Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla ti-14 Inyoni 2016

1. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

1.1. IKhabhinethi ikhutsatwa kukhula kwesambakhulu semikhicito wasekhaya (i-GDP) nga-3.3% ekoteni yesibili ya-2016; lokwavetwa beteLubalobalo baseNingizimu Afrika (i-Stats SA). Kukhula nga-8.1% kwekukhicita kanye ne-11.8% kutetimbiwa kanye nekumbiwa kwenkwali kukhombisa kucina kwemnotfo kulesimondzawo semnotfo lesimatima. I-GDP yakhula ngetigidzigidzi letinge-R25 kwendlula ikota yekucala yanga-2016 yaya emalini lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-R1 068.

Sigcizelela simemo sekumema hulumende, emabhizinisi kanye netinhlangano temmango kutsi tihlanganise sivumelwano sekusebentisana ekufezekiseni Luhlelo Lwekutfutfukiswa Lwavelonkhe (i-NDP), ngekusebentisa Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica kute kutsi kuchutjekwe kubukanwe netimo temnotfo tamanje kanye nekwenta kutsi kube nekukhula kute kwesekelwe umnotfo nekusita ekutsini kubete imisebenti lelahlekako.

Lena yinkhomba lecacile yekutsi nangabe bonkhe – hulumende, emabhizinisi kanye netisebenti – basebenta ngekubambisana singazuza kukhula kwemnotfo futsi lokungagcina sekuholele ekwakheni ematfuba emisebenti ladzingeka kakhulu eveni.

1.2. IKhabhinethi isemukele simemetelo sekutsi emayunithi ema-megawatt (ema-MW) lange-800 emklamo weSiphehligezi saseMedupi eLimpopo sekafakiwe kulegridi. Iyunithi 5 yalesiphehligezi, lesingulesinye saletisitfupha letakhiwa njengencenye yemklamo we-4 800 MW, itawucala kusebenta ngeNdlovulenkhulu 2018.

Leli liyunithi lesibili kulasitfupha esiphehligezi kutsi lichunywe kugridi.  Iyunithi yekucala, nobe Iyunithi 6, yacala kufaka emandla kulegridi ngeNdlovulenkhulu 2015 futsi seyifike esigabeni sekusebentela kutsengisa. Wonkhe umklamo wemayunithi lasitfupha aseMedupi ulindzeleke kutsi uphetfwe nga-2020.

Loku kufaka ligalelo ekusimamiseni igridi lecinisa kuphakelwa kwagezi lekungetsenjelwa kuko eNingizimu Afrika.

IKhabhinethi ihalalisele i-Eskom ngekuzuza ligcatsi lekuchuma mayunithi kugridi, lokuyincenye yekusheshisa luhlelo lwekwakha lolubanti, loluchutjwa baholi labasha.   Loku kufaka ligalelo ekusimameni tekusebenta netetimali taka-Eskom.

1.3. IKhabhinethi igcizelela kutinikela kwayo eLuhlelweni Lwekutfola Bakhicitimandla Labatimele, lokutawenta kubuye kukhicite sabelo lesikhulu sagezi lomusha njengencenye lebalulekile lesisekelo semisebenti yemnotfo nekukhula.

Loku kutawufaka ligalelo ekwehlukahlukaneni kwekuphakela kanye nesimo sekukhicitwa kwagezi. Kwengeta ekungenisweni kwemakhono lamasha kanye nekutfola lutjalomali lolusha kulemboni, kutawuphindze futsi kubeke lizinga lekusebenta kanye nekuncuma tintsengo.

Loku kwesekela i-NDP, lekhomba sidzingo seNingizimu Afrika sekutjala imali kusakhiwonchanti semnotfo lesentelwe kutsi sesekele ithemu yemnotfo lesemkhatsini nalendze kanye nemigomo yetenhlalo.

1.4. IKhabhinethi iphindze yavuma kusayinwa Kwesivumelwano Sekusebentisana (i-MoU) emkhatsini we-Ejensi Yetitimela Letitfutsa Bantfu eNingizimu Afrika (i-Prasa) kanye ne-China Communications Construction Company Limited sekubukisisa imitamo yekutfutfukisa leminyenti leyehlukahlukene, kufaka ekhatsi kuTfutfukiswa Kwemhubhe Wesitimela waseMoloto lochumanisa iGauteng neMpumalanga.

Le-MoU yasayinwa kuForamu Yesibili Yelutjalomali e-Afrika lebeyingenelwe nguMengameli Jacob Zuma eGuangzhou, eSifundzeni saseGuangdong, eChina.

Lomklamo utawusebenta njengelithulusi lekutfutfukisa imitamo yetemnotfo ngekhatsi kanye nasemacentselweni alomhubhe kusombulula tinsayeya tekuphepha, kusebenta kahle, kwetsembeka, kukhoneka nako konkhe kuhlanganisa naletinye tinsita tetitfutsi temmango. Utawuphindze futsi wente kancono lizinga lelihle lemphilo lebantfu balendzawo ngekunciphisa emabanga lamadze labawahambako.

1.5. IKhabhinethi ibikelwe ngemibiko yenchubekelembili yekota yekucala, yesikhatsi kusuka kuMabasa kuye kuNhlaba 2016, yekufezekiswa kweMiphumela. Hulumende ubone inchubekelembili lenelifutse etimphilweni tebantfu ibe futsi ilungisa tinkinga letikhinyabeta kwetfulwa kwetinsita.

Kuphunyeleliswa kweLuhlelo Lwemiphumela Yekusebenta lufezekisa imigomo ye-NDP, lekuluhlelo lweNingizimu Afrika lolutawusisondzeta ekuzuzeni Umbononchanti wa-2030.  Loku kwenta imigomo lebekwe kuLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini, lokuluhlelo lwahulumende lwekufezekisa lweminyaka lesihlanu lwe-NDP 2030, lwesikhatsi lesisuka ku-2014 kuye ku-2019.

Kube netintfutfuko kutemphilo lokukhonjiswa kutinkhomba letibalulekile tetemphilo tebantfu njengekukhuphuka kweminyaka lelindzelekile yekuphila, kuncipha kwelizinga lekufa kwalabaneminyaka lengaphansi kwesihlanu budzala kanye nekushona kwabomake labakhulelwe. Sekunekwetfulwa kancono kwetinsita letisisekelo, kufaka ekhatsi kuchunywa kwagezi wegridi kanye nalongesiwo wegridi, emanti empompi emakhaya, kuhanjiswa kwendle kanye nekulawulwa kwekungcola lokucinile. Nanobe kunjalo, kusenekusalela emuva kuletinye tindzawo. Kusukela nga-1994 bekuloku kwetfulwa lusito lwetenhlalo lolusimeme nalolwentiwe kancono lwebazuzi labatigidzi leti-16, futsi kunebufakazi bekutsi loku kunemtselela lomuhle etimphilweni tebantfu labaphuyile.

I-GCIS ichumanisa kanye nalamanye ematiko kutfola kwatiswa kweLicembu Lebentindzaba kucacisa lokugcamile emibikweni yemakota.

1.6. IKhabhinethi iyayemukela Imbizo lebeyingeniswe yiNdvuna yeLihhovisi laMengameli leKuhlela, Kucaphela kanye Nekulinganisa kanye naSihlalo weKhomishini Yekuhlela Yavelonkhe, Jeff Radebe, kutinyatselo tekungenelela letifezekiselwa kusheshisa kukhokhelwa kwebatfulitinsita nguhulumende kungakapheli sikhatsi lesibekiwe semalanga lange-30.

Kusukela kwasungulwa Luphiko Lolukhetsekile kuLitiko Letekuhlela Kucaphela kanye Nekulinganisa (i-DPME) lwekubukana nenkhinga yekungakhokhelwa kwebatfulitinsita kungakapheli emalanga lafanele lange-30, linani lema-inivoyisi lafanele lakhokhelwe ngeNhlaba 2016 abe ngula-17 668 lokwenta tigidzi letinge-R340.

I-DPME kanye neTemafa Avelonkhe babuye bafaka imitfombolusito leminyenti emitameni yekusombulula tinsayeya tekukhokhelwa kwebatfulitinsita. Kute kube ngumanje, sekusungulwe sikhungo lekungetwa kuso matfupha emahhovisi eTemafa Avelonkhe lesitawubukana netinkinga tebatfulitinsita.

Kwengeta, luphiko lolukhetsekile lwe-DPME kanye nalabo lelibambisene nabo letfula luhlelo loluhlose kwesekela ematiko lakhonjiwe lanebumatima kutsi avisise abuye asombulule tinsayeya letiholela ekutsini kungakhokhelwa batfulitinsita nobe baphute kukhokhelwa.

Ngaletikhatsi tekuvakasha, wonkhe umgamu wekukhokhela ema-inivoyisi uyahlolwa, kutfolwa tihibe letivimbile futsi ematiko asitwa ngekwenta kancono kufezekiswa kwetindlela letincono.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. INingizimu Afrika itawungenisa Umhlangano we-17 weNkhomfa Yemave Langemalunga (i-COP17) kuSivumelwano Sekuhwebelana Kwemave Emhlaba ngeTinhlobo teTilwane neTitjalo Letisengotini Yekuphela (i-CITES) lotawubanjelwa kuSikhungo Setinkhomfa saseSandton kusukela mhla tinge-24 Inyoni kuya kumhla ti-5 Imphala 2016. Njengobe kuneMave Langemalunga  la-181, i-CITES iyachubeka nekuba ngulelinye lemathulusi emhlaba lanemandla lamakhulu ekonga tinhlobonhlobo tetilwane netitjalo ngekulawulwa kwekuhwebelana ngetilwane netitjalo. Emalunga e-CITES kanye nebabukisisi balindzeleke kutsi bangenele tinkhulumiswano letinemandla babuye futsi batfole tisombululo letichubekisela embili lomsebeti lesevele ucaliwe lomayelana nekuhwebelana ngetilwane netitjalo.

INingizimu Afrika ilive lelihamba embili emhlabeni wonkhe jikelele emkhakheni wekonga tilwane tesiganga ngekuhlanganyela kwayo ngemdlandla kutivumelwane tetemvelo letitsandvwe mave lamanyenti njenge-CITES, Sivumelwane Setilwane Letihambako kanye neSivumelwane Lesimayelana neTilwane neTitjalo Letihlala Endzaweni Yinye. Inchubo yelive letfu leyehlukile yetindzawo letivikelekile ifaka ekhatsi lokungacishe kube ngu-5.5% wendzawo yalelive langetulu kwemhlaba, Tindzawo Temafa neMagugu letisitfupha kanye netindzawo tekonga letine letingetulu kwemhlaba.  

2.2. Indvuna yeTakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi, Dkt. Siyabonga Cwele, utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika leliyohlanganyela  kuNgcungcutsela ye-26 Yemaposi Yemhlaba yeNyonyane Yemaposi Yemave Onkhe (i-UPU)  letawubanjelwa e-Istanbul, Turkey kusukela mhla tinge-20 Inyoni kuya kumhla ti-7 Imphala 2016. I-UPU yi-ejensi lekhetsekile yaMhlabuhlangene  (ye-UN) legcile ekuphuculeni umkhakha wemaposi kanye nasekwenteni imikhicito yemaposi kutsi yehlukahluke kusimamisa temaposi ngetulu kwemhlaba lokuhlangabetana netidzingo telikhuluminyaka lenge-21.

Lengcungcutsela ibaluleke kakhulu eNingizimu Afrika, ngoba Liposi laseNingizimu Afrika lingumdlalindzima lobalulekile wekwetfula tinsita tahulumende futsi lihambisana ne-NDP, kusuka enkhulumeni yebunjalo belive kanye nekwetfulwa kwetinsita tetimali netinsita tahulumende kuye emaphandleni kanye nesemimangweni lesitwa kancane.

2.3. IKhabhinethi yatisiwe ngenchubekelembili lemayelana nemalungiselelo eMidlalo Ye-Commonwealth Yanga-2022 letawubanjelwa kuLidolobhakati laseDurban.

Kutjalimali kusakhiwonchanti saleMidlalo kulindzeleke kutsi kufake ligalelo kutinzuzo tesikhatsi lesidze telidolobhakati lelitawuyingenisa, lelitawuphindze futsi lisebentise umshiyandvuku wesakhiwonchanti seNdzebe Yemhlaba ye-FIFA yanga-2010. Lokuvuleleka kutimakethe temave emhlaba kutawuphindze kunikete ematfuba latawuheha abuye futsi ente kancono tekuvakasha kanye nelutjalomali ngco lwemave angaphandle. Imidlalo ye-Commonwealth yanga-2022 ilidzeleke kutsi ingenise tigidzigidzi letinge-R20 lokutawuba ngumphumela wetemnotfo, lokutawenta tigidzigidzi letengetiwe leti-R11 tekukhula kwe-GDP.

Loku kuyachubeka futsi kwenta lelive kutsi libe yindzawo yetekuvakasha yetemidlalo kuphindze futsi kunikete Licembu LaseNingizimu Afrika ematfuba.

2.4. IKhabhinethi ikwemukele kubitelwa enkantolo kwaMabhalane weKhabhinethi nguMvikelisive.  Lokubitelwa enkantolo kucela kutsi Mabhalane weKhabhinethi anikete luhlu lwetipho temalunga eKhabhinethi kanye nemaminithi eKhabhinethi, esikhatsi lesisukela ngeLweti 2015 siye kuMabasa 2016, lemayelana nekubekwa etikhundleni kweTindvuna letingemabambela ngesikhatsi Tindvuna lebetikuleto tikhundla betingekho tikulamanye emave.

IKhabhinethi ivumile kunika Umvikelisive loluhlu lwetipho. Nanobe kunjalo, njengobe Mengameli waseNingizimu Afrika ukhetsa Tindvuna kanye neTindvuna Letingemabambela ngaphansi kwesigaba se-91 nese-98 seMtsetfosisekelo, tindzaba taloluhlobo atikate taletfwa ngembi kweKhabhinethi ngako-ke lamarekhodi lankha akate afakwa kumaminithi njengesincumo seKhabhinethi.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. Kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tjwala Wavelonkhe wanga-2016 wavunywa kutsi ummango ngebubanti bawo ubonisane ngawo. Loku kuchibela Umtsetfo Wetjwala Wavelonkhe, wanga-2003 (Umtsetfo we-59 wanga-1998). Loku kwavunywa kanye nenchubomgomo yeTjwala yaVelonkhe yekugcina, lelungisa tinsayeya letikhinyabeta kusebenta ngemphumelelo kwaloMtsetfo futsi kwachuba kubhalwa kweluhlaka lwaloMtsetfosivivinyo.

LoMtsetfosivivinyo ulungisa umtselela wetjwala kutemnotfo netenhlalo, kuhamba kancane kwetingucuko, kubeka ezingeni tincenye letibaluleke kakhulu tekulawula kanye nekulawula ngekubambisana lokwentiwe kancono, kucedza kukhicitwa lokungekho emtsetfweni kanye nekuhwebelana ngetjwala lobungekho emtsetfweni kanye netinsayeya letimayelana nemakhono ekulawula ngekhatsi kweMtimba Wetjwala Wavelonkhe.  

Lokungenelela kuphindze futsi kungcile ekunciphiseni kulimala kwetemnotfo netenhlalo kanye naletinye tindleko tekunatsa tjwala budlabha, kuhlela kabusha imboni yetjwala kanye nekwenta kancono kubambisana emkhatsini wayo yonkhe imikhakha yahulumende.

Kuhambisana netintfo letibekwa embili te-NDP tekucinisekisa kwengamela ngemphumelelo, kuvikela tenhlalo kanye nekudala ematfuba emisebenti. Emkhatsini waletinye tintfo, kutawuvikela kuhwebelana ngalokungekho emtsetfweni, kwenta kancono temfundvo kanye netinhlelo tekucaphelisa, nekusita etinhlelweni letentiwe kancono tekubuyisela esimeni lesifanele labo lasebatigcila tetjwala.

3.2. IKhabhinethi iphindze futsi yavuma luhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kugembula wanga-2016 kutsi ummango ngebubanti bawo uyophawula ngawo. LoMtsetfosivivinyo ulungisa tinsayeya letikhinyabeta Umtsetfo Wekugembula Wavelonkhe, wanga-2004 (Umtsetfo we-7 wanga-2004).

LoMtsetfosivivinyo ucinisekisa kutsi hulumende welubanjiswano kanye nemisebenti yekwengamela yentiwa kutsi ibe ncono nekutsi kuciniseka ngekulawula kanye nemitselela lemibi yekugembula incishiswa kakhulu. Utawugcila ekwenteni kancono imisebenti yekugembula lekhona futsi kute imisebenti lemisha yekugembula letawungeniswa. LoMtsetfosivivinyo utawucinisekisa kutsi emacembu lasengotini yekuhlaseleka kalula njengebantfwana labancane kanye nabagembuli labayinkinga bayavikeleka katsi futsi batawukhona kutfola lusito etinhlanganweni letinjengeMlawuli Wekugembula Wavelonkhe.

Uhambisana ngekwelisu netintfo letihamba embili letibekwe ku-NDP ngemcondvo wekucinisekisa kwengamela lokuyimphumelelo, kuvikeleka kwetenhlalo, kwakha ematfuba emisebenti, kukhibika kanye nekungcebeleka.

4. Imikhosi letako

4.1. Indvuna yeTebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba, Mk. Maite Nkoana-Mashabane, utawuhola litsimba leliyongenela Ingcungcutsela ye-Non-Aligned Movement (ye-NAM) ye-17 ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kuthula, Kucudzelana kanye neKubambisana kweKutfutfuka” letawubanjelwa eVenezuela kusukela mhla tinge-17 kuya kumhla tinge-18 Inyoni 2016.

 I-NAM iyinhlangano lengaphandle kwe-UN lenkhulu kakhulu futsi ivumela tive letisatfutfuka kutsi tifake umtselela etindzabeni temave emhlaba kucinisekisa kutsi timfuno tato tiyanakwa.

4.2. Mengameli Zuma utawuhola litsimba leliyongenela Iseshini yeMhlangano Jikele we-UN ye-17 (i-UNGA) lotawube ubanjelwe eNhlokohhovisi ye-UN eNew York kusukela mhla ti-18 kuya kumhla tinge-22 Inyoni 2016.

Mhla lu-1 Bhimbidvwane 2016, Imgomo Yekutfutfukisa Lesimeme le-17  (ema-SDG) e-ajenda yeKutfutfuka Lokusimeme yanga-2030, leyemukelwa baholi bemhlaba ngeNyoni 2015 yacala kusebenta ngalokusemtsetfweni. Kuleminyaka le-15 letako, emave atawenta imitamo yekucedza tonkhe tinhlobo tebuphuya, alwe nekungalingani kanye nekubukana netingucuko tesimo selitulu, abe acinisekisa kutsi kute losalela emuva.

4.3. Lisekela laMengameli Cyril Ramaphosa utawuhola umgubho weLilanga Lemagugu  mhla tinge-24 Inyoni 2016 eNkhundleni Yetemidlalo eGaleshewe, eKimberley, eNyakatfo Kapa. Loku kutawube kugujwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: "Kugubha  Bantfu Labaligugu ngeKwemukela Bu-Afrika Betfu."

4.4. Inkhomfa Yemave Emhlaba lemayela neNtfutfuko leSimeme itawube ibanjelwe eNew York kusukela mhla tinge-21 kuya kumhla tinge-22 Inyoni 2016 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kuchubekela Embili: Ema-SDG Ayentiwa.”

Inhloso yalenkhomfa kutfola kanye nekwabelana tisombululo letiphatsekako, letimiselwe kumiphumela leyesekela ema-SDG. Lenkhomfa itawuhlanganisa labatsintsekako lababuya kuhulumende, kutifundziswa, ku-UN, ema-ejensi emave emhlaba, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye netinhlangano temmango.

4.5. IKhabhinethi iyawemukela umkhosi wegubho weminyaka lesihlanu weLubanjiswano Lwahulumende Loluvulekile (i-OGP) lobubanjwe ngesikhatsi kubanjwe i-UNGA, eNew York mhla tinge-20 Inyoni 2016.

Kulomkhosi kutawuniketwa iNingizimu Afrika ngalokusemtsetfweni sikhundla saSihlalo Lomkhulu we-OGP. Utawube ungenelwe Tinhloko Temave kanye naboHulumende, baholi betinhlangano temmango kanye nalabanye labatsintsekako labadlale indzima lebalulekile ekuphumeleleni kwe-OGP. INingizimu Afrika yatfola lesikhundla saSihlalo Lomkhulu we-OGP kuNgcungcutsela lebeyibanjelwe eMexico ngeMphala 2015.

Njengobe Baholi Bemave naboHulumende labasiphohlongo bahlangana nebaholi betinhlangano temmango letiyimfica kutsi kwetfulwe Lubanjiswano Lwahulumende Loluvulekile ngesikhatsi kubanjwe i--UNGA nga-2011, lobudlelwane lobunemandla sebukhule bate bafaka ekhatsi bohulumende labange-70 kanye netinhlangano temmango letitinkhulungwane emhlabeni wonkhe jikelele, letihamba netifungo tekutinikela letitsite letingetulu kwe-3 000 tekukhulisa kwenta tintfo ngekungafihli lutfo kanye nekutilandza kwahulumende kanye nekwenta kancono kudlala indzima kwebantfu.

4.6. Indvuna yeTakhiwonchanti Tetekuchumana Netinsitai Teliposi, Dkt. Siyabonga Cwele, utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika leliya emhlanganweni weKhomishini Ye-inthanethi Lesebenta Ngekushesha ye-UN lotawube ubanjelwe eNew York mhla ti-18 Inyoni 2016.

Lekhomishini inikwe umsebenti wekubuka emasu ekuchumela bantfu labatigidzigidzi letine kwamanje labangakachunyelwa i-inthanethi lesebenta ngekushesha, ngendlela lengabiti kakhulu.  Lomhlangano walomnyaka utawuhlola ubuye futsi ubuyekete emasu lakhona kwamanje bese uncuma ngetinyatselo letitawutsatfwa tekwenta kancono kusetjentiswa kwe-inthanethi lesebenta ngekushesha yekutfutfuka lokusimeme.  

4.7. Inyanga Yetitfutsi ingeMphala 2016 itawube ibanjelwe ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika Embili.” Loluhlelo lwenyanga lutawukhombisa imiklamo yesakhiwonchanti, lukhutsate kusetjentiswa kwetitfutsi temmango kanye nekutfutfukisa imitamo yekuphepha emigwacweni yalelive.

Hulumende utjala imali emkhakheni wetitfutsi lokuyincenye yeLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica alelive ekuvusa intfutfuko kanye nekwakha imisebenti. Lutjalomali lwetitfutsi tetfu temmango luyincenye yekwakha kanye nekuchuba inethiwekhi lehlangene yetitfutsi temmango kulo lonkhe lelive.

Lutjalomali lwetitfutsi talelive lutawusita kukhulisa umnotfo kanye nekulungisa tinsayeya tekweswela imisebenti, buphuya kanye nekungalingani. Kutjala imali kwetfu kutitfutsi kwenta lelive kutsi libe yindzawo leheha lutjalomali.

5. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letibalulekile tesimondzawo

5.1. IKhabhinethi iyayemukela imiphumela yeNgcungcutsela yeBaholi be-G20, leyahanjelwa nguMengameli Jacob Zuma, lapho khona Mengameli Zuma wabikela leNgcugcutsela ngetimfuno nalokunye lokubekwe embili yiNingizimu Afrika.

Lengcungcutsela lebeyibanjelwe ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kucondza Emnotfweni Wemhlaba Locamba Lokusha, Lonemandla, Lochumene futsi Lohlanganisa Konkhe” yakhuluma ngaletintfo letibekwa embili letilandzelako: i) Kuvula Indlela Lensha Yekukhula, ii) Umnotfo Wemave Emhlaba Lonemandla Naloyimphumelelo kanye neKwengamela Timali, iii) Lutjalomali kanye neKuhwebelana Kwemave Emhlaba Lokunemandla, iv) Kutfutfuka Lokuchumene Ngekhatsi naloKufaka Konkhe Ekhatsi, kanye v) naLetinye tintfo letikhinyabeta Umhlaba njengeSilwinemagciwane (i-AMR).

Ekwesekeleni lokusha njengemchubi lomkhulu wekukhula kwelive ngalinye kanye nemnotfo wemave emhlaba, i-G20 yemukela Imodeli yeKukhula Lokusha njenge-ajenda lensha lenetinchubomgomo netinyatselo letitawutsatfwa etindzaweni talokusha, tingucuko letinsha tetimboni kanye nemnotfo lodijithali.

Kwendlula lapho, Luhlelo Lolusha Lwekusebenta Lwetingucuko Tetimboni lwe-G20 lutsatsa litfuba lekutsi tingucuko letinsha tetimboni lwetfulela timboni, ikakhulu tekukhicita kanye netinsita letihambisana nako. Loku kufaka ekhatsi kusita timboni emaveni lasatfutfuka, ikakhulu lawo lase-Afrika kanye neMave laTfutfuke Kancane (ema-LDC). Kwetfulwa kweMitamo ye-G20 leyeSekela Timboni e-Afrika nakuma-LDC nako kucinisa kukhula lokufaka konkhe ekhatsi kanye nemandla ekukhula ngekusebentisa inchubomgomo yekutikhetsela.

Ekufakeni ligalelo ekwakheni inchubo yetimali levulekile nalenemandla kwesekela kukhula lokusimeme nekutfutfuka, Sicelo seNingizimu Afrika sekutsi kuphuma nekungena kwetimali tetintsengo tekuhweba letingasito kutsi tibukisiswe yiNhlangano Yetekuhweba Yemhlaba, semukelwa. Kusombulula lensayeya kubambe emandla ekukhulula timali letingasetjentiswa bohulumende base-Afrika kufezekisa Imigomo Yekutfutfukisa Lesimeme kanye netinhlelo tayo tekutfutfukisa.

5.2. IKhabhinethi igcizelela kutsi kungumsebenti wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kwenta imitamo ngekubambisana konga emanti kanye nekuwasebentisa ngekuhlakanipha, loku kufaka ekhatsi kulungisa timpompi letivutako nekunakekela sakhiwonchanti semmango ngekhatsi emimangweni.  

Kwehla kwelizinga lemanti emadamini avelonkhe sekwente kutsi kubekwe imibandzela yekusebentisa emanti ngandlela tsite etifundzeni letinyenti sifundza lesisandza kubekelwa lemibandzela Sifundza saseGauteng.

Sidzinga kusebenta ngekubambisana kute sesekele imimango lenenkhinga yekuswelakala kwemanti ngekutsi sibike kumoshwa kanye nekwebiwa kwesakhiwonchanti kutiphatsimandla letifanele. Hulumende uyabubona bumatima bantfu betfu labahlangabetana nako etindzaweni letinetinkhinga tekuswelakala kwemanti kakhulu futsi Licembu Lekusebenta Letindvuna lelibukene neSomiso selibeke kucinisa tingenelelo tekusita tindzawo letinetinkhinga tekuswelekala kwemanti.  

Kufezekiswa kwetinyatselo tekungenelela tesikhatsi lesidze netesikhatsi lesifishane kube kulandzelelwa nekuhlolwa kwayo yonkhe imitamo kuyachubeka. Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, ngekusebentisa Sikhungo Sekulawula Tinhlekelele Savelonkhe, liyachubeka nekuchumanisa somiso salelive kanye nesimo sekweswelakala kwemanti ngekubambisana kanye nayo yonkhe imikhakha nemkhakha lotimele.

5.3. IKhabhinethi nayo njengesive incoma kusebenta kweLicembu laseNingizimu Afrika kuMidlalo yemaParalimpikhi yaseRio yanga-2016  lebibanjelwe eBrazil kusukela mhla ti-7 kuya kumhla ti-18 Inyoni. Labasubatsi benta sive setfu kutsi sitigcabhe siphindze futsi sichubeke nekuba neludvumo loluhle kakhulu lekwenta kahle kakhulu kuleMidlalo. IKhabhinethi ihalalisela lelicembu ngekuwina emamedali layimfica kwamanje: lamatsatfu eligolide, lamatsatfu elisiliva kanye nalamatsatfu elitfusi. IKhabhinethi ihalalisela labasubatsi labalandzelako ngekuwina emamedali eligolide: inhlambi Kevin Paul, Hilton Langenhoven ekuzubeni lokudze kanye naCharl du Toit kugijima emamitha la-100.

5.4. IKhabhinethi ikwemukele kukhishwa kwetibalobalo tebugebengu ta-2015/16 Luphiko Lembutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) lolukhombisa indlela bugebengu lobehle ngayo kulelive.

Nanobe nje kunconywa inchubekelembili leyentiwe yi-SAPS ekwehliseni emazinga etinhlobo letitsite tebugebengu, kusenekukhatsateka lokuchubekako mayelana nekukhula kwebugebengu bebudlova, ikakhulu bekubulala.

Kulwa nebugebengu sibopho sawonkhewonkhe. Sonkhe sidzinga kutsi sisebentisane ne-SAPS kute kutsi sizuze umgomo wetfu lofananako wemimango lephephe kakhudlwana, emadolobhakati laphephe kakhudlwana kanye nelive leliphephe kakhudlwana. Loku kutawukhuphula lizinga lekubambisana emkhatsini wemikhakha leyehlukene lecinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo kute kwehliswe emazinga ebugebengu.

5.5. IKhabhinethi ikhumbuta bakhokhintsela labangenisa emafomu abo entsela ngendlela lendzala leyetayelekile nobe ngeliposi kutsi umncamulajucu wekungenisa lamafomu wamhla tinge-23 Inyoni 2016 wesikhatsi sentsela yanga-2016 sewusondzele kakhulu.  

IKhabhinethi itsandza kubonga bonkhe bakhokhintsela lasebavele bawangenisile emafomu abo ekukhokha umtselo. Imali lengenako legcogcwe yi-SARS isita hulumende ekwetfulweni tinsita kubantfu baseNingizimu Afrika labatigidzigidzi labatidzinga kakhulu.

5.6. IKhabhinethi iyakubona kushikashikeka kwebantfu labasha labahlangabetana nako nabetama kutifundzisa. Hulumende uyachubeka nekucinisekisa imfundvo lenguyonayona yawonkhewonkhe.  Kusitwa ngetimali lokutfolakala ngeSikhwama Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimalimanje sinetigidzigidzi leti-R14 582, futsi isita kucinisekisa kutsi titjudeni letiphuyile futsi letisebenta ngekutikhandla tifinyelela imfundvo kuwo onkhe emanyuvesi awonkhewonkhe lange-26 kanye nemakolishi emmango lange-50 eMfundvo Lefundzisa Emakhono Nekucecesha  (ema-TVET).

Ngekuya kweLubalobalo lwaseNingizimu Afrika lweLuklayo Lwemakhaya Jikelele lwanga-2015:  ‘Imiphumela yekutfola imfundvo iyachubeka nekuba ncono kantsi futsi nekufinyelela tikhungo tetemfundvo netinsita nako kuba ncono. Emkhatsini webantfu labaneminyaka lenge-20 budzala nalabangetulu kwaloko batfola Matikuletjeni (Libanga le-12) njengelizinga labo letemfundvo lephakeme likhulile lesuka ku-21,9% nga-2002 laya ku-28,0% nga-2015. Emaphesenti alabaneticu temfundvo lephakeme achubekile nekubancono esuka ku-9,3% aya ku-14,1%’. IKhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekuzuzeni imfundvo yamahhala yalabaphuyile, ngekhatsi ekubeni khona kwetimali.

Umbononchanti wetfu wesikhatsi lesidze wemfundvo lephakeme utawuya ngekweKhomishini Yekuphenyisisa ngeKusita Ngemali Nekucecesha Imfundvo Lephakeme, lekwamanje ibamba imihlangano kantsi futsi ilindzeleke kutsi iphetse umsebenti wayo mhla tinge-30 Inhlaba 2017. Simema bonkhe labatsintsekako kutsi banike leKhomishini Yekuphenyisisa ngeMfundvo Lephakeme Nekucecesha litfuba lekutsi iphetse umsebenti wayo. Ngekusebentisana singatfola tisombululo letiphatsekako naletisimeme.

5.7. IKhabhinethi iyakhatsateka mayelana nekuvuseteleka kwemishuco lenebudlova kuletinye tikhungo temfundvo lephakeme. Kumosha imphahla kubugebengu lobentela phasi tinkinga letifanele.  

Imitfombolusito lemoshwako, lefaka ekhatsi umtapolwati, njengaloku kubonakele eNyuvesi yaKwaZulu-Natal, tincwadzi nesakhiwonchanti akwemukeleki futsi kubhubhisa lwati lolugcogcwe sikhatsi lesidze. Leti tento tebugebengu lekufanele kutsi ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo abukane nato ngemandla.

Letento tifaka inkinga lenkhulu kumitfombolusito yekuniketa labaphuyile imfundvo lesevele imincane. IKhabhinethi imema bonkhe baholi betitjudeni kutsi bemukele simemo sekuvikela sakhiwonchanti senyuvesi lesibalulekile kanye nemitfombolusito leyincenye yemagugu nemafa abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Hulumende utivile tinkinga letiphakanyiswe bafundzi, letisabukwa ngalokuphelele. Sisebentisana nawo onkhe emacembu latsintsekako kute kutsi sitfole sisombululo salomphelo.

5.8. IKhabhinethi ibuhlungu ngekushonalkwebavukuti labangekho emtsetfweni labashonele emayini yaseLanglaagte lesesimeni lesimbi. Lokushona kwalabavukuti kugcamisa tingoti tekuvukuta ngalokungekho emtsetfweni ngoba leti tento letingekho emtsetfweni tibeka timphilo temmango engotini.  

Litiko Letimbiwa lisebentisana kanye nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo kucinisekisa kutsi babhebhetseli bayajeziswa ikakhulu labo lababaholi labachubeka nekuhwebelana ngetimbiwa ngalokungekho emtsetfweni.

IKhabhinethi imema bonkhe labatsintsekako kutsi basebentisane kute kucedvwe kumba timbiwa kulelive ngalokungekho emtsetfweni. Litiko lisebentisana netinkampani letimba timbiwa futsi selivale timayini lesetingasebenti letingetulu kwaletinge-200 letiphatselene nekuvukuta ngalokungekho emtsetfweni.

5.9. IKhabhinethi Ihalalisela Litiko Letemfundvo Lesisekelo ngekuwina umklomelo weLitheresi Wemave Emhlaba Wenhlangano ye-UN yeTemfundvo, Isayensi kanye neMasiko  (i-UNESCO) ngemkhankaso waloi-Khari Ri Gude Mass Literacy Campaign. Lemiklomelo Yelitheresi Yemave Emhlaba iklomelisa kusebenta kahle kakhulu kanye nekucamba lokusha emkhakheni welitheresi.

I-Kha Ri Gude Mass Literacy Campaign yangeniselwa kunciphisa lizinga lavelonkhe lalabo labangakwati kufundza nekubhala eNingizimu Afrika, futsi seyizuzise bantfu labatigidzigidzi leti-4.7 etindzaweni tasemaphandleni netasemadolobheni. Uniketwa ngetilwimi leti-11 letisemtsetfweni, kufaka ekhatsi i-braille.

5.10. IKhabhinethi ihalalisela Pretty Yende waseNingizimu Afrika lohlabela i-soprano kukhuphuka kwakhe ate atfole ludvumo lwemave emhlaba abe avela ezingeni leliphasi letenhlalo ePiet Retief kuyinshisekelo kitsi sonkhe.  Emkhatsini walokunye kucula lakwentile, utawuvula i-Italian opera Lucia di Lammermoor ku-Opéra Bastille eParis kulenyanga letako bese kutsi ngeNgongoni utawudlala indzima leyinhloko ku-Roméo et Juliette eMetropolitan Opera House eNew York.

5.11. IKhabhinethi ihalalisela Mk. Esther Mahlangu, sobuciko wemNdebele lodvume kakhulu futsi lohlonishwe ngekunikwa sicu se-Order of Ikhamanga. Make Mahlangu kanye ne-BMW benta Umkhosi we-25 wekusebentisana kwabo lokuluphawu lolutsite e-Frieze Art Fair eLondon emkhatsini wamhla ti-5 nemhla ti-9 Imphala 2016.

5.12. IKhabhinethi ijoyina iNingizimu Afrika ekugubheni umkhosi wemphilo yaMake Winnie Madikizela-Mandela welusuku lwakhe lwekutalwa lwe-80. Lowatiwa kakhulu ngekutsi "nguMake Wemzabalazo”, Make Winnie luphawu lwensika yemzabalazo nenshisekelo yekucina kwabomake emhlabeni wonkhe jikelele.

IKhabhinethi itfumela emavi endvudvuto:

5.13. Emndenini nakubangani bemhlabeleli we-opera lowatalelwa eNingizimu Afrika lodvume umhlaba wonkhe, Mnu. Johan Botha. UMnu. Botha utawukhunjulelwa liphimbo lakhe lelinemandla futsi lelidvudvutako lebeliviwa kumatiyetha lamanyenti e-opera nasemahholeni emhlabeni wonkhe jikelele kufaka ekhatsi iVienna State Opera lokwamenta i-Kammersänger, ligama lelinikwa baculi bemculo we-opera nawe-classical e-Austria naseGermany.

5.14. Kumindeni, bangani kanye nalabo bebasebenta nemshayeli wesitimela wakaTransnet kanye nemsiti wakhe labashone ngesikhatsi sitimela sakaTransnet lesetfwala imikhicito siphuma esipolweni esiteshini saseDelvillewood ngemuva kwekuhhihlika kwentsaba eHillcrest enshonalanga yeDurban.

5.15. Kubantfu baseTanzania ngemuva kwekutamatama kwemhlaba ngebukhulu bemandla lobu-5.7 lokuhambe netimphilo letinyenti. Imikhuleko kanye nemicabango yetfu ikanye nemindeni yalabo labashonile nalabalimele.  

6. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe ngalokufanele.
6.1. Litiko leTemidlalo Nekukhibika: Mnu. Alec Moemi njengeMcondzisi Jikelele wethemu yesibili yekontileka yeminyaka lesihlanu.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Tinombolo Tekutsintsana: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore