Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2017

1. Tincumo TeKhabhinethi

1.1. IKhabhinethi yacocisana ngeMibiko Yekwatisa Ngemiphumela Yomsebenzi Wekota Yesitsatfu yesikhatsi senyanga yeMphala kuya enyangeni yeNgongoni 2016, lecaphela kucala kusebenta Kweluhlelo Lwahulumende Lwekusebenta (i-PoA) loluhambisana netindlelakwenta teLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) Neluhlelo Lwekutfutfukisa Lavelonkhe (i-NDP).

Licembu Lelihlanganisa Tindvuna lelifanele, ngekusebentisa Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS) titawuchumanisa imihlangano yemacembu lahlanganisa tindvuna naketfulela betindzaba inkhulumo kute tetfule loko litiko leselikwentile kulesikhatsi.

Lamabalengwe lalandzelako etintfo letentekile kutawukhulunywa ngato ngesikhatsi emacembu eTindvuna ahlangene etfula inkhulumo.

a. Luntjintjo kutemnotfo

1.2. Luntjintjo kutemnotfo ludzinga luntjintjo lolusheshisako nalolwenteka ngemfutfo esizindzeni setekukhicita emnotfweni waseNingizimu Afrika; luphindze futsi ludzinge kutsi kuntjintje netindlela nekutimbandzakanya kwalabo lebebakhishelwe ngephandle kutemnotfo phambilini.

1.3. Ngekulandzela simemetelo lesentiwe nguHulumende kutsi utawudala bosotimboni labamnyama laba-100 esikhatsini sethemu lesekhatsi kute kube neluntjintjo kutemnotfo, Bosotimboni Labamnyama labange-27 basekeliwe kusukela loluhlelo lwasungulwa, kwatsi labayimfica babo batfola lusito kulekota.

1.4. Lusito lwahulumende ludale kutsi lutjalomali lemkhakha lotimele sewuwonkhe lube tigidzi letinge-R956 kantsi kulinganiselwa kutsi kudaleke imisebenti le-1 053. Ngalokwengetiwe, kusekelwa ngetimali yiNhlangano Yekuntfutfukisa Timboni (i-IDC) kwabosotimboni labamnyama kufinyelele kutigidzigidzi le-R4, 575, kusukela ekoteni yekucala nga-2015/16 kuya ekoteni yesitsatfu nga-2016/17.

b. Lutjalotimali

1.5. Ngemitamo yekufukula emazinga ekwetsemba, Hulumende ngekusebentisa umklamo we-Invest SA kutfolakale imiklamo lenge-40 lenelifutse lelisetulu leseyivele ilungele kucala kusebenta kuleminyaka lemibili lelandzelako. Lusito loluvela kuLitiko Letekuhwebelana Netetimboni luhehe lutjalotimali lwemkhakha lotimele wetigidzigidzi le-R4, ngenhloso yekonga nekudala imisebenti lelinganiselwa emisebentini le-3 614 ngekota yenyanga yeNyoni kuya kuyeNgongoni nga-2017. I-Dube Trade-Port ihehe lutjalotimali lwemkhakha lotimele tigidzigidzi le-R1.3 bese kutsi i-OR Tambo International SEZ yona yaheha tigidzi letinge-R260 telutjalotimali kumkhakha lotimele.

1.6. Imitamo yekuheha ematfuba etemnotfo emaveni emhlaba leyentiwe iholele ekutseni kube nekutsengwa lokwenyukile kwemphahla leyakhiwe lenentselantsengo letsengiselwa lamanye emave ngetigidzi letinge-R247 leyenta samba sesisonkhe lesigcogciwe ngemnyaka sibe tigidzigidzi le-R4.105.

1.7. Lutjalotimali Ngco Emaveni Emhlaba (i-FDI) lucinisekisa kutsi live laseNingizimu Afrika liyindzawo yelutjalotimali lenconotwako. Kwengetwa kwemiphumelo yekota yesitsatfu kutinhlelo telutjalomalo letilindzelwe kusho emandla eLutjalotimali Ngco Emaveni Emhlaba etigidzigidzi le-R4.55 ikakhulu emkhakheni wetemandla nemakhemikhali.

Loku kuletsa samba sesisonkhe semandla lasenekwenteka eLutjalotimali Ngco Emaveni Emhlaba sibe tigidzididzi letinge-R34.892. Tiphatsimandla tisebenta ngekutikhandla kutsi tente lamandla elutjalotimali lasenekwenteka kutsi enteke sibili vele.

1.8. Mengameli Jacob Zuma utakwetfula umklamo we-Invest SA National One Stop Shop kusasa ngaLesihlanu mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2017 lapha eKempasini yeLitiko Letekuhwebela Netetimboni (i-dti) lesePitoli, eSunnyside.

c. Intfutfuko yemabhizinisi lamancane

1.9. Njengencenye yekucala kwekusebenta kwe-30% ‘lebekelwe eceleni’ yesamba sesisonkhe senchitfomali yekutsenga yemabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamakhulu (ema-SMME), Temafa Avelonkhe tibukete Luhlakamsebenti Lwemtsetfosimiso Wemtsetfo Wenchubomgomo Yekutsenga Ngekukhetsa tafaka kugazethi tichibiyelo ngaBhimbidvwane 2017.

1.10. Ngekota yekukhipha lombiko – Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane lisekele emabhizinisi asemalokishini la-1,388 kanye nemakoporansi lange-48, ngekusebentisa tibonelelo.

1.11. Hulumende wavelonkhe kanye newetifundza basebenta ngekubambisana ekuvuseteleni emapaki etimboni endzawo, ngenhloso yekusekela emabhizinisi lavele akhona kanye nekuheha lamanye emabhizinisi lamasha. Njengaloku vele, Ipaki Yetimboni yaseKhomani (leseMphumalanga Kapa) seyivele inetinkampani letinge-30 leticashe bantfu labange-555, kwatsi iBotshabelo Park (yaseFreysitata) yona isekela imitfombolusito lengenisa imali kubantfu labalinganiselwa kubantfu laba-10 000.

d. Tekulima nekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni

1.12. Njengaloku kube nesimo sesomiso letichubeke sikhatsi lesidze, kusukela nga-2014, sicale kubancono ngekota yesine ya-2016 njengaloku timvula tiletse litsemba lelisha emnotfweni wetfu, miphumela lemibi yesomiso itawutsatsa tinyanga letimbadlwana kutsi ibencono. Kubhedvuka kweluhlupho lwesibungu, i-Fall Armyworm eLimpopo kulesikhatsi lesengcile kuletse bungoti lobusha kulokulinywako.

1.13. Ngesikhatsi salekota, emahektha la-374 299 emhlaba longakasetjentiswa ngalokuphelele ulinyiwe emapulazini ngaphasi kweluhlelo Lwemali Yekucala Umsebenti Futsi Neluhlelo Lwentfutfuko. Nanome kube khona somiso kodvwa kuzuzwe 50% wemkhicito wekudla lobewuhlosiwe nakucatsaniswa nemakota lamatsatfu aphambilini.

1.14. Kunebantfu laba-244 073 labazuzile ngemitamo yekwenta kutsi kube nekudla lokufaka ekhatsi labo labondliwe eTikhungweni Tentfutfuko Yekondliwa Kwemmango. Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle litsenge umkhicito emakoporansi endzawo lange-43 ngesamba le-R1 684 238.21 lokuyintfo lehambisana netiphakamiso tekutsi kutsengwe 75% umkhicito wendzawo.

1.15. Bafundzi laba-6 784 179 basetikolweni temabanga laphasi leti-10 3000 kanye netikolo temabanga laphakeme tizuzile kuLoluhlelo Lwavelonkhe Lwekondla Tikolo. Batfulitinsita laba-5 408 (Emakoporansi Emmango, ema-SMME la-3 112 netitolo letikhulu le-1 154) (letisekelwa kakhulu ngemali nguhulumende) asayiniswe inkontileka yekuphakela tikolo ngemkhicito wekudla. Bantfu labasha la-541 121 nalabasikati laba-291 304 bazuzile kuletinyatselo tekungenelela leticale kusebenta etindzaweni tasemaphandleni kulekota.

e. Sakhiwonchanti

  • Emandla

1.16. Emakhaya la-46 382 afakelwe gezi lochunywe kugridi nome kutikimu letincane tagezi nekutsi emakhaya la-2116 afakelwe gezi kubuchwepheshe lobungekho kugridi. Kwengeta kuloko, kunemakhaya lasetindzaweni tasemapulazini laphuye kakhulu lakhone kutfola gezi losisekelo wamahhala. Kwakhiwa kweSikhungo saseNwaabe Semandla Lahlanganisiwe sekuphotfuliwe.

1.17. Litiko Letemandla selikuphotfulile kutsengwa kwetinhlelo tasekhaya temandla elilanga letinge-31 000 kutsi tifakwe (kuhlelwe kutsi kufakwe letinge-20 000 ngemnyaka). Kufaka kutawucala ngekota yesine.

1.18. Hulumende uchubekile ngekucala kusebentisa Luhlelo Lwebakhiciti Bemandla Labatimele (i-IPP) lesekube naletimphumelelo letilandzelako: (i) kutfola tigidzigidzi letinge-R201 kuLuhlelo Lwebakhiciti Bemandla Lavusetelwako Lotimele; (ii) Lamandla Lavusetelwako nyalo aphakela 3 175MW kuGridi; (iii) imemorandamu yelwatiso lwemklamo weBakhiciti Bemandla Labatimele wegesi seyiphotfuliwe neSicelo Sesiphakamiso kutsi sikhishwe ngembikwekuphela kwemnyakatimali lomusha; kanye (iv) ne-900MW letsengwe kuMkhiciti Wemandla Lotimele wemalahle.

  • Kuletfwa Ngekusheshisa Kwesakhiwonchanti Etikolweni

1.19. Kucedza kusilela emuva kwesakhiwonchanti etikolweni letisetindzaweni tasemaphandleni: kuphotfulwe sinye sikolo sesibonelelo, lebesisekelwe ngetimali ngekusebentisa Umtamo Wekuletfwa Ngekushesha Kwesakhiwonchanti Etikolweni, tikolo letinge-389 nyalo setitfola emanti, letinge-57 etikolo titfole gezi kantsi le-157 tona tafakelwa sakhiwonchanti lesinesitfunti sekuhambisa kungcola.

Kwengeta, lolokulandzelako kwanikwa ema-ejensi ekucalisa kusebenta: imiklamo yekwakha tikolo letinge-293; imiklamo lenge-959 yemanti etikolo; imiklamo lenge-535 yagezi kanye nemiklamo yekuhanjiswa kwekungcola lenge-585.

  • Sakhiwonchanti Setemphilo

1.20. Inchubekelembili ekucedzeni kusilela emuva kutisetjentiswa tesakhiwonchanti setemphilo kufaka ekhatsi: inchubekelembili ekugcineni imitfolamphilo lenge-70 isesimeni lesisebentako kanye neTikhungo Temmango Tetemphilo, tibhedlela leti-18 netikhungo tetemphilo letinge-67 etigodzini lapho Umshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo (i-NHI) usalingwa khona kusebenta. Kwakhiwa Kwetikhungo Tekunakekela Ngekwemphilo Lokusisekelo letintsatfu kanye neTikhungo Temmango Letinakekela Ngekwemphilo kwaphotfulwa; kantsi kwakhiwa kweTikhungo Temmango Letinakekela Ngekwemphilo letine kusachubeka.

  • Emanti Nekuhanjiswa Kwekungcola

1.21. Emakhaya la-29 626 afinyelele kukhona kutfola emanti ngemaphayiphi ngesikhatsi sekota lebuketwako. Kwakhiwa kwemklamo wekuhlanta emanti iNcora kanye nephayiphi waseKalahari East loya eMier sekuphotfuliwe; iJozini Pongolapoort neLidamu iGariep sekusesigabeni sekugcina sekutsi kuphotfulwe kwakhiwa. Kwengeta kuloko, kunemiklamo lenge-98 yekutfutfukiswa kwemanti kanye nemiklamo lenge-51 yekuhanjiswa kwekungcola leseyiphotfuliwe.

1.22. Emakhaya la-611 360 afakelwe sakhiwonchanti sekuhanjiswa kwekugcola kantsi emakhaya la-20 599 wona asitwe ngekutsi kusetjentiswe Sibonelelo Semakhaya Lasemaphandleni Sesakhiwonchanti kute kucedvwe kusilela emuva kwekuhanjiswa kwekungcola: emakhaya la-1 405 lasetindzaweni tekuhlala letakhelwe tindlu lasebentisa emabhakede afakelwe afakelwe tinsita letifanele tekuhanjiswa kwekungcola.

f. Temfundvo

1.23. Ekupheleni kweLweti 2016 – 89% (4 107 yebafundzi kulaba-4 612) labafundze batfola ticu tabo ngemfundzate weFunza Lushaka labalungele kutsi bangene etikolweni nga-2016 sebafakiwe etikolweni. Lelinani likhuphukenge-2% nasicatsanisa nekota yaphambilini kantsi kunge-4% ngetulu kwaloko lebekuhlosiwe kutsi kufezwe ngemnyaka.

1.24. UMkhandlu waseNingizimu Afrika Wabothishela (i-SACE) uphumelele kutsi wandzise linani labothishela labatawungenela Luhlelo Lwekulawula Intfutfuko Lechubekako Yebungcweti Kubothishela lafinyelela kusamba sesisonkhe sabothishela laba-6 572.

1.25. Kusukela kwacalwa ngekusebentisa indlelalisu lekubuyisa imali yeSikimu Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS), lugcogco lwetimali ngenyanga lwenyukile ngenca yemitamo leyahlukahlukene lesetjentisiwe nekutsi sikhuluma nje nyalo sekugcogcwe tigidzi letinge-R268.4 nakucatsaniswa naloko bekuhloswe kufezwa ngemnyaka lokutigidzi lenge-R285.

1.26. Luhlakamsebenti lolubuyeketiwe Lwekusita Emanyuvesi Ngetimali seluphotfuliwe futsi kutawucocisanwa ngalo nemanyuvesi ngembikwekutsi lushicilelwe.

1.27. Emaciko emsebenti wetandla la-14 077 anikwe tithifiketi tekulungela kusebenta nguMtimba Wavelonkhe Wekulinganisa Umsebenti Webuciko Betandla.

g. Tempilo

1.28. Kuvikela kusisekelo semkhakha wahulumende wemitamo yekulwa neSandvulelangculazi (i-HIV) neNgculazi (i-AIDS). Njengencenye Yekwelulekwa Nge-HIV Nekuhlolwa, bantfu labasamba lesi-3 022 988 bahlolwe i-HIV, nakucatsaniswa naloko lebekuhloswe kutsi kwentiwe ngekota yesitsatfu lokubantfu laba-2 5000 000.

1.29. Emajazi emkhwenyana (emakhondomu) alabadvuna la-221 201 467 nemakhondomu alabasikati la-6 403 730 asatjalalisiwe nakucatsaniswa naloko lebekuhloswe kutsi kwentiwe ngekota yesitsatfu kwemakhondomu alabadvuna la-150 000 000 nawabasikati la-4 500 000. Kusokwe ngekwemphilo bantfu labadvuna laba-155 188 nakucatsaniswa naloko lebekuhloswe kutsi kwentiwe ngekota lokulinani leli-250 000.

1.30. Lizinga lemphumelelo yekwelashwa kwetigulane letinsha letiphetfwe sifo sesifuba (i-TB) belinge-84.2% lengce lizinga lebelihloswe kwentiwa ngekota yesitsatfu lebelinge-84%.

1.31. Ngekota yesitsatfu bomake labatetfwele labange-63% bavakashele tisetjentiswa tetemphilo ngembikwemaviki lange-20, kwengca 63% lebekuhloswe kutsi kufinyelelwe kuwo ngekota.

1.32. IKhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweKomidi Yetindvuna, sihlalo walo lokutawuba yiNdvuna yeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa, kubuka tincumo tetimo letincunyiwe tekusebenta letifanana: nekulungiswa kwemholo wemnyaka, emazinga emiholo, emabhonasi ekusebenta, tikhutsato tenkhokhelo kanye netinzuzo tempesheni.

IKhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi kusungulwe Luhlaka Letiphakamiso Lokuvunyelenwe Ngato Etingcocweni Tahulumende kucinisekisa kutsi kunenchubo lesebaleni emkhatsini wahulumende nalabo labafanele labatimbandzakanyile kulokucocisana.

Loku kudala kutsi kube neluhlaka lolunemphumelelo lwekenta kutsi kube nekufanana kwetimo tekusebenta tebasebenti emikhakheni leyahlukahlukene emsebentini wahulumende kucinisekisa kutsi imitselela yesabelotimali neyemnotfo nje ngalokubanti iyanakwa nekulungiswa kwetimo tekusebenta.

1.33. Luhlelo lwaHulumende Lwekusebenta ludlale indzima lebalulekile ekukhuleni kwesamba semkhicito wasekhaya (i-GDP) njengaloku kubonakala etibalweni te-GDP letikhishwe Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika. Ngekusekela i-NDP, Lisu lalelive Lemaphuzu Layimfica lichaza tinyatselo tekungenelela letitsite tekukhulisa nekuntjintja umnotfo, kudaleke imisebenti futsi kuhehe nelutjalotimali.

Mkhakha lofake ligalelo lelikhulukati kube ngewetekuhweba, tekuphekela imicimbi nemboni yekunika indzawo yekulala kanye netetimali, tekutsenga nekutsengwa kwetindlu kanye netemabhizinisi, lokwenyuke nge-2.1% kanye nange-1.6% ngekulandzelana. Loko naloko kufake ligalelo la-0.3% ekukhuleni kwe-GDP.

2. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo taHulumende

2.1 IKhabhinethi ihlanganyela neLisekelamengameli Cyril Ramaphosa ekwemukeleni kugunyata ngalokuphephele sivumelwane semholo wavelonkhe lolizingancane lokuvunyelenwe ngawo emkhatsini wetesebenti, hulumende netemabhizinisi ngaphasi kweliso Lebaphatsi Labakhulu beLikomidi Lemkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netisebenti (i-Nedlac).

Lokugunyata kubalulekile kakhulu kunchubo yekwenta kutsi Umholo Wavelonkhe Lolizingancane ube yimphumelelo lokuyintfo letawubuyisela emuva indzaba “basebenti labahola emaholo lamancane futsi kwente kutsi basebenti bakhone kunika imindeni yabo tintfo letibalulekile temihla ngemihla. Kuphindze futsi kunwebe tibonelelo tetenhlalo tahulumende tifinyelele kulabo labaphuyile eveni futsi kusisite ekwakheni sive lesifaka bonkhe bantfu kutemnotfo.

2.2 Hulumende ucinisekisa kwetsembeka nekuba semtsetfweni kweticu temfundvo neluhlelo lwemfundvo lephakeme. Simemetelo lesikhishwe yiNdvuna yeLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha lesimayelana nesinyatselo lesitawutsatselwa labo labaneticu temgunyathi, lokutawufaka ekhatsi kushushiswa kwabo nekudzalulela sive emabito abo kanye nekubahlazisa kutawucedza lomkhuba losewudlangile weticu temfundvo temgunyathi.

Ekupheleni kwaBhimbidvwane 2017, samba seticu temfundvo leti-1 276 (letinge-444 talelive bese kutsi letinge-832 takulamanye emave) tirekhodwe eluhlwini Lwesiphatsimandla Sekucinisekisa Emazinga Eticu SaseNingizimu Afrika (i-SAQA) njengeticu temfundvo temgunyathi – lesekunema-afidavithi lange-78 lasentiwe kutsi andluliselwe kuma-Hawks kutsi bashushiswe banikati bato.

Njengencenye yekulawula ngekwemtsetfo, baka-SAQA batawubhalisa banikati baletithifiketi temfundvo temgunyathi kuwebhusayithi yabo.

2.3. IKhabhinethi iyajabula ngekutsi inombolo yelucingo yavelonkhe yekulwa nenkhohlakalo iyasita ekutfoleni tehlakalo temkhonyovu. Kusukela ngaBhimbidvwane kulomnyaka, tehlakalo leti-18 778 tendluliselwe ematikweni ahulumende kantsi imphendvulo itfolakele etehlakalweni leti-17 249. Ema-90% emacala asetjentiwe aphotfulwa kantsi tisebenti leti-3 600 titfolakale tinelicala lekungatiphatsi kahle kusukela emkhatsini wa-2004 naBhimbidvwane 2017.

Linyenti letisebenti tahulumende letsembekile futsi liyachubeka ngekuletsa tinsita nekwenta umsebenti walo.

2.4. Kulomunye umtamo lomkhulu wekulwa nenkhohlakalo, hulumende utsatse sincumo sekutsi tisebenti tahulumende tingasenti ibhizinisi nematiko ahulumende kanye naletinye tinhlaka tembuso. Sikhatsi sekuntjintja sekutsi tisebenti tahulumende tidzalule letikwentako ngaphasi kwemtsetfosimiso wa-2016 wemsebenti wahulumende siphele mhla tinge-31 Bhimbidvwane 2017. Ngamhla ti-01 Indlovana 2017, leto tisebenti tahulumende lebetisachuba ibhizinisi netinhlaka tembuso bekufanele kutsi ngabe setesulile kulawo mabhizinisi, nome setesulile ekusebenteleni hulumende.

Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa limatasatasa lihlanganisa lwatiso lolumayelana netisebenti tahulumende letehlulekile kulandzela lomtsetfosimiso lomusha. Naseyiphotfuliwe lenchubo, kutawucala tinchubo tekucondziswa kwetigwegwe kubo bonkhe labo labangawugcini lomtsetfosimiso.

3. Tindzaba letimcoka eveni

3.1. IKhabhinethi ivakalisa kutsintseka kwayo kakhulu ngekukhatsateka lokubangwe kungabi nesiciniseko sekutsi labatfola imali yesibonelelo sahulumende batawukhokhelwa yini. Singuhulumende lonakekelako futsi netidzingo tebantfu bakitsi titintfo lesitibeke embili kutsi sicale ngato sitente. Sisebenta sonkhe ngekubambisana kutsi labo labatfola sibonelelo sahulumende abashayeki ngenca yaloku lokwentekako.

3.2. IKhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi siyayilungisa lendzaba emazingeni lasetulu. Sikuvumile futsi kusungulwa Kwelicembu Lekusebenta Letindvuna lelakhiwa nguleTindvuna letilandzelako: Indvuna Yelihhovisi Lamengameli, lelibukene Nekuhlela, Kucaphela Nekulinganisa (lekutawuba ngiyo lengusihlalo), yeLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, yeTetimali, yeTesayensi Netheknoloji, yeLitiko Letasekhaya, yeLitiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi neyekuVikeleka Kwembuso.

Lelicembu Lekusebenta likiwe ligunyakwenta kutsi lilungise lolokulandzelako:

  • Ngekulandzela sijubo seNkantolo Yemtsetfosisekelo – kubuka tiphakamiso ngenhloso yekucinisa timo kanye nekutsatsa tinyatselo letifanele (ngekushesha) kulabo bahlulekile kwenta msebenti wabo kanye nekubeka sikhatsi lesifanele sekulinga letinhlelo tesikhashana;
  • Kucinisekisa kukhokhwa kwetibonelelo kusukela mhla ti-01 kuMabasa 2017;
  • Kutfola seluleko semtsetfo lesimayelana netinyatselo temtsetfo letinokutsatswangumbuso, ikakhulu macondzana nekulungisa kungatiphatsi ngekwemtsetfo nangendlela lefanele nangabe kube khona;
  • Kubuketa kutiphatsa kwe-Ejensi yekuCinisekiswa Kwetenhlalakahle eNingizimu Afrika (i-Sassa) ikakhulu macondzana nemandla ayo ekuphatsa nekulawula liphindze bese lenta tincomo;
  • Lisungule lisu lekulawula sehlakalo lesingahle sivele; kanye
  • Nekusungula luhlelo loluphelele lwesikhungo lolungentiwa kukhokhela tibonelelo.

3.3. IKhabhinethi ikwemukela ngetandla letifutfumele kutinikela nomsebenti lomuhle  weMbutfo Wetemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) kanye nemilayeto yekusekela kanye netakhamuti ngekuhlanganyela kutsi kutfolakale luswane lolunguSiwaphiwe Mbambo. Loku kukhombisa kutsi nangabe bantfu baseNingizimu Afrika basebenta ngekubambisana singenta umehluko lomkhulu etimphilweni talabaphuyile.

Mengameli Jacob Zuma wetsembise kutsi Hulumende utawutsatsa tinyatselo letibonakalako kulwa nebugebengu kuMasipala Wendzawo yakaMhlabuyalingana enyakatfo neKwaZulu-Natal losebubange kutsi kube nemoya loshubile emkhatsini webantfu baseNingizimu Afrika nebaseMozambique.

IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli ekugcugcuteleni ummanga wendzawo yakaMhlabuyalingana kutsi nabomasipala labakhelene nayo boMkhanyakudze, Hlabisa naseJozini kutsi bavuselele kabusha kutsemba kwawo emaphoyisa nekutsi basebentisane nawo kulwa nebugebengu lobuwela umnyele ikakhulu kudunwa kwetimoto kulendzawo.

Ematiko avelonkhe, ikakhulu Letemaphoyisa, Letekuvikela, Lekuvikeleka Kwembuso, Letasekhaya Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle kanye nalamanye atawungenelela ngemandla emva kwekuvakasha kwaMengameli, asebentisane nahulumende wesifundza kanye nabomasipala.

3.4. Nanome letinye tincenye talelive titfole timvula lebetidzingeke kakhulu kanye nemazinga emadamu lakhombisa kubancono kantsi lamanye emadamu asagcwele mfi, simo sesomiso lesichubekako eNshonalanga Kapa siyetfusa nanome sekucalwe kwentiwa emasu ekonga emanti.

Kunekucocisana lokwentekako emkhatsini wematiko avelonkhe  newetifundza kanye nabomasipala kuyachubeka ngenhloso yekwehlisa monakalo lowentiwe lesomiso. Emanti solomane angumtfombolusito loyimvelakancane lapha eNingizimu Afrika nekutsi bonkhe labasebentisa emanti – labawasebentisa emakhaya nasetimbonini bayagcugcutelwa kutsi bachubeke ngekusebentisa emanti ngekuwonga lokukhulu.

3.5. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Jacob Zuma ekuhalaliseleni Mengameli Nana Addo Akufo-Addo waseRiphabhliki yaseGhana mayelana nemcimbi wenkhomba yemphumelelo yekugubha iminyaka lenge-60 live laseGhana latfola inkhululeko lebewumhla ti-06 Indlovulenkhulu 2017.

3.6. IKhabhinethi ihlanganyela kanye neNdvuna Yetekuchumana ngekuhalalisela baseNingizimu Afrika labaphumelele kumiklomelo yabetindzaba, i-SADC Media Awards.

Lomklomelo uhlonipha umsebenti losezingeni lelisetulu kutebuntsatseli futsi ugcugcutela labo labasebenta kubetindzaba emaveni langemalunga eNhlangano Yekutfutfukisa Emave AseNingizimu ne-Afrika (i-SADC) kutsi abhale kakhulu ngetindzaba letitsintsa lesifundza ngenhloso yekukhutsata kuhlanganyela kanye nekusebentisana kwesifundza seNingizimu ne-Afrika. Betindzaba baseNingizimu Afrika bayacelwa kutsi batfumele imingenela yabo kuloMcintiswano wa-2017 Wemiklomelo Webetindzaba e-SADC, ngembikwekutsi kufike lusuku lwekuvala mhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2017.

3.7. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nenchubekelembili kanye nemalungiselelo mayelana nemgubho Yeminyaka Lelikhulu ya-OR Tambo nga-2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Imphilo Nemshiyandvuku wa-OR Tambo.” Loluhlelo loluchubeka umnyaka wonkhe eveni lonkhana lutakwenta kutsi bantfu bavule emehlo, bafundziseke, kube nemisebenti yekugubha nekuhlonipha lokutawuholela emcimbini lophelele wekugubha leminyaka lelikhulu lotawube umhla tinge-27 Imphala 2017, uphele nje lapho nakucala inyanga yeNgongoni 2017 kube nemgubho wemculo lotawunandzisa lapha eMbizana, Wild Coast Casino. Lomgubho wavelonkhe lotawudvonsa umnyaka wonkhe ucinisekisa indzima lebalulekile ledlalwe ngu-OR Tambo emzabalazweni wenkhululeko kanye nasekuzuzeni kwetfu Inkhululeko Nentsandvo Yelinyenti.

Tonkhe tinsuku Tavelonkhe Temigubho Yekukhumbula ta-2017 titawusetjentiselwa kugubha Iminyaka Lelikhulu ya-OR Tambo. IKhabhinethi imema yonkhe imikhakha kutsi yente tinhlelo tayo kanye netingcikitsi kutsi kuhambisane nengcikitsi kanye netinhloso Temigubho Yeminyaka Lelikhulu ya-OR Tambo.

4. Kuhalalisela

4.1. IKhabhinethi ihalalisela Indvuna yeTemvelo, Edna Molewa, lotawukhetfwa kutsi abe yiShansela yekucala yeSefako Makgatho Health Sciences University.

4.2. IKhabhinethi iyabadvumisa labososanyensi labancane baseNingizimu Afrika labenyulwe Sikhungo Setesayensi yaseNingizimu Afrika, labahlanganyela kanye nalabanye bososayensi labancane labange-400 labavela emaveni lange-76 labakhetfwe kutsi bangenele Umhlangano walonyaka we-67 we-Lindau Nobel Laureate eLindau, eGermany. NguDkt Hlamulo Makelane, waseNyuvesi yaseNshonalanga Kapa; Frederick Malan, waseNyuvesi yasePitoli; Funeka Nkosi, waseNyuvesi yaseWitwatersrand; Retha Peach, waseNyuvesi yaseNyakatfo Nshonalanga, kanye naDkt Mark Williams-Wynn, waseNyuvesi yaKwaZulu-Natal. Lomhlangano utawubanjwa kusukela mhla tinge-25 kuya mhla tinge-30 Inhlaba 2017 lokulindzeleke kutsi kube nalabo labase bawutfola lomklomelo weNobel labange-31.

4.3. IKhabhinethi ihalisela licembu lebacwaningi lalabasikati bonkhe laseNyuvesi yaseKapa, kanye naGasnat Shaboodien naSarah Krause, nebacwaningi lababuya e-Italy labatfole lijini lelibanga kuhlaselwa sifo senhlitiyo. Lokukutfolakala kwelijini emkhakheni wetemphilo kunemandla ekwenta kutsi kuvikeleke emakhulukhulu ekufa lokuphatselene nenhlitiyo minyaka yonkhe.

4.4. Litiko Letemidlalo Nekukhibika Nelihhovisi Letemalingena laseNingizimu Afrika (i-SARS) liklonyeliswe ngekuhlanganyela umklomelo Webulwimibunyenti weBhodi Yetilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika (i-PanSALB) kumkhakha wahulumende. Batfole lomklomelo ngenca yekugcugcutela kutfutfukisa kwabo bulwimibunyenti lapha eNingizimu Afrika.

4.5. Kundluliselwa ngemphumelelo kwesihlalo sekuba ngusihlalo wekhomishini yeLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) sisuke kuDkt Nkosazana Dlamini-Zuma siye kuMoussa Faki Mahamat waseChad. IKhabhinethi imfisela imphumelelo kuko konkhe.

4.6. IKhabhinethi ihalalisela eMajita ngekudlala kwawo kahle kakhulu emncintisanweni weNdzebe Yemave ase-Afrika Yalabangephasi Kweminyaka lenge-20, lebewubanjelwe lapha eZambia. Adlale adzimate afinyelela kumzuluswano lowendvulela wemancamu kantsi ngekwenta njalo ase asacinisekisa live laseNingizimu Afrika indzawo yekungenela umncintiswano weNdzebe Yemhlaba ye-FIFA yanga-2017 Yalabangaphasi Kwemnyaka lenge-20 lotawube ubanjelwe lapha eSouth Korea.

5. Kuvakalisa kudzabuka netifiso letinhle

5.1. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nasebanganini balabo labalahlekelwe ngulababatsandzako babo emlilweni lobhubhise tindzawo temikhukhu lapha eKapa washiya tinkhulungwane tebantfu tisebaleni.

Hulumende wakhe emathende lamakhulu lamabili kute kubhaliswe labo labalahlekelwe ngemadokhumenti abo kanye nemahholo lamane ekuhlalisa labo labete tindzawo tekuhlala, kantsi batfunyelelwa netidzingo letisisekelo letifanana nemanti kanye nemaphasela ekudla.

Ematiko ahulumende lahlukahlukene asangenelele ngenhloso yekunika Lusito kanye nekusekela ngetinsita kute kunciphe lifutse lalesehlakalo kulemimango.

IKhabhinethi ibonga tinhlangano telusito kanye nalabo labavolontiyako labasita lommango walendzawo.

5.2. IKhabhinethi iphindza futsi ifisela sishikashiki lesingumnkantjubovu lebesilwa nelubandlululo Winnie Madikizela-Mandela kwelulama nekuphila njengeloku angeniswe esibhedlela, futsi icela sive kutsi simthandazele yena kanye nemndeni wakhe kulesikhatsi sekunyakatiswa kwakhe enyameni.

5.3. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Jacob Zuma ekufiseleni makadzebona wemzabalazo Ahmed Kathrada kululama ngekushesha. Ungulomunye walabatsatfu lasebasele labebasecaleni laseRivonia futsi sicela sive kutsi naye simthandazela yena nemndeni wakhe kulesikhatsi sekunyakatiswa kwakhe naye enyameni.

Imibuto icondziswa ku:
Mnu Donald Liphoko
Lucingo lwekumtsintsa: 082 901 0766
 

Share this page

Similar categories to explore