Isitatimende Somhlangano we-Lekgotla Nomhlangano Okhethekileko weKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Lemmoyeni ngeLesine Nakama-27 NangeLesihlanu Nakama-28 kuTjhirhweni wee-2022.

A. IBANDLA/I-LEKGOTLA LEKHABINETHI 

1.1.  UMengameli u-Cyril Ramaphosa ubize i-Lekgotla leKhabinethi ngeLesine somhla wama-27 kuTjhirhweni wee-2022. Emhlanganweni lo bekukhona iinjamiso zabarholi ezijamele yoke imikhakha karhulumende. Bekukhona aboNgqongqotjhe, amaSekela waboNgqongqotjhe, aboNdunakulu, abaNqophisi Zombelele kunye nabarholi beHlangano yaboRhulumende beeNdawo yeSewula Afrika (i-SALGA).                                                                   
1.2.  UMengameli umeme abarholi bakarhulumende njengengcenye yokulungelela nokuthomanisa amahlelo karhulumende wokurarulula iintjhijilo ilizwe lekhethweli eliqalene nazo, khulukhulu ukuqala ngokurhabekileko ukurarululwa kwemiraro enguncantathu yobuchaka, yokutlhogakala kwemisebenzi kunye neyokutjhiyana ngendima.  Ukhombele abarholi ukuthi baphumelelise amatjhuguluko angaqakathekileko wokuvuselela ukuhluma komnotho bekuvulwe nemisebenzi edingeke kangaka le ngebelo eliphezulu.                           

1.3.  UMengameli ukhulume wagandelela ngokuqakatheka kweNembombono yomNyaka wee-2030 yeHlelo lokwAkha nokuVuselela umNotho weliZwe (i-ERRP) ukukhambisa msinyana imizamo yokwenzela amaSewula Afrika ubungcono.                   

1.4.  Ngaphandle kobujamo bomnotho namatjhuguluko aqakathekileko, i-Lekgotla leKhabinethi libuye lacocisana ngokuthuthukiswa komthangalasisekelo, ukutholakala nokuvikeleka kweembaseli, ukuthuthukiswa kwamabubulo neendawo ngokwahlukana, amatjhuguluko ngobunikazinarha nezokulima, kunye nokutjhugululwa kwamabhizinisi wombuso.                            

1.5.  Emizameni yokwehlisa izinga lokutlhogeka komsebenzi nobuchaka kuzakubalwa nomvango wokwandisa ukuqatjha ekorweni yangeqadi, nemisebenzi esekelwa ngeemali mbuso kunye nokukhuliswa kwevikeleko lehlalakuhle yabantu abangasebenziko emphakathini.                           

1.6.   Umhlangano lo ubuye wacocisana ngeentjhijilo nangendima yokulwa nobulelesi nobukhohlakali, kunye nanemizamo yokuphakamisa ukuphepha nokuvikeleka komphakathi. Kubuye godu kwakhulunyisanwa nangezenzelwa zomphakathi – ekubalwa hlangana nazo nokukhanyiselwa kwabantu ngegezi, nokutholakala kwamanzi kunye nehlanzeko emphakathini – njengengcenye eqakathekileko yokwakha amandla womBuso.                      

1.7.   Imikhulumiswano ye-Lekgotla leKhabinethi inqophe ukuhlomisa amaqalontanzi karhulumende womnyaka osukako lo, uMengameli u-Ramaphosa azowendlalela isitjhaba eKulumeni yobuJamo beliZwe ngomhla we-10 kuMhlolanja wee-2022.                                   

B.  IINQUNTO ZEKHABINETHI  

1.  IThungelelwano Le-SA Connect – IHlelo LesiGaba sesiBili 

1.1.  IKhabinethi ikuvumele ukuthoma kwehlelo lesiGaba sesibili seHlelo leThungelelwano le-SA (i-SA Connect). Ihlelweli liphumelelisa umThethokambiso wokuNabisa ihlelo lethungelelwano lezokuthintana; umThethokambiso lo-ke ngowamukelwa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2013. IsiGaba sokuThoma sisebenze njengesigaba sokulingelela ukunikela umthamo oli-10 lama-Megabits (ama-Mbps) wamahlelo wethungelelwano elinabileko lezokuthintana emaziko karhulumende aqakathekileko alinganiselwa ema-970.                                           

1.2.  Isigaba sesibili esivunyelweko sizakuthoma ukusebenza ngokusebenzisa iinjamiso zombuso (isiJamiso somBuso seThekhnoloji yeLwazithintwano [i-SITA]); i-Broadband Infraco ne-Sentech) kunye nebubulo lezethekhnoloji yelwazithintwano.  Eenyangeni ezima-36 ezizakwezi iphrojekthi le izakulungelelanisa amanye amaziko karhulumende asaseleko.                                           

1.3.  Iphrojekthi le iyingcenye yesibopho sikarhulumende sokuvala ukutjhiyana ngecwephetjhe lethekhnoloji, khulukhulu eendaweni zemakhaya, kuthuthukiswe umnotho wecwephetjhe lethekhnoloji.  Ukufaka kwekoro yangeqadi isandla kuzakulungisa nendaba yokutjhugululwa kwekoro le ngokufaka boke abafaneleko abanelizwi ekorweni yethungelelwano lama-elekthronikhi.                            

1.4.  Iphrojekthi i-SA Connect iqothele ukufikisa ihlelo lethungelelwano lezokuthintana elinatjisiweko elima-80% wesitjhaba nemazikweni karhulumende eminyakeni emithathu ezako le, ngebelo lobuncani obuyi-10Mbps ngomzuzwana ne-100Mbps emaziko afuna amandla aphezulu.                                                

C.  UKUQATJHWA 

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.  UMm. uNomthandazo Lichie Moyo oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): ZokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya emNyangweni wezokuLima, ukuBuyekezwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya (i-DALRRD).                                         
2.  UNom. Clinton Rossouw Heimann oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: UkuHlelelwa kweeNdawo nokuLawulwa kokuSetjenziswa kweeNdawo kwa-DALRRD.  
3.  UNom. Michael Currin oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: Ukusebenzisana Hlangana komBuso nokuLawulwa kweeNdaba zaBabelani eZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS).      
4.  UMm. u-Regomoditswe Dorcas Mavimbela oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: UkuHlaziywa kweLwazi eliMumethweko nokuliSabalalisa e-GCIS.                                          
5.  UMm. uNomonde Mnukwa oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: ImiSebenzi yokuQatjha, ukuSekela ukuPhathwa komNyango nabaSebenzi e-GCIS. 
6.  UNom. Nhlanhla Edgar Sishi oqatjhelwe isikhundla sobu-DDG: I-Ofisi yeSabelo seeMali eZiko leeMali zeliZwe.               
7.  UDorh. Litha Magingxa oqatjhelwe isikhundla sesiKhulu esiPhetheko (i-CEO) nesikaMengameli womKhandlu wezeRhubhululo ngezokuLima. IKhabinethi ivumelene nendlela umKhandlu oqatjhe ngayo.       8.  UMm. u-Rofhiwa Irene Singo oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu sezeeMali emNyangweni wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.                          
9.  UNom. Luvuyo Keyise oqatjhelwe isikhundla sesikhatjhana sokuba siKhulu esiPhetheko ku-SITA (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).             
Amalunga WeBhodi Ye-SOC Ye-SITA 

1.  UMm. u-Makano Mosidi (uSihlalo);
2.  UDorh. Stella Bvuma (iSekela likaSihlalo);
3.  UMm. u-Shery-Lee Moonsamy;
4.  UMm. uNolitha Pieterson;
5.  UMm. uZimbini Hill;
6.  UMm. u-Olwethu Ketsekile;
7.  UDorh. Tshilidzi Ratshitanga;
8.  UDorh. Rendani Ramabulana;
9.  UMm. u-Jeanette Morwane (umjameli womNyango wezokuThintana nezeThekhnoloji ebuDijithali);   
10.  UMm. u-Laura Mseme (umjameli weZiko leeMali zeliZwe); kunye  
11.  noNom. William Vukela (umjameli womNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha).     

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Inomboro yeselifowuni:  083 501 0139 
 

Share this page

Similar categories to explore