Sitatimende se-Lekgotla leKhabhinethi neSitatimende Semhlangano Lokhetsekile lobanjwe ngekwevidiyo-inthanethi ngaLesine, mhla tinge-27 nangaLesihlanu, mhla tinge-28 Bhimbidvwane 2022

A.  LEKGOTLA LEKHABHINETHI 

1.1.  Mengameli Cyril Ramaphosa ubite Lekgotla leKhabhinethi ngaLesine, mhla tinge-27 Bhimbidvwane 2022. Bewuhanjelwe baholi labamelele yonkhe imikhakha yahulumende. Bebafaka ekhatsi Tindvuna, Emasekelatindvuna, Baphatsitifundza, Bacondzisijikelele kanye nebaholi beNhlangano yaseNingizimu Afrika Yahulumende Wasekhaya.  

1.2.  Mengameli umeme baholi bahulumende njengencenye yekuhlanganisa nekwenta kuphendvula kwahulumende kuhambisane  netinsayeya lelive lelibukene nato, ikakhulu kusombulula tinsayeya letimkhakhamitsatfu tebuphuya, kweswelakala kwemisebenti nekungalingani. Ucela labaholi kutsi bente tingucuko letibalulekile kuvusa kukhula kwemnotfo kanye nekwakha ngesivinini lesikhulu ematfuba emisebenti ledzingeka kakhulu. 

1.3.  Mengameli ugcizelele bunkhaba nekubaluleka kweMbononchanti wa-2030 weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe kanye neLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa neLuhlelo Lwekwakha Kabusha Nekubuyisa Umnotfo kusheshisa imitamo yekwenta kancono timo tebantfu baseNingizimu Afrika.

1.4.  Kwengeta kulesimo setemnotfo nekuhlela kabusha tinhlaka, i-Lekgotla yeKhabhinethi iphindze futsi yakhuluma ngekutfutfukiswa kwetakhiwonchanti, kuciniseka kwemandla agezi, kwentiwa kutfutfukiswa kwetimboni kufanele simo saleli, kuhlelwa kwabusha kwemhlaba netekulima, kanye nekuhlelwa kabusha kwetinkampani tahulumende.

1.5.  Imitamo yekunciphisa kweswelakala kwemisebenti nebuphuya kutawufaka ekhatsi inhlanganisela yemisebenti yemkhakha lotimele, imisebenti leyesekelwa nguhulumende  ngetimali kanye nekwelulwa kwetibonelelo tahulumende tekusita  bantfu labangakacashwa, 

1.6.  Kulomhlangano kuphindze kwadzingidvwa tinsayeya kanye nenchubekelembili ekulweni nebugebengu nenkhohlakalo, kanye nemitamo yekwenta kancono tekuphepha nekuvikeleka kwesive. Kuphindze futsi kwadzingidvwa tinsita letetfulwa nguhulumende wasekhaya – kufaka ekhatsi kuphakelwa kwagezi, emanti kanye nekuhanjiswa kwendle – njengencenye lebalulekile yekwakha emakhono aHulumende.

1.7.  Tingcoco te-Lekgotla leKhabhinethi kutawumiselwa kuto loko hulumende lafanele kutsi acale ngako kukwenta kulomnyaka lesikuwo lokutawuncunywa nguMengameli Ramaphosa naketfula Inkhulumo YaMengameli Yebunjalo Belive ngaLesine, mhla ti-10 Indlovana 2022.


B.  TINCUMO TEKHABHINETHI

1.  Luhlelo Lwesigaba Lesibili le-SA Connect

1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kucala kwesigaba sesibili semklamo we-SA Connect. Loluhlelo lutawenta Inchubomgomo ye-Inthanethi lesheshako yalelive isebente lekuyintfo leyavunywa yiKhabhinethi nga-2013.  Sigaba Sekucala sisebente njengemklamo wekuvisela wekunika tikhungo tahulumende letibalulekile letinge-970 tinsita te-inthanethi lesheshako te-10 Megabits (i-Mbps). 

1.2.  Lesigaba sesibili lesivunyiwe sitawetfulwa ngekusebentisa tikhungo tahulumende (Ejensi yeTebucwepheshe beteLwatiso lweMbuso [i-SITA]); i-Broadband Infraco ne-Sentech) kanye nemboni ye-inthanethi lesheshako. Kuletinyanga letinge-36 letitako, lomklamo utawuchumanisa letikhungo tahulumende letisele, imimango kanye nemakhaya lasele.

1.3.  Lomklamo uyincenye yekutinikela kwahulumende kuvala ligebe letedijithali, ikakhulu emimangweni yasemaphandleni, kanye nekuchubela embili temnotfo wetedijithali. Kuhlanganyela kwemkhakha lotimele nako kutawulungisa lokuhlelwa kabusha kwalomkhakha ngekufaka ekhatsi bonkhe bandlalindzima labafanele kulomkhakha wekuchumana ngetebucwepheshe. . 

1.4.  Lomklamo we-SA Connect uhlose kutsi i-inthanethi lesheshako ifinyelele imimango netikhungo tahulumende nge-80% kuleminyaka lemitsatfu letako ngesivinini selizingancane lesingu-10Mbps ngelisekhondi kanye ne-100 Mbps yetikhungo letidzinga kakhulu i-inthanethi.

C.  KUBEKWA ETIKHUNDLENI 

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.
1.  Mk. Nomthandazo Lichie Moyo njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Kutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni kuLitiko Letekulima, Kuhlelwa kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni (i-DALRRD). 
2.  Mnu. Clinton Rossouw Heimann njenga-DDG: Umtsetfo Wekuhlela Indzawo Nekulawula Kusetjentiswa Kwemhlaba e-DALRRD.
3.  Mnu. Michael Currin njenga-DDG. Kuchumanisa Budlelwane Bangekhatsi Kuhulumende neKulawula Labatsintsekako kuTekuchumana Tahulumende Nekwatisa (e-GCIS). 
4.  Mk. Regomoditswe Dorcas Mavimbela njenga-DDG: Kucubungula neKusabalalisa Lwatiso e-GCIS. 
5.  Mk Nomonde Mnukwa njenga-DDG: Temisebenti Yekwesekela e-GCIS. 
6.  Mnu. Nhlanhla Edgar Sishi njenga-DDG: Lihhovisi Letelwabiwomali kuMgcinimafa Wavelonkhe.
7.  Dkt. Litha Magingxa njengeMphatsihhovisi Lomkhulu (i-CEO) kanye naMengameli weMkhandlu Welucwaningo Lwetekulima.  Ikhabhinethi ikuvumile nekubekwa esikhundleni kuka-Dkt Litha Magingxa nguMkhandlu.
8.  Mk. Rofhiwa Irene Singo njengeMphatsi Lomkhulu Wetetimali kuLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo. 
9.  Mnu. Luvuyo Keyise njenga-CEO we-SITA wesikhashana (Uyaphindvwa kukhetfwa).
Emalunga ebhodi ye-SITA SOC:

1.  Mk. Makano Mosidi (Sihlalo);
2.  Dkt. Stella Bvuma (Sekelasihlalo);
3.  Mk. Shery-Lee Moonsamy;
4.  Mk. Nolitha Pieterson;
5.  Mk. Zimbini Hill;
6.  Mk. Olwethu Ketsekile;
7.  Dkt. Tshilidzi Ratshitanga;
8.  Dkt. Rendani Ramabulana;
9.  Mk. Jeanette Morwane (ummeleli weLitiko Letekuchumana Nebucwepheshe Betedijithali);
10.  Mk. Laura Mseme (ummeleli weMgcinimafa Wavelonkhe); kanye
11.  neMnu. William Vukela  (ummeleli weLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa)

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore