IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-14 KuKhukhulamungu Wee-2016

1. UkuPhunyeleliswa KwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko    
 
1.1. IKhabinethi iyathokoza ngokuhluma kwePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) ngama-3.3% ngekota yesibili yomnyaka wee-2016, njengoba kumemezele iZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Stasts-SA).  Ukukhuphuka komkhiqizo ngama-8.1% ekorweni yezokukhiqiza, nokukhuphuka komkhiqizo ngama-11.8% eemayini negwarini kusitjengiso samandla wokunzinza komnotho kilobubujamo bomnotho obubudisi kangaka.  I-GDP ikhuphuke ngemali ema-R25 wamabhiliyoni ukudlula ikota yokuthoma yomnyaka wee-2016, yayokuba pheze yi-R1 068 wamabhiliyoni.

Sibuyelela isibawo sethu sokuthi urhulumende, amabhizinisi kunye neenhlangano zomphakathi zibambisane emsebenzini wokuphumelelisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), ngeHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela, kobanyana kuzokuqiniswa ukuya phambili kwemizamo yokunyefisa lobubujamo bezomnotho gadesi, kube kukhuthazwe ukuhluma, ngaleyindlela kusekeleke umnotho, bekuhlengwe nemisebenzi.  

Lesi-ke sitjengiso esihle esitjengisa ukuthi lokha abahlanganyeli – urhulumende, amabhizinisi neenhlangano zeensebenzi – nabasebenzisanako singakghona ukuhlumisa umnotho, besigcine siphumelele nokuvula imisebenzi edingeke kangaka le.                                                                                                                                                  

1.2. IKhabinethi isithokozele isimemezelo sokuthi seyifakiwe ehlelweni lokukhanyisa igezi iyunithi yesibili yama-megawatts ama-800 yesiPhehligezi i-Medupi  esise-Limpopo. Iyunithi 5 yesiPhehligezi i-Medupi le,  eyingenye yamayunithi amathandathu akhiwako njengengcenye yee-4 800 MW yalephrojekthi, kuzakuthi kufika inyanga kaNtaka ngomnyaka wee-2018 ibe seyithomile ukuthengisa igezi. 

Le yiyunithi yesibili kasithandathu weemPhehligezi i-Medupi ukuhlanganiswa nethungelelwano elipheleleko lokukhanyisa igezi. Iyunithi yokuthoma, namkha iYunithi 6, ithome ukuphakela igezi ethungelelwaneni legezi ngoNtaka wee-2015, kanti-ke seyithomile ukusebenzela ukuthengisa igezi.  Nasele iphelele, womathandathu amayunithi wesiPhehligezi i-Medupi, kulindeleke ukuthi iphele ngomnyaka wee-2020. Lokhu-ke kusimelelisa ithungelelwano lokuphakela igezi, ngaleyindlela-ke kuqiniswe ukuthembeka komsebenzi wokuphakela igezi eSewula Afrika.  

IKhabinethi ithokozise u-Eskom ngokuphumelela kwakhe ukuhlanganisa amayunithi weemphehligezi nethungelelwano elipheleleko lokukhanyisa igezi, ekuyingcenye yokulikhambisa msinyana ihlelo lokwakhelela igezi, elitjhayelwa burholi obutjha. Lokhu-ke kusiza emisebenzini yangamalanga eyenziwa ngu-Eskom, nekusekeleni ukusimelela nokubambelela kwakhe u-Eskom.                                                                                                                                   

1.3. IKhabinethi ibuyelela ukuzibophelela kwayo eHlelweni lokuThenga iGezi kubaPhehligezi abaziJameleko, abazakuphehla babe bangezelele ngomthamo obonakalako emthameni omutjha wegezi njengengcenye eqakathekileko esekela umnotho nokuhluma kwawo.                                                                                                            

Lokhu-ke kuzakulekelela ngokwenza umehluko ngokusatjalaliswa kwegezi nangendlela ephehlwa ngayo. Ngaphandle kokuza namakghonofundwa amatjha nokuthola amasiso amatjha emsebenzini wokuphehlwa kwegezi, kuzakubuye godu kubeke izinga elitjha lokusebenza kuhle nelentengo efaneleko.                                                                                                                                                 

Lokhu kusekela i-NDP, yona eveza isidingo seSewula Afrika sokusisisa ehlelweni elinamandla lomthangalasisekelo womnotho wethungelelwano lokuphakela igezi, elenzelelwe ukusekela iminqopho yesikhathi esilingeneko neyesikhathi eside yokuthuthukisa umnotho nehlalakuhle yabantu.

1.4. IKhabinethi ibuye yatjheja nokutlikitlwa kwesiVumelwano sokuSebenzisana ngokuZwana (i-MoU) hlangana kwe-Ejensi yabaKhweli beenTimela  yeSewula Afrika (i-PRASA) nelizwe le-China malungana nokufunwa kweendlela ezihlukahlukileko komthangalasisekelo, hlangana nakho ekubalwa nokwakhiwa kwesiporo sesitimela esizakukhamba magega nendlela ye-Moloto hlangana kwe-Gauteng neKwaNdebele eMpumalanga.                                                                           

IsiVumelwano sokuSebenzisana ngokuZwana lesi sitlikitlwe eKundleni yesiBili yokuKhulumisana ngamaSiso e-Afrika, ebeyikhanjelwe nguMengameli Jacob Zuma e-Guangzhou, esiFundeni se-Guangdong, e-China.                                                                                                                                                

Iphrojekthi le-ke izakusebenza njengesihlohlomezeli sokuhlunyiswa nokuthuthukiswa komnotho esiphandeni lapho kuzakube kukhamba khona lesisiporo sendlela ye-Moloto, ukube isiporweso sona ngokwaso sakhelwa ukuphakamisa izinga lokuphepha kwabakhambi bendlela abasebenzisa lendlela, nokwenza ihlelo lezokuthutha libe ngcono, nokwehlisa iindleko zokukhamba, kunye nokuthungelelanisa amakoro ngamakoro wezokuthutha ukuthi asebenzisane ngcono. Ukwakhiwa kwesiporo sesitimelokhu kuzakubuye kukhuphule nezinga lepilo yabantu balendawo la kuzabe kukhamba khona isitimela esakhelwa isiporwesi, ngoba kuzokuphungula ibanga elide abalikhamba endleleni.  
                                                                                                                                      

1.5. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngokuPhunyeleliswa kwemiPhumela ekoteni yokuthoma, yesikhathi esithoma kuSihlabantangana ukuyokufika kuMgwengweni wee-2016.  Urhulumende ubone indima ehle eyenza umehluko omuhle epilweni yabantu, ukube ngahlanye urarulula imiraro eqaphazela ukuphunyeleliswa kwezenzelwa ekufuze zenzelwe abantu.                                                                                                                                                             

Ukuphunyeleliswa kweHlelo lemiPhumela yamaGadango kuphumelelisa iminqopho ye-NDP, emtlamo weSewula Afrika yokusitjhideza ekuphumeleliseni iNembombono 2030.

Lokhu-ke kuba zizinto eziqothelweko ezibekwe esaKhelelweni samaQhinga wesiKhathi esiLingeneko, esilihlelo likarhulumende leminyaka yokuthoma emihlanu yokuphumelelisa ihlelo le-NDP 2030, ukusukela ngomnyaka wee-2014 ukuya kewee-2019. Kunobungcono kezamaphilo, njengoba kuveza iinkomba zepilo yesitjhaba ezinjengokweluleka kweminyaka abantu esele bayiphila, ukuphunguka kwesibalo sabantwana ababhubha basese ngaphasi kweminyaka emihlanu kunye nokuphunguka kwesibalo sabomma abathathwa yimbeleko. 

Sezingcono nezenzelwa ekuphilwa ngazo ezenzelwa abantu, ekubalwa hlangana nazo nokudoswa kwegezi esuka nengasuki ethungelelwaneni eliphakela igezi iyokukhanyisela abantu, amanzi akghona ukuthuthelwa abantu eendaweni abahlezi kizo, ukuhlwengisa ngamanzi nokuthuthwa kweenzibi. 

Nanyana kunjalo, nokho zisese khona ezinye iindawo ezisasalele emva ngayo yoke lemisebenzi enje. Ukusukela ngomnyaka we-1994, sebangaphezulu kweengidi ezili-16 abantu esele bazuzile ngokulekelelwa mbuso ngeendingo zomphakathi, begodu lokho kubufakazi bokuthi abantu abatlhogileko sebaphila ngcono khulu.                                                                                                                           

I-GCIS isebenzisana neminye iminyango yombuso ukubiza imiHlangano yeemBikiindaba eHlanganyelweko kobanyana izokubika ngeendaba eziqakatheke khulu ezivela emibikweni ephuma ngekota.   

1.6. IKhabinethi ithokozela Imbizo ebizwe nguNgqongqotjhe nge-Ofisini likaMengameli kezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga nonguSihlalo weKomitjhini yezokuHlela eliZweni Loke, uJeff Radebe, ngamagadango anqophe ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokubhadela abantu abenzela urhulumende umsebenzi, ukuthi bakghone ukubhadelwa kungakapheli ama-30 wamalanga njengobanyana kungileso isikhathi esibekelwe ukubabhadela nje.   

Solo kuvulwe iPhiko eliKhethekileko emNyangweni wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga (i-DPME) ukusebenza ngomraro wokungabhadelwa kwabantu ngesikhathi esibekiweko esima-30 wamalanga, inani lama-invoyisi asemthethweni ebesele abhadelwe ngoMgwengweni wee-2016 belizii-17 668, kanti imali ebhadelweko iziingidi ezima-R340.                                                                                                                                                 

I-DPME neZiko leeMali zeNarha zandise imithombo yamandla esetjenziselwa ukulinga ukurarulula imiraro yembadela ebantwini abenzela urhulumende umsebenzi. Malungana nalokhu-ke, ngaphakathi kwama-ofisi weZiko leeMali zeNarha sekwakhiwe indawo ezakuqalana nemiraro yabantu abenzela urhulumende imisebenzi ethileko.                                                                                                                                                         

Ukudlula lapho, isiqhema esikhethekileko se-DPME nabahlanganyeli baso bavula ihlelo lokusekela eminyangweni esele ibonakele ukuthi iyatlhagatlhaga ukuzwa nokulungisa imiraro ebangela ukuthi abantu abenze imisebenzi bangabhadelwa namkha babhadelwe seseqile isikhathi sokuthi babhadelwe.                                                                                                                                             

Nakuvakatjhelwa iminyango leyo, kuhlolwa loke ihlelo lekambiso nobuthobothobo obulandelwako bokubhadelwa kwama-invoyisi wabantu abenze umsebenzi, kutholwe la izinto zibhajwa khona, bese iminyango leyo isizwe ngokuthatha amagadango angcono.                                                                                                          

2. Iinqunto Zekhabinethi Eziqakathekileko

2.1. ISewula Afrika izokusingatha iKhonferensi yeenQhema yeHlandla le-17 (i-COP17) Ngokurhwebelana emaZweni ngamaZwe ngeeNyamazana zoMmango neeMila eziseNgozini yokuTjhabalala (i-CITES); ikhonferensi le-ke iyokubanjelwa e-Sandton Convention Centre, eJwanisbhege, ukusukela mhlana ama-24 kuKhukhulamungu ukuyokufika nakama-5 kuSewula wee-2016. Njengoba kilekhonferensi kuhlangana iinQhema ezili-181 nje, i-CITES isese ngelinye lamathulusi anamandla khulu ephasini zombelele wokulonda ipilo yoke – yabantu, iinyamazana neemila – ephasini, ngokulawula ukurhwebelana ngeenyamazana neemila zommango. IinQhema ze-CITES nabatjhejisisi kulindeleke bona babambe imikhulumiswano etjhujileko, baveze neenqunto ezizakuthuthusa umsebenzi esele vele uthomile omalungana nokurhwebelana ngeenyamazana zommango neemila.      

ISewula Afrika ikhamba phambili ephasini loke ekorweni yokulonda iinyamazana zommango neemila, ngokuba kwayo nesandla eemvumelwaneni zebhoduluko zamazwe ngamazwe, njenge-CITES, nesiVumelwano seeNyamazana neeNyoni eziKhamba iphasi loke, kunye nesiVumelwano sakho koke okuPhilako ngokwaHlukahluka kwakho.

Ilinganiselwa ema-5,5% indawo yelizwe lekhethu evikeleke ngehlelo elikhethekileko, zibe sithandathu iinDawo zamaGugu wePhasi, bese ziba zine iindawo ezabelwe ibhoduluko lemvelo.                                                                                                                         

2.2. UNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uDorh. Siyabonga Cwele uzabe athwele ibandla leenthunywa zeSewula Afrika eKhongresini yePhasi lOke yeHlandla lama-26 ye-Universal Postal Union (i-UPU), ezokubanjelwa e-Instanbul, e-Turkey, ukusukela mhlana aama-20 kuKhukhulamungu ukuyokufika nakali-7 kuSewula wee-2016. I-UPU Iiphiko elikhethekileko leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) eliqalene nomsebenzi wokwenza umsebenzi weposweni ube ngewesikhathi sanamhlanjesi, nokwenza ukuthi umsebenzi owenziwa yiposo uhlukahluke kobanyana uzokukghona ukujamelana neendingo zekhuluminyaka lama-21.                                                                                                                                                      

Ikhongresi le iqakatheke khulu elizweni leSewula Afrika, njengoba phela iPoso yalapha eSewula Afrika isijamiso esiqakathekileko nje sokuphumelelisa izenzelwa zikarhulumende, begodu umsebenzayo uthomana newe-NDP, ngokukhulumisana nelizwe loke nokudluliselwa izenzelwa zeemali nezombuso eendaweni zemakhaya kunye neendaweni ezingatjhejwa ngokwaneleko.                                                                                                                                                  

2.3. IKhabinethi ibikelwe ngendima yamalungiselelo wemiDlalo ye-Commonwealth yee-2022, eyokudlalelwa eThekwini.                                                                     

Ukulungiswa komthangalasisekelo kulungiselelwa imidlalo le kulindeleke ukuthi kuzuzise idorobha le-Durban iinthelo zesikhathi eside; ngakelinye ihlangothi idorobheli njengoba lizokusingatha imidlalo le  lizakusebenzisa nomthangalasisekelo owatjhiywa midlalo yeBholo yeBhigiri yePhasi yeFIFA yomnyaka wee-2010. Lelithuba elingezelelweko lokubonakalisa i-Durban eemakethe zamazwe wangaphandle wephasi loke kuzakubuye kube lithuba lokudosa nokuphakamisa ivakatjhobukelo namasiso wangaphandle.

ImiDlalo ye-Commonwealth yee-2022 kulindeleke ukuthi ingenise imali engabe ifike kumabhiliyoni ama-R20, ezakungezelela ukuhluma kwe-GDP ngenye imali emaBhiliyoni ali-R11.    

Lokhu-ke kwandisa namathuba wokuthi ilizwe lekhethweli libe lilizwe lapho imidlalo yamazwe ngamazwe inganande izokudlalelwa khona, ngaleyindlela kwande iimvakatjhibukeli ezizabe zilandelela imidlalo leyo, kanti ngokunjalo godu kwandisa namathuba weenQhema zemiDlalo ezijamele iSewula Afrika.   

2.4. IKhabinethi iwutjhejile umlayo umVikeli womPhakathi awuthumelele uNobhala weKhabinethi.  Umlayo lo ukhombela uNobhala weKhabinethi ukuthi aveze ubufakazi bamalunga weKhabinethi, aveze namaminidi wemihlangano yeKhabinethi, ukusukela ngoSinyikhaba wee-2015 ukuyokufika kuSihlabantangana wee-2016, la kutlolwe khona ukukhethwa kwaboMjaphethe baboNgqongqotjhe ngesikhathi aboNgqongqotjhe beenkhundlezo bebangekho ekhethwapha, basaye kamany amazwe.

IKhabinethi ivumile ukunikela umVikeli womPhakathi ubufakazobo. Nokho-ke kufanele kulemukwe bona iindaba ezinjalo akhange khezibe phambi kweKhabinethi, ngalokho-ke amarekhodi wazo akhange khekatlolwe njengeenqunto zeKhabinethi, ngoba phela nguMengameli weSewula Afrika okhetha aboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe ngaphasi kwesiGaba sama-91 nesama-98 zomThethosisekelo.                                                                                                                                            

3. ImiThethomlingwa                                                                                                                                                    

3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana kuzokubonisanwa ngawo umThethomlingwa oKhibebelela umThetho wezoTjwala wee-2016. LomThethomlingwa-ke utjhugulula umThetho wezoTjwala weliZwe lOke wee-2003 (umThetho Nomboro wama-59 wee-2003). Uvunyelwe ndawonye nomThethokambiso wezoTjwala weliZwe lOke wokugcina, wona oqalene nemiraro eliya ukusebenza kuhle komThetho lo, godu ekuwonaokghonakalisa ukutlanywa kwalomThethomlingwa.   

UmThethomlingwa lo utjheja umphumela omumbi wotjwala phezu komphakathi nomnotho wawo, ukunanaba kwehlelo lamatjhuguluko, ukulinganiswa kwamaphuzu aqakathekileko wemithetho yokulawula nokusebenzisana ngcono ngokulawula, ukuqedwa komukghwa wokwenziwa nokuthengiswa kotjwala obungekho emthethweni kunye nemiraro emalungana namandla nekghono lokulawulwa kwezinto esiGungwini seeNdaba zoTjwala eliZweni lOke. Leligadango-ke liqale nokuphungula ubumbi obubangwa butjwala phezu kwehlalakuhle yomphakathi nomnotho wawo, ukuhlelwa ngobutjha kwebubulo lezotjwala kunye nokuphakamisa ukusebenzisana hlangana kwawo woke amazinga karhulumende.                                                                                                                                                   

Ukhambisana namaqalontanzi we-NDP wokuqinisekisa ukuthi kubuswa bekulawulwe ngendlela efaneleko, kuvikeleke umphakathi neenrhuluphelo zawo bekuvulwe nemisebenzi. Hlangana nokhunye, uzakukhandela ukuthengiswa kotjwala ngokungasi semthethweni, uphakamise amahlelo wefundiso nokuphandluluka, ubuye usize nokukhuphula amahlelo wokusiza labo esele bangene ngehloko etjwaleni.                                                                                                                                                           

3.2. IKhabinethi ibuye yaphasisa umtlamo wokuKhibelela umThethomlingwa wezokuGembula wee-2016 kobanyana ungamenyezelwa emphakathini, umphakathi uzokwazi ukuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukulungisa imiraro eliya ukusebenza kuhle komThetho wezokuGembula wee-2004 (umThetho Nomboro ye-7 wee-2004).                                                                                                                                                      

UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisekisa ukuthi yenziwa ngcono imisebenzi yokubusa ngokubambisana nokubeka ilihlo, nokuthi iphunguka khulu imiphumela emimbi yokugembula kunye nokungabi naqiniso ngokulawulwa kwakho ukugembula.  Uzakuqalana nokukhuphula lemisebenzi esele ikhona njenganje ephathelene nokugembula, begodu angeze kuthonywe enye indlela etja yokugembula.  UmThethomlingwa lo uzakuqinisekisa ukuthi bayavikeleka abantu abaqaphazeleka lula, njengabantwana nje kunye nabantu ukugembula  esele kumraro kibo nakabanye, nokuthi bayakghona ukufumana isizo eenhlanganweni ezinjengeHlangano yabaLawula ukuGembula eliZweni lOke.

Uthonyaniswe kuhle namaqalontanzi aphethwe yi-NDP, ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi kuba nesandla esihle sokulawula izinto, kuvikeleke umphakathi neenrhuluphelo zawo, kuvuleke imisebenzi, kube neendawo zokuphumulela nokuqeda isizungu.                                                                                       

4. Iminyanya Ezako                                       

4.1. UNgqongqotjhe wezeTjhebiswano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba u-Maite Nkoana-Mashabane uzokuthwala ibandla leenthunywa leSewula Afrika lisiya emHlangweni weenKhulu weHlandla le-17 le-Non Aligned Movement ( i-NAM ) ngaphasi kommongondaba othi “ UkuThula, UkuziJamela Kunye NokweNyelana KuKhuthazela ITuthuko,” oyokubanjelwa e-Venezuela ukusukela mhlana ali-17 ukuyokufika mhlana ali-18 kuKhukhulamungu wee-2016.   

I-NAM siqhema esikhulu kinazo zoke ngaphandle kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kanti-ke inikela amazwe asathuthukako ithuba lokwenza ukuthi iinrhuluphelo zawo ziyatjhejwa, zithathelwe phezulu emazweni ngamazwe.                                                                                                         

4.2. UMengameli uZuma uzokuthwala ibandla leenthunywa leSewula Afrika kuyiwa emButhanweni weHlandla lama-71 weBandla leenTjhaba eziBumbeneko (i-UNGA) oyokubanjelwa eMzimkhulu we-UN e-New York ukusukela mhlana ali-18 ukuyokufika nakama-22 kuKhukhulamungu wee-2016.                                  

Lithoma ukusebenza mhlana li-1 kuTjhirhweni wee-2016 amaHlelo ali-17 wemiNqopho yeTuthuko eBambelelako (i-SDG) le-Ajenda yee-2030, amukelwa barholi bephasi loke ngoKhukhulamungu wee-2015. Eminyakeni eli-15 ezako le amazwe ngamazwe azabe asiphalazela ukuqeda yoke imihlobo yomtlhago wobuchaka, acitha nokutjhiyana ngendima kwabantu, alwa nemiraro yokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, abe ngahlanye aqinisekisa ukuthi akunamuntu osalela ngemva.                 

4.3. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokudosa phambili umgidingo weLanga lamaGugu mhlana ama-24 kuKhukhulamungu wee-2016 eTatawini lemiDlalo le-Galeshewe, ese-Kimberley, eTlhagwini Kapa.  Ilangeli-ke nonyaka lizokugidingwa ngaphasi kommongondaba othi:  “Sigidinga AmaKghono wabaNtu abaliGugu NgokuKhakhazisa Ubu-Afrika Bethu”.                                                                                                                                            

4.4. IKhonferensi yamaZwe ngamaZwe ngezeTuthuko eBambelelako izokubanjelwa e-New York ukusukela mhlana ama-21 ukuyokufika nakama-22 kuKhukhulamungu wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi: “Siragela Phambili: Kusebenza ImiNqopho YeTututhuko EBambelelako.”

Umnqopho wekhonferensi le kuthola nokwabelana ngeensombululo zamambala ezisekelwe bufakazi, ezingasekela imiNqopho yeTuthuko eBambelelako. IKhonferensi le ihlanganisa abahlanganyeli abavela kiborhulumende, nemkhakheni weemfundiswa, i-UN, iinhlangano zamazwe ngamazwe, iinhlangano ezingasi ngezombuso kunye neenhlangano zomphakathi.                                                                                                                                                

4.5. IKhabinethi iyawuthokozela umcimbi weminyaka emihlanu wokuHlanganyela noRhulumende Tjhatjhalazi (i-OGP), ozabe ukhambisana ne-UNGA, e-New York mhlana ama-20 kuKhukhulamungu wee-2016.                                                                                                                                           

Kilomcimbi-ke iSewula Afrika izakudlulisela ngokusemthethweni isiKhundla sikaSihlalo oPhetheko we-OGP. Uzokukhanjelwa ziinKhulu zomBuso nezaboRhulumende, abarholi beenhlangano zomphakathi nabanye ababelani ababe nelitho abalenzileko ukuphumelelisa i-OGP.  ISewula Afrika ithome ukuba nguSihlalo oPhetheko waleliBandla labaHlanganyeli emHlanganweni owawuse-Mexico ngoSewula wee-2015.                                                                                              

Lesisigungu sababelani sesikhule saba borhulumende abama-70 neenkulungwana zeenhlangano zomphakathi ephasini loke, solo iinKhulu zomBuso nezaboRhulumende ezibunane zathoma ukuhlanganyela nabarholi beenhlangano zomphakathi abalithoba bavula iHlanganisela yaboRhulumende Tjhatjhalazi ngasikhathi sinye ne-UNGA yangomnyaka wee-2011; zingaphezulu kwee- 3 000 iimbopho ezinqophileko ezenzelwe ukuphakamisa ukwenzelwa kwezinto emkhanyweni nokuziphendulela kwaborhulumende kunye nokwenza ngcono indlela nezinga lokuba nelizwi komphakathi eendabeni zaborhulumende.                                     

4.6. UNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uDorh. Siyabonga Cwele uzokuthwala ibandla leenthunywa leSewula Afrika kuyiwa emhlanganweni weKomitjhini ye-Broadband ye-UN eyokubanjelwa e-New York mhlana ali-18 kuKhukhulamungu wee-2016.                                                                      

4.7. IKomitjhini le ithunywe umsebenzi wokufuna amaqhinga wokuthintanisa abantu abamabhiliyoni amane abangekho ethungelelwaneni le-broadband  namkha iThungelelwanohlanganiso elimsinya, ngendlela engabizi imali enengi. Umhlangano wanonyaka lo uzokuhlunga ube ubuyekeze amaqhinga akhona la njenganje, bese yaqunta-ke ukuthi kuthathwa magadango maphi ngomuso wokuphakamisa ukusetjenziswa kwe-broadband ngomnqopho wokusimelelisa ituthuko ibe ngebambelelako.   UkuGidingwa kweNyanga yezokuThutha enguSewula  nonyaka izokubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Sisoke Siragela iSewula Afrika Phambili.”  Ihlelo lokugidinga inyanga le, elizakuthatha inyanga yoke, lizokuvezela umphakathi amaphrojekthi womthangalasisekelo wezokuthutha, likhuthaze ukusetjenziswa kweenkhwelo zomphakathi, libe liphakamise nemizamosisungulo yezokuphepha endleleni kwelizwe leSewula Afrika.                                                        

URhulumende usebenzisa imali ukuqinisa zokuthutha, eziyingcenye yeHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela welizwe lekhethu, ukukhuthaza ituthuko nokuvula imisebenzi.

Ukufaka kwethu imali eenkhwelweni zomuntu woke namkha zomphakathi kuyingcenye yokusebenza ngethungelelwano lezokuthutha umphakathi kilo loke ilizwe.                                                                                                                                            

Ukuqiniswa kwehlelo lezokuthutha elizweni lekhethu kuzakusiza ukuhlumisa umnotho, bekurarulule nemiraro yokutlhogeka kwemisebenzi, neyobuchaka kunye neyokutjhiyana kwezakhamuzi ngendima yepilo. Ukuqinisa kwethu ihlelo lezokuthutha kulungiselela iSewula Afrika ekubeni lilizwe elikara abasisi bangaphandle bafune ukuletha amasiswabo nganeno lapha ekhethu.                                                                                                                                                                  

5. UbuJamo BeKhabinethi ngeeNdaba EziQakathekileko EBhodulukweni

5.1. IKhabinethi iyawuthokozela umphumela womButhano wabaRholi be-G20 la uMengameli uZuma bekaye khona, wafike waphakamisa iinrhuluphelo zeSewula Afrika.                                                                                                                    

UmButhano lo, obewubanjwe ngaphasi kommongondaba othi: “Sisebenzela umNotho wePhasi onaMandla wokuKhiqiza, noHlangene ngokuLungeleleka noQalelela umuNtu Woke”, ucocisene nganaka amaqalontanzi: i) Ukurhulwa kweNdlela eTja yokuHlumisa umNotho, ii) UkwaNdiswa nokuQiniswa kweeNdlela eziHle zokuPhatha umNotho neeMali ePhasini,
iii) UkuRhwebelana nokuSisisa okuHle nokunaMandla emaZweni ngamaZwe, iv) ITuthuko eQalelela umuNtu Woke neThungeleleneko, kunye v), nezinye iindaba ezithinta iphasi, njengomulwana nengogwana ezibhalela imithi eyenzelwe ukuzibulala (ama-AMR).                                   

Ngomnqopho wokuqinisa nokusekela amandla wokusungula njengesika yokuhluma elizweni ngalinye kunye nemnothweni wephasi loke, i-G20 ivumele umTlamo ngokuHluma ngaMandla wokuSungula njenge-ajenda etja ephethe imithethokambiso namagadango aphathelene namandla wokusungula izinto, amatjhuguluko amatjha wezamabubulo kunye nomnotho olawulwa ngechwephetjhe lethungelelwanothintano.  

Ukudlula lapho, iHlelo lamaGadango amaTjha wamaTjhuguluko wezamaBubulo lilibamba ngazo zombili ithuba elivezwa yikambiso yamatjhuguluko amatjha wezamabubulo, khulu khulu emabubulweni wezokukhiqiza namanye akhambelana nawo. Lapha-ke kubalwa nokusekelwa kwamahlelo wokwandiswa nokukhulisa amabubulo emazweni asathuthukako, khulu khulu we-Afrika namazwe aseseMva Khulu ngokweTuthuko (ama-LDC). Godu ukusikinyiswa kweHlelo lokuSekela ukwaKhiwa nokwaNdiswa kwamaBubulo e-Afrika nakuma-LDC kuqinisa ihlelo, ukuhluma okuqalelela umuntu woke, kuqinise namandla wokuthuthuka ngokulandela imithethokambiso emihle ngokusithandela.  

Ngomzamo wokulekelela ukwakha ihlelo leemali elivulekileko nelinamandla ukusekela ukuhluma netuthuko ebambelelako, sivunyiwe isiphakamiso seSewula Afrika esithi iHlangano yezokuRhwebelana kwamaZwe ngamaZwe kube ngiyo elandelela umukghwa wokukhanjiswa kweemali ngokungasi semthethweni nokubeka iintengo eziphambana nomthetho.  Ukulungisa lomraro kunamathuba amahle wokutjhaphulula iimali ezingasetjenziswa boRhulumende be-Afrika ukuphumelelisa imiNqopho yeTuthuko eBambelelako kunye namahlelo wetuthuko akhambisana nayo.

5.2. IKhabinethi itjho iyabuyelela ukuthi kumsebenzi wamaSewula Afrika woke ukwenza umzamo obonakalako wokubabalela amanzi, asetjenziswe ngokuwanconcosela; lapha-ke kutjhiwo nokulungiswa kweempompo ezivuzako kunye nokutjheja umthangalasisekelo womphakathi eendaweni ngeendawo.  

Ukwehla komthamo wamanzi emadamini welizwe lekhethu kukatelele ukuthi bekubekwe isilinganiselo sokusetjenziswa kwamanzi eemfundeni eziimbadlwana, bekwathi mvanje nesifundeni se-Gauteng kwagcina sekubekwe isilinganiselo sokusetjenziswa kwamanzi.                                                                                     

Kufanele sisebenzisane ngomnqopho wokusekela abantu bekhethu abasemtlhagweni ngokubikela iimphathimandla ezifaneleko ngezenzo zokugiribezwa nokwetjiwa komthangalasisekelo. Urhulumende uyawulimuka umtlhago osahlele abantu bekhethu eendaweni eziqaphazeleke khulu, nje-ke isiQhema esiyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe ngemiRaro yeSomiso sesihlathulule ukuthi siyowuqinisa kangangani umsebenzi wokungenelela eendaweni ezibhodwe mtlhago wesomiso.                                                                                                                                                 

Sikhuluma nje sekuthonyiwe ngamagadango wesikhatjhana newesikhathi eside, ukube ngahlanye kuragelwa phambili ngokuhlala kubekwe ilihlo, kulinganiswa yoke eminye imizamo eyenziwako. UmNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, ngeZiko lokuLawulwa koMonakalo eliZweni lOke, uragela phambili ngokulungelela imisebenzi yokurarulula imiraro ebangwe sisomiso neyendlala yamanzi, ngokusizana nawo woke amakoro kunye nekoro yangeqadi.                                                                                                                       
                                                                                                      
5.3. IKhabinethi ihlanganyela nesitjhaba soke seSewula Afrika ngokubuka isiQhema semiDlalo seSewula Afrika esisemiDlalweni yama-Olimpiki wabaKhubazekileko womNyaka wee-2016 e-Rio De Janeiro, ese-Brazil, ukusukela mhlana ali-7 ukuya nakali-18 kuKhukhulamungu wee-2016.

Lababadlali benza ilizwe lekhethu lizikhakhazise, begodu solo batjhotjholoze njalo ngokwakha isithombe esihle ngokudlala kuhle kiyo lemidlalo yama-Paralympic. IKhabinethi iyasithokozisa isiQhema seSewula Afrika ngokuthumba iimendlela ezilithoba: zintathu zegolide, zintathu zesiliva kunye nazintathu zethusi. IKhabinethi ithokozisa abadlali abalandelako ngokuthumba kwabo iimendlela zegolide:  umthayi u-Kevin Paul, u-Hilton Langenhoven ngomeqo oliliqha kunye no-Charl du Toit emjubalalweni wamamitha ali-100.     
                                                                                      
5.4. IKhabinethi ikuthokozele ukumenyezelwa kweembalobalo  zobulelesi zomnyaka wee-2015/16, ezimenyezelwe ngebakwa-SAPS. Leziimbalobalo zitjengisa ukuthi ehlile amazinga wobulelesi elizweni leSewula Afrika mvanje. Nanyana ithokozelwa nje indima yamapholisa ekwehliseni ubulelesi bemihlobo ethileko, kodwana kusese nesililo ngokwanda kwemilandu yobulelesi obunenturhu khulukhulu yokubulala.                                                                                                                                              

Ukulwisana nobulelesi msebenzi womuntu woke. Soke kufanele sisebenzisana nebakwa-SAPS nasizakuphumelelisa umnqopho wokuba mphakathi ophila ngokuthula, sihlale emadorobheni aphila ngokuthula, ngokunjalo nelizwe lekhethu libe ngelinokuthula. Lokhu-ke kuzakwandisa ukusebenzisana hlangana kweenqhema ezisebenzela ukwenza ukuthi abantu bathobele umthetho kobanyana kuzokuncipha ubulelesi.  
                                                                                                                                                     
5.5. IKhabinethi ikhumbuza ababhadeli bomthelo abafanele babuyisele amaforomo wabo womthelo mathupha namkha abawabuyisela ngeposo eZikweni eliButhelela  umThelo leSewula Afrika (i-SARS) ukuthi selitjhidele ilanga lomhla wama-23 kuKhukhulamungu wee-2016, ekulilanga lokugcina lokubuyisela amafofomu lawa emnyakeni weemali wee-2016.                                                                                                                                        

IKhabinethi ithanda ukudlulisa amezwi wokuthokoza kilabo ababhadeli bomthelo esele bawabuyisele amaforomu wabo womthelo. Imali ebuthelelwa yi-SARS isiza urhulumende ukuthi enzele iingidigidi zamaSewula Afrika izenzelwa azidinge khulu.                                                                                                                                         

5.6. IKhabinethi iyalimuka ukuthi abantu abatjha badosa emhlweni kangangani nabalinga ukuraga ngefundo. URhulumende solo usazibophelele ngokuqinisekisa ukuthi woke umuntu ufumana ifundo yekhwalithi ehle nelingene isikhwama somunye nomunye. Imali eyabelwe ukufundisa abafundi ngesiKhwama seliZweloke seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS) imaBhiliyoni ali-R14 582, begodu imali leyo isiza ngokuqinisekisa ukuthi abafundi abanganamali kodwana abazikhuthaleleko iimfundo zabo bayakghona ukufunyana ifundo abayomeleko kiwo woma-26 amayunivesithi, nakiwo woma-50 amaKholeji wokuFundela umSebenzi (ama-TVET).                                                               

Ngokutjho kweHlolombono yeMizi ngeMizi eyenziwe liZiko leemBalobalo  leSewula Afrika (i-Stats-SA), ukuya nokuya kwesikhathi bayanda abantu abafumana ifundo njengoba solo avuleka ngcono nje amathuba wokusekelwa ngeemali zokufunda.  Hlangana nelutjha leminyaka ema-20 yobudala nangaphezu kwalokho, isilinganiso salabo abathole uGreyidi 12 njengefundo yabo ephezulu sikhuphuke ukusukela ema-21,9% ngomnyaka wee-2002, sayokuba ma-28,0% ngomnyaka wee-2015. Isilinganiso salabafundi abathole ifundo yamaziko wefundo aphakemeko sikhuphuke ukuya phambili ukusukela ema-9,3% sayokuba li-14,1%. Urhulumende usazimisele ukuphumelelisa ifundo yasimahla ebantwini abadosa emhlweni, ezakufakwa kancani kancani, ngokulinganisela amandla wemali akhona emnyakeni weemali ngamunye.                                                                        
Isiphetho senembombono yethu ngezefundo ephakemeko sizakukhanyiselwa indlela yiKomitjhini ePhenya ngezeFundo ePhakemeko nokuBandulwa, yona esaphethene nomsebenzi wayo lo njenganje, kanti-ke ibekelwe ukuqeda umsebenzi ngaphambi namkha mhlana ma-30 kuMgwengweni wee-2017. Sikhombela boke ababelani ukuthi banikele iKomitjhini le ithuba lokwenza umsebenzayo beyiqede. Phela ngokusebenzisana ngokuzwana singathola iinsombululo ezikghonakalako nezibambelelako.              

5.7. IKhabinethi iphatheke kumbi ngokuvuka ngobutjha kwemitjhagalo ephekelelwa yinturhu kamanye wamaziko wefundo ephakemeko. Ukoniwa kwepahla kumlandu ophambukisa abantu ekuqaleni nekutjhejeni iindaba ezifaneleko nezisemthethweni. 

Iinsetjenziswa ezoniweko, ezibhidliziweko, ekubalwa hlangana nazo namabulungelo weencwadi, iincwadi nomthangalasisekelo, njengoba kukhe kwabonakala nje kusenzeka lokhu eYunivesithi yaKwaZulu-Natala, kuzizinto ezingafunekiko nakancani, begodu kubulala umthombo welwazi othethe isikhathi eside ubuthelelwa.  Lezi-ke zizenzo zobulelesi ekufanele iimphathimandla zomthetho ziziqinisele isandla somthetho mbala.                                        

Izenzwezi zidisibeza imithombo yamandla evele iyindlala kukunje, nakufanele iphakele abadosa emhlweni ngefundo. IKhabinethi ikhombela abarholi babafundi ukuthi bahlanganyele esibaweni sokukhuthaza ukuthi kuvikelwe umthangalasisekelo wemayunivesithi oligugu kangaka nemithombo yamandla yakhona, eyingcenye yelifa eliligugu kiwo woke amaSewula Afrika.

Urhulumende usizwile isililo sabafundi, begodu njenganje ukutjheja ngokupheleleko koke lokho abafundi abalila ngakho. Sisebenzisana nabo boke abathintekako endabeni le ngomnqopho wokufikelela isisombululo sasafuthi.                                                                          
                                                                                                                             
5.8. IKhabinethi ibuhlungu ngokubhubha kwabafukuzi bemayini abangasi semthethweni ababhubhele emayini ye-Langlaagte engasasebenziko. Ukubhubhela kwabantwaba kilemayini kusitjengiso sengozi yokumayina ngokungasi semthethweni, ngombana lemisebenzi ephambana nomthetho ifaka umphakathi engozini.                                                                                                                          

UmNyango wezeNjiwa usebenzisana nebomthetho ukuqinisekisa ukuthi abephuli bomthetho bayabotjhwa bayoziphendulela ekhotho ngamilandu abathweswe yona, khulu khulu abogozolo balomsebenzi, abasolo baphikelele ngokurhweba ngezenjiwa ezitholakele ngendlela ephambene nomthetho.  

IKhabinethi ikhombela boke ababelani ukuthi basebenzisane ukucitha umukghwa wokumayina ngokungasi semthethweni eSewula Afrika. UmNyango wezeNjiwa usebenza ngokusizana neenkhamphani zeemayini, begodu bekube gadesi sewuvale ama-200 weemayini esele zavalwa ngokomthetho kodwana ebezisasetjenziswa ngokungasi semthethweni.

5.9. IKhabinethi ithokozisa umNyango wezeFundo esiSekelo ngokuthumba uNongorwana wokwAzi ukuFunda wePhiko lezeFundo, zeSayensi nezamaSiko emaZweni ngamaZwe ku-UN, (i-UNESCO), ngeJima layo i-Kha Ri Gude Mass Literacy.  AboNongorwana bokuFunda bamaZwe ngamaZwe be-UNESCO kuthokozwa ngabo umsebenzi omuhle wokufunda newamandla wokusungula ekorweni yokufunda.   

Ijima i-Khai Ri Gude Mass Litecary Campaign lavulelwa ukuphungula isibalo sabantu abangakwaziko ukufunda eSewula Afrika, kanti-ke bekube gadesi selisize abantu abangaphezulu kweengidi ezi-4,7 eendaweni zemakhaya nezemadorobheni. Ijimeli lethulwa ngamalimi ali-11 asemthethweni lapha eSewula Afrika, kunye nangendlela yokutlola esetjenziswa ngabangaboniko namkha abangaboni kuhle emehlweni, i-Braille.                                                                                                                     

5.10. IKhabinethi ithokozisa umvumi weSewula Afrika u-Pretty Yende, ngokuphakama kwakhe abe mvumi wedumo emazweni ngamazwe abe azibuyela e-Piet Retief eMpumalanga; lokhu kusikhuthazo kithi soke. Hlangana nokhunye la ayokudlala khona kubalwa nala ayokudlala indawo eqakathekileko emdlalweni wesiTariyana i-Lucia di Lammermoor e-Opéra Bastille, ese-Paris ngenyanga ezako, kanti-ke kuthi ngoNobayeni ayokulingisa umlingisi omkhulu emdlalweni i-Roméo et Juliette, e-Metropolitan Opera House, ese-New York.                                                                                

5.11. IKhabinethi ithokozisa uMma u-Esther Mahlangu, isigwali seNdebele esidume iphasi loke, esekhe sathumba noNongorwana weliZwe leSewula Afrika i-Khamanga.  Umma wakwaMahlangu banefemu ekhanda iinkoloyi i-BMW bahlanganisa ama-25 weminyaka bathoma ukusebenzisana; lokhu-ke bayokugidingela e-Frieze Art Fair e-London, ukusuka mhlana ama-5 ukuya nakali-9 kuSewula wee-2016.

5.12. IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika ekuthokozeleni ipilo kaMma u-Winnie Madikizela-Mandela ngelanga lakhe lamabeletho lokuhlanganisa ama-80 weminyaka. Umma u-Winnie, olongwa ngokuthi “nguMma womZabalazo”, ungumakekere womzabalazo, abuye godu abe sibonelo nesikhuthazi esihle sokuqinisela kwabantu ababomma ephasini zombelele.                                               

IKhabinethi Ithumela Amezwi Wokutjhiriya:  

5.13. Emndenini nebanganini bomvumi we-opera wedumo lephasi loke owabelethelwa eSewula Afrika, uNomzana Johan Botha. U-Botha uzakukhunjulwa ngephimbo lakhe elilolozelako nelinamandla ebelihlala lizwakala emathiyetha we-opera nemaholweni ephasini lokeli, ekubalwa hlangana neendawezo ne-Vienna State Opera, eyamenza bona athweswe unongorwana i-Kammersänger, othweswa abavumi be-opera bezinga eliphezulu khulu e-Austria neJarimani.

5.14. Emndenini, abangani nabalingani bomtjhayeli wesitimela kwa-Transnet nomsizi wakhe, ababhubhe lokha isitimela esithwala ipahla nasiphambuka esiporweni esiteyitjhini se-Delvillewood, e-Hillcrest, ncangetjingalanga ye-Durban.   

5.15. Ebantwini be-Tanzania, ngokusikinyeka kwephasi kwamandla wesilinganiso esiyi-5.7 okubulele abantu abambalwa.  Imikhumbulo nemithandazo yethu inemindeni ebhujelweko neyabakhubeleko kilesisehlakalo sengozi yemvelo.                                         

6. Ukuqatjhwa                                                  

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.               
6.1. UmNyango wezemiDlalo nokuziThabisa: UNom. Alec Moemi uqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele ngekontraga yeminyaka emihlanu esele ingeyesibili.  

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Donald Liphoko
Inomborwakhe kafunjathwako: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore