Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla ti-15 Lweti 2017

IKhabhinethi beyihlangene ngaLesitsatfu, mhla ti-15 Lweti 2017 eTuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka Telive

1. Lutjalotimali
1.1. IKhabhinethi iyalwemukela lutjalotimali lwetigidzigidzi leti-R3 lweNkampani Yetimoto yakaFord lelufake kuSikhungomkhicito saseSilverton, ePitoli eGauteng. Lolutjalotimali lutakwenta kutsi kudaleke imisebenti ngco kuleSikhungomkhicito nakulamanye mabhizinisi lasebentisana naso ngenca yekwandza kwemkhicito lolindzelekile weluhlobo lwetimoto te-Ford Ranger.
1.2. Lutjalotimali lolufute lolu lucinisekisa umsebenti lesichubeka njalo ngekuwenta njengahulumende ekukhuliseni umnotfo kanye nekulungisa tinsayeya tekuswelakala kwemsebenti. Ngekusebentisa sikimu sesibonelelo sahulumende setigidzigidzi leti-R7.8 eLuhlelweni Lwekukhicitwa Nekutfutfukiswa Kwetimoto, kwadaleka lutjalotinmali lolutimele lwetigidzigidzi letinge-R28.5.
1.3. Loku kufaka ekhatsi simemetelo lesentiwe bakaToyota kutsi batakwakha tinhlobo tabo letinsha te-Toyota Hilux ne-Fortuner njengencenye yelutjalotimali lwetigidzigidzi leti-R6.1. Kanye nekutsi futsi, nebaka-BMW bahlela kwakha sitolo setincenye temitimba yetimoto lesisezingeni lesibita tigidzigidzi leti-R6. IBeijing Automobile International Corporation ihlela kufaka lutjalotimali lwetigidzigidzi leti-R11 kusikhungomkhicito lesakha timoto lapha eNingizimu Afrika.

2. Sikhatsi Semtselo sanga-2017

2.1. IKhabhinethi itsandza kuvakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe labakhokha umtselo lasebavele sebawangenisile emafomu abo emtselo emnyakamtselo wanga-2016/17.
2.2. Imalingena letfolakala emtselweni icinisekisa kutsi hulumende akhone kuletsa tinsitakalo letidzingeka kakhulu kanye nekunika tibonelelo tetenhlalo tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika labaswelako.
2.3. IKhabhinethi ikhumbuta labakhokha umtselo kutsi lusuku lolungumncamulajucu lwekungenisa emafomu emtselo nguLesihlanu tinge-24 Lweti 2017 futsi bayakhutsatwa kutsi bangenise emafomu abo emtselo.

3. Ikhomfa Yavelonkhe Yekutfutfukisa Temnotfo Wendzawo (i-LED)

3.1. IKhabhinethi iyayijabulela imiphumela yeKhomfa Yavelonkhe ye-LED lesandza kubanjwa. Beyibanjwe ngaphasi kwebuholi kweNdvuna yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Umnu.  Des van Rooyen kanye neNdvuna Yetekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane, Mk. Lindiwe Zulu.
3.2. Yadala litfuba lekusungula luhlelo lolusha LaseNingizimu Afrika Lwekutfutfukisa Temnotfo Wendzawo ngekuholwa nguloko lekumele kwentiwe kucala kweLisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP). Imiphumela yayo yafaka ekhatsi kwetfulwa kwekucala Kwemkhandlu waseNingizimu Afrika Wekutfutfukisa Temnotfo (i-EDCSA), lohlose kwenta lomkhakha wetentfutfuko yemnotfo kutsi uhanjiswe ngebungcweti.
3.3. Njengemtimba wetingcweti, i- EDCSA itawulawula futsi yeluse kutiphatsa ngebungcweti kwetisebenti letinengi letitimbandzakanya emitameni leyahlukene yentfutfuko.  
3.4. IKhabhinethi iphindze futsi yakubona kwetfulwa lokuyinchophamlandvo kweLiviki Letemhlaba Wonkhe Letemabhizinisi (i-GEW) e-22 On Sloane, sikhungo lesisha, mhla ti-10 Lweti 2017, lapho Indvuna Zulu beyemukele khona sihlabani lesatiwako, u-Sir Richard Branson. Lesikhungo sekucala kutsi sivulwe yiNhlangano Yemhlaba Wonkhe Yemabhizinisi. Isita ngekunita ngco tinsitakalo tekusekela bosomabhizinisi base-Afrika yonkhana kanye nekutsi bakhone kutsi bafinyelele kubaluleki, ebatjalitimali kanye nekusekelwa tinhlangano temabhizinisi temave emhlaba.
3.5. Ngesikhatsi seliviki le-GEW, bantfu labalinganiselwa etigidzini leti-10 labatimbandzakanye emicimbini, imisebenti nemicudzelwano lenge-35 000 emaveni langetulu kwe-165 emhlabeni wonkhe.

4. Umbiko weKhomishini yaHeher
4.1. IKhabhinethi ikubonile kukhishwa ngeMsombuluko, mhla ti-13 Lweti 2017 kweMbiko weKhomishini Lephenya Ngekufaneleka kwekwenta kutsi Imfundvo Lephakeme Nekucecesha kutsi ibe Mahhala eNingizimu Afrika. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bawufundze lombiko kanye nemitselela yawo kulelive ngesikhatsi hulumende asatibuka letincomo.
4.2. Mengameli utawukhipha simemetelo lesimacondzana nalombiko khona nje madvute ngemuva kwekutsi Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna Lekusita Ngetimali Imfundvo Lephakeme Nelikomidi LeMengameli Lesikhwama Setimali Tahulumende. Hulumende utimisele kusombulula tihibe tekungakhoni kufinyelela kutfola imfundvo lephakeme, nekutsi futsi uphokopholele ekutseni atfole sisombululo lesisimeme sekusita ngetimali imfundvo lephakeme.

5. Somiso

5.1. Emazinga emanti emadamu lakhona eveni kwanyalo ayakhatsata ngobe kunekuhamuka lokukhulu kwemanti kunemvula lenako. Ngenca yesizatfu sekutsi iNingizimu Afrika ayikatfoli imvula leyanele kute kugcwale emadamu etfu kute kwenele emazinga emanti kusho kutsi lelive letfu lisengakaphumi esomisweni. Tangoma telitulu tibiketela kutsi lelive litawutfola imvula lenkhulu kusukela ekucaleni kwaBhimbidvwane 2018.
5.2. IKhabhinethi itsandza kucinisekisa sive kutsi hulumende wavelonkhe, wesifundza newasekhaya bayabambisana ekusebentisaneni ngekuhlanganyela kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika ayiphelelwa ngemanti. IKhabhinethi igcugcutela wonkhe umuntfu kutsi adlale indzima yakhe ekongeni emanti kanye nekuwasebentisa ngekuhlakanipha nangekuwonga.

6. IZimbabwe

6.1. IKhabhinethi iyakwesekela kungenelela kwaMengameli Jacob Zuma, ngekwesikhundla sakhe sekuba nguSihlalo weNhlangano Yekutfutfukisa Emave ase-Afrika LengaseNingizimu (i-SADC) mayelana nesimo saseZimbabwe. Utfumele Litsimba Lelikhesetekile, Indvuna Yetekuvikela Netigayigayi Temphi, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula kanye neNdvuna Yekuvikeleka Kwembuso, u-Adv Bongani Bongo. Batawuhlangana neMengameli Robert Mugabe kanye neMbutfo Wetekuvikela waseZimbabwe. Emva kwaloko batawubese batjela Mengameli wase-Angola João Lourenço longuSihlalo weLuphiko Lwe-SADC Lwetepolitiki, Kuvikela Nekuphepha. Lihhovisi laMengameli litawubese-ke liyasho mayelana nekuchubeka kwetintfo mayelana naloludzaba.

7.  I-Square Kilometre Array (i-SKA)

7.1. IKhabhinethi iyakwemukela loko losekuzuziwe kutemnotfo nentfutfuko yetenhlalo lokutfolwe kulolutjalotimali kutentfutfuko yenhlalo kulesifundza se-SKA yaseNingizimu Afrika. Imimango leyakhelene endzaweni lesedvute ne-SKA iyachubeka ngekutsi izuze ngekutfola imfundvo lencono kanye nemiklamo yekucecesha, lutjalotimali kumabhizinisi lamancane kanye nematfuba etemisebenti landzisiwe.
7.2. Litiko Letesayensi Netheknoloji, leliholwa yiNdvuna Yetesayensi Netheknoloji, Mk. Naledi Pandor, litawubaneluhlelo lwekutimbandzakanya kwemmango kute babungate imphumelelo bakanye nemimango leyakhelene neCarnavon, eNyakatfo Kapa kusukela mhla ti-16 kuya mhla ti-19 Lweti 2017.

B. Tincumo teKhabhinethi

8. Imibiko yenchubekelembili yekusebenta kwekota yesibili yanga-2017/18

8.1. IKhabhinethi yachazelwa mayelana nemibiko yenchubekelembili yekusebenta kwekota yesibili yanga-2017/18 (Kholwane kuya enyangeni yeNyoni 2017) yawo onkhe osihlanu emacembu. Loku kwakha incenye lebanti yeLuhlelo Lwekwenta lwekucaphela nekulinganisa lweKhabhinethi lolutsatselwe kuLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) 2014 kuta ku-2019.
8.2. Litiko Letekuhlela, Kucaphela Nekulinganisa kanye nemakomidi Emacembu eTindvuna atawubamba umhlangano nebetindzaba kute achaze ngenchubekelembili yalemibiko.
8.3. Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS) lutawuchumanisa lomhlangano nebetindzaba bese lushicilela loko lokutawukwentiwa ku: www.gov.za kungasikudzala.

9. Lwatiso ngekuchubeka kwetintfo lokumayelana nemtamo wekutfola emakheli nekufaka emakheli

9.1. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nembiko wenchubekelembili ngekucala kwekusebenta kweSehlulelo Senkantolo Yemtsetfosisekelo sekufaka emakheli eluhlwini lwebavoti. IKhabhinethi yakushayela tandla kuhambisana ngalokuphelele kwemibiko yetinyanga letisitfupha yenchubekelembili leyangeniswa eNkantolo Yemtsetfosisekelo.
9.2. Kute kube ngunyalo Ikhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC), ngekusebentisana nalamanye ema-ejensi embuso, seyiphumelele kugcogca ngemphumelelo 75% emakheli ebavoti. IKhabhinethi futsi yatjelwa ngalamafishane mayelana neluhlelo lolusungulwe baka-SAPO ekusiteni labo labete emakheli alapho bahlala khona.
9.3. IKhabhinethi ijabulile ngalenchubekelembili kanye nangemsebenti wekuhlanganyela lowentiwa baka-SAPO, i-IEC kanye nalamanye ema-ejensi embuso ngalomklamo wekufaka emakheli.
9.4. IKhabhinethi iphindza futsi icela labo labangakalweti lwabasesikhatsi lwatiso lwemakheli abo kutsi bakwente loko ngesikhatsi seliviki lekubhalisela kuvota lelitako ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2018.

C. Imicimbi Letako

10. Iseshini yesine yeKhomishini Yemave Lamabili yeNingizimu Afrika neBotswana (i-BNC)

10.1. Mengameli Zuma utawube avakashe ngekwemsebenti ekutimbandzakanyeni kanye nekuba ngusihlalo ngekuhlanganyela kuSeshini Yesine yeNingizimu Afrika neBotswana yeKhomishini Yemave Lamabili letawubanjelwa eGaborone, eBotswana ngaLesihlanu, mhla ti-17 Lweti 2017.
10.2. INingizimu Afrika neleBotswana bahlangana ngemnyaka ezingeni Letinhloko Tembuso ngaphasi kweluhlakamsebenti lwe-BNC kute abukete kusebentisana emkhatsini walamave lamabili kanye nekucocisana ngetindzaba letiwatsintsa ngalokufanana lamave omabili.
10.3. Lamave lamabili anebudlelwane lobuhle ngenca yekuhlangana kwemasiko kanye nekwakhelana. Ayasebentisana etintfweni letinyenti lokufaka ekhatsi, tekutfutsa, kuhwebelana kanye nelutjalotimali, temphilo, temvelo, njll.
10.4. INingizimu Afrika ingulelinye lemave lamcoka lahwebelana neleBotswana, lapho sikhandza khona tinkampani letinyenti taseNingizimu Afrika tisebenta kulela live.

11. Kuvakasha ngekweMbuso kwaMengameli wase-Angola

11.1. Mengameli Zuma utakwemukela Umhlonishwa, Mengameli waseRiphabhliki yase-Angola, João Lourenço, kuvakasha ngekweMbuso lokuyinchophamlandvo kusukela mhla tinge-23 Lweti 2017. Loku kutawuba kuvakasha kwakhe kwekucala kulelive letfu emva kwekubekwa kwakhe kutsi abe nguMengameli.
11.2. Lamave lamabili anebudlelwane lobacala kudzala ngesikhatsi sekuzabalazela inkhululeko ngesikhatsi live lase-Angola likhoselisa liphindze futsi lisekela tishikashiki temzabalazo lebetisetinkanjini letahlukahlukene kulela live.
11.3. Kuhwebelana nekubambisana kutemnotfo emkhatsini walamave lamabili kukhule kakhulu, ngendlela yekutsi live laseNingizimu Afrika lilive leliphuma embili kunawo onkhe lelihwebelana ne-Angola kulelivekati. Tinkampani letinyenti taseNingizimu Afrika tichuba emabhizinisi ato e-Angola emikhakheni leyahlukahlukene lokufaka ekhatsi tekwakha, tetimayini, tetindlu, tekutsengisa, kudla nalokunatfwako, emahhotela nekukhibika, temabhange kanye netinsitakalo tekwelapha.
Ngesikhatsi avakashile, Mengameli Lourenço utawuphindza futsi etfule Sifundvo ngaLesihlanu, mhla tinge-24 Lweti 2017 eSakhiweni i-OR Tambo ePitoli.

12. Tinsuku leti-16 Tekwecwayisa

12.1. IKhabhinethi ihlanganyela kanye nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatsatse sincumo sekulwa nekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana.
12.2. Lomkhankaso Wetinsuku leti-16 Tekulwa Nebudlova Lobentiwa kuBomake Nebantfwana utakwenteka kusukela emkhatsini wamhla tinge-25 Lweti namhla ti-10 Ingongoni 2017. Lona ngumnyaka we-19 lomkhankhaso wentiwa lapha eNingizimu Afrika futsi utawuchubeka ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Nami Ngikhona: Sisonkhe Sichubela Embili iNingizimu Afrika Lete Budlova.”
12.3. Mengameli Zuma utakwetfula umkhankhaso weTinsuku Leti-16 Tekwecwayisa eMphumalanga Kapa ngeMgcibelo, mhla tinge-25 Lweti 2017. Utawube ugcile kuTinkhulumiswano Tavelonkhe letichubekako, letigcugcutela bantfu kutsi bakhulume ngalenkinga yebudlova bebulili. Lomkhankhaso utakwendvulelwa Lusuku Lwemave Emhlaba Lwemadvodza ngeLisontfo, mhla ti-19 Lweti 2017, lapho kucelwa khona onkhe emadvodza kutsi adlale indzima yawo ekwakheni sive lesiphephile nesibumbene.
12.4. Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo litawube lenta umkhankhaso wesibili wemsakato wemmango ngaphasi kweluhlelo lolutsi Let’s Talk Justice, loluletsa tinsikatalo tahulumende kubantfu ngekutsi banike balaleli litfuba lekucocisana nebaphatsi mayelana netindzaba letisematseni. Kwetfulwa kweNkantolo Yemacala eTemacansi ngesikhatsi salomkhankhaso kutawucinisekisa kutsi kuba nekufinyelela lokuncono eluhlelweni lwetebulungiswa.
12.5. IKhabhinethi iyakholwa kutsi ngekusebenta ngekuhlanganyela singakucedza lokuhlukunyetwa lokuchubekako. Ngemitamo yetfu yekuhlanganyela singakhona kutsi sente lokutsi kute sivikele kuhlukunyetwa kodvwa sibe sicinisekisa kutsi bomake nebantfwana baphila eveni lelivikelekile.
12.6. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bahlome emaribhoni lamhlophe njengeluphawu lwekutibophelela ekucedzeni lenkinga esiveni sakitsi.

13. Kwenta emalungiselelo eLusuku Lwemhlaba lweNgculazi (i-AIDS)

13.1. IKhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi atimbandzakanye kumalungesilelo landvulela Lesihlanu weTibhoni Lebovu (i-Redi Ribbon Friday) ngembikwkeutsi kucale Lusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS mhla ti-01 Ingongoni kudzimate kube sekupheleni kwaleyo nyanga. Kufaka iribhoni lebovu kuluphawu lwekuhlanganyela kanye nekutinikela ekulweni neSandvulelangculazi (i-HIV) ne-AIDS.
13.2. Lusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS litfuba lapho yonkhe imimango ibumbana khona ekulweni ne-HIV, kukhombisa kwesekela labo bantfu labaphila neligciwane le-HIV kanye nekukhumbula labo labangasekho. Umcimbi walonyaka utawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Lilungelo Lami Kwati Simo Sami, Kuvikela Sibopho Sami”, lechumana nengcikitsi yemhlaba wonkhe letsi: “Lilungelo Kutemphilo.”
13.3. Loku kucinisa kucala kwekusebenta kweNdlelalisu Lavelonkhe laseNingizimu Afrika le-HIV, Sifo Sesifuba (i-TB) kanye Nekugula Lokutsatselana Ngekuya Emacansini langa-2017-2022 (i-NSP), leliyinsika lemcoka enchubekeleni embili yaseNingizimu Afrika ekuzuzeni kunakekela ngekwetemphilo njengaloku kusho Lisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP), leligcugcutela kutsi kube nesive lesiphilile, lesicinile nalesilinganako.

14. Liviki Lavelonkhe Lekugcila Kutimbizo
14.1. IKhabhinethi icela imimango kutsi ihlanganyele ekutimbandzakanyeni kuLeliviki Lavelonkhe Lembizo Lesikhombisa lelitako, lokulindzeleke kutsi licale mhla tinge-27 Lweti kute kube mhla ti-03 Ingongoni 2017.
14.2. Ngaphasi kwebuholi be-GCIS, lenkhundla igcugcutela kucocisana emkhatsini wemalunga eSigungu nemimango. Lomcimbi wenteka ngaphasi kwemongo wendzaba yeminyaka lelikhulu yekutalwa kwa-Oliver Reginald Tambo, lowagcugcutela kutsi kube nekulingana ngekwebulili. Loko lokutawukwentiwa kuhloswe kutsi ngako kwesekwelwe umkhankhaso Wetinsuku Leti-16 Tekwecwayisa.
14.3. Imicimbi letawubakhona itawufakwa kukhalenda yavelonkhe kuphindze futsi kwabelanwe ngayo kuwebhusayithi yahulumende ku: www.gov.za.

D. Imitsetfosivivinyo

15. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwesatiso ngekulandzela sigaba se-74(5) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wa-1996. Inhloso yaloko kucala inchubo yavelonkhe neyetifundza yekubonisana ngenhloso yekwenta kutsi kube netingucuko eminyeleni yetifundza macondzana naMasipala Wendzawo waseMatatiele eMphumalanga Kapa kanye nasetindzweni letitsite taseBa Ga Mothibi eNyakatfo Nshonalanga.
Lenhloso yekufinyelela kusincumo ngemincele yetifundza sivela emimmangweni yaletindzawo lekukhulunywa ngato letinesifiso sekutsi tifakwe ngaphansi kwetifundza letingubomakhelwane.

E. Imilayeto

16. IKhabhinethi ihalisela live laseFrance njengelive lelikhetfwe kutsi lisingatse Imidlalo Yendzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco yanga-2023 futsi ibonga litsimba lahulumende, lebeliholwa Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa, Indvuna Yetemidlalo Nekukhibika Thulas Nxesi kanye neNyonyana yaseNingizimu Afrika Yelibhola Lembhoco (i-SARU), ngemsebenti leyawenta ekukhangiseni live laseNingizimu Afrika kulomkhankhaso wekufaka sicelo sekutsi lisingatse lomcimbi.

17. IKhabhinethi ihalalisela Indvuna Pandor, loklonyeliswe ngeMklomelo Wathishela Lophuma Embili. Lomklomelo Indvuna Pandor uwunikwe yiShansela yaseNyuvesi yaseNingizimu Afrika (i-Unisa), Mengameli waphambilini Thabo Mbeki. LoMklomelo Wathishela Lophuma Embili, munye wemikhakha yawo lemine, kwatisa ligalelo lanome ngabe ngumuphi thishela lophuma embili lophume embili ekufundziseni, ekufundzeni, ekutfutfukiseni emakhono kanye/nome lucwaningo emkhakheni wakhe webungcweti.

18. IKhabhinethi idvumisa umsebenti lowentiwe i-South African Astronomical Observatory, lokuyincenye ye-Wide Angle Search for Planets lokuyinhlangano lefuna emaplanethi labatfole kutsi kunemaplanethi lamasha lamatsatfu.

19. IKhabhinethi ihalalisela labo labatimbandzakanye futsi baphumelela kuklonyeliswa ngemklomelo we-Govan Mbeki Awards wanga-2017, wekuhlonipha labo labasebenta emkhakheni wetekwakha labaphume embili ekwakheni tindlu. Lemiklomelo ifika ngesikhatsi lapho lelive libungata khona kwetfulwa kwetindlu netibonelelo letingetulu kwetigidzi le-4.6 kusukela nga-1994.

20. IKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo tento tekukhombisa sibindzi letentiwe belusito loluphutfumako, bacimimlilo kanye nabo bonkhe labatinikele basita ekulweni nemililo lesandza kusha eNshonalanga Kapa.  

Imibuto Icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lemcondzisi Jikelele (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore