Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi ngaLesitsatfu, mhla tinge-26 Inkhwekhweti 2021 

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive
1.    Kukhishwa kwemjovo wekugomela Sifo seligciwane leKhorona (i-COVID-19) 


1.1.    Ikhabhinethi ijabulile kutsi Sigaba Sesibili seluhlelo lwaseNingizimu Afrika lwekukhipha umjovo wekugoma lucale kahle nekutsi tinkhulungwane tebantfu setijovile.  
1.2.    Tonkhe tindzawo tekujovela eveni lonkhana tikulungele kusita labo labanikwe sikhatsi nendzawo lapho bayowujovela khona. Ikhabhinethi ikhumbuta wonkhe wonkhe lovakashela tindzawo tekujovela kutsi bagcine tinchubo tetemphilo leticinile tekufaka sifonyo, kugeza tandla ngesibulalimagciwane kanye nekuchelelana kute bativikele bona nalabanye. Letindzawo tekujovela tingatfolakala ngekuvakashela ku: https://sacoronavirus.co.za/2021/05/12/active-vaccination-sites/. 
1.3.    Njengaloku sisondzela ekufezekiseni umgomo wetfu wetemphilo wekugoma wonkhe wonkhe, Ikhabhinethi iyagcugcuteleka kutsi bangetulu kwetigidzi letimbili bantfu lasebabhalisile eLuhlelweni Lwekubhalisela Kugomela i-COVID-19 Ngekwe-elekthroniki  (i-EVDS) ku: https://vaccine.enroll.health.gov.za. 
1.4.    Kucinisekisa kutsi kute namunye umuntfu losalako, kunetinkhundla letinengi tekutsi bantfu babhalise. Ikhabhinethi icela bonkhe labo labaneminyaka lenge-60 budzala nalabangetulu kutsi babhalise ku-EVDS. Emalunga emndeni nebangani bebantfu labaneminyaka lenge-60 nangetulu bayacelwa kakhulu kutsi babagcugcutele futsi babasite kutsi babhalise.
1.5.    Bantfu bangasebentisa i-WhatsApp kubhalisa ngekutsi batfumele ligama lelitsi ‘Register’ ku-0600 123 456 nome ngekusebentisa i-SMS ngekutsi bashayele ku-*134*832*Inombolo yamatisi bese ufaka u-#. Lolusito lutfolakala mahhala kuwo onkhe emanethiwekhi abomakhalekhikhini baseNingzimu Afrika. Bantfu bangaphindza futsi babhalise ngekutsi bashayele lenombolo yamahhala ku: 0800 029 999. 
1.6.    Ikhabhinethi ichubeke futsi yakhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngelihlandla lesitsatfu lelisedvute kakhulu kutsi lifike futsi yaphindza yasho kubaluleka kwekuvikela kwesuleleka kwe-COVID-19 ngekutsi kugcinwe kakhulu tingenelelo labangatenta tekuvikela lesifo tekufaka sifonyo nawusemkhatsini webantfu, kugcina libanga lekuchelelana lokungenani emamitha la-1.5 kanye nekugeza njalo tandla ngensipho nome ngesibulalimagciwane lesine-alkhoholi lengama-70%.  
 
2.    Sikhutsati saMengameli Sekudala Imisebenti

2.1. Ikhabhinethi iwemukele umbiko wenchubekelembili lomayelana nekufezekiswa kweSikhutsati saMengameli Sekucashwa, lokuhloswe ngaso kudala imisebenti lemisha, kwenta kutsi kube nekusekelwa kwetindlela tekutiphilisa kanye nekuvikela imisebenti lekhona emikhakheni lehlaseleka lula. 
2.2    Lombiko ukhombisa kutsi ekupheleni kwenyanga yeNdlovulenkhulu 2021, bantfu laba-532 180 batawube sebazuze gco ngalesikhutsati futsi kwadaleka nome kwagcineka imisebenti le-422 786 futsi kwasekeleka tindlela tekutiphilisa leti-109 394.
2.3.      Ematfuba lachubekako emisebenti la-161 972 asasetjentwa njengencenye yeSigaba se-1 salesikhutsati sekucashwa, lokwenta kutsi linani lematfuba lasekelwe libe-694 152.

3.    Ingcungcutsela yaseParis lemayelana neKusita Ngetetimali Iminotfo yase-Afrika

3.1.    Ikhabhinethi isisekelile sicelo lesentiwe baholi kuleNgcungcutsela yaseParis lemayelana neKusita Ngetetimali Iminotfo yase-Afrika lebeyibanjelwe eParis, eFrance ngaLesibili, mhla ti-18 Inkhwekhweti 2021, sekutsi imibuso yase-Afrika kufanele kutsi ikhone kufinyelela kutsola emalungelo ekukhipha lakhetsekile lokungenani tigidzigidzi leti-US$100 etimalini letibekelwe eceleni eSikhwameni Setetimali Semave Emhlaba.
3.2.    Loluphakelo lutawukhutsata ematsemba ekuvusetela temnotfo lonemandla nalosimeme etiveni tase-Afrika letikhahlanyetwe kakhulu lubhubhane lwe-COVID-19 kanye nekwenta kutsi kube nalokwentekako kumakethe eluhlelweni lwetetimali emhlabeni wonkhe.
3.3.    Lengcungcutsela yacinisekisa umbono lokhona ngebubanti lotsi kufinyelela kutfola imijovo kufanele kutsi yenabele kuwo onkhe emave ikakhulu e-Afrika kanye nakuwo onkhe emave lasatfutfuka, ngenca yekutinikela kwemhlaba wonkhe ekutseni imijovo kufanele kutsi itsatseke njengentfo lenhle yemmango.
3.4.    Iphindze futsi yayibona indzima yekugoma kabanti kugonyelwe i-COVID-19 njengentfo lenhle yemmango wemhlaba wonkhe. Iphindze futsi yatinikela ekucinisekiseni kanye nasekugcugcuteleni kwenteka ngekushesha kwekufinyelela ngalokulinganako e-Afrika kutfola imijovo lephephile nalengabiti, kwelashwa nekucilongwa ngekusebentisa Inhlangano Yetemphilo Yemhlaba kufinyelela kuMathulusi Lasheshako e-COVID-19 (latiwa ngekutsi yi-ACT-A) kanye neKufinyelela kusisetjentiswa seMhlaba Wonkhe sekutfola Imijovo ye-COVID-19 (lesatiwa ngekutsi yi-COVAX).
3.5.    Ikhabhinethi iphindze futsi yasho yasiphindza futsi sicelo lesentiwe nguMengameli Ramaphosa sekwesekelwa kwekuyekelela kwesikhashana kweMitsetfosimiso Yesivumelwane Semave Emhlaba Senhlangano Yemhlaba Yekuhweba kutsi kufanele sisekelwe nguwonkhe wonkhe. Singenelelo lesinjalo sitawucinisekisa kukhicitwa lokwenabile kwemijovo kanye nalobunye buchwepheshe betemphilo njengencenye yekuphendvula lokufanele kulesimo lesiphutfumako salolubhubhane.

4.    Kunikwa kwematayitela eTafelkop 

4.1. Ikhabhinethi ikwamukele kwendluliswa kwemahektha la-189 emhlaba kanye nematayitela kubalimi labange-30 labamnyama eTafelkop esigodzini saseGloblersdal eLimpopo.
4.2. Loku kufezeka kwenchubo yetingucuko kutemhlaba kanye nencenye yemsebenti lochubekako weLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) Letetingucuko Kutemhlaba kusheshisa tingucuko kutemhlaba.
4.3.     Labalimi balime ngemphumelelo tilimo letahlukahlukene iminyaka lenge-25 kulomhlaba futsi baphakela titolo tekudla, tikimi tekudla etikolweni kanye netimakethe taseJozi nasePitoli temkhicito lomusha. 

5.    Emavoti eSabelomali 

5.1.    Ikhabhinethi ikwamukele kucala kwemavoti esabelomali, lokuvumela ematiko kutsi anike inchazelo lefaka konkhe temasu awo kanye naloko lakubeke embili kutsi atawucala ngako akwente ngemnyaka. Iphalamende, njengalemelele bantfu, ibamba tinkhulumomphikiswano letinemfutfo letimayelana nemavoti esabelomali kanye nekucinisekisa kutsi timali tahulumende tisetjentiselwa kutsi ummango uzuze.
5.2.    Lamavoti esabelomali akhela etikwabocalangaye labahlukahlukene sinikamongo sabo lesichazwe nguMhlonishwa Mengameli Cyril Ramaphosa ngesikhatsi etfula Inkhulumo Yakhe Lemayelana Nesimo Selive (i-SoNA) ngeNdlovulencane 2021. Futsi aphindze asuselwe kuLisu Lentfutfuko Lavelonkhe: Umbononchanti wanga-2030 kanye neLuhlakamsebenti Lwelisubuciko Lethemu Lesemkhatsini yanga-2019-2024.

5.3.    Kulomnyaka hulumende ugcila ekukhuliseni umnotfo wetfu, kugcugcutela kukhula kutemnotfo kanye nekudala imisebenti ledzingeka kakhulu. Sitawube sigcile ngalokukhetsekile etindzaweni letine letimcoka lokuphawulwe ngato ngesikhatsi seNkhulumo Yamengameli Lemayelana Nesimo Selive: (a) Kuncoba lubhubhane lwe-COVID-19; (b) Kuchubela embili ngekushesha kuvuseteleka kwetemnotfo; (c) Kufezekisa tingucuko kutemnotfo kudala imisebenti lesimeme nekuchubela embili kukhula lokungukhukhulelangoco, kanye (d) Nekulwa nenkhohlakalo nekucinisa Umbuso.

6.    Kulwa nebugebengu 

6.1.  Ikhabhinethi ihlanganyela kanye neKhomishini Yekulingana Ngebulili ekwemukeleni tigwebo letisitfupha tekudzilikelwa lijele lokugwetjwe ngato Umnu. Nowa Makula (32) ngekubulala intfombi yakhe, Mk. Nomzamo Mhlanti, nebantfwana labasihlanu. Loku kutfumela umlayeto locinile kubo bonkhe labenta bugebengu lobubi njengalobu kutsi batawubukana nesandla lesicinile semtsetfo.
6.2.     Ikhabhinethi ikuhlaba kakhulu kubulala lokusandza kwenteka lokute ingcondvo eKhayelitsha eNshonalanga Kapa naseZandspruit eGauteng lokuholele ekwendluleni emhlabeni kwebantfu labange-21. Ikhabhinethi idvumise emaphoyisa ngekuphendvula ngekushesha ekubambeni basolwa kanye nekucela ummango kutsi usebentisane nemaphoyisa kute sente titaladi tetfu kutsi tibe nguletiphephile kitsi sonkhe. 
6.3.      Ikhabhinethi ikwemukele kusebentisana ngekubambisana emkhatsini wema-ejenti endzawo newemave emhlaba ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo lokuholele ekutfolakaleni kwetidzakamiva e-Afrika naseMiddle East. Lomkhankhaso, bewuholwa Ngemaphoyisa Emave Emhlaba i-Interpol, lokufaka ekhatsi emave lange-41 lokuholele ekutseni kutfolakale tidzakamiva leticishe tibite tigidzi leti-100 temayuro. Njengencenye yemphumelelo yalomkhankhaso, emaphoyisa lapha eNingizimu Afrika atfole tidzakamiva letibita emayuro latigidzi letinge-32 emkhunjini wekudoba futsi kwaboshwa bantfu labayishumi.

7.    Kulingakusebenta kwelubalo

7.1.     Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-Stats SA) litawubamba kulingakusebenta kwelubalo etindzaweni letikhetsekile njengekulungiselela lubalo lolukhulu ngenhloso yekuvivinya kusebenta kwato tonkhe tinhlelo netinchubo.
7.2.     Kubhalisela lokulingakusebenta kwelubalo kucala mhla ti-17 Inkhwekhweti kuya mhla tinge-30 Inhlaba 2021. Emakhaya netikhungo letikhetsa kugcwalisa leliphephambuto lekulingakusebenta kwelubalo ngekusebentisa lucingo kutawutfola lucingo loluvela esikhungweni setincingo se-ejenti ye-Stats SA. 
7.3.     Ikhabhinethi igcugcutela onkhe emakhaya netikhungo kutsi tibhalise kucinisekisa kutsi tiyabalwa. Takhamuti tiyagcugcutelwa kutsi tivakashele ku: getcounted.statssa.gov.za kute tibhalise ku-inthanethi. Lusuku lwelubalo lolukhulu lutawumenyetelwa kungasikudzala.

8.    Lusito lwebuntfu loluya eZimbabwe

8.1.    Ikhabhinethi yaluvuma lusito lwebuntfu loluya kubantfu baseZimbabwe. Loku kwaba ngenca yesicelo lesentiwa ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2019 nguhulumende waseZimbabwe ngemuva kweSishingishane u-Idai lesabanga tikhukhula letinkhulu letonakalisa takhiwonchanti futsi tabulala nebantfu.
8.2.    Live laseNingizimu Afrika, ngekusebentisa Kuvuselelwa Kabusha kwe-Afrika neSikhwama Sekubambisana Semave Emhlaba, letsembisa tigidzi letinge-50 lusito lwebuntfu lwekwesekela live laseZimbabwe. Nanome kunjalo, kubhedvuka kwelubhubhane lwe-COVID-19 mhlaba wonkhe kwabambetelela kucala kufezekisa kwalomklamo.
8.3.    Umtfwalo wekucala wemasaka emphuphu e-12,5 kg la-450 000 ekusatjalaliswa emindenini leyeswela kakhulu lusito lwekudla aletfwa ngeLusuku Lwe-Afrika ngaLesibili, mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2021.

B.    Tincumo teKhabhinethi
1.    Luhlelo Lwenyanga Yelusha 


1.1.    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwenyanga Yelusha lwanga-2021 ngaphasi kwengcikitsi letsi: Umnyaka waCharlotte Mannya Maxeke: Kukhulisa Kucasheka kwelusha kute kube nesive lesifaka wonkhe wonkhe futsi lesigucukile. Lusuku Lwelusha lutawugujwa mhla ti-16 Inhlaba 2021 lapha eSigodzini saseHarry Gwala KwaZulu-Natal. Lomcimbi utawufaka ekhatsi kwetfulwa kweTinsitakalo taMengameli Telusha kanye nekukhishwa kweLisubuciko Lelihlanganisiwe Lekutfutfukisa Lusha (langa-2021-2023), lelenta kube neluhlelomsebenti lwekukhula nekutfutfuka kwelusha lwaseNingizimu Afrika. 
1.2.    Lemisebenti yenyanga yonkhe letakwentiwa kukhumbula Inyanga Yelusha itakwenteka ngephasi kwetinchubo tetidzingo tetemphilo ngekulandzela tidzingo te-COVID-19.

2.    Inchubekelembili lemayelana nesingenelelo sahulumende wavelonkhe eNyakatfo Nshonalanga

2.1.    Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nenchubekelembili leseyentiwe mayelana netingenelelo tahulumende wavelonkhe kuHulumende weSifundza saseNyakatfo Nshonalanga ngaphasi kwesigaba se-100(1) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Ikhabhinethi yajabula ngenchubekelembili lenkhulu leseyentiwe ekusimamiseni ematiko esifundza lawo bekangephasi kwelulawulo lwemphatsi wesikhashana.  
2.2.    Lombiko utakwetfulwa eKomidini Lesikhashana leMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza kutsi lichubeke liwusebente. Lelikomidi litawucocisana ngalombiko emhlanganweni walo lotawuba mhla tinge-24 Inhlaba 2021.

3.    Singenelelo kuMasipala Wendzawo waseMfuleni

3.1.    Ikhabhinethi isivumile singenelelo sahulumende wavelonkhe sekusombulula tinsayeya temanti nekuhanjiswa kwendle ummango lobukene nato ngaphasi kwaMasipala Wendzawo waseMfuleni eSigodzini saseSedibeng eGauteng. Lesingenelelo silandzela Sigaba se 63(2) seMtsetfo Wetinsitakalo Temanti, wanga-1997 (Umtsetfo we-108 wanga-1997). 
3.2.    Lesimo lesibi sekubusa neselulawulo lwetetimali kuMasipala Wendzawo waseMfuleni siholele ekugcineni kuba sesimeni lokuncane kwesakhiwonchanti semanti nekuhanjiswa kwekungcola ngemanti. Loku kubangele kucitsekela emimangweni lesedvute nasemfuleni i-Vaal kwendle lokuchubekako lokubanga bungoti betemphilo lobukhulu kumakhaya langetulu kwe-120 000 lakhe budzebudvute nalendzawo.
3.3.    Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola linikwe umyalo wekutsi lengamele lesingenelelo bese libika kuKhabhinethi njalo ngemnyaka. Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kusungulwa kweLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna lelitawubuka letinsayeya letibanti temanti bomasipala labanengi lababukene nato. Imibandzela lokutawulandzelwa yona kanye nemalunga aleLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna atawumenyetelwa khona nje madvute.

C.    Imicimbi Letako 
1.    Luvakasho Lwembuso waseFrance 


1.1.    NgaLesihlanu, tinge-28 Inkhwekhweti 2021 Mengameli Ramaphosa utawusingatsa Umhlonishwa Mengameli Emmanuel Macron waseRiphabhliki yaseFrance ngeLuvakasho Lwembuso lapha e-Union Buildings ePitoli.
1.2.    Luvakasho lwekucala lwaMengameli Macron lapha eNingizimu Afrika ngekumenywa nguMengameli Ramaphosa kuhloswe ngalo kucinisa budlelwane belisubuciko emkhatsini walamave lamabili, lobufakazelwa tivumelwane letinengi emkhatsini walamave lamabili etindzaweni letehlukahlukene tekubambisana.
1.3.    Loluvakasho lutawugcila etindzabeni letiphatselene nekuphendvula kwemhlaba wonkhe kulolubhubhane lwe-COVID-19 kanye nakutemnotfo, temphilo, telucwaningo nakutekwakha ngesikhatsi salolubhubhane kanye futsi nangemuva kwalo.
1.4.    Labaholi batawuphindza futsi bacocisane ngekwandziswa kwekuhwebelana lokunenzuzo kanye nematfuba elutjalomali. Live laseNingizimu Afrika lingumlingani lomkhulukati wekuhwebelana neleFrance lapha e-Afrika kantsi leFrance lona lingumlingani lomkhulukati wesibili lohwebelana nemave eLubumbano lweYurophu.

2.    Luvakasho LwaNdvunankhulu waseSudan 

2.1. Ndvunankhulu weRiphabhliki yaseSudan, Dkt. Abdalla Hamdok, ngekumenywa nguMengameli Ramaphosa utawube aneLuvakasho Lwembuso ngaLesine, mhla ti-17 Inhlaba 2021.
2.2. Ngesikhatsi saloluvakasho, labaholi lababili kulindzeleke kutsi bacocisane ngetindlela tekwenta ncono budlelwane bemacembu lamabili kanye nekuntjintjiselana ngemibono lemayelana netindzaba lelivekati lelibukene nato.

3.    Licembu Lekufundza Nge-inthanethi yevidiyo laMengameli
3.1. Ikhabhinethi imeme bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele kuseshini yesitfupha yeLicembu Lekufundza Nge-inthanethi yevidiyo laMengameli ngaLesine, mhla tinge-27 Inkhwekhweti 2021 kusukela ngensimbi ye-16:00 kuya ngensimbi ye-18:30. Lomcimbi utawubanjwa nge-inthanethi yevidiyo ye-Zoom kantsi labafuna kuyimbandzakanya kuwo bangabhalisa ku: www.nrc.org.za. Kuleseshini kutawube kucocisanwa ngencwadzi ya-Frantz Fanon lekhuluma ngekukhishwa ekubusweni betive letsi, The Wretched of the Earth. 
3.2. Ikhabhinethi igcugcutele bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele lisiko lekufundza njengaloku lilikhono lelisisekelo lalokunye kufundza lokwakhelwa etikwako futsi lidala litfuba lekufinyelela kutfola ematfuba emisebenti. 

D    Imilayeto 
1.    Kuhalalisela


Ikhabhinethi indlulisa kuhalalisa kwayo: 

  • KuSolwati Pitika Ntuli, umcophi waseNingizimu Afrika, sonkondlo nembhali lowazuza umklomelo we-“You-2”, lomunye wemiklomelo lemibili Lekhetfwa Bantfu wemnyaka wesikhombisa i-Global Fine Art Awards eParis, eFrance. I-Melrose Gallery leseJozi yasingatsa umbukiso walokucotjiwe kwaSolwati Ntuli ngevidiyo ye-inthanethi, Azibuyele Emasisweni (Return to the Source). 
  • KuNcekukati uMbhishobhi Naledzani Sikhwari, ngemuva kwekukhetfwa kutsi abe nguMbhishobhi wekucala wesifazane we-Northern Diocese Evangelical Lutheran Church e-Afrka lengaseNingizimu ngemuva kwelishumimnyaka lesitfupha solomane kuBabhishobhi labadvuna. Kubekwa kwaBhishobhi Sikhwari kutsi ahole libandla lelineminyaka lenge-503 budzala kuluphawu lolukhombisa kulingana ngekwebulili kanye nengucuko lekhona emmangweni. 
  • KuMk. Nolitha Fakude, ngemuva kwekukhetfwa kutsi abe nguMengameli wesifazane wekucala weMkhandlu Wetimbiwa waseNingizimu Afrika eminyakeni le-131. Ikhabhinethi ifisela Mk. Fakude, lophindze futsi abe nguSihlalo we-Anglo American eNingizimu Afrika, simfisela konkhe lokuhle ekugcileni kwakhe ekucinisekiseni kutsi tetimayini tifaka ligalelo lelihle ekubeni tibe yimbiliso yekukhula kutemnotfo kulelive letfu.
     

2.    Kudzabuka 

Ikhabhinethi ivakalise umlayeto wayo wekudzabuka emndenini nakubangani ba: 

  • Mnu Emmanuel Mojalefa ‘Mjokes’ Matsane, lowendlule emhlabeni engotini yemoto ngeLisontfo, mhla tinge-23 Inkhwekhweti 2021, ngemuva kwemcimbi labenawo eSoweto. Njengelilunga lelicembu le-Kwaito yeludvumo, i-Trompies, bekayincenye leyahlanganyela ekwakheni luhlobo lwemculo lolwehlukile lapha eNingizimu Afrika. 
  • Solwati Stanislaus (Stan) Skumbuzo Mzilankatha Sangweni (87), lowendlule emhlabeni ngaLesibili, mhla ti-18 Inkhwekhweti 2021. Wanikela imphilo yakhe emzabalazweni wekulwela inkhululeko futsi wacitsa iminyaka lenge-30 ekudzingisweni ahlala emaveni lahlukahlukene. Uphindze futsi wasebenta njengelibambela leMcondzisi weKhomishini yaMhlabuhlangene Yetemnotfo yaseNingizimu Afrika futsi watsi nakabuya emuva eNingizimu Afrika, wakhetfwa waba nguSihlalo weKhomishini Yemisebenti Yahulumende.
  • hulumende nakubantfu baseDemocratic Republic of the Congo ngenca yekucubuka kwentsabamlilo intsaba iNyiragongo ngeMgcibelo, mhla tinge-22 Inkhwekhweti 2021.  Bantfu laba-15 kukholelwa kutsi babulewe kanye nalabatinkhulungwane labasuswe etindzaweni tabo tekuhlala ngulokucubuka kwalentsabamlilo.
  • Lincusa Ismael Coovadia, lincusa laphambilini laka-Izirayeli, lowendlule emhlabeni ngeMsombuluko, mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2021. Ube neligalelo lelikhulu emzabalazweni wenkhululeko lapha eNingizimu Afrika.
     

E    Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1.    Mk. Elizabeth Rhulani Ngwenya njengeLisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): yeLulawulo Loluhlangene eLitikweni Letekuvakasha. 
2.    Mk. Irene Nomalungelo Mpolweni njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) eLitikweni Letigayigayi Temphi. 

Imibuto icondziswa ku:
Mk Phumla Williams – Sikhulumi seKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore