Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi ngevidiyo ye-inthanethi ngaLesitsatfu, mhla ti-09 Inyoni 2020

Tindzaba teLive

1. Letinsha mayelana neligciwane lesifo se-Corona (i-COVID-19)

1.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kwehla kwemanani etehlakalo letinsha leticinisekisiwe te-COVID-19 kulamaviki lambalwa lengcile kanye nelizinga leselincono lekwelulama lelenyuke lafinyelela ku-87%. Linani lebantfu lelidzinga kwemukelwa etibhedlela tetfu kanye nesidzingo sekuhlolelwa i-COVID-19 sesehlile.

1.2. Ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekudlala indzima yabo ngekuhlonipha leyo mitsetfo yekuvimbela kute kwehle lizinga lekubhebhetseka kwaleligciwane. Sidvumisa kutinikela kanye nekutidzela kwato tonkhe tingcweti tetemphilo lebetisembili ekulweni nekuvikela leligciwane.     

1.3. Asakheni etikwalomfutfo wetindzaba letikhutsatako sichubeke nekusebenta ngekuhlanganyela singayekeli sente loko lokufanele, njengekugcina kungasondzelani ngekwenhlalo, sifakeni tifoyo nasesimkhatsini webantfu, futsi sigeze tandla tetfu ngemanti lanensipho nome sisebentise sibulalimagciwane setandla lesine-alcohol.

1.4. Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bafake kumakhalekhikhini wabo leSisetjentiswa samahhala saseNingizimu Afrika Sekucaphelisa nge-COVID-19 i-COVID-19 Alert SA lesitfolakala ku-Apple App Store nome ku-Google Play. Litiko Letemphilo letfule le-app njengalelinye lithulusi lekucaphelisa bantfu baseNingizimu Afrika nangabe batsintsene nemuntfu lone-COVID-19. Le-app icinisa kulwa kwesive setfu nekubhebhetseka kwaleligciwane. 

1.5. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kwengetwa kwesikhatsi sesimo savelonkhe senhlekelele kute kube mhla ti-15 Imphala 2020 ngekulandzela Sigaba se-27(5)(c) seMtsetfo weKulawula Tetinhlekelele, wanga-2002 (Nombolo 57 wanga-2002). Loku kusho kuchubeka kunika emandla kumitsetfosimiso lesasebenta lehambisana nekulawula kubhebhetseka kwekusuleleka nge-COVID-19.

2. Budlova lobucondziswe kubulili tsite (i-GBV)

2.1. Sihluku se-GBV siyachubeka nekuhlupha sive setfu nebudlova lobute ingcondvo bekuhlasela nekubulala bomake. Labo labasandza kubulawa ngenca yalobugebengu lobunesibhuku lesibi kufaka ekhatsi umlingisikati Thandeka Mdeliswa (34) lowadutjulwa asekhaya kubo e-Evander, eMpumalanga kanye namake loneminyaka lenge-28 budzala lobulawe ngumyeni wakhe ngesikhatsi ayowubika budlova basekhaya eSiteshini seMaphoyisa eMadeira eMphumalanga Kapa. Ikhabhinethi icela kutsi kwentiwe bulungiswa kulamacala kanye nakulamanye labikiwe.

2.2. Ikhabhinethi isandza kuvuma imitsetfo lemitsatfu yekucinisa kulwa ne-GBV. Lemitsetfo nguMtsetfosivivinyo weKuchibela Tebudlova baseKhaya; Umtsetfosivivinyo weKuchibela Tebugebengu neTindzaba Letiphatselene Naloko wanga-2020, kanye neMtsetfosivivinyo weKuchibela Umtsetfo weTebugebengu (Emacala eTemacansi neTindzaba Letiphatselene Nawo) wanga-2020. Lemitsetfo ineligalelo ekucinisekiseni kuvikela ngemphumelelo nangelikhono labo labahlukunyetwe budlova basemakhaya kanye ne-GBV.        

3. Sikhangiso sakaClicks        

3.1. Ikhabhinethi ikubone ngekukhatsateka lokukhulu lesikhangiso lesitsikameta kakhulu lesishicilelwe kuwebhusayithi yakaClicks, lesichukulute ngalokufanele intfukutselo yesive ngalokubanti. Ikhabhinethi isitsatsa lesikhangiso njengalesinesikhubekiso lesikhulu nalesinebuhlanga.

3.2. Tinwele letimnyama tibe sihloko lokukhulunywa ngaso kakhulu kutepolitiki kanye nemtfombo wekubandlululwa lobungakafaneli emlandvweni wetfu losandza kwendlula. Umlandvo wesive setfu ugcwele imitsetfo kanye netindlelakwenta temmango letilinganisa ‘bumnyama’ kanye netimphawu tesakhiwo semtimba letihambelana nabo – sibonelo, sikhumba lesimnyama, tinwele letingemayobinga naletisongene – njengeluphawu lwekubaphasi.

3.3. Ngako-ke siyatemukela letinyatselo tekulungisa letitsatfwe ngekushesha bakaClicks.  Loku kufaka ekhatsi kutinikela kwabo kutsi basebentisane nahulumende ekugcugcuteleni imikhicito yasekhaya kuto tonkhe titolo tabo kanye nekubambisana nabo bonkhe labo lababaphakelabo kutsi bagcugcutele emagugu emtsetfosisekelo njengaloku abekiwe kuMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Baphindze futsi basungula luhlelo lwekucecesha lwekwehlukahlukana kanye nelwekufaka wonkhe wonkhe lwabo bonkhe balawuli babo kanye netisebenti.

3.4. Ikhabhinethi icela onkhe ema-ejensi ekukhangisa akaClicks kanye nawaletinye titolo kutsi emukele tinhlelo letiphatsekako letigcugcutela tiphindze futsi tivikele emalungelo eluntfu, kanye nekucaphelisa mayelana netindzaba letinyanyisako tebuhlanga, tekungalingani kanye nekubandlululwa.

3.5. Yonkhe imikhakha yemmango yetfu kufanele kutsi ivumele budlelwane emkhatsini wematiko ahulumende netikhungo teSehluko seMfica ekufezekiseni imikhankhaso yekufundzisa ngekulwa nebuhlanga kanye nekubandlulula.

3.6. Ngalokulinganako, hulumende ukhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lilungelo lekukhuluma bamelane nanome ngabe ngusibi sento lesingakhombisi bulungiswa ngaphandle kwekwesaba kujeziswa loko kuvunywa nguMtsetfosisekelo wetfu. Nanome kunjalo, lilungelo lekuteleka lihamba nesibopho sekutsi loko kwentiwe ngekuthula ngaphandle kwekwephula emalungelo alabanye bantfu. Hulumende utihlaba uyatihlikita tento tekucekela phasi titolo takaClicks. Tento letinjalo letingekho emtsetfweni tibukela phasi umoya wemalungelo eluntfu lokunguwona wakhe lelive kusukela kwacala intsandvo yelinyenti.

3.7. INingizimu Afrika isebentela kukhulisa umnotfo futsi ikhone kutsi kube nebungoti bekulahlekelwa yimisebenti ngenca yekuvalwa kwemabhizinisi. Tento tekungahloniphi umtsetfo kanye nekucekelwa phasi kwemphahla yangasese kanye neyahulumende kufanele kutsi kungavunyelwa ngobe akusito tindlela letinekutibophelela kanye nendlela leyinchubekelembili yekusombulula tincabano.

4. Temnotfo

4.1. Kuncipha kakhulu kweSambakhulu Semkhicito waseKhaya weKota ye-2 kwafinyelela kulirekhodi lemazinga ku-16,4% ngemnyaka labaku-51,2% ngenca yemphumela ye-COVID-19, kuphakamisa bungoti bekufinyelela kusibiketelo seSabelomali Sekwengetelela nge- (-7.2%) sekukhula nga-2020.  

4.2. Loku kucinisekisa sincumo lesilungile sahulumende sekucala ngekushesha ngelisu lekuvusetela umnotfo, kusebentisana nabo bonkhe balingani betfu betenhlalo kute kwentiwe ncono simo sekukhula kwemnotfo.

4.3. Lelisu, lelitawuholwa sakhiwonchanti, litawufaka futsi nekufezekiswa kwetingucuko temumo letidzingeka kakhulu.

5. Kushona kwaNathaniel Julius

5.1. Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emndenini wakaNathaniel Julius, umfana weminyaka le-16 budzala lokusolelwa kutsi wadutjulwa washona ngemaphoyisa e-Eldorado Park.

5.2. Kuboshwa kwalamaphoyisa lamatsatfu Lihhovisi Lelitimele Lekuphenya Temaphoyisa (i-IPID) ngelicala lekubulala kanye nekuvimba kusebenta kwemtsetfo kucinisekisa umtsetfomgomo lomcoka lotsi kute umuntfu longetulu kwemtsetfo.

5.3. Ikhebhinethi icela ummango wase-Eldorado Park kutsi usite i-IPID futsi uchubeke nekusebenta ngephasi kweluhlelo lwetebulungiswa kucinisekisa kutsi bulungiswa buyenteka.

6. Umbiko weMhlolimabhuku Jikelele (i-AG) lomayelana nekutsengwa kwemphahla ye-COVID-19

6.1. Umbiko weMhlolimabhuku Jikelele uphindze futsi wagcamisa kungahanjiswa ngekwemtsetfo kanye nekutsengiselana ngendlela lengekho emtsetfweni kwemphahla yekuhhamula i-COVID-19 leyetfulwe nguhulumende kute yehlise inhlupheko yetemnotfo futsi ivikele kubhebhetseka kwaleligciwane.

6.2. Loko lokutfoliwe kutawunikwa i-Fusion Centre sikhungo sema-ejensi lamanengi lesinikwe umsebenti wekuphenya inkhohlakalo nenkhohliso lophatselene ne-COVID-19. Lolokutfoliwe kufaka ekhatsi kwenyuswa ngalokwecile kwentsengo, tisebenti tahulumende letifake ticelo tekuhhamuleka khatsaloku tingakafaneli, inkhohlakalo lekhona kanye nekungalandzeli imitsetfo yekutsenga kwemphahla nemitsetfosimiso.

6.3. Ikhabhinethi iphindza futsi sincumo sayo sekuchubeka ngekulandzelela bonkhe labo labakhandzakale kutsi basebentise kabi letimali akunandzaba kutsi babobani. Lokungahambisani kwetintfo lokudzalulwe ngummango ngekusebentisa lwatiso lolushicilelwe kuwebhusayithi yeTemafa aVelonkhe ku: (www.treasury.gov.za) kutawulandzelelwa kulawo matiko lafanele.

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Tingenelelo taVelonkhe Tetekugucuka kweSimo Selitulu

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweKhomishini yaMengameli Yekuchumanisa Tetingucuko Tesimo Selitulu. Loku kuhambisana neSivumelwane seLuhlakamsebenti seNgcungcutsela yaMengameli Yetemisebenti lesasayingwa ngesikhatsi seNgungcutsela yaMengameli yeTemisebenti yanga-2018. Lekhomishini itawuchumanisa kugucuka lokufanele kwelive letfu liye kusimo selitulu lesinekhabhoni lephasi kanye nemnotfo locinile kanye nemmango locinile nga-2050.

1.2. Lomumo utawumelelwa nguhulumende, balingani betenhlalo, tinhlangano temmango kanye netati tetemfundvo kanye netikhungo tetelucwaningo.  Live laseNingizimu Afrika lisayinile kuNgcungcutsela yeLuhlakamsebenti lwaMhlabuhlangene lolumayelana neNgucuko yeSimo Selitulu (i-UNFCCC). 

1.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kungeniswa kuMabhalane we-UNFCCC kweLisubuciko Lekutfutfukisa Kukhishwa Lokuphasi (i-LED) kwekhabhoni kwalelive. LeLisubuciko le-LED litawukwenta ncono ingucuko yavelonkhe yesimo selitulu kanye nekutfutfukisa umtsetfomgomo ngendlela lechumene kakhulu, lebumbene futsi nangendlela lenelisubuciko. Linika tinyatselo tekuvikela ngekugcila kumikhakha lemine lemcoka yetemnotfo, lebitwa ngekutsi Temandla, Tetimboni, Tekulima, Temahlatsi kanye Nekusetjentiswa kweMhlaba; kanye neKungcola.

2. Lisubuciko Lavelonkhe Lekulawula Kungcola (i-NWMS) langa-2020

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi i-2020 NWMS ingene esikhundleni se-2011 NWMS. Lelisubuciko lekulawula kungcola linika emandla mayelana neKulawula kwaVelonkhe kweteMvelo: Umtsetfo weteKungcola, wanga-2008 (Umtsetfo Nombolo 59 wanga-2008). Ucondzisa tindlela tekuvikela temvelo. Uchuba tekukhula kwemnotfo losimeme nalongalimati imvelo, lofaka konkhe, logcile etinsikeni letintsatfu – kuncishiswa kwekungcola, tinsita letinemphumelo futsi naletisimeme, kanye nekucaphelisa ngekungcola kanye nekulandzela umtsetfo.

3. Emakolishi etekulima

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwemakolishi etekulima njengelikhono lekwentiwa Imfundvo Lephakeme Yemakolishi ngekulandzela Umtsetfo weTemfundvo Lephakeme, wanga-1997 (we-101 wanga-1997), njengaloku uchibelwe.  

3.2. Emakolishi etekulima – kwanyalo langephasi kweLitiko Letekulima, Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba neKutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni – anika tinhlelo letihambisana neticu temfundvo lephakeme letifaka ekhatsi kuceceshwa kutemakhono kanye netinhlelo temisebenti yekufundzelwa. Kususwa kwalamakolishi afakwe ngaphasi kweLitiko Letemfundvo Lephakeme neKucecesha itawenta kutsi ahambisane neMtsetfo loncunyiwe weMfundvo Lephakeme wanga-1997 futsi kutawukwenta ncono kuphatfwa kwawo kanye nekuwalawula.

4. Umbiko wanga-2017/18 lomayelana nelucwaningo nentfutfuko (i-R&D) weluhlelo lwekwephulelwa Umtselo ngekuvula Ematfuba Emsebenti.

4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMbiko wanga-2017/18 lomayelana neLucwaningo neNtfutfuko (i-R&D) weLuhlelo lweKwephulelwa Umtselo ngeKuvula Ematfuba Emsebenti. Lolucwaningo lulandzelela kusetjentiswa kwalesikhutsati tinkampani kute kugcugcutelwe lucwaningo nentfutfuko ngekhatsi kumikhakha yato lehlukahlukene. Loluhlelo lwesikhutsati semtselo lwetfulwa kwekucala ngeLweti 2006. Ngekusho kwalombiko, kusukela ngeLweti 2006 kute kufike kuNdlovulenkhulu 2018, emkhatsini wetinkampani leti-1 091 letafaka sicelo salokwesekwa, tinge-902 letanikwa lesikhutsati semtselo. Umbiko lophelele utawutfolakala nasewetfulwe ePhalamende.

5. Luhlaka lweMtsetfo Lohlongotwako lokuSicukatsi lesiLalelwako naleSibukelwako kanye neLuhlakamsebenti lweNchubomgomo.

5.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka lweMtsetfo Lohlongotwako lokuSicukatsi lesiLalelwako naleSibukelwako kanye neLuhlakamsebenti lweNchubomgomo: Umbononchanti Lomusha waseNingizimu Afrika wanga-2020, kute kubonsanwe nemmango kanye nekutsi uphawule.

5.2. LoMtsetfo Lohlongotwako, emkhatsini walokunye, uphakamisa inchubomgomo lensha kanye netingucuko kumitsetfosimiso kanye netincomo lokuhloswe ngato kubeka futsi endzaweni imikhakha yebetindzaba tekubukela nekulalelwa ekukhuleni kwasesikhatsini lesitako kanye nelutjalotimali.

6. Kuguculwa kweSimo seTemagugu

6.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nenchubekelembili leseyentiwe licembu lekubonisana ngemsebenti lelinikwe wona leliholwa Litiko Letemidlalo, Temaciko neMasiko mayelana nekuguculwa kwesimo semagugu. Lelicembu lanikwa kutsi libuke simo setemagugu njenganyalo, nekutsi iKhabhinethi iphendvula njani kumazingagugu etemlandvo kanye nakumazingagugu lamcoka eMtsetfosisekelo wetfu.

6.2. Lelicembu lenta tincomo temifanekiso yetitfombe /tindzawo tetikhumbuto lokufanele kutsi tigcugcutele emazingagugu ekusungulwa kweNingizimu Afrika lensha yentsandvo yelinyenti. Lelicembu liphakamisa kususwa kwaletinye titfombe temifanekiso yetemlandvo tiyowubekwa kumapaki etingcikitsi latawubekwa kulo lonkhe lelive. Luhlolomabhuku loluphelele lwayo yonkhe imifanekiso yetitfombe, timphawu kanye netindzawo tetikhumbuto lutawukwentiwa kantsi umphumela waloko utawuba ngumkhombandlela wekubona lawo mapaki etemasiko ekwakha sive laphakanyisiwe.

6.3. Ikhabhinethi iyayivuma lenchubo, letawuba neligalelo ekwakheni sive kanye nekucinisekisa kutsi tindzawo lapho kutfolakala khona ummango tiveta emazingagugu etemtsetfosisekelo wesikhatsi sentsandvo yelinyenti sangemuva kwekubuswa betive kanye nangemuva kwembuso welubandlululo. Lamapaki etemasiko ekwakha sive atawubeka yonkhe imininingwane yetemlandvo lekhombisa sikhatsi sekubuswa betive kanye netintfo tangesikhatsi selubandlululo kukhombisa titukulwane takusasa.

C. Imilayeto

1. Kuhalalisela Ikhabhinethi indlulisa emavi ekuhalalisa kanye newetifiso letinhle ku:

1.1. Mcondzisi Jikelele (DG) waphambilini waseHhovisi laMengameli kanye naMabhalane weKhabhinethi, Dkt. Cassius Lubisi, njengaloku aphuma eMsebentini waHulumende ayowutsatsa umhlalaphasi ngemuva kwekusebenta njengesisebenti sahululumende lesisibonelo eHhovisi laMengameli kanye naKwaZulu-Natali. Dkt Lubisi ushiya ngemuva umshiyandvuku wenchubo lemukelekile, umsebenti webungcweti kanye newesibindzi kubantfu baseNingizimu Afrika.

1.2. Mcondzisi Jikelele (DG) weLitiko Letemphilo waphambilini, Dkt. Precious Matsoso, ekukhetfweni kwakhe kutsi abe kuphaneli Letimele yeNhlangano yeMhlaba yeTemphilo yeKulungela Lubhubhane neKuphendvula.

2. Emavi ekudzabuka Ikhabhinethi itfumela emavi ekudzabuka:

2.1. kumndeni nakubangani basonkondlo lowatiwako kanye nesishikashiki setepolitiki Umnu. Achmat Dangor lowasebentisa emakhono akhe ekubhala kudzalula kungabikhona kwebulungiswa kwahulumende welubandlululo kanye nekuvakalisa livi lalabo labete livi.

2.2. kumndeni, kubangani nakulasebenta naye Nkkt. Nyameka Goniwe, Somlomo we-Inxuba Yethemba Municipality eMphumalanga Kapa kanye nemfelokati weSishikashiki semzabalazo, Babe Matthew Goniwe.

2.3. kumndeni nakubangani baDokotela Jikelele lowatsatsa umhlalaphasi weMbutfo waseNingizimu Afrika weTekuvikela, Umhloli Wemphi Jikelele Vejay Ramlakan, lowafaka ligalelo ekukhululekeni kwebantfu baseNingizimu Afrika.

2.4. Kumndeni nakubangani baMnu. Petrus Meyer, lowatiwa ngekuteketiswa kutsi ngu-Oom Piet, waseNshonalanga Kapa, kanye neNcusa Kgoṧi Mohlamme Piet Mathebe neMnu. David Mbulaheni Malada waseLimpopo. Lababantfu labagcamile baseNingizimu Afrika banikela timphilo tabo kumzabalazo wenkhululeko kanye nentsandvo yelinyenti lapha eNingizimu Afrika.

2.5. kumndeni kanye nakubangani besishikashiki lesatiwako semalungelo eluntfu Ummeli George Bizos, losishiye emhlabeni aneminyaka lenge-92 budzala. Bekakadze asitfombe lesimcoka sekulwa nelubandlululo lapha eNingizimu Afrika. Adv Bizos wasebenta njengemeluleki wetemtsetfo waNelson Mandela iminyaka leminengi futsi bekakadze ayincenye yephaneli yebameli labamela babangalelwa eCaleni laseRivonia.

Bekakadze angummeli wemalungelo eluntfu lowatiwako futsi bekakadze alilunga lelasungula Sikhungo Semitfombolusito Yetemtsetfo i-Legal Resources Centre, lokuyinhlangano yemalungelo eluntfu.

D. Tekubekwa etikhundleni Kutawucinisekiswa ticu temfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Umholi weMphi Jikelele Tebello Constance Mosikili njengeLisekela leNhloko yaVelonkhe yeLihhovisi leKuphenya Temacala Labekwa Embili.

2. Mnu. Trevor Rammitiwa njengeSisebenti Lesikhulu seSikhungo Savelonkhe Sebetindzaba te-Elethrokiki saseNingizimu Afrika iNational Media Institute of South Africa.

Imibuto:
Phumla Williams 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore