IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu mhlana ali-9 kuKhukhulamungu wee-2020

A. Ezingundabamlonyeni
1.  Zamva nje NgobuLwele be-Corona Obehle Ngomnyaka wee-2019 (i-COVID- 19)  


1.1  IKhabinethi yemukela ngethabo imibiko emitjha eqinisekisiweko yokwehla kwesibalo sabantu abangenwa buLwele be-Corona (i-COVID-19) yeemveke ezidlulileko nokukhuphuka kwezinga lokwelulama elifikelele kuma-87%. Imbalo yabantu abatlhoga ukungeniswa ngeembhedlela zethu nesidingo sokuhlahlubela abantu ubulwele i-COVID-19 nayo yehlile. 
1.2 IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika ngokulima indima ekuthobeleni imileyo yokurhobhisa ukurhagala kobulwelobu. Sibuka ukuzinikela nokuzidela kwabo boke abocwephetjhe bezamaphilo egade badosa phambili ipi yokulwisana nengongwana le.      
1.3  Asakhele phezu komdlandla weendaba ezikhuthazakwezi sirage nokusebenzisana ngokwenza izinto ezifaneleko njalonjalo, njengokuzijayeza ukuhlala nokujama maqalanga, ukufaka amamaski nasiseendaweni zomphakathi, nokuhlamba izandla kanengi ngesibha namkha ngokusebenzisa isihlanzizandla esinetlelezana le-alkhoholi. 
1.4  IKhabinethi ikhuthaza boke abantu eSewula Afrika ukuzikhuphela (ukudawunilowuda) ku-inthanethi isisetjenziswa (i-application) therhula i-App yokuyelelisa ngobulwele be-COVID-19 efunyanwa ku-Apple App Store namkha ku-Google Play. UmNyango wezePilo wethule i-App le njengelinye ithulusi lokuyelelisa amaSewula Afrika nabazifumene bathintene nomuntu onobulwele i-COVID-19. I-App le iqinisa ipi yesitjhaba sekhethu yokulwisana nokurhatjheka kwengogwana.  
1.5. IKhabinethi godu yemukele ukwelulwa kwesikhathi sobujamo bokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko kwelizweloke ukufikela mhlana ali-15 kuSewula wee-2020 ukuya ngokwesiGaba 27(5)(c) somThetho wokuLawulwa kweHlekelele, wee-2002 (umThetho Nomboro 57 wee-2002). Lokhu kuzokusiza bona isitjhaba sikateleleke ukuraga nokuthobela imileyo ekhambisana nokulawula ukwanda kokuthelelana ngobulwele i-COVID-19. 
 
2.   INturhu eQothele ubuLili (i-GBV)

2.1.    Ikhwekhwe eliyi-GBV liraga nokutshwenya ngomthelela wokulimaza okunganasidingo nokubulawa kwabomma. Abongazimbi bamhlapha bobulelesi obuhlahlathisa umzimba bafaka hlangana uThandeka Mdeliswa (oneminyaka ema-34) odunyuzwe ekhabo e-Evander, eMpumalanga nomma oneminyaka ema-28 obulewe myenakhe nagade ayokubika umlandu wenturhu yomkhaya e-Madeira Police Station esePumalanga Kapa. IKhabinethi yenza isimemezelo esithi ubulungiswa abubonakale kilezi zenzo zobulelelsi nezinye ezibikwako.
2.2.    IKhabinethi mhlapha ivumele imithetho emithathu yokuqinisa ipi yokulwisana ne-GBV. Yona mThethomlingwa oTjhugulula umThetho weNturhu yomKhaya; IsiKhibelelo somThethomlingwa wezobuLelesi neeNdaba eziKhamisana nawo womnyaka wee- 2020; umThethomlingwa oTjhugulula umThetho wemiLandu yobuLelesi (umThetho wemiLandu yezomSeme neeNdaba eziPthathelene nawo) womnyaka wee-2020. Imithetho le iraga nokuqinisekisa ngokuvikelwa ngefanelo kwabongazimbi benturhu yomkhaya ne-GBV.      
 
3. Umkhangiso wesitolo sakwa-Clicks        

3.1.    IKhabinethi itjheje ngomnako omkhulu umkhangiso osikinya amazizo okhutjhwe kuwebhusayithi yakwa-Clicks, obangele ngokuzwisisekako ukusilingeka komphakathi ngelizweni loke. IKhabinethi ithathe umkhangiso lo njengosilinga khulu nokhethulula ngokobutjhaba.
3.2.    Iinhluthu zabantu abaNzima sekusikhathi zisetjenziswa njengesikhali sokunyelisa nokukhethulula kezepolitiki begodu mhlapha nje abantu bebanyefulwa ngazo okuveza ukuninana okusese khona emlandweni welizwe lekhethu. Umlando wesitjhaba sekhethu uzele ngeemfundiso zomphakathi egade zifanisa ‘ubunzima’ namatshwayo akhambisanako nobujamo obubonakalako – isibonelo, isikhumba esinzima, iinhluthu zemvelo neziphotheneko – njengezinto ekumele ziqalelwe phasi. 
3.3.    Ngalokho semukela amagadango wokulungisa arhabako athethwe yi-Clicks.  Lokhu kufaka hlangana ukuzibophelela kwabo ukusebenzisana norhulumende ukukhuphula izinga lokukhangisa imikhiqizo yangekhaya kizo zoke iintolo zabo nokubambisana nabo boke abanikeliinsiza babo bandise iimfundiso zomthethosisekelo ezitlolwe kumThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika we-1996. Bazokufaka godu ihlelo lokubandula boke abaphathi beentolo zabo nabasebenzi ngokwahlukana kweentjhaba nangokuhlanganyela. 
3.4.    IKhabinethi ikhombela woke ama-ejensi akhangisela i-Clicks nezinye iintolo ukwamukela amahlelo aphathekako akhuphula navikela amalungelo wabantu, ayelelisa ngezinto ezihlubayezako zokuninana ngokobutjhaba nokuphatha abantu ngokungalingani. 
3.5.    Yoke imikhakha yomphakathi wethu kufuze ivumele itjhebiswano hlangana norhulumende neenHlangano zesiGaba seThoba (ezisekela iNtando yeNengi) ekuphumeleliseni amajima afundisa ngokuqakatheka kokunganinani ngokobutjhaba.
3.6.    Ngokufanako, urhulumende ukhumbuza woke amaSewula Afrika kobana ilungelo lokuphikisana ngokutlhayela kobulungiswa ngaphandle kokwesaba likhona kumThethosisekelo. Nokho, ilungelo lokutjhagala likhambisana nokuziphendulela komuntu ngamunye ngalokho akukameli kugadangele amalungelo wabanye abantu. Urhulumende unyefula izenzo zokoniwa kwepahla ezenziwe eentolo zakwa-Clicks. Izenzo ezinje azisisemthethweni begodu zidelela ikambiso yamalungelo wobuntu eyakhe ilizweli selokhu kwathoma intando yenengi. 
3.7.    ISewula Afrika isendimeni yokuvuselela umnotho okhahlamezekileko, ngalokho  angeze yakghona ukujamelana nokuphelelwa kwabantu misebenzi ngonobangela wokuvalwa kwamabhizinsi. Ukungathobeli umthetho nokoniwa kwepahla yangeqadi neyombuso akukafaneli kukhuthazwe ngombana akusiyo indlela efaneleko neneragelophambili  lokha nakurarululwa irarano.
 
4.   Zomnotho

4.1.    Ukuwohloka komnotho kweKota yesi-2 yeNgeniso yangeKhaya yeliZwe ukufikela emazingeni amlando we-16,4% ahlelwe ngomnyaka ukufikela ema-51,2% ngonobangela wobulwele be-COVID-19, lokhu kukhuphula ingozi yokufikelela kuSabelomali esiSekelako esibonelwe phambili se-7.2% sokuhluma komnotho womnyaka wee-2020.   
4.2.    Lokhu kuqinisekisa ukuba sendimeni kweenqunto zikarhulumende zokurhabisa ihlelo lokuvuselela umnotho, ngokusebenzisana nabo boke abatjhebisani ekubuyiseleni umnotho esigeni sokuhluma kwawo.
4.3.    Ihlelo, elidoswa phambili mthangalasisekelo, lizokufaka ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko atlhogekako.
 
5. Ukuhlongakala kuka-Nathaniel Julius

5.1.    IKhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya kwayo emndenini ka-Nathaniel Julius, umsana obekaneminyaka eli-16 izwangobatjho ethi udunyuzwe wabulawa mapholisa e-Eldorado Park. 
5.2.    Ukubotjhwa kwamapholisa amathathu liPhiko eliziJameleko eliPhenya iZenzo zamaPholisa (i-IPID) ngemilandu yokubulala nokukhwabanisa kuqinisekisa umgomo osisekelo wokobana akunamuntu ongaphezu komthetho. 
5.3.    IKhabinethi ikhombela bona umphakathi we-Eldorado Park usebenzisane ne-IPID bewurage nokusebenza ngokwehlelo lokuqalelela ubulungiswa ekulwisaneni nobulelesi.
 
6.  UmBiko womHloliincwadi Zombelele (u-AG) ngokuthengwa kweentlabagelo zobulwele be-COVID-19

6.1.    Umbiko wamhlapha ka-AG utshwaye godu ukwephulwa kwemileyo nokuthengwa ngokungasimthetho kwepahla yokuzivikela ebulweleni be-COVID-19 nokunikelwa kweembonelelo ezethulwe ngurhulumende ukurhobhisa umthwalo wokufadalala komnotho nokukhandela ukurhatjheka kwengogwana. 
6.2.    Imiphumela izokunikelwa isiQhema esiHlanganyelweko sama-ejensi (i-Fusion Centre) esinikelwe umsebenzi wokuphenya ikohlakalo ekhambisana nokukhwabanisa. Imiphumela ifaka hlangana intengo engaphezulu kwesilinganiso, Abasebenzi bombuso abenza isibawo sesibonelelo esingakabafaneli, ikghonakalo yokukhwabanisa nokweqisa amehlo imithetho nemileyo yethungelelwano lokuthenga ipahla.
6.3.    IKhabinethi ibuyelela isiqunto sayo sokuraga nokulandelela ngokuzimisela boke labo abasebenzise iimalezi ngokungasiyo ifanelo kungatjhejwa nanofana babobani. Ukwephulwa komthetho okubekwe tjhatjhalazi mphakathi ngelwazi elikhutjhwe kuwebhusayithi yeKoro yezeeMali yeliZweloke (www.treasury.gov.za) kuzokulandelelwa ngokweminyango ehlukahlukeneko ethintekako.

B.    IinQunto zeKhabinethi
 
1.    Amagadango weliZwe Wokungenelela kezokuTjhugutjhuguluka KweTlayimethi 

1.1.    IKhabinethi ivumele ukuhlonywa kweKomitjhini kaMengameli eLungelelanisa ukuLawulwa kokuTjhugutjhuguluka kweTlayimethi. Lokhu kukhambisana nesiVumelwano somHlangano kaMengameli wezemiSebenzi esatlikitlwa emHlanganweni kaMengameli wezemiSebenzi ngomnyaka wee-2018. IKomitjhini le izokulungelelanisa beyidose phambili isitjhaba sekhethu  ngesikhathi kutjhugulukelwa ebujameni bomnotho oqiniselelako nokhupha ikhabhoni encani/yezinga eliphasi  nakufika umnyaka wee-2050.
1.2.    Isakhiwesi sizokujanyelwa ngurhulumende, abatjhebisani, iinhlangano zomphakathi kunye nabosolwazi bezefundo namaziko wezerhubhululo.  ISewula Afrika iyingcenye yeTlhatlha lesiVumelwano somHlangano weHlangano yeenTjhabatjhaba ngokuTjhugutjhuguluka kweTlayimethi (i-UNFCCC).  
1.3.    IKhabinethi ivumele godu ukwethulwa kiboNobhala be-UNFCCC iQhinga eliThuthukisa ukweHliswa kweRhasi (i-LED). Iqhinga leli le-LED lizokurhabisa umthethomgomo wokutjhugutjhuguluka kwetlayimethi yelizweloke ngendlela ehlanganyelweko, ekhambisanako, ezwisisekako nesebujameni obufaneleko. Linikela ngamagadango wokuvikela kunqotjhwe imikhakha emine eqakathekileko ebizwa, Amandla, Amabubulo; zokuLima, zamaHlathi nokuSetjenziswa kweNarha; zeKhucukhucu.
 
2.    IQhinga leliZweloke lokuThuthwa kweeNzibi/kweKhucukhucue (i-NWMS) lomnyaka wee-2020

2.1.    IKhabinethi ivumele i-2020 NWMS ukujamiselela i-2011 NWMS. Iqhinga lokuthuthwa kweenzibi/kwekhucukhucu liphumelelisa ukuHleleka kweBhoduluko kweliZweloke: UmThetho wezeeNzibi/wezeKhucukhucu, wee-2008 (umThetho Nomboro 59 wee-2008). Ulayela amahlelo wokuvikelwa kwebhoduluko. Idosa phambili umnotho okhulako otjheja ibhoduluko ngeensika ezintathu ezinqotjhiweko – ukuncitjhiswa kweenzibi/kwekhucukhucu, iinsiza eziziphilisako, nokuyelelisa ngezekhucukhucu nokuthobela ikambiso ebekiweko yehlanzekiso.
 
3.    Amakholiji wezokuLima 


3.1.    IKhabinethi iphumelelise ukusekelwa kwamakholiji wezokulima njengengcenye yamaKholiji wezeFundo ePhakemeko. Ukuya ngokomThetho wezeFundo ePhakemeko, we-1997 (Nomboro 101 we-1997), njengokukhitjelelwa kwawo.   
3.2.    Amakholiji wezokulima – gadesi angaphasi komNyango wezokuLima, ukuTjhugululwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya – ukunikela ngamahlelo akhambisana neziqu zefundo ephakemeko ezifaka hlangana amahlelo wefundo yebandulo namakghonofundwa. Ukufuduswa kwamakholiji la ukuyokufakwa ngaphasi komNyango wezeFundo ePhakemeko kuzokulinganisa nomThetho wakade womnyaka we-1997 kuzokuthuthukisa zokubusa nokuphatha.
 
4.    UmBiko weRhubhululo neTuthuko yeHlelo lesiBonelelo somThelo (i-R&D) womnyaka we2017/18  

4.1.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komBiko weHlelo lesiBonelelo somThelo somnyaka wee-2017/18 (i-2017/18 Report to Parliament on R&D Tax Incentive Programme). Irhubhululo lilandelela ukusetjenziswa kwesibonelelo makhamphani ukukhuphula irhubhululo emikhakheni yawo. Ihlelweli lesibonelelo somthelo lethulwa kokuthoma ngoSinyikhaba wee-2006 ukufikela kuMhlolanja wee-2018. 
Hlangana namakhamphani ayi-1 091 enza isibawo sesekelo, ama-902 anikelwa isibonelelo somthelo. Umbiko ozeleko uzokufumaneka nasele wethulwe ngePalamende. 
 
5.    UmTlamo wePhephamibono leTlhatlha lomThethomgomo wamaHlelo aRhatjhelwa ukuLalelwa nokuBukelwa


5.1.    IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini umTlamo wePhephamibono leTlhatlha lomThethomgomo wamaHlelo aRhatjhelwa ukuLalelwa nokuBukelwa: INembombono eTja yeSewula Afrika yomnyaka wee-2020. 
5.2.    IPhephamibono, hlangana nokhunye, litjhukumisa umthethomgomo omutjha namatjhuguluko wemileyo neentjhukumiso ezinqophe ukujamisa kabutjha umkhakha wokulalelwako nokubukelwako nokuwukhulisela ingomuso netjalomali.
 
6. Amatjhuguluko Azakwenziwa Emkhakheni WezamaGugu

6.1.    IKhabinethi ibikelwe ngeragelophambili elenziwe siqhema sezokuthintana esidoswa phambili mNyango wezemiDlalo, zobuKghwari namaSiko, ngamatjhuguluko azakwenziwa emkhakheni wezamagugu. Isiqhemesi gade sitjhejisisa ubujamo bamagugu bagadesi, nokobana iKhabinethi iziphendulela bunjani ngeemfundiso zomlando eziqakathekileko zomThethosisekelo wethu. 
6.2.    Isiqhema sizakuyelelisa ngeenthombe namkha ngamatje wesikhumbuzo ekufuze zisimelelise iimfundisosisekelo zeSewula Afrika etja yentando yenengi. Sitjhukumisa bona kufuduswe amanye amagugu (iinthombe namatje womlando) asiwe emazikweni wezobukghwari aselizweni mazombe. Irhubhululo elipheleleko ngeenthombe, ngamatshwayo namatje weenkhumbuzo lizokwenziwa begodu umphumela werhubhululwelo ngiwo ozakukhanyisa indlela bona ngiwaphi amaziko wezamasiko azakusetjenziswa. 
6.3     IKhabinethi isekela umsebenzi lo, izakufaka isandla emsebenzini wokwakha isitjhaba nokuqinisekisa bona iindawo zomphakathi zikhambisana neemfundiso eziyisika zomthethosisekelo wombuso wesikhathi sangemva kobukoloniyali ebegade bukhethulula abantu ngokobutjhaba ube ngewesikhathi sagadesi sentando yenengi. Amaziko la angewokwakha isitjhaba azokususa woke amatshwayo atjengisa ubukoloniyali nebandlululo kwenzelwa isizukulwani esizako.
 
C.    Imilayezo
1.    Ukuthokozisa

IKhabinethi idlulisa amezwi wayo wokuthokozisa neemfiselabuhle kabalandelako: 
1.1.    UmNqophisi-Mazombe (u-DG) nge-Ofisini kaMengameli nogade anguNobhala weKhabinethi, uDorh. Cassius Lubisi, njengombana athokoza umsebenzi wembusweni, athatha umhlalaphasi ngemva kokuba msebenzi wombusweni obe sibonelo nge-Ofisini kaMengameli nesifundeni saKwaZulu-Natala. UDorh. Lubisi utjhiyela amaSewula Afrika ilifa lokuziphatha kuhle nokusebenza ngokuthembeka  nangesibindi.
1.2.    U-DG wangaphambilini womNyango wezamaPhilo, uDorh. Precious Matsoso, ekuqathjweni kwakhe ukuba yingcenye yesiQhema esiziJameleko sokuziLungiselela nokuLwa nobumBulalazwe seHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO). 

2.    Amezwi Wokutjhiriya
IKhabinethi ithumele amezwi wayo wokutjhiriya e:
2.1.    mndenini nabangani bembongi ebukwa khulu nomtjhotjhozeli kezepolotiki uNom. Achmat Dangor owasebenzisa amakghonwakhe wokutlola ukuveza ubumbi bemisebenzi karhulumende webandlululo nokuba mlomo walabo ebegade bavalwe umlomo. 
2.2.    mndenini, nabangani nabasebenzisani bakaMm. uNyameka Goniwe, onguSomlomo we-Inxuba Yethemba Municipality ePumalanga Kapa nomfelokazi wehlokoleya umZabalazi, uTata Matthew Goniwe.
2.3.    mndenini nabangani bakaDorhodera omKhulu emaJonini  wezokuVikela weSewula Afrika ogade asele athethe umhlalaphasi, u-Lieutenant-General Vejay Ramlakan, owalima indima etjhaphulukweni yawo woke amaSewula Afrika.
2.4.    mndenini nabangani bakaNom. Petrus Meyer, ogade aziwa khulu ngelika- Oom Piet, weTjingalanga Kapa, nabaZenda uKgoṧi Mohlamme Piet Mathebe noNom. David Mbulaheni Malada be-Limpopo. AmaSewula Afrika akhethekileko la anikela ngamaphilo wawo emzabalazweni wetjhaphuluko nentando yenengi yelizwe lekhethu. 
2.5.    mndenini nabangani bomtjhotjhozeli wamalungelo wobuntu ongusaziwako u-Advocate George Bizos, odlule ephasini sele aneminyaka ema-92. Gade alitshwayo lomzabalazo owawulwisana nebandlululo eSewula Afrika. U-Adv. Bizos waba ligcwetha lika-Nelson Mandela iminyakanyaka begodu wayehlangana nesiqhema samagcwetha ajamela abasolwa emLandwini we-Rivonia (i-Rivonia Trial). 
 
Bekaligcwetha lamalungelo wobuntu ebelihlonitjhwa jikelele begodu angomunye wamagcwetha atlama i-Legal Resources Centre, ekuyihlangano elwela amalungelo wabantu. 
  
D.    Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
 
1.    U-Lieutenant General Tebello Constance Mosikili esikhundleni sokuba liSekela leHloko yePhiko eliPhenya ubuLelesi obuKhethekileko nobuyiNgozi Khulu.
2.    UNom. Trevor Rammitiwa esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (CEO) we-National Electronic Media Institute of South Africa.

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umKhululumeli weKhabinethi 
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore