IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana ali-15 kuNtaka Wee-2017

1. Iinqunto Zekhabinethi

1.1. IKhabinethi ikhulumisene ngomBiko oNgezelelako weKota yesiThathu wemiPhumela yokuSebenza esikhathini esihlangana kukaSewula noNobayeni wee-2016, otjheja ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuSebenza kukaRhulumende (i-PoA) mayelana neTlhatlha leQhinga  leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).

AboNgqongqothjhe beenQhema ezinqopheneko bazakubiza imihlangano yeembikiindaba ngomnqopho wokwethula ipumelelo yeminyango efikelelweko ngesikhatheso.
IinTjengiso ezilandelako zizakuhlathululwa ngokuzeleko emiHlanganweni yeenqhema zaboNgqongqotjhe.

a. Amatjhuguluko kezomnotho

1.2. Ukutjhugululwa kwezomnotho kutlhoga amagadango atjhujileko emkhakheni wezokukhiqiza wezomnotho weSewula Afrika; Kubiza nokutjhugulula indlela abafaka ngayo isandla abantu abadinywa amathuba wezomnotho ngaphambilini.

1.3. Ngemva kwesimemezelo sikarhulumende sokutlama abosomabubulo abanzima abali-100 esikhathini esiphakathi mayelana nokutjhugululwa kwezomnotho, sekusekelwe abosomabubulo abama-27 selokhu kwatlanywa lelihlelo, abalithoba babo basekelwe kilekota.

1.4. Isekelo likarhulumende libe nomphumela wesisomali eyi-R956 yeengidi zamamakhampani wangeqadi kanti kulindelwe ukuvulwa kwemisebenzi eyi-1 053. Isikhwama esisekela abasomabubulo abanzima seHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) sifikela ku-R4 575 yamabhiliyoni, ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2015/16 ukufikela keyesithathu yomnyaka wee-2016/17.

b. Isisomali

1.5. Emzameni wokukhuphula amazinga wokuzithemba, uRhulumende ngokusebenzisa i- Invest SA utshwaye amaphrojekthi azwakalako ama-40 asele alungele ukuhlonywa eminyakeni emibili ezako. Isekelo lomNyango wezeRhwebo namaBubulo ladosa isisomali yamabhiliyoni amane kumakhampani wangeqadi, ngekghonakalo yokonga nokuvula okungenani imisebenzi ezii-3 614 ekoteni yakaKhukhulamnungu ukufikela keyakaNobayeni emnyakeni wee-2017. IDube, ekuliDoyelo lezokuRhweba, ladosa amabhiliyoni ayi-1.3 wesisomali lamakhampani wangeqadi lokha i-OR Tambo International Airport SEZ yadosa i-R260 yeengidi kusisomali lamakhampani wangeqadi.

1.6. Amano wobuhlakani wezomnotho asetjenziswako akhulisa ukuthengwa kwemikhiqizo ethunyelwa ngaphandle ngama-R247 weengidi okwenze inani lomnyaka elikhulako lafikelela ku-R4.105 wamabhiliyoni.

1.7. ISisomali eliNqophileko langaPhetjheya (i-FDI) liqinisekisa bonyana iSewula Afrika iseseyindawo yobusiselomali eyenyulwako. Ukungezelelwa kwemiphumelo yeKota yesiThathu kunani elilindelweko kujamele ikghonakalo ye-FDI eyi-R4.55 yamabhiliyoni khulukhulu emkhakheni wezamandla newamakhemikhali. Lokhu kwenza inani elilindelweko le-FDI ukufikelela ema-R34 892 wamabhiliyoni. Iimphathimandla zisebenza ngamandla ukwenza amasiso alindelweko abe ngewamambala.

1.8. UMengameli u-Jacob Zuma uzokuhloma iziko elimikhakhaminengi le-Invest SA kusasa ngeLesihlanu mhlana ali-17 kuNtaka wee-2017 ecabazini lomNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti), ePitori, e-Sunnyside.

c. Ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancani

1.9. Njengengcenye yokuphumelelisa ‘ibekeloqadi lama-30%’ yenani lepahla ethengwako yamabubulo amancani, aphakathi namakhulu (ama-SMME), iZiko leeMali zeNarha libuyekeze imiLeyo yomThetho weTlhatlha lomThethomgomo wokuThenga ngokuKhetha latlola iinkhibelelo kugazede ngoTjhirhweni wee-2017.

1.10. Kukota yokubika - umNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani wasekela amabhizinisi wemalokitjhini ayi-1,388 namakoporasi ama-48 ngeembonelelo.

1.11. Urhulumende welizwe loke newesifunda bayasebenzisana ngokuvuselela amaphaga wamabubulo, ngomnqopho wokusekela amabhizinisi wagadesi ngomnqopho wokudosa amabhizinisi amatjha. IPhaga yamaBubulo yeKomani (esePumalanga Kapa) inamakhampani ama- 30 begodu iqatjhe abantu abama-555, kanti iPhaga ye-Botshabelo (eseFreyistata) isekela amaphilo wabantu abapheze babe zii-10 000.

d. Zokulima nokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya

1.12 Njengombana ubujamo besomiso obudluleleko ukusukela ngomnyaka wee-2014, buthome ukuba ngcono ekoteni yesine yomnyaka wee-2016 ngenca yokuna kwezulu elivuselele ithemba emnothweni wethu, umthelela uzakubonakala ngemva kweenyanga ezimbalwa. Ihlekelele yamhlapha yesibungu seentjalweni i-Fall Armyworm eLimpopo iletha ubungozi eentjalweni.

1.13 Kilekota, amahagere azii-374 299 wenarha engasetjenziswa ngokuzeleko yalinywa emasimini ngaphasi kwHlelo lokuVuselela nokuThuthukisa. Nanyana kunesomiso nje kube nepumelelo yama-50% yomkhiqizo onqotjhiweko wokugoma nakumadaniswa namakota amathathu wangaphambilini.

1.14 Abantu abazii-244 073 bazuza ngemizamo yokufumana ukudla ekufaka hlangana labo abaphiwa ukudla emaZiko wokuThuthukisa ukuNikelwa kokuDla. UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi wathenga imikhiqizo kumakoporasi wangekhaya ama-43 nge-R1 684 238,21 ukuya ngokweentjhukumiso zokuthenga imikhiqizo yangekhaya ema-75%.

1.15 Abafundi abazii-6 784 179 beenkolo ezii-10 300 zobujamo bomnotho obuphasi (i-Quintile 1 ukuya keye-3) zephrayimari nesekhondari bazuza ngeHlelo lokuDla eenKolweni leliZweloke. Abanikeli beensetjenziswa abazii-5 408 (abayi-1 142 babo maKoporasi womPhakathi, ama-SMME azii-3 112 namasuphamakethe ayi-1 154) banikelwe amakontraka wokulethela iinkolo ukugoma. Ilutjha elizii-541 121 nabomma abazii-291 304 bazuza ngamahlelo wokungenelela eendaweni zemakhaya kilekota.

e. Umthangalasisekelo

  • Zamandla

1.16. Imizi ezii-46 382 yafakelwa yahlanganiswa negridi nanyana yafakelwa igezi yeskimu esincani imizi ema-2116 yafakelwa ithekhnoloji engekho kugridi. Imizi yemakhaya yabadobha phasi ezii-141 191 yafumana igezi esisekelo. Ukwakhiwa kweZiko eliHlanganisa amaNdla i-Nwaabe kuphelile.

1.17. UmNyango wezaMandla uphelelise ukuthengwa kweemphehligezi zelanga ezizii-31 100 nokufakwa kwazo (isibalo sokufakela esinqotjhiweko ngomnyaka sizii-20 000). Ukufakelwa lokhu kuzakuthoma ekoteni yesine.

1.18. Urhulumende uyaraga nokusabalalisa iHlelo labaPhehligezi abaziJameleko (ama-IPP) ngepumelelo elandelako: (i) ukutherhulwa kwamabhiliyoni ama-R201 ngeHlelo le-IPP eliVuselelwako; (ii) imihlobo yegezi evuselelweko kunikela amandla wegezi ayi-3 175MW kugridi; (iii) imemorandamu yelwazi lephrojekthi yerhasi ye-IPP liphelile ngesiBawo seenTjhukumiso esizokukhutjhwa ngaphambi kokuphela komnyaka omutjha weemali, kanti (iv) kwathengwa namandla wegezi ayi- 900MW ku-IPP yamalahle.

  • UkuRhatjiswa kokuFakelwa komThangalasisekelo eenKolweni

1.19. Ekupheliseni ukusalela komthangalasisekelo eenkolweni zemakhaya: isekelomali leenkolo lapheleliswa, ngokusekelwa ngeemali ngeQhinga lokuRhatjiswa kokuLethwa komThangalasisekelo, iinkolo ezima-389 zafumana amanzi, iinkolo ezima-57 zafakelwa igezi kanti ezili-157 zafakelwa iindlwana ezinetlha.

Amaphrojekthi alandelako anikelwa kuma-ejensi asebenzako: Amaphrojekthi wokwakha iinkolo ama-293; amaphrojekthi ama-959 wamanzi eenkolweni; amaphrojekthi wegezi ama-535 namaphrojekthi weendlwana zamanzi ama-585.

  • UmThangalasisekelo wezamaPhilo

1.20. Iragelophambili ekupheliseni ukusalela komthangalasisekelo wezamaphilo kufaka: iragelophambili ekulungiseni imitholapilo ema-70 namaZiko womPhakathi wezamaPhilo, iimbhedlela ezili-18 namaziko wezamaphilo ama-67 eenyingini lapho kulingwa khona iTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI). Ukwakhiwa kwamaZiko asiSekelo wezamaPhilo amathathu namaZiko wokuTlhogonyelwa komphakathi amane kuyaraga.

  • Amanzi neendlwana zamanzi

1.21. Imizi ezii-29 626 yafumana amanzi wamaphayiphi ekoteni ebuyekeziweko. Ukwakhiwa kwesihlwengisimanzi seNcora neKalahari East nokuhlanganiswa nephayiphu ye-Mier kuqediwe; iDamu leJozini, iPongolapoort nele-Gariep asezingeni lokuphela ukwakhiwa. Amaphrojekthi ama-98 wokuthuthukisa amanzi neweendlwana zamanzi ama-51 aphelile ukwakhiwa.

1.22. Imizi ezii-611 360 ifumene iinsetjenziswa zeendlwana zamanzi kanti ezii-20 599 yasizwa siKhwama somThangalasisekelo semiZi yeeNdaweni zemaKhaya ukuphelisa ukusalela emva kweendlwana zamanzi: amabhakede ayi-1 405 ajanyiselelwa ngeensetjenziswa zeendlwana zamanzi eendaweni ezitlanywe ngokomthetho.

f. Zefundo

1.23. Ekupheleni kukaSinyikhaba wee-2016 – abafundi beFunza Lushaka abama-89% (ii-4 107 kabazii-4 612) egade balungelwe kuthunyelwa eenkolweni ngomnyaka wee-2016 bathunyelwa okusisenzo esakhuphula isibalo sabafundi nge-2% kunekota edlulileko nesikhule nge-4% esilinganisweni saqobe mnyaka.

1.24. UmKhandlu waboTitjhere weSewula Afrika (i-SACE) ukghona ukukhuphula isibalo samatitjhere azibandakanya kuHlelo eliLawula ukuThuthukiswa kwaboTitjhere ukufikela esibalweni samatitjhere azii-6 572.

1.25. Selokhu kwaphunyeleliswa iSikhwama seliZweloke seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS), amaqhinga wokubuyiswa kweemali, ukukoleka qobe nyanga kukhuphukile  ngomphumela wemizamo ehlukileko. Ukufikela gadesi sele kubuthelelwe iingidi ezima-R268.4  kuneengidi ezima-R285 eziliqothelo lomnyaka.

1.26. UmTlamo oBuyekeziweko wokuSekela amaYunivesithi ngeeMali uphelile begodu kuzokukhulunyiswana namayunivesithi ngaphambi kobana ukhutjhwe tjhatjhalazi.

1.27. Abasebenzi bezandla abazii-14 077 baqinisekiswe yiBhodi yabaSebenza ngeZandla yeliZweloke.  

g. Zamaphilo

1.28. Ukuvikela kusisekelo somzamo weminyango yombuso ukulwisana neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) neNtumbantonga (i-AIDS). Njengengcenye yokuLulekwa ngokomkhumbulo nokuHLolelwa i-HIV, inani labantu abazii-3 022 988 bahlolelwa i-HIV kunekota yesithathu yesilinganiso esi-2 500 000 yeengidi.

1.29. Amakhondomu wabaduna azii-221 201 467 namakhondomu wabasikazi azii-6 403 730 asatjalaliswa eenlinganisweni zekota yesithathu zamakhondomu wabaduna azii-150 000 000 newabasikazi azii-4 500 000 Kwenziwa ukusokwa ngesikhuwa kwabaduna abazii-155 188 kunesilinganiso sekota egade sinqophe ii-250 000.

1.30. Ipumelelo yokwelatjhwa kobuLwele besiFuba (i-TB) kweengulani ezitjha kubema-84.2% okudlule isilinganiso sekota yesithathu yama-84%.

1.31. Ekoteni yesithathu ama-66.3% yabomma abasebantwini bavakatjhela amaziko wezamaphilo ngaphambi kweemveke ezima-20, ukudlula isilinganiso sekota yesithathu sama-63-%.

1.32. IKhabinethi ivumele ukutlanywa kweKomiti yaboNgqongqotjhe, ezokudoswa phambili nguNgqongqotjhe wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha, ukutjheja iinqunto zemibandela yemisebenzi ebaliweko njenge: ukulinganiswa komrholo waqobe mnyaka, iinkali nanyana amazinga womrholo, amabhonasi wokusebenza, iimbonelelo nenzuzo yomhlalaphasi. IKhabinethi ivumele godu ukutlanywa kweKambiso kaRhulumende yemiKhulumiswano ukuqinisekisa ukuzibandakanya okufaneleko.

Leli lihlelo elisebenza kuhle ukulinganisa imibandela yokuqatjhwa kwabasebenzi emikhakheni ehlukeneko yombuso nokuqinisekisa ukutjhejwa kwemithelela yesabelomali neyezomnotho nakudlumbanwa ngeenlinganiso.

1.33. IHlelo lokuSebenza likaRhulumende lidlale indima ebonakalako ekukhuleni kwePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) njengokutjho kweembalobalo zeZiko leemBalobalo leSewula Afrika (iStats SA). Njengendlela yokusekela i-NDP, iHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela lihlathulula iindlela ezokungenelela ezikhethekileko zokukhulisa nokutjhugulula umnotho, ukuvula imisebenzi nokudosa isisomali.

Abafakisandla abakhulu kwaba lirhwebo, ibubulo lokudla nokuhlalisa abantu nezeemali, imisebenzi yokuthengisa izindlu namabhizinisi, okukhule nge-2,1% ne-1,6% ngokulandelana. Umkhakha ngamunye ungezelele ekukhuleni kwe-GDP nge-0,3%.

2. Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende

2.1 IKhabinethi ihlanganyela neSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa ekwamukeleni ukuvunyelwa okuzeleko kwesivumelwano somrholo omncani ekuvunyelenwe ngaso ziinhlangano zabasebenzi, urhulumende namabhizinisi ngaphasi kweKomiti yabaJameli bomKhandlu weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac).

Lesivumelwano siyipumelelo eqakathekileko emzameni wokwenza umRholo omNcani weNarha uphumelele ozakubuyisela emva ikolelo “yabasebenzi abatlhagako” nokwenza abasebenzi ukutjheja iindingo zangemihla zemindenabo. Kukhulisa itjhejo lezehlalakuhle kabatlhagako emiphakathini yethu nokusiza ukwakha umphakathi ohlangeneko.

2.2 Urhulumende unqophe ukufumana isiqiniseko seziqu ehlelweni lezefundo ephakemeko Lesimemezelo esenziwe nguNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula ngegadango ekufuze lithathelwe labo abaneziqu zamanga, ukufaka hlangana ukutjhutjhisa nokubabhadlawula tjhatjhalazi, kuzokusiza ukuphelisa ukwanda komukghwa wokukhwabanisa iziqu.

Ekupheleni kukaTjhirhweni wee-2017, inani leziqu ezi-1 276 (ama-444 wazo ngewelizwe loke nama-832 wangaphandle kwemikhawulo) latlolwa erhelweni leBandla eliQinisekisa iziQu leSewula Afrika (i-SAQA) leziqu zamanga - nama-afidavithi ama-78 anikelwe aboKholo bonyana batjhutjhise.

Njengengcenye yelawulo, i-SAQA izakutlolisa amagama wabanikazi bezique zamanga kuwebhusayidi yayo.

2.3. IKhabinethi ithabile bonyana umtato karhulumende olwisana nekohlakalo usiza ukutshwaya imilandu yokukhwabanisa. Ukusukela mhlana ama-31 kuTjhirhweni emnyakeni lo, iinghonghoyilo ezii-18 778 zidluliselwe eminyangweni karhulumende kwabuyiswa imibiko yeenghonghoyilo ezii-17 249. Kuqedwe iinghonghoyilo ezimaphesenti amatjhumi alithoba kanti abasebenzi abazii-3 600 bafunyanwa bamlandu ngokungaziphathi kuhle hlangana nomNyaka wee-2004 noTjhirhweni wee-2017.

Inengi labasebenzi bombuso bathembekile begodu bayaraga nokunikela isizo, benza nomsebenzabo.

2.4. Kelinye ijima elikhulu lokulwisana nekohlakalo urhulumende uqinisekise bonyana abasebenzi bombuso bakhandelwe ekwenzeni amabhizinisi wangeqadi neminyango yombuso namanye amaziko wombuso. Isikhathi samatjhuguluko sokobana abasebenzi bombuso babike ngemisebenzabo ngaphasi kwemileyo yeminyango yombuso yomnyaka wee-2016 ebe kubekelwe ukuvala mhlana ama-31 kuTjhirhweni wee-2017. Kwakuqintelwe bona nakufika uhla lili-1 kuMhlolanja wee-2017, abasebenzi labo bombuso egade banamabhizinisi namaziko wombuso kufanele ibe sebathokoze umsebenzi emabhizinisini wabo nanyana embusweni.

UmNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha uhlanganisa imininingwana yabasebenzi bombuso abangakathobeli imileyo emitjha. Nasele umsebenzi lo uphelile labo abaphule umthetho bazakuthathelwa amagadango wokukhalima.

3. Iindaba zebhoduluko

3.1. IKhabinethi idane khulu ngokwethukwa okubangelwe kungabi nesiqiniseko sokuthi izakubhadelwa imali yeemboneleo zezehlalakuhle kubazuzi. Singurhulumende otjhejako begodu iindingo zabantu bekhethu zimaqaloqangi wethu. Sibambisene ukuqinisekisa bonyana abazuzi besibonelelo sesondlo bangabi nomraro ngonobangela wezehlakalo ezingasimnandi.

3.2. IKhabinethi iqinisekisa woke amaSewula Afrika bonyana siqalene nayo indaba le emazingeni aphezulu. Siphasise ukutlanywa kwesiQhema saboNgqongqotjhe esinaboNgqongqotjhe abalandelako: UNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMongameli, UkuHlela, ukuTjheja nokuHlunga (usihlalo), wezokuThuthukiswa komPhakathi, zeeMali, iSayensi neTheknoloji, wezangeKhaya, wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso newezeVikeleko lomBuso.

Lesisiqhema sinikelwe igunya lokwenza okulandelako:

  • Ukuya ngokwesiqunto seKhotho yomThethosiSekelo – ukutjheja iintjhukumiso zokuqinisa imibandela nokuthathela abantu abahluleke ukwenza umsebenzabo amagadango abonakalako (okufanele kwenziwe msinyana) begodu nokubeka isikhathi esifaneleko sokulinga leliqhinga lesikhatjhana;
  • Ukuqinisekisa ukubhadelwa kwesibonelelo sesondlo ukuthoma mhlana lili-1 kuSihlabantakana wee-2017;
  • Ukufuna isiluleko semthethweni ngekghonakalo yomBuso ukuthatha amagadango wezomthetho, khulukhulu ekulungiseni ukuziphatha okumbi nokungasimthetho;
  • Ukubuyekeza ukuziphatha kwe-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-Sassa) khulukhulu mayelana nekghono layo lezokuphatha nokulawula nokwenza isitjhukumiso;
  • Ukutlama iqhinga lesikhatjhana; noku
  • Tlama ihlelo lombuso elidephileko lokurholela abantu isibonelelo sesondlo.

3.3. IKhabinethi yamukela ukusebenza ngokuzinikela kweButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) nemilayezo yokusekela kunye nezakhamuzi eziphume ijima lokufumana umntwana uSiwaphiwe Mbambo. Lokhu kutjengisa kobana lokha amaSewula Afrika nakabambiseneko singenza umehluko emaphilweni wabantu abatlhagako.

UMengameli u-Jacob Zuma uqunte bonyana uRhulumende uzakuthatha amagadango abonakalako ukukhandela ubulelesi kuMasipala weMhlabuyalingana etlhagwini yaKwaZulu-Natala okubanga ukurhuhlana hlangana namaSewula Afrika nebeMozambique.

IKhabinethi ihlanganyela noMengameli ekukhuthazeni imiphakathi yakwaMhlabuyalingana nabomasipala abakhelene nayo beMkhanyakude, kwaHlabisa neJozini ukuvuselela ithemba layo esipholiseni nokusebenzisana nawo ukukhandela ubulelesi bemikhawulo khulukhulu ukuthathwa kweenkoloyi ngendaweni leyo.

Iminyango yelizwe khulukhulu yesiPholisa, wezokuVikela, wezeVikeleko lomBuso, wezangeKhaya, wezokuThuthukiswa komPhakathi neminye izakungenelela ngokubonakalako ngemva kwevakatjho likaMengameli, ngokusebenzisana norhulumende wesiFunda nabomasipala.

3.4. Nofana iingcenye zelizwe zifumene izulu elitlhogeka khulu namazinga wamadamu atjengisa ukuphakama kanti amanye azele khulu, ukurhagala kwesomiso eTjingalanga Kapa kuyahlubayeza nofana kunamaqhinga asetjenziswako wokonga amanzi.

Imikhulumiswano hlangana neminyango yelizwe neyesifunda nabomasipala iyaraga mayelana nokwehlisa umthelela. Amanzi asisetjenziswa esitlhogwako eSewula Afrika begodu boke abasebenzisi bamanzi ngekhaya nebamabhizinisi bayakhuthazwa ukubebenzisa amanzi ngokutlhogomela.

3.5. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ekuthokoziseni uMengameli uNana Addo Akufo-Addo weRiphabliki yeGhana ngepumelelo yomnyaka wama-60 weTjhaphuluko ye-Ghana mhlana asi-6 kuNtaka wee-2017.

3.6. IKhabinethi ihlanganyela noNgqongqotjhe wezokuThintana ekugidingeni nabathumbi belizwe loke beSewula Afrika abathumbe i-SADC Media Awards. Labonongorwana bahlonipha ipumelelo kumbikiindaba nokukhuthaza abasebenzi ngeendaba namazwe amalunga e-SADC ukuthatha iindaba ezithintana nesifunda ngomnqopho wokukhuphula ukuhlanganyela netjhebiswano. Iimbikiindaba zeSewula Afrika ziyamenywa ukufaka iintjhukumiso zokukhethwa zePhaliswano lomnyaka wee-2017 le-SADC Media Awards ngaphambi kwelanga lokugcina lamhlana ama-20 kuNtaka wee-2017.

3.7. IKhabinethi yabikelwa ngeragelophambili namalungiselelo womNyanya wokuGidinga umNyaka weKhulu ka-OR Tambo wee-2017 ngaphasi kommongo othi: “IPilo neLifa lika-O.R Tambo”. Lelihlelo lomnyaka woke nelezwe mazombe ngokuyelelisa, ukufundisa, ukugidinga nokuhlonipha lizokwandulela umnyanya wekhulu opheleleko ozokubanjwa mhlana ama-27 kuSewula wee-2017 uphele ekuthomeni kukaNobayeni wee-2017 ngomdlalombhino wehlonipho e-Mbizana, e-Wild Coast Casino. Lomsebenzi womnyaka woke uqinisekisa
indima eqakathekileko eyabanjwa ngu-O.R Tambo emzabalazweni wetjhaphuluko nokufumaneka kweTjhaphuluko neNtando yenengi.

Woke amalanga weliZweloke wokuGidinga womnyaka wee-2017 azakusetjenziswa njengeekundla zokuGidinga umNyaka weKhulu ka-O.R Tambo. IKhabinethi yenza isimemezelo kiyo yoke imikhakha ukubona ihlanganise amahlelo nommongo wayo akhambisane nesihloko neminqopho yomNyanya wokuGidinga umNyaka weKhulu ka-O.R Tambo.

4. Amezwi wokuthokozisa

4.1. IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe wezeBhoduluko, u-Edna Molewa‚ ozokukhethwa njengengoTjhansela oyiHloko wokuthoma we-Sefako Makgatho Health Sciences University.

4.2. IKhabinethi ibuka isihlanu sabososayense abatjha beSewula Afrika abakhethwe mKhandlu weSayensi weSewula Afrika, abahlanganyela nabanye abosoyayensi abatjha abama-400 bamazwe ama-76 abakhethelwe ukuzibandakanya emHlanganweni wehlandla lama-67 we-Lindau Nobel Laureate e-Lindau, e-Germany. Bona nguDorh. Hlamulo Makelane, weYunivesithi yeTjhingalanga Kapa; u-Frederick Malan weYunivesithi yePitori; uFuneka Nkosi weYunivesithi ye-Witwatersrand; u-Retha Peach, weYunivesithi yeTlhagwini Tjhingalanga noDorh. Mark Williams-Wynn weYunivesithi yeKwaZulu-Natal. Lomhlangano uzakubanjwa ukusukela mhlana ama-25 ukuya nakama-30 kuMgwengweni wee-2017 lapho kulindelwe abahlonitjhwa abama-31 abakhe batlonyeliswa ngonongorwana we-Nobel.

4.3. IKhabinethi ithokozisa isiqhema sabarhubhululi sabasikazi bodwa seYunivesithi yeKapa, kunye ne-Gasnat Shaboodien no-Sarah Krause, nabarhubhululi be-Italy abarhubhulule isithako esibangela ukujanyelwa yihliziyo. Lepumelelo emlando inekghonakalo yokukhandela ukufa okubangelwa kujanyewa yihliziyo kwaqobe nyaka.

4.4. UmNyango wezemiDlalo nokuziThabisa neZiko lokuButhelela iNtela leSewula Afrika (i-SARS) bathokozwe ngokufanako ngoNongorwana wokuThuthukiswa Kobuliminengi weBhodi yamaLimi Wonke weSewula Afrika (i-PanSALB) emkhakheni kaRhulumende newemiNyango yomBuso. Bafumene lonogorwana ngokuhlonipha umsebenzabo wokuthuthukisa ubuliminengi eSewula Afrika.

4.5. Ukudlulisela iintambo  okube yipumelelo kukaSihlalo weKomitjhini yeHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU) nguDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma ku-Moussa Faki Mahamat we-Chad. IKhabinethi imfisela ipumelelo emsebenzinakhe omutjha.

4.6. IKhabinethi ithokozisa Amajita ngomdlalo wabo wePhaliswano le-Under 20 African Cup of Nations, e-Zambia. Bafikelele emdlalweni olama wokugcina begodu ngokwenza njalo babeka iSewula Afrika ethubeni lokungenela iBhegere yePhasi ye-FIFA ye-Under-20 emnyakeni wee-2017 ezokubanjelwa e-South Korea.

5. Amezwi wokutjhiriya neemfiselabuhle

5.1. IKhabinethi idlulisa amazwi wokutjhiriya kwayo emndenini nebanganini balabo abalahlekelwe ziinini zabo abazithandako emlilweni orhayile imitlhatlhana yeKapa, yatjhiya iinkulungwana zinganabuyo.

Urhulumende wakhe iintende ezimbili ezizakusetjenziselwa ukutlolisa labo abalahlekelwe mitlolo yabomazisi namaholo amane ahlalise labo abanganandawo lapho iindingoqangi ezifana namanzi neentjhutjana zokugoma zifunyanwa khona.

Iminyango ehlukileko karhulumende ifake isandla ukurhobhisa umthelela emiphakathini.

IKhabinethi ithokoza iinhlangano zeSizo nabazinikeleko ukusiza endaweni leya.

5.2. IKhabinethi ifisela ikutani eyalwisana nombuso webandlululo u-Winnie Madikizela-Mandela ukululama kwamsinyana esibhedlela begodu ikhuthaza isitjhaba ukumkhumbula nomndenakhe ngomthandazo kilesisikhathi.

5.3. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ekufiseleni ikutani yomzabalazo u-Ahmed Kathrada ukuphola kwamsinyana ekuguleni. Ungomunye wabathathu abaseleko baBatjhutjhiswa be-Rivonia begodu sikhuthaza isitjhaba ukumkhumbula nomndenakhe ngomthandazo ngesikhathesi.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Nom. Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore