IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-26 KuMrhayili Wee-2021

A.  Ezingundabamlonyeni

1. Ihlelo Lokuhlabela I-COVID-19
1.1. IKhabinethi iyathokoza ngokuthi isiGaba sesiBili sehlelo lokuhlabela i-COVID-19 lithome kuhle, iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu abalungele ukuhlaba bahlatjwa ngepumelelo.         
1.2. Woke amaziko wokujova elizweni lokeli selakulungele ukusiza labo esele benzelwe/bavulelwe isikhala sokujova.  IKhabinethi ikhumbuza woke umuntu ovakatjhela amaziko wokujova ukuthi athobele imilayelo yezepilo yokufaka imaski, nokusebenzisa isihlanzekisi kunye nokuqalangana nabanye kobanyana bazokuvikeleka babe bavikele nabanye.  Imininingwana ngamaziko wokujova lawa umuntu angayithola ngokuvakatjhela ubunzinzolwazi obuthi-https://sacoronavirus.co.za/2021/05/12/active-vaccination-sites/.
1.3. Njengoba sitjhidela ekuhlanganiseni inani labantu abavikelekileko nofana abanamasotja womzimba aqinileko, iKhabinethi ithokozile ukubona ukuthi bayadlula eengidini ezimbili abantu esele barejistarele ukuhlabela i-COVID-19 eHlelweni leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 (i-EVDS), ku-https://vaccine.enroll.health.gov.za.           
1.4. Ukuqinisekisa ukuthi akunamuntu osala ngemva, kuneenkundla ezimbadlwana ezikhona zokurejistara. IKhabinethi ikhombela boke abaneminyaka ema-60 ukuya phezulu ukuthi barejistare ku-EVDS. Amalunga womndeni nabangani babantu abanama-60 weminyaka nokuya phezulu bakhwezelelwa bona babakhuthaze bebabasize kobanyana barejistare.                
1.5. Abantu bangasebenzisa i-WhatsApp ukurejistara ngokuthumela igama elithi ‘REGISTER’ ku-0600 123 456 namkha barejistare nge-SMS ngokugandelela u- *134*832* bese ufaka inomboro kamazisi ilandelwe yi-#. Lokhu-ke abantu benzelwa simahla kilo loke ithungelelwano lezokuthintana eSewula Afrika. Abantu bangarejistara nangokufowunela inomboro yezesizo ngeze-COVID-19 simahla ku- 0800 029 999.                          
1.6. IKhabinethi ikhumbuza woke amaSewula Afrika ngomzombe wesithathu we-COVID -19 oseduze nokwehla, ibe igandelela nokuqakatheka kokukhandela ukurhatjheka kwe-COVID-19 ngokuyithobela yoke imilayelo yezepilo yokukhandela isifesi, ngokufaka imaski umuntu nakahlangana nabantu, nokuqalangana nabanye ngamamitha ayi-1,5 ubuncani bakhona kunye nangokuhlala umuntu ahlamba izandla ngamanzi nesibha namkha asebenzise isihlanzekisi esine-alkhoholi ema-70%.                               
 
2. IHlelo LikaMengameli LokuVula ImiSebenzi
2.1. IKhabinethi iwuthokozele umbiko wendima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kweHlelo LikaMengameli lokuVula imiSebenzi, elinqophe ukuvula imisebenzi emitjha, lisekele imisebenzi abantu abaziphilisa ngayo libe livikele imisebenzi ekhona njenganje emakorweni asengozini yokucaphazeleka.                                
2.2. Umbiko utjengisa ukuthi nakuphela uNtaka wee-2021, besele kusizakele abantu abama-532 180 ngalo ihlelo lokukhuthaza imisebenzeli, sekuvulwe nemisebenzi ema-422 786, kwasekeleka imisebenzi eli-109 394 abantu abaziphilisa ngayo.                  
2.3. Amanye amathuba wemisebenzi ali-161 972 asalungiswa njengengcenye yesiGaba sokuThoma sokukhuthazwa kokutholakala kwemisebenzi; lokhu-ke kwenza amathuba wemisebenzi asekelweko abe ma-694 152 nasele awoke.                                                

3. UmHlangano WeenKhulu We-Paris NgokuSekelwa NgeeMali KomNotho We-Afrika
3.1. IKhabinethi isisekele isibawo sabarholi emHlanganweni weenKhulu ngokuSekelwa ngeeMali komNotho we-Afrika obanjelwe e-Paris, e-France, ngeLesibili womhla we-18 kuMrhayili wee-2021, sokuthi amazwe we-Afrika kufuze anikelwe amalungelo akhethekileko wokudosa imali eli-US$100 lamabhiliyoni ubuncani bakhona, emalini ebekelwe ngeqadi yesikhwama seeMali samaZwe ngamaZwe.                  
3.2. Ukuhletjhulelwa kwamazwe we-Afrika lelisizo leemali kuzokuqinisa amathuba wokuvuseleleka kwamandla nokubambelela komnotho emazweni we-Afrika abetheke iduma elikhulu ngokusahlela kwe-COVID-19 bekwenze nobulula ehlelweni leemali lamazwe ngamazwe.        
3.3. Umhlangano uvumelene nombono wabanengi othi imijovo kufuze ifikiswe kiwo woke amazwe, khulukhulu e-Afrika nakiwo woke amazwe asathuthukako, njengoba iphasi loke lizibophelele ngokuthi imijovo kufuze ithathwe njengobuhle ekufuze benzelwe umphakathi wephasi loke nje.               
3.4. Ubuye wayivuma njengobuhle obenzelwa umphakathi wephasi nendima yokujova kwabantu ngobunengi bajovela i-COVID-19. Ubuye godu wazibophelela nekuqinisekiseni ukutholakala kwemijovo ngokulinganako, ngendlela elungileko, ephephileko nengabizi imali enengi e-Afrika, ngeHlelo lokuTholakala Msinyana kweenSetjenziswa ze-COVID-19 leHlangano yezePilo ePhasini (elibizwa ngokuthi yi-ACT-A) kunye neSango lokuTholakala kwemiJovo ye-COVID-19 ePhasini (i-COVAX).                                          
3.5. IKhabinethi ibuye yabuyelela isibawo esikhe senziwa nguMengameli u-Cyril Ramaphosa sokuthi kufanele kusekelwe ngibo boke abantu ukudelwa kwesikhatjhana kwemiThetjhwanalawulo ye-Trips yeHlangano yezeRhwebo ePhasini. Leligadango-ke lizakuqinisekisa ukwanda komsebenzi wokukhiqizwa kwemijovo namanye amathekhnoloji wezepilo njengengcenye yamagadango arhabako nalungileko wokusikimela lesisifo esirhageleko.                                                     

4. Banikelwa Ubunikazinarha E-Tafelkop
4.1. IKhabinethi ikuthokozele ukudluliselwa kwenarha emahagere ali-189 namathayitlela wobunikazindawo ebalimini babantu abanzima abama-30 e-Tafelkop, esiyingini se-Groblersdal, esifundeni se-Limpopo.                         
4.2. Lo-ke mphumela wokuhlelwa ngobutjha kweendawo nengcenye yomsebenzi osaragako weKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe (i-IMC) ngezokuHlelwa ngobutjha kweNarha, onqophe ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokuhlelwa ngobutjha kwenarha.                       
4.3. Abalimi kilendawo sebanama-25 weminyaka balima ngepumelelo okulinywako okuhlukahlukeneko begodu bathengisela iintolo iintjalo abazilimako, bathengisele nombuso imikhiqizo nemirorho ezokuphekelwa abantwana besikolo babuye bathengisele neemakethe zokulinywako (imirorho neenthelo) ePitori neJwanisbhege.         
                          
5. Amavowudi Ngesabelo Seemali  
5.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuthoma kwamavoudi wesabelo seemali, wona anikela iminyango ithuba lokubeka imininingwana enabileko yamahlelo wayo namaqalontanzi womnyaka. IPalamende, njengoba ijamele abantu, ibamba ikulumopikiswano etjhujileko ngamavowudi wesabelo seemali ibe iqinisekise ukuthi iimali zomphakathi zisetjenziselwa ukusiza umphakathi.                                      
5.2. Amavowudi wesabelo seemali akhela phezu kwamaqalontanzi endlalwe ngoHloniphekileko uMengameli Cyril Ramaphosa nakethula iKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) ngoMhlolanja wee-2021. Asekelwa godu nanga liHlelo LokuThuthukiswa KweliZwe: Inembombono 2030 nomTlamo WamaHlelo WesiKhathi EsiPhakathinaphakathi Wee-2019-2024.                                  
5.3. Nonyaka urhulumende uqalele khulukhulu ukuhlumisa umnotho welizwe lekhethu, nokusekela amahlelo wokuwukhulisa kunye nokuvula imisebenzi edingeke kangaka le. Lapha-ke sizokuqalisa amehlo emakorweni amane angaqakatheke khulu aphakanyiswe ku-SoNA: (a). Ukwehlulwa kwe-COVID-19 ethuweleleko; (b). Ukukhanjiswa msinyana kwehlelo lokuvuselelwa komnotho. (c). Ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko wezomnotho kobanyana kuzokuvuleka imisebenzi ebambelelako ezakuhlumisa umnotho, kunye (d) nokulwisa ubukhohlakali nokuqiniswa komBuso.                                                                                                                                            

6. Ukulwa Nobulelesi
6.1. IKhabinethi ihlanganyela neKomitjhini YezokuLinganiswa KoBulili ekuthokozeleni isigwebo sedilikajele ebuyelelwe kasithandathu esithweswe uNom. Nowa Makula (oneminyaka ema-32) ngecala lokubulala intombakhe, uNomzamo Mhlanti nabantwabakhe abahlanu. Lokhu-ke kuthumela umlayezo otjhujileko othi zoke izephulamthetho ezenza amacala asilinga njengaleli zizakuqalana namandla apheleleko wesandla somthetho.                     
6.2. IKhabinethi izisolile izenzo zesihluku zamhlapha ezenzeke eKhayelitsha eTjingalanga Kapa ne-Zandspruit e-Gauteng la kubulewe khona abantu abama-21. IKhabinethi iyawathokoza amapholisa ngokuba msinya kwawo abophe abasolwa malungana namacala la, kanti ibe ibawa nomphakathi ukuthi usebenzisane  namapholisa ukwenza bona iindawo esakhe kizo zibe ngeziphephileko emunwtini woke.                                    
6.3. IKhabinethi ithokozele ukusebenzisana ngokubambisana hlangana kwabathobelisimthetho balapha ekhethu nabamazwe ngamazwe okwenze ukuthi kubotjhwe iindakamizwa e-Afrika ne-Middle East. Ijima lamapholiseli, ebelidoswa phambili yi-Interpol, belinamazwe ama-41 kanti-ke ngalo kugcine kubotjhwe iindakamizwa zemali elinganiselwa e-100 leengidi zama-Euro. Njengengcenye yalelijima elibe yipumelelo, amapholisa lapha eSewula Afrika abophe iindakamizwa ezilinganiselwa ema-32 weengidi zama-Euro emkhunjini wokuthiya iinhlambi, kwabotjhwa itjhumi labantu lapho.                                                 

7. Ibalopheleleko Lokulingelela
7.1. IZiko LeemBalobalo LeSewula Afrika (i-Stats SA) lizokuphuma ijima lebalopheleleko lokulingelela eendaweni ezikhethiweko ekuzakulingelelwa ngalo, kulingwe amahlelo neendlela zokusebenza ngaphambi kwebalopheleleko elikhulu.                      
7.2. Ukurejistarela ibalopheleleko lokulingelela kuvuliwe ukusukela ngomhla we-17 kuMrhayili bekube mhla wama-30 kuMgwengweni wee-2021. Amakhaya neenhlangano ezikhetha ukuzalisa iphephamibuzo lebalopheleleko lokulingelela ngefoni zizakufowunelwa sithunywa seziko lamafoni wokusiza ngeze-Stats SA.                        
7.3. IKhabinethi ikhuthaza amakhaya neenhlangano ukuthi zirejistare kobanyana zizokubalwa. Izakhamuzi zikhuthazwa ukuvakatjhela ku-getcounted.statssa.gov.za zizirejistare ngethungelelwano lezokuthintana. Lizakumenyezelwa ngokukhamba kwesikhathi ilanga ekuzakubanjwa ngalo ibalopheleleko elikhulu.                        

8. Isizo Lezwelo Ebantwini Abarhagalelwe Mtlhago e-Zimbabwe
8.1. IKhabinethi ilivumele isizo lezwelo ebantwini abarhagalelwe mtlhago e-Zimbabwe ngobudisi abakibo.  Lokhu-ke kuphendula isibawo esenziwa ngurhulumende we-Zimbabwe ngoNtaka wee-2019 sokuthi iSewula Afrika isize i-Zimbabwe emonakalweni wesiwuruwuru u-Idai (i-Tropical Cyclone Idai) owabangela iinkhukhula ezimbi ezagiriza umthangalasisekelo zabulala nabantu.                           
8.2. ISewula Afrika, ngeHlelo le-African Renaissance ne-International Cooperation Fund, yathembisa ukusiza abantu be-Zimbabwe ngama-R50 weengidi. Okubuhlungu-ke kukuthi ukwehla kwe-COVID-19 erhagele iphasi kukuriyadisile ukuphunyeleliswa kwalelihlelo lesizo.                            
8.3. Umthwalo wokuthoma wemigodla yepuphu ema-450 000 eyi-12,5 kg ekufuze iphakiswe imindeni esesihlengeleni sokudinga ukugoma ifikiswe e-Zimbabwe ngeLanga le-Afrika ngeLesibili womhla wama-25 kuMrhayili wee-2021.      
                                 
B. IinQunto ZeKhabinethi

1. IHlelo LeNyanga YeLutjha
1.1. IKhabinethi ivumele iHlelo leNyanga yeLutjha lomNyaka wee-2021 ngaphasi kommongondaba othi: UmNyaka Ka-Charlotte Mannya Maxeke: Sandisa Inani Lelutjha Elisebenzako Elizakuqalelela Umuntu Woke Nomphakathi Otjhugulukileko. ILanga LeLutjha ngomhla we-16 kuMgwengweni wee-2021 lizakukhunjulelwa esiYingini se-Harry Gwala, KwaZulu-Natala. Kilesisikhumbuzo kuzakuvulwa nePhiko LeLutjha LobeNgameli bekumenyezelwe neHleloqhinga EliLungelelweko LokuThuthukisa ILutjha (2021-2023), elethula umtlamo ovula ithuba lokukhulisa nokuthuthukisa ilutjha leSewula Afrika.
1.2. Imisebenzi yesikhumbuzo ehlelelwe ukuthatha inyanga yoke ngenyanga kaMgwengweni njengesikhumbuzo seNyanga YeLutjha izakwenziwa ngokulandela nokuthobela imilayelo nemibandela yezepilo ebujameni esikibo be-COVID-19.                                                          

2. Indima Ngegadango Lokulamula Kwakarhulumende Welizwe Embangweni Wesifunda seTlhagwini Tjingalanga.  
2.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngegadango likarhulumende omkhulu lokulamula kuRhulumende wesiFunda seTlhagwini Tjingalanga ngaphasi kwesiGaba 100(1) somThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika. IKhabinethi ithokozile ngendima ehle yokunzinzisa iminyango karhulumende wesifunda ebeyisezandleni zabaphatheli.                                              
2.2. Umbiko lo uzakwethulelwa iKomidi yesiKhatjhana yomKhandlu weemFunda kobanyana iwusebenze ukuya phambili. Nje-ke ikomidi le izakubonisana ngombiko lo emhlanganweni wayo ohlelelwe ukubanjwa ngomhla wama-24 kuMgwengweni wee-2021.                                                                                  

3. Igadango Lokulamula Kwakarhulumende KuMasipala weMfuleni   
3.1. IKhabinethi ilivumele igadango lokulamula lakarhulumende welizwe ukurarulula umraro wamanzi neswiriji oqalene nomphakathi ongaphasi kwakaMasipala weNdawo yeMfuleni, esiYingini se-Sedibeng, e-Gauteng. Leligadango lokulamula lithethwe ngokwesiGaba 63(2) somThetho wezaManzi we-1997 (umThetho 108 we-1997).                                                                         
3.2. Ukungaphatheki nokungalawuleki kuhle kwakaRhulumende weNdawo yeMfuleni neemali zakhe kwenze ukuthi amanzi nomthangalasisekelo wakhona kuliseleleke.  Lokhu-ke kubangele ukuthi abantu balendawo nomLambo iLigwa bakholeke ngamatlibhitlibhi weswiriji, okubeke imizi engaphezulu kwe-120 000 eyakhe endaweni le engozini yamagulo.                                                       
3.3. UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ulayelwe ukulawula leligadango lokusiza bese ubikela iKhabinethi qobe mnyaka. IKhabinethi ibuye yavumela nokusungulwa kwe-IMC ezakuqalana nemiraro eminengi yamanzi egabhe abomasipala abanengi. Isezakumenyezelwa ngokukhamba kwamalanga imininingwana yokuthi le-IMC izokusebenza ini, ukusuka kuphi ukufika kuphi, kunye nokuthi amalungwayo kuzakuba bobani.                                                                            

C. Iminyanya Ezako  

1. IVakatjho LomBuso Le-France
1.1. UMengameli u-Ramaphosa ngeLesihlanu somhla wama-28 kuMrhayili wee-2021 uzokusingatha oHloniphekileko uMengameli we-France u-Emmanuel Macron weRiphabhligi ye-France, ngevakatjho lakhe lombuso, e-Union Buildings, ePitori.            
1.2. Leli livakatjho lokuthoma eSewula Afrika likaMengameli u-Macron ngokumenywa nguMengameli u-Ramaphosa linqophe ukuqinisa isikhozi sokusebenzisana hlangana kwamazwe amabili la, esisekelwe ziimvumelwano ezimbadlwana zamazwe la ngobubili bawo emakorweni wokusebenzisana ahlukahlukileko.                            
1.3. Lelivakatjho lizokuqalana namahlelo amalungana nokulwa ne-COVID-19 ephasini loke, nawezomnotho, zepilo, zerhubhululo kunye nezokukhiqiza ngalesisikhathi sesifo esithuweleleko nangemva kwaso.                     
1.4. Abarholi ababilaba bazakubuye babonisane nangokwandiswa kwamathuba wokurhwebelana nokusiselana hlangana kwamazwe wabo. ISewula Afrika imrhwebisani ongomkhulu we-France nayimadaniswa namanye amazwe we-Afrika, ukube kanti i-France yona imrhwebisani weSewula Afrika wesibili ngobukhulu ngaphakathi kwesiqhema samazwe arhwebisanako we-European Union.                                                                           

2. IVakatjho LikaNdunakulu We-Sudan
2.1. UNdunakulu weRiphabhligi ye-Sudan, uDorh. Abdalla Hamdok, ngokumenywa nguMengameli u-Ramaphosa, uza eSewula Afrika ngeVakatjho lomSebenzi ngeLesine womhla we-17 kuMgwengweni wee-2021.                     
2.2. Ngevakatjhwelo, abarholi ababilaba kulindeleke ukuthi babonisane ngeendlela zokuqinisa ubudlelwano balamazwe amabili, babe babonisane ngemiraro eqalene nekhonthinenthi ye-Afrika.              
                                                             
3. IsiQhema SikaMengameli SokuFunda NgeThungelelwano Le-Inthanethi  
3.1. IKhabinethi imema amaSewula Afrika ukuhlanganyela ehlandleni lesithandathu lesiQhema sikaMengameli sokuFunda ngeThungelelwano le-Inthanethi  ngeLesine womhla wama-27 kuMrhayili wee-2021 ukusukela ngo-16:30 ukuyokufika ku-18:30. Lokhu-ke kuzokwenzeka ekundleni yethungelelwano le-inthanethi i-Zoom, kanti-ke abanesifiso sokuhlanganyela nabanye kilekundla bangarejistarela ukuhlanganyela ku: www.nrc.org.za. Lapha-ke kuzokucocisanwa ngencwadi ka-Frantz Fanon ekhuluma ngokutjhatjhululwa kwemitja kwabantu, ababotjhwa ngayo bathumbi babo elizweni labo (i-decolonisation) yesihloko esithi: The Wretched of the Earth.                    
3.2. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukusekela isiko nomukghwa wokufunda ngoba phela lisisendlalelo sekghonofundwa elisekela koke okhunye ukufunda, begodu kuvula nethuba lokuthola amathuba wemisebenzi yebizelo.                        

D. Imilayezo  

1. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozisa laba abalandelako:  

  • U-Phrof. Pitika Ntuli, umbazi weSewula Afrika, imbongi nomtloli othumbe uNongorwana we-“You-2,” ongomunye wabonongorwana baqobe mnyaka be-People’s Choice behlandla lekhomba laboNongorwana Bobukghwari EPhasini (i-Global Fine Art Awards), e-Paris, e-France. I-Melrose Gallery eseJwanisbhege ibe yikundla yokubukisela umbazo wamathambo kaPhrof. Ntuli, ubukiswa ngethungelelwano le-inthanethi, umbazo wesihloko esithi Azibuye Emasisweni (Return to the Source).
  • OThobekileko u-Naledzani Sikhwari, ngokuba ngowokuthoma ukuba mBhitjhobhu womuntu wengubo webandla i-Northern Diocese Evangelical Lutheran Church e-Afrika engeSewula, ngemva kwamatjhumi amathandathu weminyaka lelibandla lenganyelwe boBhitjhobhu babantu abaduna.  Ukugcotjelwa kwakaBhitjhobhu
  • Sikhwari isikhundla sobuBhitjhobhu ebandleni lesondo elinama-503 weminyaka lasungulwa kusitjengiso sokulinganiswa kobulili nesokwenziwa kwamatjhuguluko emphakathini.                            
  • UMm. uNolitha Fakude, ngemva  kobana   abe nguMengameli wokuthoma womKhandlu wezeNjiwa eSewula Afrika ngemva kwe-131 weminyaka. IKhabinethi ifisela uMm. uFakude, obuye abe nguSihlalo we-Anglo American South Africa, okuhle kodwa emizameni yakhe yokwenza ukuthi iimayini zifake isandla esibonakalako ekusekeleni ukuhluma komnotho elizweni lekhethu.                                     

2. Sibalilela Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:                    

  • UNom. Emmanuel Mojalefa ‘Mjokes’ Matsane, obhubhele engozini yomodoro ngoSondo ekuseni, ngomhla wama-23 kuMrhayili wee-2021, ngemva kokudlala umvumo e-Soweto. Njengelunga lesiqhema se-Kwaito esaziwako i-Trompies, ube yingcenye yalabo abahlanganyele ukuveza umhlobo omutjha wekoro yokuvuma eSewula Afrika.     
  • UPhrof.  Stanislaus (Stan) Skumbuzo Mzilankatha Sangweni (obekaneminyaka ema-87) obhubhe ngeLesibili womhla we-18 kuMrhayili wee-2021. Wanikela ngepilwakhe emzabalazweni wekululeko, waqeda ama-30 weminyaka asekudingisweni emazweni ahlukahlukileko. Wabuye waba mJaphethe kamNqophisi weKomitjhini yezomNotho yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko e-Afrika, wathi nakabuyako eSewula Afrikapha waqatjhelwa isikhundla sokuba nguSihlalo weKomitjhini yabaSebenzi bemBusweni.                                                                                                                           
  • Urhulumende nabantu be-Democratic Republic of the Congo ngemva kobana kuqubuke intabamlilo eNtabeni i-Nyiragongo ngoMgqibelo womhla wama-22 kuMrhayili wee-2021. Ubuncani bakhona bali-15 abantu ekukholakala ukuthi babulewe ngilesisehlakalo, kanti-ke babalwa ngeenkulungwana abarhatjheke nendawo yoke bangasaziwa lapho bakhona.                                                                               
  • UmZenda u-Ishmael Coovadia, owakhe waba mZenda weSewula Afrika kwa-Israyeli, obhubhe ngoMvulo womhla wama-24 kuMrhayili wee-2021. Wenza litho likhulu emzabalazweni wokukhululeka kweSewula Afrika.                                                       

E. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UMm. u-Elizabeth Rhulani Ngwenya, oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): KezokuPhathwa kweBhizinisi emNyangweni wezeVakatjhobukelo.             
2. UMm. u-Irene Nomalungelo Mpolweni, oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezaboMakadabona bamaJoni.                                                                             

Share this page

Similar categories to explore