IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-15 KuSinyikhaba wee-2017

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu mhlana ali-15 kuSinyikhaba wee-2017 e-Tuynhuys, eKapa.   

A. IiNdaba Ezingundabamlonyeni             

1. Amasiso     

1.1. IKhabinethi iyawathokozela amasiso wefemu ekhanda iinkoloyi i-Ford Motor Company, wemali emaBhiliyoni amaThathu wamaRanda ePlantini yayo ese-Silverton ePitori, enge-Gauteng. Ifemu le-ke izokuvulela abantu imisebenzi enqophileko nengakanqophi, njengoba kulindeleke ukuthi zande iinkoloyi zomhlobo we-Ford Ranger ezikhandwa kiyo lefemu.    

1.2. Amasiso anjengalawa-ke abufakazi bomsebenzi esisolo sitjhotjholoza ngamandla siwenza njengoba singurhulumende nje ekuhlumiseni umnotho nekulungiseni imiraro yokutlhogeka kwemisebenzi. Ngehlelo lehlohlomezela likarhulumende lemali emaBhiliyoni ali-R7.8 yokuKhanda nokwAkha imiTjhini, i-Automotive Production and Development Programme, kuvulelwe amasiso wangeqadi wemali ema-R28.5 wamabhiliyoni.   

1.3. Lapha-ke kubalwa nesimemezelo esenziwe yifemu yakwa-Toyota sokukhanda umhlobo omutjha we-Toyota Hilux ne-Fortuner, njengengcenye yamasiso wamabhiliyoni asi-R6.1. Ngakelinye ihlangothi, bakwa-BMW bahlelela ukwakha ifemu yeenkoloyi ephelele ngabo boke uburhiyarhiya bechwephetjhe elikhambisana nesikhathi, yemali emabhiliyoni asithandathu wamaranda. I-Beijing Automobile International Corporation ihlelela ukwakha ifemu yeenkoloyi ebiza amabhiliyoni ali-R11 lapha  eSewula Afrika.                                                                                                                                                           
 
2. UmNyaka WomThelo Wee-2017  

2.1. IKhabinethi iyabathokoza boke abatheli bomthelo esele bawabuyisele amaforomu wabo womthelo womnyaka womthelo wee-2016/17.                                                                                                                                                               
2.2.  Imalingeniso yomthelo yenza ukuthi urhulumende abe namandla nekghono lokwenzela umphakathi izenzelwa ezitlhogwe khulu, akghone nokubonelela iingidigidi zamaSewula Afrika atlhoge itjhudu kezomnotho.        

2.3. IKhabinethi ikhumbuza abatheli bomthelo ukuthi ilanga lokugcina lokubuyisela amaforomu womthelo ema-ofisini wezomthelo wakwa-SARS, wanonyaka kungeLesihlanu samhlana ama-24 kuSinyikhaba wee-2017, begodu ibe iyabakhuthaza ukuthi basize bawabuyisele amaforomu womthelo la.             
                                                                                                                                               
3.  IKhonferensi YokuThoma YokuThuthukisa UmNotho WeeNdawo ESewula Afrika (i-LED)       

3.1. IKhabinethi iyathokoza ngomphumela weKhonferensi i-LED ebeyibanjwe mhlapha. IKhonferensi le beyibanjwe ngaphasi koburholi bukaNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, uNomzana Des van Rooyen kunye noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani uMma. uLindiwe Zulu.                                                                                                                                                            

3.2. IKhonferensi le-ke ivule ithuba lokwakha i-ajenda etja ye-LED eSewula Afrika ekhanyiselwa indlela maqalontanzi womTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP). Hlangana nemiphumela yayo kubalwa nokusikinyiswa kwemiKhandlu yokuThuthukiswa komNotho eSewula Afrika (i-EDCSA), engeyokuthoma ekhethwapha, nenqophe ukuyenza isebenze ngendlela elandela ilwazi labosokghonofundwa ikoro yokuthuthukiswa nokuhlunyiswa komnotho.                                                                                                                                                           

3.3. Njengehlangano esebenza ngokulandela ilwazi labosokghonofundwa, i-EDCSA izakulawula ibe ibeke ilihlo phezu kwendlela yokuziphatha yabanengi abanesandla emahlelweni ahlukahlukeneko wezokuthuthukisa nokuhlumisa umnotho.                                                                                                                                                    

3.4. IKhabinethi ibuye yatjheja nokusikinyiswa kweVeke yaboSomabhizinisi ePhasini Loke nge-Sloane (i-GEW), ekhemphasini etja evukako, mhlana ali-10 kuSinyikhaba wee-2017, la uNgqongqotjhe uZulu ameme khona usaziwako kasomabhizinisi, u-Sir Richard Branson. Ikhemphasi le ingeyokuthoma ukuvulwa yi-Global Entrepreneurship Network.   Isekela abosomabhizinisi kiyo yoke i-Afrika, ibuye ivule namathuba wokuhlangana nokwazana nabalemukisi, nabasisi kunye neenhlangano zokusekela nokusiza.                                                                                                                                                            

3.5. Ngesikhathi se-GEW, balinganiselwa etjhumini leengidi abantu ababa nesandla emibuthanweni nemaphaliswaneni nakezinye izinto ezenziwako ezizii-35 000 emazweni angaphezulu kwe-165 ephasini zombelele.    
                                                                                                               
4. UmBiko WeKomitjhini Ka-Heher                                

4.1. IKhabinethi ikutjhejile ukumenyezelwa komBiko weKomitjhini ka-Heher ebeyiphenya ngamathuba wefundo yasimahla emazikweni wefundo ephakemeko eSewula Afrika, omenyezelwe ngoMvulo mhlana ali-13 kuSinyikhaba wee-2017.  IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi awufundisise umbiko lo nalokho okungaba miphumela yawo phezu kwelizwe leSewula Afrika, njengobanyana urhulumende naye asaqalisisa leziimphakamiso ezenziwe ngileKomitjhini.                                                                                                                                                

4.2. Ngokukhamba kwesikhathi uMengameli uzakumemezela ipendulwakhe ngombiko lo, emveni kobana uzabe sewuqalwe wasetjenzwa yiKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe abaqalene nokuSekelwa ngeeMali kweFundo ePhakemeko, wabe waqalwa nanga yiKomidi yezeeMali zomBuso e-Ofisini kaMengameli.  URhulumende solo uzimisele ukususa iinqabo ezikhandela abafundi abanengi ukuthi bafunyane ifundo ephakemeko, nje-ke ulindele ukuthi kuvunyelwanwe ngesisombululo esikghonakalako nesibambelelako sokusekela ifundo ephakemeko ngeemali.             
                                                                                                                                               
5. Isomiso   

5.1. Usesemraro umthamo wamanzi emadamini welizwe leSewula Afrika, njengoba amanzi arhwamuka ngobunengi nje kunezulu elinako. Njengoba iSewula Afrika ingakhange ibeI nezulu elaneleko lokuzalisa imithombo yekhethu nje, kutjho ukuthi ayikabukuphuma emrarweni wesomiso.  Izangoma zezulu ziphengula ukuthi ilizwe leSewula Afrika lizabe linelwe lizulu elibonakalako ukusukela ekuthomeni kwakaTjhirhweni womnyaka ozako, wee-2018.                                                                                                                                             
5.2. IKhabinethi ithanda ukuqinisekisa umphakathi ukuthi urhulumende welizwe loke, aborhulumende beemfunda kunye naborhulumende beendawo basebenzisana ngokusizana ukukhandela ukuthi iSewula Afrika ingagcini iphelelwe mamanzi. IKhabinethi ikhuthaza woke umuntu ukuthi afake isandla sokusiza, ngokubabalela amanzi.                                                                                                                                         

6.  I-Zimbabwe 

                               
6.1. IKhabinethi iyalisekela igadango likaMengameli u-Jacob Zuma, ngesikhundla sakhe sokuba nguSihlalo weHlangano eThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC) lokuyelelisa ebujameni bezinto e-Zimbabwe njenganje. UMengameli uthumele iinThunywa eziKhethekileko, uNgqongqotjhe wezokuVikela nezaboMakadebona bamaJoni, uMma. uNosiviwe Mapisa-Nqakula kunye noNgqongqotjhe wezeVikeleko lomBuso, u-Adv. Bongani Bongo kobanyana bayokusiza ekufunisaneni isisombululo emrarweni we-Zimbabwe.  Bazokubonana noMengameli we-Zimbabwe u-Robert Mugabe kunye neButho lamaJoni wezokuVikela we-Zimbabwe.  Ngemva kwalokho-ke bazakubikela uMengameli we-Angola u- João Lourenço njengoba anguSihlalo wezePolitiki, zokuVikela nezokuPhepha ngaphasi kwe-SADC.  I-Ofisi kaMengameli izakunande ikhupha izaziso nemibiko ukuya phambili malungana nendaba le.               
                                                                                                                                        
7. Isibonisakude i-Square Kilometre Array (i-SKA)

7.1.IKhabinethi ithokozela imiphumela emihle kezomnotho nakezehlalakuhle yomphakathi evezwe mithombo yamandla esetjenziselwe ukuthuthukisa umphakathi esiphandeni se-SKA South Africa. Umphakathi owakhelene nendawo ye-SKA solo uyazuza ngamahlelo wefundo engcono newokufundiselwa umsebenzi, nokuqiniswa kwamabhizinisi amancani kunye nokwanda kwamathuba wemisebenzi.                                                                                                                         

7.2.  UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji, ngaphasi kwelihlo likaNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji u-Naledi Pandor, uzokubamba ihlelo lokuhlanganyela nomphakathi ngomnqopho wokuthokozela ipumelelo yemiphakathi ezombeleze indawo ye-Carnarvon, eseTlhagwini Kapa, ukusukela mhlana ali-16 ukuyokufika nakali-19 kuSinyikhaba wee-2017.                                                                                                                                                                         

B. IinQunto Zekhabinethi

8. Imibiko Yehlandla Lesibili Yendima Yomsebenzi Yaqobe Kota Emnyakeni Wee-2017/18                                                                                                                                                         

8.1. IKhabinethi ibikelwe ngemiBiko Yehlandla Lesibili Yendima Yomsebenzi Yaqobe Kota Emnyakeni Wee-2017/18 (ngoVelabahlinze ukuyokufika kuKhukhulamungu wee-2017) kiwo womahlanu amaviyo wehlanganisela.   Lokhu-ke kuyingcenye yeHlelo lokuSebenza leKhabinethi lamaGadango wokutjheja nokuhlunga elisuselwa kuTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) ngomnyaka wee-2014-2019.                                                                                                                                                      

8.2. UmNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga kunye namakomidi wamaViyo weHlanganisela yaboNgqongqotjhe uzakubamba imihlangano yeendaba la uzakwembula bewuhlathulule khona indima yemibiko le.                                                                                                                                                                  

8.3. I-GCIS izakulungelela imihlangano yeembikiindaba ibe imemezele nerherho lakhona kubunzinzolwazi i-www.gov.za                    khona duze nje.     

                                                                                                                                  
9. Ezitja Ngomzamosisungulo Wokubuthelelwa NokunikelwaKweemphande                                            

9.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele ikhanjiwe yokuphunyeleliswa kweSahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo esithi woke amabizo wabavowudi abaserhelweni lokuvowuda kumele anikelwe namkha atlolwe neemphande zalapho abanikazi bamabizo bahlala khona.  IKhabinethi ikuthokozele ukuthotjelwa kwekambiso yemibiko yendima ephuma ngeenyanga ezisithandathu enikelwe iKhotho yezomThethosisekelo.                                                                                                                                                        

9.2.  Bekube nje, iKomitjhini yezeKhetho eziJameleko (i-IEC), ngokusebenzisana nezinye iinjamiso zombuso, seyihlanganise ama-75% womsebenzi wokuthola iimphande zabantu abangavowuda. IKhabinethi ibuye yabikelwa ngehlelo elihlelelwa misebenzi yezePoso yeSewula Afrika (i-SAPO) lokusiza abantu abanganamphandezeendawo abahlala kizo.                                                                                                                                                                                                               

9.3. IKhabinethi iyathokoza ngendima nangomsebenzi wokusiza owenziwa yi-SAPO, ne-IEC nezinye iinjamiso zombuso ehlelweni lokutholela irhelo labavowudi iimphande abahlala kizo.                                                                                                                                                     

9.4. IKhabinethi ibuye yakhombela labo abangakavezi imininingwana emitjha yeemphande zeendawo abahlala kizo ukuthi bayiveze imininingwana leyo ngeveke yokutlolisela ukuvowuda elandelako ezakuba ngoNtaka wee-2018.                                                                                                                                                           

C. Iminyanya Ezako                                

10. IHlandla Lesine LeKomitjhini YamaZwe AmaBili, ISewula Afrika Ne-Botswana ( i-BNC)                                                                                                                                                           

10.1.UMengameli uZuma uzokuthatha ivakatjho lomsebenzi lokuya emHlanganweni wesiNe weKomitjhini yamaZwe amaBili, i-Sewula Afrika ne-Botswana (i-BNC), ezokubanjelwa e-Gaborone, ese-Botswana ngeLesihlanu samhlana ali-17 kuSinyikhaba wee-2017.                                                                                                                                                   

10.2. Amazwe amabili la, iSewula Afrika ne-Botswana ahlangana qobe mnyaka ezingeni leenKhulu zomBuso ngesakhelelo se-BNC ngomnqopho wokubuyekeza ukusebenzisana kwawo ngobubili bawo abe acocisane nangezinye iindaba eziwathinta ngobubili bawo.                                                                                                                                                     

10.3. Amazwe amabili la anobudlelwano obuhle obusekelwe kusebenzisana ngezamasiko nokwakhelana kwawo. Asebenzisana ngeendaba eziimbadlwana, ekubalwa hlangana nazo zokuthutha, zokurhwebelana nezamasiso, zamaphilo, zebhoduluko, njll.                                                                                                                      

10.4. ISewula Afrika ingelinye lamazwe akhamba phambili ngokurhwebelana ne-Botswana, kangangokuthi ziimbadlwana iinkhamphani zeSewula Afrika ezisebenzela khona e-Botswana.                                                                                                                                                            

11. UMengameli We-Angola Uvakatjhela ISewula Afrika       

11.1. UMengameli uZuma uzokusingatha ivakatjho lomHlonipheki uMengameli weRiphabhligi ye-Angola u- João Lourenço, eVakatjhweni lakhe lomBuso elibe mlando eSewula Afrika, ukusukela mhlana ama-23 kuSinyikhaba wee-2017. Leli-ke liVakatjho lakhe lomBuso lokuthoma solo agcotjelwe ukubba nguMengameli we-Angola.                                                                                                                                                          

11.2.  Amazwe amabili la anomlando wokuzwana nokusebenzisana ngokuzwana ukusukela ngeminyaka yokulwela ikululeko, la i-Angola yayikhoselisa ibe isekele abalwelikuleko beSewula Afrika eenkampeni ezihlukahlukeneko zakhona kele-Angola.                                                                                                                                            
 
11.3.  Kuhlume ngendima ebonakalako ukurhwebelana nokusebenzisana kezomnotho hlangana kweSewula Afrika ne-Angola, kangangokuthi iSewula Afrika ililizwe eliphambili kinawo woke amazwe arhwebelana ne-Angola enarhakazini ye-Afrika. Zinengi iinkhampani zeSewula Afrika eziragela amabhizinisi wazo e-Angola; lawo-ke mabhizinisi wamakoro ahlukahlukeneko, ekubalwa hlangana nawo ikoro yokwakha, iimayini, amakontraga wokwakha, iintolo, ukugoma neenselo, amahotela nezokuzigedla namkha zokuledlha, amabhanga kunye nezokwelapha.                                                                                                                                                        
Ngesikhathi sevakatjho lakhe, uMengameli u-Lourenço uzakubuye asingathe nesiFundo ngeLesihlanu mhlana ama-24 kuSinyikhaba wee-2017 eMakhiweni i-OR Tambo esePitori.

12. IJima LamaLanga Ali-16 Wokuyelelisa Ngokutlhorisa                                                               

12.1. IKhabinethi ihlanganyela nawo woke amaSewula Afrika alwisana nokukhahlunyezwa kwabantu abasikazi nabantwana.                                                                                                                                                                

12.2. IJima lamaLanga ali-16 lokwAzisa, lokuYelelisa nokuLwisana nokuTlhoriswa kwaboMma nabaNtwana lithoma mhlana ama-25 kuSinyikhaba ukuyokufika nakali-10 kuNobayeni wee-2017.  Lo mnyaka-ke we-19 lelijima lathoma lapha eSewula Afrika, kanti-ke nonyaka liragwa ngommongondaba othi: “Ngibala Nami: Sisoke Sithuthusela ISewula Afrika Engananturhu Phambili.”                                                                                                                                                        

12.3. UMengameli uZuma uzokusikimisa iJima lamaLanga ali-16 Wokuyelelisa Ngokutlhorisa ePumalanga Kapa ngoMgqibelo mhlana ama-25 kuSinyikhaba wee-2017. Lelijima-ke lizakuqalelela ukuragela phambili kwemiKhulumiswano yeliZwe, yona ekhuthaza abantu ukuthi bakhulume ngomraro wenturhu eqothele ubulili. Ngaphambi kokusikinyiswa kwejimeli, ngoSondo wamhlana ali-19 kuSinyikhaba wee-2017, kuzabe kuliLanga LamaDoda EmaZweni NgamaZwe; ngaleliLanga-ke kukhonjelwa woke amadoda ukuthi afake isandla ekwakhiweni komphakathi ophephe khudlwana nobumbene ngokuzwana ngcono.                                                                                                                                                    

12.4. UmNyango wezoBulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo uzokuraga ijima lesibili lokurhatjhela umphakathi ngaphasi kommongondaba othi Asicocisane Ngobulungiswa, oletha izenzelwa zombuso ebantwini ngokunikela abalaleli bemirhatjho yomphakathi ithuba lokucocisana ngeendaba eziyindabikhulunywako. Nokuvulwa kweKhotho yemiLandu yezomSeme ngesikhathi sejimeli nakho kuzakwenza ukuthi abantu bakghone ukuthola indlela engcono yokusizwa lihlelo lezobulungiswa.                                                                                                                                                        

12.5. IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi ngokusebenza ngokusizana singakghona ukuwuqeda umukghwa wokukhahlumeza. Ngemizamo yethu ehlanganyelweko, singakuvimbela ukukhahlunyezwa, ukube ngahlanye siqinisekisa ukuthi abantu abasikazi nabantwana bahlala ngokuphepha emphakathini.                                                                                                                                                             

12.6. Boke abantu eSewula Afrika bakhuthazwa ukuthi babophe ilende elimhlophe emzimbeni njengesitjengiso sokuzibophelela ekuruthuleni ngomrabhu lomraro wokukhahlumeza emphakathini wekhethu.                                                                                                                                                                   

13. Kulungiselelwa ILanga Lokuyelelisa Ngentumbantonga EPhasini
         
13.1. IKhabinethi ikhombela boke abantu emphakathini ukuthi bahlanganyele nabanye ngeLesihlanu SeLende EliBovu, ngaphambi kweLanga lokuYelelisa ngeNtumbantonga ePhasini elimhlana li-1 kuNobayeni, beyiyokuphela inyanga kaNobayeni. Ukubopha namkha ukuqobotjhela ilende elibovu emzimbeni kusitjengiso sokuzwelana nabaphethwe yintumbantonga kunye nesokuzibophelela ekulwiseni iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) kunye neNtumbantonga ngokwayo.  
                                                                                                                                                                
13.2. ILanga LokuYelelisa ngeNtumbantonga EPhasini lilithuba lomunye nomunye umphakathi ukuthi ubumbane ekulwiseni i-HIV, utjengise ukusekela abantu abane-HIV, ube ukhumbule nalabo abathathwa bulwele bentumbantonga.  Ummongondaba wanonyaka ngejimeli uthi: “Ilungelo Lami Lokwazi Ubujamo Bami, Ukuzivikela Msebenzami”; ummongondaba lo-ke ukhambisana nommongondaba wephasi loke, othi: “Ilungelo Lepilo Ehle”.                                                                                                                                                                      

13.3. Lokhu-ke kusekela amahlelo wokuphumelelisa iQhinga lee-2017-2022 (i-NSP) iSewula Afrika eLwisa ngalo i-HIV, ubuLwele besiFuba (i-TB) neziFo eziThathelanwa emSemeni, eliyisika yendima yeSewula Afrika ekuphumeleliseni ihlelo lokuqalelela isitjhaba soke kezamaphilo, njengoba kutjhiwo ku-NDP, yona ekhuthazela ukuthi isitjhaba sibe ngesiphile ngcono nesilungileko.                                                                                                                                                                                    

14. IVeke  YeMbizo  YeliZweloke                                   

14.1. IKhabinethi ikhombela woke umphakathi ukuthi uhlanganyele nabanye eVekeni YeMbizo YelliZweloke EngeyeKhomba, ekulindeleke ukuthi ithome mhlana ama-27 kuSinyikhaba ukuyokufika nakama-3 kuNobayeni wee-2017.                                                                                              

14.2. Ngaphasi koburholi be-GCIS, ikundla le ikhuthaza ukusebenzisana hlangana kwamalunga wesiGungu esiPhetheko nomphakathi. Lokhu kwenzeka ngokuthonyaniswa nokuhlangana kwekhulu leminyaka uMengameli walokhuya we-African National Congress u-Oliver Reginald Tambo abelethwa, yena owayetjhotjhozela ukuthi abantu bobulili obuhlukileko balinganiswe. Okuzabe kwenzeka ngaleVeke yeMbizo yeliZweloke kunqophe ukusekela iJima lamaLanga ali-16 wokuYelelisa ngokuTlhorisa.                                                                                                                                                            

14.3. Iminyanya ekhambisana nalokhu izakufakwa ekhalendeni yelizwe loke, nakubunzinzolwazi bukarhulumende (www.gov.za).                                                                                                    

D. ImiThethomlingwa                        

15. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwesaziso sesigaba sama-74(5) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womNyaka we-1996. Umnqopho lapha kuvula ihlelo lokubonisana eemfundeni ngeemfunda kunye nelizweni loke malungana nokwenza amatjhuguluko wemikhawulo kuMasipaladi weNdawo ye-Matatiele esePumalanga Kapa neendawo ezithileko za-Ba Ga Mothibi eTlhagwini Tjingalanga.                                                     
Ukusikwa ngobutjha kwemikhawulo yeemfunda okuhlosiweko lokhu kusukela ebantwini beendawo ekukhulunywa ngazwezi, abafisa ukubuyiselwa eemfundeni abakhelene nazo.  

E. Imilayezo                                 

16. IKhabinethi ithokozisa ilizwe le-France ngokuphumelela kwalo ukukhethelwa ukuba lilizwe elenyulelwa ukusingatha imiDlalo yeBhigiri yePhasi kaMakhakhulwararhwe ngomnyaka wee-2023, ibe ithokoza nebandla leenthunywa zikarhulumende, ebelithwelwe liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, noNgqongqotjhe wezemiDlalo uThulas Nxesi kunye neHlangano eyeNgamele uMakhakhulwararhwe eSewula Afrika (i-SARU), ngomsebenzi abawenzileko wokuphakamisa nokukhulumela igama leSewula Afrika ukuthi nayo iqalelwe ukusingatha imiDlalo yeBhigiri yePhasi  kaMakhakhulwararhwe ezako le.                                                                                                                                                

17. IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe u-Pandor othokozwe ngoNongorwana womFundisi oPhambili (Outstanding Educator Award). U-Pandor, unongorwana lo umethweswe nguTjhansela weYunivesithi yeSewula Afrika (i-UNISA), uMengameli wangaphambilini uThabo Mbeki. UNongorwana womFundisi oPhambili, ongomunye wamakoro amane, kuthokozwa ngaye umfundisi womsebenzi omuhle khulu ekufundiseni namkha ekufundiseni kwezinga eliphezulu, ekufundeni, ekufundiseni amakghonofundwa kuhle khulu namkha ekwenzeni irhubhululo elihle khulu ekorweni aqalene nayo.                                                                                                                                                              

18.IKhabinethi iyawubuka umsebenzi owenziwe liZiko lezomKayi eSewula Afrika (i-South African Astronomical Observatory), oyingcenye yeHlelo lokuZuma amaPlanethi (i-Wide Angle Search for Planets) elenziwa bazumi bamaplanethi esele bavumbulule amanye amaplanethi amatjha amathathu.                                                                                                                                                                       

19. IKhabinethi ithokozisa ababe nesandla nabathumbileko bathweswa aboNongorwana baka-Govan Mbeki emNyakeni wee-2017, ekuthokozwa ngabo abantu abasekorweni yokwakha abasebenze kuhle khulu ekwakhiweni kweenkumba. Abongorwanaba bafika ngesikhathi la iSewula Afrika isathokozela ukwakhiwa kweenkumba ezingaphezulu kweengidi ezi-4.6 nokufunyanela abantu izaphulelo zeendleko zokuthola iinkumba, solo kwangomnyaka we-1994.                                                                                                                                                                       

20. IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo isibindi semisebenzi yesizo elirhabako, abacimimlilo nawo woke amavolontiya asize ekubhuleni imililo yamhlapha ebeyitjha uburhangurhangu eTjingalanga Kapa.                                                                                                                                                                    

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore