IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Asi-6 KuMgwengweni Wee-2018

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana asi-6 kuMgwengweni wee-2018, e-Union Buildings, ePitori.  

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni                 
            
1. Zomnotho    
            
IKhabinethi ikutjhejile ukwehla ngama-2,2% kwePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP) ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2018. Iziko leeMbalobalo zeSewula Afrika (i-StatsSA) limemezele lesisilinganiso sokwehla kwe-GDP kiyo iveke le. Ukwehla kwalesisilinganiso ngekota yokuthoma kubangelwe kukwehla komkhiqizo kezokulima, neemayini kunye nemabubulweni akhiqiza ipahla. Nje-ke iKhabinethi seyithume iHlanganisela yaboNgqongqotjhe bezomNotho ukuthi babonisane ngokurhabekileko ngokuthi kwenziwani ukuya phambili malungana nalesisilinganiso.                                                                                                                                 

Imiphumela ye-GDP iletha isidingo esiqakathekileko sokuthi woke amakoro welizwe asizane ukusekela umnotho weSewula Afrika. Amabhizinisi neenhlangano zabasebenzi kufuze ziragele phambili ngokusebenzisana norhulumende ukusekela amahlelo anjengeHlelo lamaPhuzu aliThoba lokukhwezelela ukuhluma komnotho, bekuvuleke nemisebenzi edingeke kangaka le.  Elinye lamaphuzu aqakatheke khulu womThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP), yona eqalelele ukukhuphula umkhiqizo, nokuvuleka kwemisebenzi kunye nokuthengisela amazwe wangaphandle.  IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi i-IPAP izakusiza ukuhlumisa ikoro yezamabubulo kunye nomnotho ekhethwapha.                                                                                                                                
Ngekukhambeni komnyaka lo, urhulumende uzokusingatha umButhano weenKhulu wezamaSiso wamaZwe ngaMazwe ngomnqopho wokuphakamisa igama leSewula Afrika ukuthi ililizwe elifanelwe kusisa kilo. Umnqopho womButhano lo kusebenzela ukubuthelela imali engange-R1.2 wamathriliyoni ngamasiso amatjha eminyakeni ezako le; lokhu-ke kuzabe kuligadango eliqakatheke khulu ekuhlumeni nekuvulekeni kwemisebenzi.                                                                                                                                        

2. Amasiso
IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwefemu etja yezinga lamazwe ngamazwe ekhanda iinsetjenziswa zethekhnoloji yelwazi, yokwazisa neyokuthintanisa eMonti, esePumalanga Kapa mhlana ama-5 kuMgwengweni wee-2018, ifemu evulwe yiYekani Manufacturing, ephethwe babantu abanzima bodwa.  Ifemu le, eyakhiwe ngemali elibhiliyoni lamarandi, izokuvula imisebenzi emitjha eyi-1000 yezinga eliphezulu, phezu kwalemisebenzi esele ikhona njenganje ema-450, eyande ngelutjha nabantu abasikazi.                                                                                                                          
 
 Ukwakhiwa kwefemu le kuphunyeleliswe mZamosisungulo womThangalasisekelo wesiZinda somNotho esiKhethekileko newokuKhuthaza aboSomabubulo abaNzima (i-BIS).  Ngehlelo le-BIS, umNyango wezokuRhweba namaBubulo (i-dti) usize amahlelo wokusekela abosomabubulo babantu abanzima abali-103 eminyakeni yeemali emibili edlulileko. Zima-48 iinkampani ezisizwe ngokusekelwa ngokuvulelwa amathuba wokungena emakethe; kileziinkampani, ezibunane zazo ngezakhona ePumalanga Kapa.                                                                                                                                        

3. IsiLinganiso Sobuncani Bomrholo Wabasebenzi Elizweni Loke  (i-NMW)
IKhabinethi ithokozela ukuphasiswa komThethomlingwa omutjha i-NMW yiPalamende. Ithokoza boke ababelani abasemKhandlwini wokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac) ngendima abayilimileko bekufikwe kilesisivumelwano.  Lokhu-ke kuvula ihlelo lokunciphisa ukutjhiyana ngendima yomrholo, khulu khulu ebasebenzini abarhola imali encani. Balinganiselwa ku-6.4 yeengidi abasebenzi balapha eSewula Afrika abazokusizakala ngomThethomlingwa lo ngemva kokutlikitlwa kwawo ube mThetho. Kodwana-ke nokho nanyana kunjalo iKhabinethi iyavuma ukuthi usesemnengi umsebenzi ekufuze bona wenziwe ukuvala indima yokutjhiyana ngomrholo okusesekhona nanje elizweni lekhethu.                                                                                                                                          

UmThethomlingwa lo kwanje uzokuthunyelwa emKhandlwini weemFunda weliZweloke kobanyana umKhandlu lo nawo uwubone ube uvumelane nawo, ngaphambi kobana uMengameli awutlikitle ube mthetho.   

4. Izenzelwa Ekuphilwa Ngazo                    
IKhabinethi iyathokoza ngemiphumela yokuButhelelwa kwemiNiningwana yeLwazi eNgakaphathelani neeMali   kiboMasipaladi ngomnyaka wee-2017, emenyezelwe yi-StatsSA.  Imiphumela le itjengisa ukuthi bandile abantu abathole izenzelwa zasimahla ezinjengegezi, amanzi kunye nezokuhlwengisa ngamanzi ngomnyaka wee-2017, nakulinganiswa nangomnyaka wee-2016.  

URhulumende usazibophelele ngokusiza zoke izakhamuzi zakhe ngokuzipha izenzelwa zasimahla ekuphilwa ngazo, khulukhulu abantu abanganalitho. Iphrojekthi yamva nje ephathelene nezamanzi yiMhlathuze Water Project ese-Richardsbay, KwaZulu-Natal, eyakhiwe ngama-R96 weengidi, ezakuphakela abantu amanzi wepompi emizini engaphezulu kwee-6 000.                                                                                                                                

5. Imikhulumiswano Yomrholo Yabasebenzi Bembusweni   
IKhabinethi ithole umbiko ovela kuNgqongqotjhe wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha, malungana nemikhulumiswano yomrholo yabo abaSebenzi bemBusweni. IKhabinethi iyakuthokozela ukuzibophelela kwabo boke ababelani ekufunisaneni isisombululo esihle esizakulungela woke umuntu onesandla kilokhu.  IKhabinethi isabuyelela godu izwakalisa ukuzibophelela kwayo ngokupheleleko ekukhulumisaneni neenyonyana zabasebenzi, kobanyana kuzokutholakala isivumelwano esisebenzekako kibo boke abanesandla lapho.                                                                                                                                 

6. Isibonelelo Somrholo Wembusweni               
IKhabinethi iqinisekisa labo abarhola isibonelelo somrholo wembusweni ngokuthi urhulumende uzasolo abenzela lomsebenzi oqakathekileko, njengoba kusitjho umThetho weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996.  Iimbonelelo zomrholo wembusweni zizakusolo zibhadelwa kanti nehlelo lokujamiselela ikarada elidala le-SASSA ngelitjha lizakuragwa bekube sekupheleni kwakaKhukhulamungu wee-2018.             
                                                                                                                        
Ukusebenzisana hlangana kwe-SASSA namaGatja wePoso yeSewela Afrika (i-SAPO) kuza nemiphumela emihle njengoba basanda nje abantu abarhola isibonelelo somrholo wembusweni solo kwangenyanga kaMrhayili wee-2018 abafika ema-ofisini bazokutjintja amakarada amadala bathole amatjha.         
                                                                                                                                     
IKhabinethi ikhwezelela umphakathi ukuthi ungawalaleli ama-SMS wamhlapha alayela abantu ukuthi abayozitlolisa ngobutjha ukuthi bazokuthola umrholwabo, nakungasinjalo abazukurhola.  Imilayezo edurhisako enjengalo iqothele ukudunga izinto ebantwini, ibe iphambukise norhulumende nakenza umsebenzakhe wokuqinisekisa ukuthi isibonelelo somrholo wembusweni usibhadela labo ekufuze basithole.        
                                                                                                                              
7.  ZeTlhagwini Tjingalanga
IKhabinethi seyithole umbiko wesithathu wendima yomsebenzi obuya esiQhemeni esiHlanganyelwe boNgqongqotjhe esaThunywa ukuPhenya ngeNdaba yesiFunda seTlhagwini Tjingalanga (i-IMTT).  IKhabinethi iyaneliseka   ngendima yomsebenzi esele wenziwe bekube nje yokuthi kusetjenziswe isiGaba 100(1)(a) no(b) eminyangweni karhulumende weTlhagwini Tjingalanga.  Kubuywe kwavunyelwa nokuthi i-IMTT ukusukela nje ukuya phambili izakunande ibikela iKhabinethi kanye ngenyanga, kobanyana iinqhema ezithunywe ukwenza umsebenzi ezithunywe wona khona eTlhagwini Tjingalanga zikwazi ukuragela phambili ngomsebenzi ezithunywe wona.  
                                                                                                                          
   IKhabinethi ivumele ivakatjho lokuya eTlhagwini Tjingalanga mhlana ali-7 kuMgwengweni wee-2018 ukuyokubikela isiGungu sikaRhulumende weTlhagwini Tjingalanga, nePalamende yalesisiFunda kunye nabahloliincwadi bangaphandle abaqalene nesifundesi.                    
                                                                                                               
8. Umtjhagalo Oguruzelako  
IKhabinethi iyayisola imitjhagalo ebeyiphekelelwa kuguruzela elizweni lokeli mhlapha, begodu idaniswe khulu khulu yinturhu nokuthuselwa kweengulani nabasebenzi bekoro yezamaphilo esiBhedlela i-Charlotte Maxeke eJwanisbhege. Abatjhagali abasebenzisa ilungelo labo lokutjhagala kufuze benze lokho ngaphandle kokwephula amalungelo wabanye abantu, khulukhulu abantu abacaphazeleka lula namkha abanganabuyo.  Nanyana abantu bangaba neenlilo neenghonghoyilo ezingangani, kodwana azikho ezibavumela ukuthi benze izinto ngenturhu nangokuguruzela okuthuselako esikubone kusenzeka evekeni esibuya kiyo le.  
                                                                                                                            
9. ZokuPhepha NokuVikeleka
IKhabinethi iyalamukela begodu iyalisekela ‘ihlelo lokunzinzisa’ leButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS), lapho amaPholisa azakusebenzisana khona namaSewula Afrika emzameni wokuphephisa abantu bekhethu.  Ukubonakala kwamapholisa asejinifomini akhamba ngeenyawo nangeenkoloyi –  asekelwa liButho lemmoyeni le-SAPS, amahlelo asaya phambili wokuvimbezela nokusetjha, ukuvinjwa kweenkoloyi endleleni kunye nokuphikelela kwamapholisa ngokuzuma abasolwa abafunekako – kuzakwenza litho likhulu ekuqinisekeni ukuthi abantu belizwe lekhethu bahlala baphephile, bebazizwe baphephile.      
                                                                                                                                
Umphakathi ukhuthazwa ukuthi ubikele amapholisa emapolisteyitjhi wangekhabo ngobujamo bezokuphepha kwabo, namkha ufowunele i-Crime Stop ku: 086 00 10111, esimahla. Kilokhu-ke nokho iKhabinethi ikhombela umphakathi ukuthi uyisebenzisele into ekhona leNomboro YokuBika UBulelesi, ungadlali ngayo.  Ukudlala ngenomboro le kungathikameza ifowuni yomuntu osemrarweni mbala, odinge isizo elirhabako ebelingasindisa ipilo yomuntu.                                                                                                                         

10.  INyanga YeLutjha
 IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi omunye nomunye alime indimakhe emahlelweni nemaphrojekthini wokuthuthukisa ilutjha ngeNyanga yeLutjha, uMgwengweni. Umnyaka lo mnyaka wekhulu kwabelethwa uTata u-Nelson Rolihlala Mandela noMma u-Albertina Nontsikelelo Sisulu, kanti-ke iNyanga yeLutjha Yomnyaka Wee-2018 ikhanjiswa ngommongondaba othi:  “Asiphileni Ngelifa Esitjhiyelwe Lona:  Sakha Ilutjha Elihlonyiswe Ngamandla Womnotho Nawezokuhlalisana EmPhakathini.”     
                                                                                                                         
Njengoba bakhuthazeka ngelifa abatjhiyelwe lona bosaziwako bemisebenzi emihle nje, abantu abatjha kufuze bahlonyiswe kobanyana bazokusikimela ukuthuthukisa iindawo zemakhabo nabantu bakhona, ngomnqopho wokusebenzisana ekuthuthukiseni iSewula Afrika.  URhulumende usebenza ngamandla ukuqinisekisa ukuthi ilutjha likghona ukuthola belingene emahlelweni wokusekela amanengi newezefundo, wona azakuphakamisa amathuba wokungena kwabo babe nesandla somsebenzi esibonakalako emnothweni.
                                                                                                                             
11. Iinhlahlubo Zokulingelela Nezebusika
IKhabinethi ikhombela ababelethi nabakhulisi babentwana ukuthi basekele, ngamandla abakghona ngawo, abentwana abatlola iinhlahlubo zokulingelela nezebusika ezitlolwa eenkolweni kilo loke ilizweli njenganje.                   
                                                                                                               
IKhabinethi iwuthokozela khulu umsebenzi owenziwa babantu abatjheja abentwana nabotitjhere ekwakheni abarholi bekhethu bangomuso, ukube ngahlanye bakha amathuba afaneleko naphephileko wokuthi abentwabethu bakghone ukufunda.  Nathi-ke sikhuthaza boke abafundi ukuthi baragele phambili ngokufunda, begodu basebenze ngokukhuthala kobanyana bazokuveza ikghono labo loke elipheleleko.                                                                                                                             

IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa kweenkolo eendaweni ngeendawo zesiFunda seTlhagwini Tjingalanga, e-Koster ne-Rustenburg.  Lokhu-ke kuza ngemva kweemveke zomtjhagalo oguruzelako noliye ukufunda nokufundisa kileziindawo. IKhabinethi ikhuthaza ababelethi, abafundi kunye nabotitjhere ukuthi basebenze ngokubambisana balinge ukukhibelela isikhathi esilahlekileko, bazibophelele nangokupheleleko emahlelweni wokukhibelela.  
                                                                                                                             
12. Isomiso Nomlilo
IKhabinethi ikhumbuza amaSewula Afrika ukuthi ilizwe lekhethweli lisagabhwe sisomiso.  ISewula Afrika ingelinye lamazwe ama-30 omme khulu ephasini loke; nje-ke ukuna kwezulu ngaphasi kwesilinganiso esijayelekileko kuburhagalisile lobubujamo bezinto.  Boke abantu kufuze baragele phambili ngokusebenzisana ngokubambisana norhulumende ukulonda amanzi kobanyana amanzi azokuhlala anele ukuthi boke abantu babe nawo.                                                                                                                                   

Njengoba kungena ubusika nje, iKhabinethi ikhombela umphakathi woke ukuthi utjheje uyelele, ukhandele ukulumatha kwemililo emitlhatlhaneni nemmangweni.  URhulumende usaragela phambili ukukhuthaza amagadango wokuphepha ngalesisikhathi lapho abantu abanengi basebenzisa khona iindlela ezihlukahlukeneko zokubasa nokuzifuthumeza.                                                                                                                                            

13. ISayensi NeThekhnoloji  
 IKhabinethi izitjhejile nezamva nje zomkayi ngepelave esibuya kiyo  le, ezithi abosomkayi abasebenza ne-Catalina Sky Survey e-Arizona, e-United State of America (e-USA), bavumbulule  i-astiriyodi  encani (2018 LA) hlanu komtlhala womzombelezo weNyanga, kwathi ngemva kwama-awa ambadlwana yathintana nomHlaba lo esihlala  kiwo.                                                                                                                                     
Ukuthuthumba okwenzeke ngenca yalokhu, okuthumele umdumo wamaza aphasi (i-infrasound) emkayini, kutholwe yimonitha yamaza aphasi eSewula Afrika, esetjenziswe njengengcenye yesiVumelwano samaZwe ngamaZwe seHlelo eliBeke iLihlo EkuKhandelweni kokuLingelelwa kweNyukliya (i-International Monitoring System of the Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty).                                                                                                                                          

Lokhu-ke kuphakamisa ukukhula kwamandla nekghono leendlela zesimodeni zokufunda ngomkayi kobanyana kuzokutholakala ama-asteroids aqothele umHlaba kunye nekghono lamandla weSewula Afrika elihlonitjhwa emazweni ngamazwe.                                                                                                                                      

B. IinQunto ZeKhabinethi

14. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende kombiko wee-2016/17 ngokusebenza kweHlelo lezeRhubhululo nezokuThuthukisa (i-R&D) eliyiHlohlomezela yezomThelo.  LeliHlelo leHlohlomezela lenze iinkampani ukuthi zikwazi ukuhlukanisa imisebenzi yazo ye-R&D, zakhe ubunikazingqondo zibe zikwazi nokusungula bezakhe nepahla etja.  Lelihlelo lehlohlomezela, elivulwe ngoSinyikhaba wee-2006, liphunyeleliswa mNyango wezeSayensi neThekhnoloji neZiko eliButhelela iNtela leSewula Afrika (i-SARS) kunye neZiko leeMali zeNarha.                                                                                                                                      

Ukusukela ngoNtaka wee-2016 ukuyokufika ngoMhlolanja wee-2017, zibe li-153 iimbawo zomthelo wehlohlomezela ze-R&D ezitholwe zibuya eenkampanini ezili-117; kileziinkampani, ezima-58 zazo bezithoma ukwenza iimbawo. Iimbawezi bezingezamaphrojekthi we-R&D ama-571, wemali elinganiselwa ku-R3.6 yamabhiliyoni.  IKhabinethi iyathokoza ngokwanda kweenkampani ezisisisa ku-R&D, ibe godu solo isakhombela abosomabhizinisi ukuthi bande ngokusisisa ku-R&D, esolo iyisika eqakathekileko yemizamo yethu yokuhlumisa umnotho.                                                                                                                                     

15. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komphumela wephenyo lomnyakamali wee-2016/17 ngokusekela kwakarhulumende imiSebenzi yeSayensi neThekhnoloji.  Leliphenyo qobe mnyaka liqala ukuthi isebenze njani ikoro yezesayensi nezethekhnoloji, nokuthi ibe negalelo elingangani ekuhlumiseni nekuthuthukiseni ilizwe leSewula Afrika.  IKhabinethi itjhejile ukuthi isabelo seemali sincinzeke khulu, kangangokuthi kugcine sekukhamba buthaka khulu ukusetjenziswa kweemali ku-R&D kiyo yoke iminyango yombuso.                                                                                                                                         

16. IKhabinethi ivumele umTlamo womThethokambiso oBuyekeziwekooGunyaza Ukwethula Kwezenzelwa Zokuvuselela Isimilo Sezaphulamthetho Ngaphandle Kokuzifaka Emajele weSewula Afrika.  UmTlamo womThethokambiso lo wabekwa ngomnyaka wee-2010, ngokukhambisana nomThetho wee-2008, (umThetho Nomboro 75 we-2008) oQalelela uBulungiswa ebaNtwaneni.  Ihlelo lokubuyekeza lapha-ke linqophe ukuqinisekisa ukuthi abantu namahlelo aphakisa izenzelwa ezingezelelweko zokusiza abantu abadingileko ahlala soke isikhathi akhambisana namazinga wesilinganiso sobuncani bobuhle bomsebenzi.  Izahluko ezisithandathu sezitjhugululiwe kobanyana kuzokwenzeka ubungcono esilinganisweni samazinga wezenzelwa ezenzelwa abantwana abatholakala baphambana nomthetho.                  
                                                                                                       
17. IKhabinethi ivumele iQhinga lokuKhulumisana Kwamazwe Wesiphande Sinye Ngokukhandela Ukungena Nokurhatjheka Kweengogwana Zobulwele Namakhemikhali Anobungozi Ekugomeni kunye nokusetjenziswa kwalo.  I-Biotechnology ithathwa njengesikhuthazi esiqakathekileko sokuhluma komnotho kunye nesisetjenziswa esiqakatheke khulu ekulwiseni indlala nobuchaka, khulu khulu emazweni asathuthukako.       
                                                                                                                                   
Leliqhinga lizakukghonakalisa irhwebelwano lokurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa, ngaleyindlela liphakamise amandla werhwebo le-Afrika eemakethe zephasi loke. Lizakwenza ukuzwana nokusebenzisana hlangana kweSewula Afrika ngaphakathi kwesiphande se-Afrika.                                                                                                                                                                  


C. ImiThethomlingwa
18. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa eGazedeni YomBuso umThethomlingwa wee-2018 weTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI), kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UmThethomlingwa lo unqophe ukuvula isiKhwama se-NHI yeSewula Afrika, esizakuba ngesombuso, kobanyana umphakathi uzokukghona ukuthola isizo lezamaphilo ngemali encani kodwana lezinga eliphezulu. KilomThethomlingwa kuvezwa nomsebenzi wesiKhwamesi, amandla waso kunye neembopho zaso.                                                                                                                                  

UmThethomlingwa lo uza nomtlamo othi isiKhwama se-NHI sizakuthengela abantu abasisebenzisako izenzelwa zokwelapha ube uvule neendlela zokwenza ukuthi imithombo yamandla yesikhwamesi isetjenziswe ngendlela elungileko nangekghono eliphumelelisako ukuzalisa iindingo zezamaphilo zalabo abasisebenzisako. Ngeveke ezako le uNgqongqotjhe wezamaPhilo uzokubamba umhlangano opheleleko wokuhlathululela iimbikiindaba ngawo umThethomlingwa we-NHI.                                                                                

19. IKhabinethi ivumele ukwethulelwa kwePalamende umThethomlingwa wonMyaka wee-2017 oTjhugulula imiThetho yezeSayensi neThekhnoloji.  UmThethomlingwa lo uthomanisa iindinyana zomthetho eziphethe ukusebenza nokulawulwa kweenjamiso zombuso ezingaphasi kwakaNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji. Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi kwenzeke ngokufana koke okufunekako, bekulandelwe nekambiso ngendlela yakhona.                                                                                                                                       

D. Iminyanya Ezako  

20. UmButhano Wesiqhema Samazwe AliKhomba Anjingileko ( i-G7)
IKhabinethi ithokozela ukumenywa kweSewula Afrika ukuya embuthanweni ozako weenKhulu ezisesiQhemeni se-G7, ozokubanjelwa e-Canada. Eminyakeni elikhomba edlulileko iSewula Afrika ikhe yaba khona kilomhlangano ophakemeko, nje-ke lesisimemo sisitjengiso sokuthi livuselelekile ithemba phezu komnotho weSewula Afrika.                                                                                                                                                                                                  
Urhulumende wekhethu uzokufuna ukusebenzisa ithubeli ukumema abasisi kobanyana bazokusisisa emnothweni walapha ekhethu. Amasiso ayafuneka, umnotho nawuzakuhluma kuhle nemisebenzi ivuleke ngobunengi ngendlela yokuthi bazokuphunguka ngesibalo esibonakalako lababantu abatlhoge umsebenzi njenganje.         

21. Umnyanya weSewula Afrika Ne-India Wokukhumbula Isehlakalo Esenzeka Eminyakeni Eli-125  Eyadlulako
Njengengcenye yokuthokozela ikhulu leminyaka kwabelethwa owayenguMengameli weSewula Afrika yentando yenengi u-Nelson Mandela kunye nomlwelikululeko u-Albertina Sisulu, iKhabinethi ithokozela isikhumbuzo sokukhutjhwa kwaka-Mahatma Gandhi ngesitimeleni esiteyitjhini se-Pietermaritzburg, eminyakeni eli-125 eyadlulako. Lesisiga-ke ngiso esafaka u-Gandhi ummoya namkha ifilosofi ye-Satyagraha (Ukutjhagala ngokuthula ubambelele eqinisweni lombono wepolitiki okholelwa kiwo), eyaba negalelo elihle khulu ebarholini bezepolitiki bekhethwapha, yabe yaba lisizo elikhulu emzabalazweni wekululeko.   

22. IVakatjho LomBuso Lokuvakatjhela Ekhethwapha kukaMengameli we-Saharawi Arab Democratic  Republic    
UMengameli u-Cyril Ramaphosa bekavakatjhelwe nguMengameli we-Saharawi Arab Democratic Republic, u-Brahim Ghali, mhlana ama-4 kuMgwengweni wee-2018, ngevakatjho lakhe lombuso lapha eSewula Afrika.  
                                                                                                                            
IKhabinethi izwakalisa ukuzwelana kwayo nabantu be-Saharawi ekulweleni kwabo ikululeko, begodu beyikhombela namazwe ephasini loke ukuthi abasekele ngesizo abalitlhogako abantu be-Saharawi.  
                                                                                                                            

E. Imilayezo  

23. Silila Imbiko  
23.1.  IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Cyril Ramaphosa ekubalileleni imbiko bekhabo nabangani babesana abahlanu ababulewe mlilo emitlhatlhaneni yeMasiya e-Philippi, eseKapa.                                                            
Umlilo obulele abesanabo utjhiye nama-30 wezakhamuzi zendawo leyo zinganabuyo. URhulumende usiphalazela ukuqinisekisa ukuthi woke amaSewula Afrika ayakhelwa, anobuphephelo kunye nobunzinzo behlalakuhle.                                                                                                                              

24. Siyabathokozisa
24.1.  IKhabinethi imfisela ilanga elihle lamabeletho elisandukudlula u-Baba u-Andrew Mokete Mlangeni   ongumakadabona we-African National Congress (i-ANC).  Ubab’uMlangeni bekahlanganisa ama-93 weminyaka abelethwa ngeLesithathu mhlana asi-6 kuMgwengweni wee-2018. Ungomunye wamalunga wokuthoma we-ANC athunyelwa ekuthwasiselweni ubujoni ngaphandle kwelizwe leSewula Afrika; wathi angabuya, wabotjhwa, wathweswa umlandu, wagwetjwa idilikajele, wayokudosiswa e-Robben Island.                                                                                                                                         

24.2. IKhabinethi ithokozisa umdlali oyi-fast bowler wesiqhema sekhrikhethi selizweloke i-Proteas u-Kagiso “KG” Rabada, odose amehlo woke emnyanyeni wokwethweswa abonongorwana beKhrikhethi lapha eSewula Afrika ebewubanjelwe e-Sandton, ese-Gauteng mhlapha.  Emnyanyeni loyo wethweswe abonongorwana abasithandathu, ekubalwa hlangana nabo noNongorwana wokuba mDlali weKhrikhethi, i-Cricketer of the Year Award nokuba mDlali weKhrikhethi oPhambili womNyaka, i-Player’s Player Award.  Umnyaka lo kube mnyaka omuhle khulu ku-Rabada; hlangana namanye amaqha wepumelelo abonakele ngawo, uphakeme wayokuba ngoPhambili kuma-bowler ephasini emdlalweni weThesthi namkha wokuzwana amandla nezinye iinqhema zekhrikhethi odlalwa amalanga amahlanu. Njenganje ukhamba phambili njenge-wicket-taker emnyakeni wee-2018, kanti ube ngewekhomba emDlalweni weKhrikhethi wamaZwe ngamaZwe weLanga liNye (ama-ODI).                                                                                                                               

24.3. IKhabinethi ithokozela ukunikelwa kwakaSiya Kolisi njengokapteyini wokuthoma womuntu onzima esiqhemeni sikamakhakhulwararhwe selizweloke, i-Springbok emidlalweni emithathu yomlandelande wamathesthi i-Springbok ebeyiyidlala nesiqhema se-England. Sineqiniso lokuthi uzayiphakamisela phezulu iflarha yeSewula Afrika njengokapteyini, begodu uzakukhuthaza abanye ngemisebenzakhe nekghono lakhe lokuba mdosiphambili, asekundleni yokudlala nanyana angaphandle kwayo.                                                                                                                                                 

24.4.  IKhabinethi ithokozela ukuqatjhwa kwakaNgqongqotjhe wezeeMali uNhlanhla Nene njengoSihlalo weBhodi yabaPhathi beBhanga yezokuThuthukisa Etja (i-NDB). I-NDB yibhanga yezetuthuko ehlanganyelweko, esungulwe ngokuhlanganyelwa yi-Brazil, i-Russia, i-India, i-China neSewula Afrika (i-BRICS), ngomnyaka wee-2014. Ibhanga le ithunywe ukubuthelela imithombo yamandla yokwakha umthangalasisekelo namaphrojekthi abambelelako emalungeni we-BRICS nakeminye iminotho esathuthukako, ngaleyindlela kube kungezelelwa imizamo ehlanganyelweko neyeenjamiso zeemali esifundeni, kobanyana kuzokuhlunyiswa bekuthuthukiswe iphasi loke.                                                                                                                                

F. Ukuqatjhwa   
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

25.    Ukubuyiselwa kukaNom. Ebrahim Mohamed esikhundleni sokuba nguKomitjhinara weKomitjhini YezabaThengi yeliZweloke.

26.    IBhodi Ye-South African National Accreditation System:
a.    UMm.  uFezile Flip Wetes;
b.    UNom. Lulama Lloyd Mayedwa;
c.    UNom. Tom Tshitangano;
d.    UNom. Samuel Mlangeni;
e.    UMm. u-Lerato Herriette Mothae;
f.    UDorh. Matshwenyego Sarah Mohlala;
g.    UMm. u-Patricia Lindi Tlou; kunye no
h.    Mm. u-Anna-Marie Lotter (obuyiselwe esikhundleni sokuba mjameli we-dti).

27.    IZiko leliZweloke leSayensi Yokukala Izinto neyeenLinganiso (i-Metrology)  leSewula Afrika  (i-NMISA):
a.    UNom. Ndwakhulu Samuel Mukhufhi (obuyiselwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (u-CEO).                                                 

28.    Amalunga Abeke Ilihlo EBhodini i-NMISA:                                                                        
b.    UNom. Molelekoa Petrus Mohlomi;
c.    UNom. Odirile Welcome Dingoko;
d.    UMm. uBavelile Gloria Hlongwa;
e.    UMm. uNobom Gcinashe Mfabana;
f.    UMm. uLindie Lankalebalelo;
g.    UMm. uJabu Vuyiswa Mogadime (obuyiselwe esikhundleni abekasiphethe); kunye no
h.    Dorh. Tshengedzeni Demana (umjameli we-dti).
29.    Ukubuyiselwa kwakaNom. Rakesh Garach esikhundleni sokuba nguSihlalo oBeke iliHlo we-National Empowerment Fund Board of Trustees.      

30.    IBhodi ye- South African Special Risk Insurance Association :
a.    UNom. Norman Tinyiko Baloyi (UmNqophisi oBeke iliHlo nonguSihlalo);
b.    UMm. u-Priscilla Onkgodisitse Mokonyane (umNqophisi oBeke iliHlo noliSekela likaSihlalo);
c.    UMm. uBajabulile Luthuli (UmNqophisi OPhetheko); kunye no
d.    Nom. Christiaan Johannes van Dyk (UmNqophisi oBeke IliHlo).                              

Imibuzo ingathunyelwa:  kuMma. uPhumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako:   083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore