulekota yekucala. Ikhabhinethi seyinike Tindvuna teKlasta yeTemnotfo umsebenti wekutsi tihlangane masinyane tikhulumisane ngetinyatselo letiya embili mayelana nalamanani lakhishiwe.

Lemiphumela ye-GDP yenta kutsi kubukwe ngeliso lelibukhali sidzingo sekutsi yonkhe imikhakha yalelive lakitsi isebentisane kute kwesekelwe umnotfo walapha eNingizimu Afrika. Temabhizinisi netetisebenti tidzinga kutsi tichubeke tisebentisane nahulumende ekwesekeleni imitamo lefana neLisu leMaphutu Layimfica kubasela kukhula kwemnotfo nekwakha imisebenti ledzingwa kakhulu.

Yinye yetinsika tayo letibaluleke kakhulu Luhlelo lweKusebenta lweNchubomgomo yeTimboni (i-IPAP), leligcile ekukhuliseni kukhicita, kwakha imisebenti kanye nemikhicito letfunyelwa ngaphandle kwalelive lakitsi. Ikhabhinethi iyetsemba kutsi i-IPAP itawusita ekukhuliseni umkhakha wetfu wetimboni newetemnotfo.

Ekuhambeni kwalomnyaka, hulumende utawungenisa Ingcungcutsela yeLutjalomali yeMave Emhlaba kuveta iNingizimu Afrika njengendzawo yelutjalomali. Inhloso yalomkhosi kusebentela kukhicita tigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R1,2 kulutjalomali lolusha kuleminyaka lesihlanu letako, kutawuba nelifutse lelikhulu ekukhuleni kwemnotfo nasekwakheni imisebenti.

2. Lutjalomali

Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwefekthri lensha lesezingeni lemhlaba yekukhicita imikhicito yetheknoloji yelwati lwetekuchumana eMonti eMphumalanga Kapa mhla ti-5 Inhlaba 2018 yiYekani Manufacturing, lekuyinkampani yebantfu labamnyama ngalokuphelele. Lolutjalomali lwesigidzigidzi sinye lutawakha imisebenti lemisha le-1 000 lesezingeni lelingulonalona kwengeta kutisebenti letikhona letinge-450, linyenti lato lekulusha nabomake.

Lolutjalomali luzuze kuSibonelelo seSakhiwonchanti seTikhungo teMnotfo Letikhetsekile nakuSikimu saBosotimboni labaMnyama (bo-BIS). I-BIS ibone Litiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti) livuma ticelo tibonelelo tekwesekela bosotimboni labamnyama laba-103 kuleminyakatimali lemibili leyendlulile. Letinye tinkampani leti-48 nato tesekelwa ngekutsi tifinyelele imakethe, letisiphohlongo tato tiseMphumalanga Kapa.

3. Umholo Wavelonkhe Lolizingancane (i-NMW)

Ikhabinethi iyakwemukela kuphasiswa kweMtsetfosivivinyo we-NMW Libandla Lsavelonkhe (i-NA). Ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe labatsintsekako kuMkhandlu waVelonkhe weKutfutfukisa Umnotfo neTisebenti (i-Nedlac) ngendzima yabo labayidlalile ekufinyeleleni kulesivumelwane. Loku kucala inchubo yekunciphisa sikhebesi semholo, ikakhulu kulabo labahola kancane. Tingaliganiselwa kutigidzi le-6,4 tisebenti taseNingizimu Afrika letitawuzuza uma loMtsetfosivivinyo sewusayiniwe waba ngumtsetfo. Ikhabinethi, nanoma kunjalo, iyakuvuma kutsi usesemkhulu umsebenti lodzinga kutsi wentiwe kute kuvalwe sikhebesi sekungalingani lesisesekhona kulelive lakitsi.

Manje loMtsetfosivivinyo utawutfunyelwa kuMkhandlu weTifundza waVelonkhe (i-NCOP) kute kuvunyelwane ngawo ngembi kwekutsi Mengameli awusayine ube ngumtsetfo.

4. Tinsitakalo letisisekelo

Ikhabhinethi iyatfokota ngemiphumela yeLubalo lwaBomasipala loluNgesilo lweTimali lwanga-2017 lolukhishwe yi-StatsSA. Lemiphumela ikhombise kutsi tinyenti takhamuti letitfole tinsitakalo letisisekelo tamahhala njengagezi, emanti nekuhanjiswa kwendle nga-2017 uma kucatsaniswa nanga-2016. Hulumende uyachubeka nekutinikela ekuniketeni tonkhe takhamuti tinsitakalo letisisekelo temalanga onkhe, ikakhulu bantfu labaphuyile. Umklamo wemanti wakamuva kakhulu Mhlathuze Water Project eRichards Bay, KwaZulu-Natal lebite imali letigidzi letinge-R96, lotawetfula emanti empompi kumakhaya langetulu kwala-6 000.

5. Tingcoco tekubonisana ngemiholo yetisebenti tahulumende

Indvuna yeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa yatise Ikhabhinethi ngetingcoco tekubonisana ngemiholo yeTisebenti taHulumende. Ikhabhinethi iyakutfokotela kutinikela kwabo bonkhe labatsintsekako ekutfoleni tisombululo letikahle letitawuzuzisa bonkhe badlalindzima. Ikhabhinethi iyakucinisekisa kutinikela kwahulumende ekuchumaneni netisebenti ngalokuphelele kute kutsi bafinyelele esivumelwaneni lesikahle sabo bonkhe labatsintsekako.

6. Tibonelelo tahulumende

Ikhabhinethi iyabacinisekisa bazuzi betibonelelo tahulumende kutsi hulumende utawuchubeka nekubanika lensitakalo lebaluleke kangaka, njengobe ichitjelwe nguMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Kutawuchutjekwa nekuphakelwa kwetibonelelo tahulumende futsi nenchubo yekutsi kusetjentiswe likhadi lelisha esikhundleni selikhadi lelidzala le-Ejensi yeKucinisekiswa kweTenhlalakahle eNingizimu Afrika (le-SASSA) kutawuchubeka kute kube sekupheleni kweNyoni 2018.

Lubanjiswano lolusemkhatsini we-SASSA neTemaposi taseNingizimu Afrika lunemiphumela lemihle ngoba kusukela ngeNkhwekhweti 2018 sebanyenti bazuzi labetako batontjintja emakhadi abo.
Ikhabhinethi icela imimango kutsi ingayinaki lemilayeto lemifishane (ema-SMS) lekhona lecondzisa bazuzi betibonelelo tahulumende kutsi baphindze futsi babhalise kute bagweme kutsi bangakhokhelwa. Lemilayeto lengemanga ifuna kubanga kudzidzeka kubantfu labaphuyile nekutsi futsi ibambelele hulumende ekucinisekiseni kutsi bazuzi bakhokhelwa tibonelelo tahulumende ngalokungenatihibe ngekungehluleki.

7. TaseNyakatfo Nshonalanga

Ikhabhinethi itfole umbiko wesitsatfu wenchubekelembili kuLicembu Lekusebenta Letindvuna (ku-IMTT) lomayelana neNyakatfo Nshonalanga. Ikhabhinethi iyenetiseka ngenchubekelembili leyentiwe ekusebentiseni Sigaba se-100(1) (a) na-(b) kumatiko esifundza saseNyakatfo Nshonalanga. Kuphindze futsi kwavunywa kutsi ngalokuchubekela embili i-IMTT itawubika kuKhabhinethi kanye ngenyanga kwentela kutsi lamacembu latfunyelwe kulesifundza akwati kuchubeka nemsebenti.
Ikhabhinethi ikuvumile kuvakashela Inyakatfo Nshonalanga mhla ti-7 Inhlaba 2018 kuyokhulumisana neSigungu Lesiphetse Inyakatfo Nshonalanga, Sishayamtsetfo seSifundza kanye nebacwaningimabhuku bangaphandle lababukene nalesifundza.

8.  Umbhikisho

Ikhabhinethi iyayigceka imibhikisho lenebudlova lesandza kwenteka kulo lonkhe lelive lakitsi, futsi ibuhlungu kakhulu ngetento tebudlova nekwesabisa tigulane nabonesi nabodoktela esibhedlela iCharlotte Maxeke Johannesburg Academic Hospital. Babhikishi labasebentisa lilungelo labo lekubhikisha bafanele kutsi balisebentise ngaphandle kwekunyatsela emalungelo alabanye bantfu, ikakhulu labo labahlaseleka kalula. Kute linani nebukhulu betikhalo lobungesekelwa budlova kanye nekwesabisa lokubonakele kuleliviki leliphelile.

9.  Kuphepha nekuvikeleka

Ikhabhinethi iyalemukela iphindze futsi iyalesekela 'lelisu lekungenelela liletse lutinto' lolwentiwa Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS), lolutawubambisana nebantfu baseNingizimu Afrika emitameni yekwenta imimango yetfu ibe ngulephephile. Kubonakala kwemaphoyisa lamanyenti lembetse inyifomu lahamba ngetinyawo nalahamba ngetimoto – lesekelwa luphiko lwe-SAPS lwasemoyeni, kuchubeka kwekulawula kungena nekuphuma etindzaweni letitsite nekuphenya, nekuvimba emigwacweni nekuphenya lokungaphelimandla basolwa labafunwako – kutawenta umsebenti lomkhulu lochubekako wekucinisekisa kutsi bantfu kulelive letfu baphephile futsi bativa baphephile.

Imimango ikhutsatwa kutsi iletse lwatiso lwekuphepha kwayo esiteshini semaphoyisa sendzawo noma ishayele inombolo yamahhala ye-Crime Stop ku: 086 00 10111. Ikhabhinethi icela emalunga emmango kutsi ayisebentise kahle ngalokunesibopho lenombolo ye-Crime Stop. Kusetjentiswa budlabha kwalenombolo kungaba nemtselela lomubi kumuntfu loshaye lucingo afuna lusitololuphutfumako.

10. Inyanga yeLusha

Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi badlale tindzima tabo etinhlelweni nakumiklamo yekuhlomisa lusha ngemakhono ngeNyanga yeLusha ngeNhlaba. Lomnyaka ngumnyaka welikhulu wekutalwa kwaTata Nelson Rolihlahla Mandela naMake Albertina Nontsikelelo Sisulu. INyanga yeLusha yanga-2018 itawusingetfwa ngaphasi kwalengcikitsi letsi: Phila umshiyandvuku: Locondze ebusheni lobuhlome ngemakhono etemnotfo netenhlalo”.

Bashisekelwa yimishiyandvuku yabo letikhonkhwane, bantfu labasha badzinga kuhlonyiswa emakhono kute kutsi badlale indzima leshukumako ekutfutfukiseni imimango yabo ngembono wekusebenta ngekubambisana kute kutfutfukiswe iNingizimu Afrika. Hulumende usebenta ngekutikhandla kucinisekisa kutsi lusha lufinyelela lusito lolunyenti kanye netinhlelo tahulumende letifundzisako letitawenta kancono kuhlanganyela kwabo emnotfweni.

11.  Luhlolo lolwendvulela luhlolo lwekuphela kwemnyaka neluhlolo lwangeNhlaba
Ikhabhinethi icela batali nebanakekeli bebantfwana kutsi besekele, ngetindlela letifanele, bantfwana lababhala luhlolo lolwendvulela luhlolo lwekuphela kwemnyaka kanye neluhlolo lwangeNhlaba letibhalwa kulo lonkhe lelive lakitsi.

Ikhabhinethi iyabonga kakhulu mayelana nendzima ledlalwa bothishela ekwakheni baholi betfu bakusasa babe futsi bakha tindzawo letikahle naletiphephile tebantfwana betfu kutsi bafundzele kuto. Siphindze futsi sikhutsata bonkhe bafundzi kutsi bachubeke bafundze futsi baphokophele kwenta kahle kakhulu.

Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kuvulwa kwetikolwa etindzaweni letehlukene eNyakatfo Nshonalanga, kufaka ekhatsi iKoster neRustenburg. Loku kwenteka ngemuva kwemibhikisho nekuphatamiseka kwekufundzisa nekufundza kuletindzawo. Ikhabhinethi icela batali, bafundzi kanye nabothishela kutsi basebente ngekubambisana ekwetameni kubuyelwa sikhatsi lesibalahlekele baphindze futsi batinikele ngalokuphelele etinhlelweni tekuvala sikhebesi.

12. Somiso nemlilo

Ikhabhinethi ikhumbuta bantfu baseNingizimu Afrika kutsi lelive lisesebukene nesomiso. INingizimu Afrika ingulelinye lemave emhlaba lange-30 lome kakhulu futsi timvula letiphasi kunaleto letetayelekile setente lesimo saba sibi. Bonkhe bantfu bafanele kutsi bachubeke babambisane nahulumende ekongeni emanti kute kutsi kucinisekiswe kutsi kunemanti lenele awonkhewonkhe.

Njengoba sesingena kubusika, Ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi icaphele ngalokwendlulele kuvimba kusha kwemikhukhu nemililo yemadlelo. Hulumende uyachubeka nekusebentisana nemimango kukhutsata tindlela tekuphepha kulesikhatsi lapho khona bantfu labanyenti basebentisa tinhlobo letinyenti letehlukene temafutsa nekubasa kute batigcine bafutfumele.

13.  Isayensi neTheknoloji

Ikhabhinethi iticaphele tindzaba letimnandzi letenteke emkhakheni wesayensi yetinkhanyenti kulemphelansontfo leyendlulile ngesikhatsi tati tetinkhanyeti lebetisebenta ne-Catalina Sky Survey e-Arizona, e-USA, titfole i-asteroid lencane (i-2018 LA) eceleni kwemkhondvo lohamba Inyanga, lekwatsi ngemuva kwema-awa latsite wabese uchumana neMhlaba.

Umphumela lowaba lapho wekuchuma lowatfumela emagagasi emsindvo lasezingeni leliphasi kakhulu kutsi bantfu bangakhona kuwuva ageleta adzabula emkhatsini watfolwa ngesilandzelelimsindvo losezingeni leliphasi kakhulu kutsi bantfu bangawuva eNingizimu Afrika, lesakhishwa njengencenye yeNchubo yeMave Emhlaba yeKulandzelela yeSivumelwano leSikhulu seKuvala Kulingwa kweMikhicito neTikhali teNozi.

Loku kugcamisa likhono lelikhulako lesimanjemanje lekuklaya sibhakabhaka kutfolwe ma-asteroid lacondze Umhlaba kanye nelikhono leNingizimu Afrika lelibonwa mhlabawonkhe.

B. Tincumo TeKhabhinethi

14. Ikhabhinethi ivumile kutsi kwetfulwe ePhalamende umbiko wanga-016/17 lomayelana nekusebenta kweLuhlelo lweSephulelo Semtselo seLucwalingo neKutfutfukisa (i-R&D). Loluhlelo lwesephulelo selwente tinkampani kutsi tikhone kwenta umsebenti wato we-R&D, kutsi ukhicite buciko bengcondvo tibuye futsi takhe imikhicito lemisha. Loluhlelo lwesephulelo, lolwetfulwa ngeLweti 2006, kungumanje lufuzekiswa Litiko Letesayensi Netheknoloji kanye neLuphiko Lwetemisebenti Yekugcogca Umtselo eNingizimu Afrika (i-SARS) neTemafa Avelonkhe.

Kusukela ngeNdlovulenkhulu 2016 kuya kuNdlovana 2017, kutfolwe ticelo tesephulelo semtselo se-R&D leti-153 letivela kutinkampani leti-117, kuletinkampani letinge-58 bekukwekucala kutsi tifake ticelo. Leticelo betitemiklamo ye-R&D lenge-571 yelinanimali lelilinganiselwa kutigidzigidzi leti-R3,6. Kuyayitfokotisa Ikhabhinethi kukhula kwelinani letinkampani letitjala imali ku-R&D futsi iyachubeka nekumema emabhizinisi kutsi atjale imali ku-R&D. I-R&D iyachubeka nekuba yinsika lebalulekile yemitamo yetfu yekukhulisa umnotfo.

15. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluklayo lwanga-2016/17 lolumayelana nnemali hulumende lasita ngayo imisebenti yeteSayensi neTheknoloji. Njalo nje ngemnyaka loluklayo lulandzelela kusebenta kwemkhakha wesayensi netheknoloji, kanye neligalelo lawo ekukhuleni nekutfutfuka kweNingizimu Afrika. Ikhabhinethi ikucaphele kutsi umkhawulo webhajethi sewubangele kutsi lusebentisomali lwe-R&D lukhule kancane kuwo onkhe ematiko.

16. Ikhabhinethi ikuvumile kubuyeketwa kweLuhlakamsebenti lweNchubomgomo Lwekucinisekisa Kufaneleka Kwetinsita Tekujezisa Ngalenye Indlela Kunekuboshwa eNingizimu Afrika. Loluhlakamsebenti lwenchubomgomo lwasungulwa nga-2010 ngekuhambisana neMtsetfo weBulungiswa beBantfwana, wanga-2008 (Umtsetfo we-75 wanga-2008). Lenchubo yekubuyeketa ifuna kucinisekisa kutsi batfulitinsita kanye netinhlelo tekujeziswa ngalenye indlela ngaphandle kwekuboshwa ngaso sonkhe sikhatsi tihambisana nemazinga lamancane labekiwe. Tahluko letisitfupha tichitjelwe kute kwentiwe kancono emazinga etinsitakalo letinikwa bantfwana labatfolakale bente lokuphambene nemtsetfo.

17. Ikhabhinethi ilivumile Lisu Lekubonisana Kwesigodzi Ngetekuphepha Kwemvelo kanye nekuphunyeleliswa kwalo. Ibhayotheknoloji itsatfwa njengemkhakha lobalulekile longasita kutinhlelo tekukhulisa umnotfo kanye nelithulusi lelikhulu ekulweni nendlala nebuphuya, ikakhulu emaveni lasatfutfuka.

Lelisu litawuchuba kuhwebelana kwangekhatsi e-Afrika kanye nekwenta kancono nekucudzelana kwalesigodzi nemave emhlaba. Litawenta kancono kubambisana kweNingizimu Afrika nekuvana ngekhatsi kulesigodzi se-Afrika.

C. Imitsetfosivivinyo

18.  Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo weMshwalensi waVelonkhe weTemphilo (we-NHI) wanga-2018 kutsi ushicilelwe kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ufuna kusungula Sikhwama se-NHI saseNingizimu Afrika, njengemtimba wahulumende, kute kutsi kufinyelelwe tinsita temphilo letisimeme, letifananako, letingabiti kakhulu futsi netisezingeni lelisetulu. Uphindze futsi ubeke imisebenti, emandla kanye netibopho teSikhwama se-NHI.

LoMtsetfosivivinyo uniketa luhlakamsebenti lwekutsengwa kwetinsitakalo ngalokunemdlandla ngulesikhwama egameni lebasebentisi uphindze futsi wakhe tindlela tekusetjentiswa kwemitfombolusito yalesikhwama ngalokulinganako, ngalokuyimphumelelo nangalokwenetisako kute kuhlangabetwane netidzingo tetemphilo tebasebentisi. Kuleliviki lelitako Indvuna yeTemphilo itawubamba umhlangano nebetindzaba icacise lokucuketfwe nguloMtsetfosivivinyo.

19. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Imitsetfo yeTesayensi neTheknoloji wanga-2018. LoMtsetfosivivinyo uhlanganisa imigomo lelawula kusebenta nekwenganyelwa kwemitimba yahulumende lebika eNdvuneni yeTesayensi neTeknoloji. Loku kutawucinisekisa kungagucugucuki kwato tonkhe tidzingo lekufanele kutsi kuhlangabetwane nato kanye netinchubo letifanele kutsi tilandzelwe.

D. Imikhosi Letako

20. Ingcungcutsela yeMave LaSikhombisa Latinjinga (i-G7)

Ikhabhinethi iyakwemukela kumenywa kweNingizimu Afrika kutsi ingenele Ingcungcutsela ye-G7 letako eCanada. INingizimu Afrika yahlanganyela kulengcungcutsela eminyakeni lesikhombisa leyendlulile futsi lesimemo siyinkhomba yelitsemba leliciniseke kabusha emnotfweni waseNingizimu Afrika.

Hulumende wetfu utawufuna kusebentisa lelitfuba ameme batjalimali kutsi bafake timali emnotfweni wetfu bavule emabhizinisi. Lutjalomali luyadzingeka kute kutsi umnotfo ukhule kanye nasekwakheni imisebenti ngekwelizinga lelitawehlisa kakhulu emazinga lakhona kwamanje ekungasebenti.

21. Umkhosi weNingizimu Afrika ne-India weKugubha Iminyaka lenge-125

Njengencenye yemgubho wemnyaka elikhulu yekutalwa kwaNelson Mandela na-Albertina Sisulu, Ikhabhinethi iyakwemukela kugujwa kwemkhosi mhla ti-7 Inhlaba 2018 wekukhumbula kukhishwa ngendlovuyangena kwaMahatma Gandhi esitimeleni eSiteshini ePietermaritzburg eminyakeni le-125 leyendlulile. Lesehlakalo lesi sandzisa injulolwati yaGandhi ye-Satyagraha (kubhikisha ngekuthula), leyaba nemtselela lomkhulu kubuholi betfu betepolitiki yaphindze futsi yafaka ligalelo emzabalazweni wetfu wenkhululeko.

22. Kuvakasha kweMbuso waseSaharawi Arab Democratic Republic

Mengameli Cyril Ramaphosa ungenise umlingani wakhe waseSaharawi Arab Democratic Republic, Brahim Ghali, mhla ti-4 Inhlaba 2018 ngesikhatsi seKuvasha kweMbuso kulelive lakitsi.
Ikhabhinethi ivakalisa kuvelana kwayo nebantfu baseSaharawi ekulweni kwabo balwele inkhululeko uphindze futsi umema wonkhe emave emhlaba kutsi asite bantfu baseSaharawi ngelusito labaludzingako.

E.  Imibiko

23.  Kudvudvuta

23.1.  Ikhabhinethi ibambisana naMengameli Ramaphosa ekutfumeleni emavi ekulila  emndenini nakubangani bebafana labasihlanu labashone emlilweni uma kusha imikhukhu yaseMasiya ePhilippi, eKapa.
Lomlilo uphindze washiya ebaleni bahlali labange-30 balemikhukhu bangenandzawo yekuhlala. Hulumende usebenta ngekutikhandla kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika banetindlu, baphephile kantsi futsi bahleti ngekukhululeka.

24.  Tihalaliso

24.1.  Ikhabhinethi ihalalisa ngemuva kwesikhatsi, ifisela sigayigayi saKhongolose, i-African National Congress, Babe Andrew Mokete Mlangeni lusuku loluhle lwekutalwa. Babe Mlangeni ugubhe lusuku lwakhe lwekutalwa lwe-93 ngaLesitsatfu, 6 Inhlaba 2018. Waba kanye nebantfu bekucala labatfunyelwa kuyoceceshelwa imphi ngaphandle kweNingizimu Afrika futsi ngemuva kwekuboshwa ekubuyeni kwakhe, watfolakala anelicala wabese ugwetjwa kudzilikelwa lijele eRobben Island.

24.2.  Ikhambinethi ihalalisale umbhowuli weProteas lonesivinini lesikhulu (i-fast bowler) Kagiso “KG” Rabada, lowente letibukwako kuMiklomelo yeKhilikitsi yaseNingizimu Afrika lesandza kubanjwa eSandton, eGauteng. Uhlonishwe ngemiklomelo lesitfupha, lefaka ekhatsi imiklomelo yemdlali wemnyaka wekhilikitsi lovelele, i-Cricketer of the Year Award, kanye nemklomelo wemdlali lokhetfwe ngulabanye badlali, i-Player’s Player of the Year Award.

Kube ngumnyaka lomuhle kakhulu kuRabada lekutsi emkhatsini walokunye lakuzuzile, ukhuphuke waba sendzaweni yekucala eluhlwini lwemabhowula emhlabeni emidlalweni yekhilikitsi ledlalwa tinsuku letisihlanu (ma-Test). Kwamanje ungulohola embili ekutsatseni iwikhethi nga-2018 nakhona futsi esendzaweni yesikhombisa ehlwini lwemabhowula emidlalweni yekhilikitsi yeMave Emhlaba yeLusuku Lunye (ema-ODI).

24.3. Ikhabhinethi iyakwemukelwa kubekwa esikhundleni kwaSiya Kolisi njengakabuteni wekucala lomnyama ecenjini leSpringbok wemidlalo lemitsatfu leluchungechunge letawudlalwa ne-England. Siyetsemba kutsi utawenta iNingizimu Afrika kutsi itigcabhe ngaye njengakabuteni wetfu, futsi utawufaka labanye inshisekelo ngaletento takhe nebuholi ngekhatsi enkhundleni nangaphandle kwenkhundla yetemidlalo.

24.4. Ikhabhinethi iyakwemukela kubekwa esikhundleni kweNdvuna yeTimali Nhlanhla Nene njengaSihlalo weBhodi yeTindvuna yeNew Development Bank (i-NDB). Le-NDB libhange lekutfutfukisa lemave lahlukahlukene lelasungulwa yiBrazil, Russia, India, China kanye neNingizimu Afrika (i-BRICS) nga-2014. Umsebenti walo kugcogca imitfombolusito yesakhiwonchanti nemiklamo yekutfutfuka lokusimeme ku-BRICS nakuleminye iminotfo nakumave lasakhansa, kugcwalisa imitamo yetikhungo tetimali temave lahlukahlukene netetigodzi ngenhloso yekukhulisa nekutfutfukisa emave emhlaba.

F.  Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

25. Kuphindza kubekwa esikhundleni kwaMnu Ebrahim Mohamed njengaKhomishani weKhomishini yaVelonkhe yeBatsengi.

26.  Ibhodi ye-South African National Accreditation System:
a.    Mk. Fezile Flip Wetes;
b.    Mnu. Lulama Lloyd Mayedwa;
c.    Mnu. Tom Tshitangano;
d.    Mnu. Samuel Mlangeni;
e.    Mk. Lerato Herriette Mothae;
f.    Dkt. Matshwenyego Sarah Mohlala;
g.    Mk Patricia Lindi Tlou;
h.    naMk. Anna-Marie Lotter (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni sekuba ngummeleli we-dti).
27.  Sikhungo Savelonkhe Sesayensi Yekukala saseNingizimu Afrika (i-NMISA):
a.    Mnu. Ndwakhulu Samuel Mukhufhi (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni njengeSikhulu leSikhulu (i-CEO)).
28.  Emalunga langekho kusigungu lesiphetse eBhodi ye-NMISA:
b.    Mnu. Molelekoa Petrus Mohlomi;
c.    Mnu. Odirile Welcome Dingoko;
d.    Mk. Bavelile Gloria Hlongwa;
e.    Mk. Nobom Gcinashe Mfabana;
f.    Mk. Lindie Lankalebalelo;
g.    Mk. Jabu Vuyiswa Mogadime (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
h.    naDkt. Tshengedzeni Demana (ummeleli we-dti).
29.  Kuphindvwa kubekwa esikhundleni kweMnu. Rakesh Garach njengaSihlalo Longekho kuSigungu lesiPhetse weBhodi yeMalunga eSikhwama saVelonkhe sekuHlonyiswa Emakhono (i-NEF).
30.  Ibhodi ya-South African Special Risk Insurance Association:
a.    Mnu. Norman Tinyiko Baloyi (Umcondzi naSihlalo lengekho kuSigungu Lesiphetse);
b.   Mk. Priscilla Onkgodisitse Mokonyane (Umcondzi neLisekelasihlalo Longekho kuSigungu Lesiphetse);
c.   Mk. Bajabulile Luthuli (Umcodzi weSigungu Lesiphetse);
d.   kanye neMnu. Christiaan Johannes van Dyk (Umcondzi Longekho kuSigungu Lesiphetse).

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore