Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-10 Inkhwekhweti 2017

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-10 Inkhwekhweti 2017, eTuynhuys, eKapa.

1. Iforamu Yetemnotfo Yemhlaba Lemayelana ne-Afrika

1.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kungeniswa ngemphumelo  kweForamu Yetemnotfo Yemhlaba ye-27 lapho khona Mengameli Jacob Zuma bekahola Litsimba laseNingizimu Afrika, Tinhloko teMibuso naBohulumende letivela kulivekati lase-Afrika, baholi bemave emhlaba betimboni namabhizinisi kanye nebaholi betinhlangano temmango.  Lekhomfa beyibanjwe ngaphasi kwalengcikitsi: Kuzuza kukhula lokuphelele: baholi labaphendvulako nalabanakekelayo”.

1.2 Leseshini ye-27 yeForamu Yetemnotfo Yemhlaba lemayelana ne-Afrika (i-WEFA) icinisekise umhlaba kabusha kutsi iNingizimu Afrika iyachubeka nekuba live lelinemandla lekungatjalwa kulo imali kulelivekati lase-Afrika. Bachumanisi bacinisekise kutsi betingetulu kwe-1000 titfunywa lebetingenele lomcimbi, linani lelingakate selibe khona phambilini uma kucatsaniswa ne-WEFA yaphambilini

1.3 Umoya lonemandla webudlelwano emkhatsini wahulumende kanye nabosomabhizinisi ngesikhatsi se-WEFA bewumuhle ngalokusezingeni leliphakeme kakhulu. Lengcoco lenotsile inike iNingizimu Afrika litfuba lekukhombisa inchubelekelembili leyentako mayelana nekuzuza kukhula kwemonotfo lophelele noma-ke lofaka konkhe ekhatsi kanye nekukhombisa kutsi iNingizimu Afrika ivulekele ibhizinisi. INingizimu Afrika itinikele kuchubeka nekufezekisa Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) kute kuncishiswe emazinga ebuphuya, kungalingani kanye nekweswelakala kwemisebenti.

2. Titfutsi

2.1 Kwetfulwa kwetitimela letinsha te-Ejensi YaseNingizimu Afrika Yetitimela Letitfutsa Bantfu (i--Prasa) netinsita tetitimela, nguMengameli Jacob Zuma mhla ti-9 Inkhwekhweti 2017 eSiteshini ePitoli yincenye yekutinikela kwahulumende lokuchubekako kucinisekisa kuba khona kwetitfutsi letingabiti kakhulu futsi letititfutsi temmango lekungatsenjelwa kuto, tiphindze futsi tente sakhiwonchanti semnotfo walelive kutsi sibe ncono. 

2.2 Titimela letinsha (tekutfutsa Bantfu) takaMetrorail tiyincenye yetitimela letinsha letitawetsengwa nguhulumende  kuleminyaka le-10 kuya kule-15 letayo njengencenye yeLuhlelo Lwe-Prasa Lwekutfutfukisa. Lomtamo utawakha imisebenti leminyenti lesimeme kanye nematfuba emisebenti, ngenca yefekthri yekukhicita titimela leyakhiwako eNigel, e-Ekurhuleni. Sicalo sekusebenta kweSivumelwano seFrance neBrazil lesasayinwa baka-Prasa ne-Alstom

2.3 Letitimela letinsha takaMetrorail (letitfutsa Bantfu) letiyincalakuvela tiniketa buntofontofo netinsita letingeke tilinganiswe nalokunye, futsi titawugucula simo sekuhamba sebagibeli. Tiyincenye yetekutfutfukisa umnotfo kwahulumende ngekutfutfukisa sakhiwonchanti lesikhulukati futsi tilungele nalabo labakhubatekile.

2.4 Ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batigcabhe ngaletitimela letinsha baphindze futsi bativikele etentweni tekumosha imphahla.

3. Tibhelu tasevuwani

3.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kungenelela ngemphumelelo lokwentiwe nguMengameli Zuma eVuwani, eLimpopo. Mengameli wahlangana neSilo Inkhosi Toni Mphephu Ramabulana weSive semaVenda, nalabanye labatsintsekako bemmango kute kutsi batfole tisombululo letinesizotsa tekusombulula tinkinga letiphakanyisiwe.

3.2 Kulomhlangano kwemukelwa siphakamiso seSilo sekutsi Masipala weSigodzi saseVhembe ufanele kutsi etfule tinsita kubantfu baseVuwani lapho kusafunwana nesisombululo salomphelo sekutjutjwa kwemnyele. Lesisombululo lesiphakanyisiwe siyahambisana nemtsetfo lowengamele bomasipala.

3.3 Kuphindze futsi kwachutjekwa kwancunywa kutsi ematiko ahulumende lafanele etifundza newavelonkhe afanele kutsi asekele masipala wesigodzi ekwenteni lomsebenti lomusha. Nanoma kunjalo, lomhlangano wagcizelela kutsi lesincumo asisho kutsi lomasipala lomusha (i-LIM 345) angeke usasungulwa. Lesincumo siyincenye yekutinikela kwahulumende ekutfoleni sisombululo lesifaka konkhe ekhatsi.

3.4 Mihlangano lebibanjwe nguMengameli nabo bonkhe labatsintsekako ibe nemphumela wekutsi tikolwa nemabhizinisi abuyele esimeni sawo asebente ngalokwetayelekile. Ikhabhinethi incoma labatsintsekako ngekutsi bacinesikise kufezekiswa kwetivumelwano letentiwe yiNkhosi. Mengameli utinikele ekutsini utawubuyela emuva kulommango waseVuwani ayococisana nawo ngelusuku lekusatawuvunyelwana ngalo neSilo Inkhosi Toni Mphephu Ramabulana nabo bonkhe labatsintsekako kulendzawo.

3.5 Ikhabhinethi icela batali nemmango kutsi besekele tinyatselo tekungenelela tematiko kucinisekisa kutsi bafundzi babuyela emaklasini futsi bagcila etifundvweni tabo nasekutfoleni tifundvo lasebasalele emuva kuto ngekusebentisa imitamo leyentiwa tikolwa.

4. Imibhikisho lenebudlova

4.1 Ikhabhinethi icela imimango kutsi iyekele kwenta budlova, kwesabisa nekuntjontja uma ivakalisa tikhalo tayo. Ikhabhinethi igceka ngemandla budlova netento tekuntjontja nekumoshwa kwemphahla yemabhizinisi lokusandza kwenteka eColigny, Eldorado Park, nase-Ennerdale.

4.2 Ikhabhinethi imema yonkhe imimango kutsi ivakalise tikhalo tayo ngendlela lefuna tisombululo ngaphandle kwekubhubhisa imphahla yesive noma kunyatsela emalungelo alamanye emalunga emmango.

4.3 Mengameli wenta simemetelo nga-2015 ngesikhatsi eTfula Inkhulumo yakhe Yebunjalo Belive (i-SoNA), wacela Sicheme Setebulungiswa, Kuvikela Bugebengu kanye neTekuphepha (i-JCPS) kutsi ibukane nekucedza imibhikisho lenebudlova nalemoshako, Ikhabhinethi iphindza leso simemo futsi sekutsi labo labephula umtsetfo batawubukana ngalokuphelele nesandla semtsetfo.

4.4 Ikhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako kutsi bahlanganyele kumbono wekusombulula tincabano ngekushesha  e-Ennerdale, Eldorado Park naseColigny.

5. Umtsetfo Wekuchibela Sikhungo Setemshoshampansi Wetetimali (i-FICA)

5.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kusayinwa nguMengameli Zuma kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Sikhungo Setemshoshampansi Wetetimali kutsi ube ngumtsetfo.  INingizimu Afrika njengencenye yenhlangano yemave emhlaba lelwa nemisebenti yetimali lengekho emtsetfweni, itawuhambisana nekungenelela kwemave emhlaba lokuhlose kulwa nekutfolwa kwetinsambansamba tetimali ngalokungekho emtsetfweni kanye nekwesekelwa kwebuphekulasikhuni ngetimali.

5.2 LoMtsetfosivivinyo utawufaka ligalelo ekuciniseni kwenta tintfo ngekungafihli lutfo kanye nesizotsa kunchubo yetimali yaseNingizimu uphindze futsi wente kutsi kube lukhuni kakhulu kutsi tigebengu letibandzakanyeka ekungakhokheni umtselo, kutfola tinsambansamba temali ngalokungekho emtsetfweni kungena nekuphuma kwetimali lokungekho emtsetfweni kugwema kusebentisa tinchubo tetimali taseNingizimu Afrika. Wenta incenye yelamanye emathulusi lesinawo njengelive lesihlasela ngawo bugebengu lobentiwa bocwepheshe emkhakheni wahulumende newangasese.

5.3 INdvuna yeTetimali  yatise Ikhabhinethi kutsi kukhulumisana kusachubeka futsi kutawuphetfwa masinyane nje kucinisekisa inchubo yekumemetela imitsetfomgomo letawenta kutsi Umtsetfo we-FICA ucale kusebenta.

6. Tincumo tekhabhinethi

6.1 Indvuna yeTetimali yatise Ikhabhinethi ngemihlangano yeNtfwasahlobo yeLibhange leMhlaba neSikhwama Semali Semhlaba (i-IMF), Imihlangano neBatjalimali kanye nemihlangano ye-WEF  lemayelana ne-Afrika. Wachubeka watisa mayelana neSivumelwano se-G20 netiphakamiso te-Afrika kanye netikhalo tebatjalimali nema-ejensi laBukana neMazinga eTemnotfo.  Kube netingcoco letijulile mayelana nesimo semnotfo wemave emhlaba newesigodzi, kanye nalekufanele sikwente kubuyisela lokwehliselwa ezingeni letemnotfo lelingentasi.

6.2 Ikhabhinethi iphindze yakucinisa kutsi iyachubeka nekutinikela kunchubomgomo yetimali temtselo levetwe kuNkhulumo yeLwabiwomali yanga-2017; kufezekiswa kwetingcucuko kute kwentiwe kancono kuphatsa etinkampanini tembuso; kugcina umkhawulo wekusetjentiswa imali usezingeni lelifanele kanye nekucinisekisa kutsi tikweleti tahulumende atikhuphuki. Luhlelo lwahulumande lwekusheshisa kufezekiswa kwetingucuko letihlelekile lekuhloswe ngato kukhuphula kukhula kwemnotfo njengoba kubekiwe kuLuhlelo Lwemaphutu Layimfica luyachubeka nekuba ngulolufanele kubukana naletinye tetinsayeya letiphakanyiswe ngumtjalimali;

6.3 Ikhabhinethi iyawemukela umbiko losandza kwetfulwa yifemu i-EY Consultancy lomayelana neLutjalomali Ngco lweMave angaphandle e-Afrika. Lombiko utsi iNingizimu Afrika ingulelinye lemave lanemnotfo lemikhulu nekutsi futsi yaba yesibili kuNkhomba yeKuheha yase-Afrika yanga-2017

6.4 Ikhabhinethi yaphindze futsi yatiswa ngema-Ejensi laBukene neMazinga eTemnotfo mayelana nekuvakasha lokutako kwekuhlangana netinhlangano letinyenti kanye netikhulu tahulumende.

6.5 Ikhabhinethi iluvumile Luhlaka loluBuyeketiwe lweLuhlelolisu lweTitfutsi Tasemaphandleni. Loluhlelolisu luphendvula etintfweni letifanele kutsi kube ngito letentiwa kucala kunaletinye tabomasipala besigodzi sasemaphandleni nebetifudza, ngekutsi kulungiswe Sakhiwonchanti seTitfutsi taseMaphandleni kanye netinsita letibeka umkhawulo tiwubekele kutfutfukiswa kwemnotfo netenhlalo.

Kufezekiswa kwalelisu kutawufaka ligalelo ekutfutfukisweni kwemnotfo wamasipala newetifundza ngekwenta kancono kufinyelelwa kwetitfutsi temmango. Loku kutawukhulisa kuchumana emkhatsini wetindzawo tasemaphandleni netasemadolobheni, ngemcondvo wekufaka tindzawo tasemaphandleni kumnotfo welive lobanti.

6.6 Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Lephelele yeTitfutsi taseLwandle. Loku kukhombisa kutinikela kwaHulumende ekukhuleni, kutfutfuka kanye nekugucuka kwemkhakha wetitfutsi taselwandle waseNingizimu Afrika, kwesekela kutfutfukiswa kwemnotfo netenhlalo ube futsi ufaka ligalelo kutekuhwebelana kwemave emhlaba.

Loku kuhambisana netintfo tahulumende letibekwa embili letimayelana neluhlelo lwe-Operation Phakisa ekukhuliseni Umnotfo waseLwandle. Iphindze futsi ihambisane nemigomo lebanti yekukhutsata kukhula kwemnotfo kanye nekundlondlobalisa kwakheka kwematfuba emisebenti, njengobe kubekiwe ku-NDP kanye neLuhlelo Lwesakhiwonchanti Lwavelonkhe.

6.7 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka Lwelisu Letitfutsi Letite Ngoti Kumvelo kute ummango uphawule ngalo. Titfutsi tidlala indzima lebalulekile ekwenteni kutsi kuhwebelana kwemave emhlaba kuchubeke kahle ngendlela lesimamisa umnotfo, tenhlalo kanye nemvelo. Tinchubo tetitfutsi tingumgogodla wemisebenti yaseNingizimu Afrika yetemnotfo netenhlalo ngekwenta kutsi bantfu nemikhicito bakhone kuhamba.  Nanoma kunjalo, imimoya lengcolile lekhicitwa ngumkhakha wetitfutsi ifaka ligalelo kusamba semimoya lengcolile letfunyiswa emoyeni (i-GHG), bese kutsi titfutsi temgwaco tona tifaka ligalelo lelikhulu kakhulu. Lelisu lifuna kuphakamisa tinyatselo tekungenelela letitawunciphisa kutfuyiswa kwe-GHG ngekhatsi kwetinchubomgomo tekutfutfuka lokusimeme.

6.8 Ikhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika ijoyine i-Smart Africa Alliance.

Lena yinhlangano yekusebentisana leholwa yi-Afrika lenenjongo yekutfutfukisa tisombululo kanye nekwabela imitfombolusito yekubukana netinsayeya tentfutfuko lelivekati lelibukene nato. Kubeka Ithekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana enkhabeni ye-ajenda yetentfutfuko yemave ase-Afrika yanga-2063.

INingizimu Afrika itawuzuza ngekwetemnotfo netepolitiki ngekuhlanganyela kwayo kuSmart Africa.

Ngekubeka timboni nemakhono aseNingizimu Afrika enkhabeni ye-ajenda yentfutfuko ye-Smart Africa, iNingizimu Afrika itawufaka ligalelo ekukhuleni kwemabhizinisi endzawo kulesigodzi.

6.9 Ikhabhinethi ikuvumile kumenyetelwa kweNchubomgomo yaVelonkhe yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo yeLigciwane leNgculazi (i-HIV), Tifo Letitsatselwana Ngekwemacansi (ema-STI) kanye neSifo Sesifuba (i-TB).

Inchubomgomo yanga-1999 yagcila ekucapheleni jikelele nakutinhlangotsi tekuvikela tebhayoloji nekwelashwa, futsi yagcila kancane kukuhleleka, nakuloko lokuchubela embili i-HIV kwetenhlalo kanye netindlela tekutiphatsa.

Lenchubomgomo iphakamisa indlela leyehlukile yekubukana neSandvulelangculazi (i-HIV) njengeludzaba loluyinkhaba lwekulawula kusetjentiswa indlela yetemphilo yemmango, kanye nekufaka ekhatsi kubekwa embili kwekwelashwa kwesifo sesifuba etikolweni, emkhatsini waletinye tintfo. Lenchubomgomoitawufaka ekhatsi bantfu labanyenti labafana  nebafundzi, bothishela, kanye netikhulu, etikolweni tahulumende kanye nasetikolweni letitimele.

7. Imitsetfosivivinyo

7.1 Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Inkampani Yetikhumulo Tetindizamshini, wanga-2017 neMtsetfosivivinyo weKuchibela Tethrafikhi Yasemoyeni neTinsita neKutfola Indlela yekuhamba.

Kuchitjelwa kwaleMitsetfosivivinyo lemibili kwenta kutsi kube khona Simiso Sekulawula salomphelo. Letichibelo tiphindze futsi tente kutsi kusungulwe emakomidi lekutawendluliselwa kuwo tikhalo, latawusebenta kusombulula tindzaba tetincabano letinyenti.

8. Imikhosi letako

8.1 Mngameli Jacob Zuma utawetfula inkhulumo yekuvula i-Indaba Yetekuvakasha yanga-2017 letawube ingeniswe esikhungweni setikhomfa e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eDurban emkhatsini wamhla ti-16 nemhla ti-18 Inkhwekhweti 2017.

Lena yi-indaba yemave emhlaba letawuphindze futsi ikhangise imikhicito kanye netinsita taseNingizimu Afrika emkhakheni wetekuvakasha nekwemukela bantfu.  I-Indaba Yetekuvakasha yanga-2017 itawuphindze futsi ikhutsate futsi yesekele kugucuka lokuchubekako nekutfutfuka kwemboni yetekuvakasha yaseNingizimu Afrika ikakhulu indzima ledlalwa bosomabhizinisi kanye nebanikati bemabhizinisi lamancane.

ENingizimu Afrika kwefika tivakashi letingetulu kwetigidzi le-10 nga-2016, 13% lokungetulu kwaletefika nga-2015. Loku kungetulu kakhulu kwesilinganiso sekukhula semave emhlaba lesisemkhatsini sa-3% sangaleso sikhatsi. Ngalesikhatsi se-indaba yeTekuvakasha, iNingizimu Afrika itawuzuza kulelinani letitfunywa letitawufika kulelive.

8.2 Indvuna yeTemandla Make Mmamoloko Kubayi kulenyanga utawuhola umkhankhaso weNyanga yeMandla ngaphansi kwalengcikitsi “Kukhutsata tinhlobo letahlukene temandla letisimeme futsi letingabiti kakhulu kwesekela tingucuko temnotfo letinemandla’. Lomkhankhaso utawufundzisa, ucaphelise uphindze futsi ukhulumisane nemmango mayelana nekusebentisa kahle emandla, kutfola emandla lanele, naletinye tindzaba tetinye tinhlobo temandla nekutsi konkhe loku kubaluleke kanjani kutindlela lasetjentiswa ngato emandla emakhaya, emabhizinisini nasetimbonini.

8.3 Lwabiwomali lweMatiko lwanga-2017 lwangeNkhwekhweti 2017 luveta litfuba lekutsi ematiko etfule ePhalamende nakummango jikelele kutsi atawuyisebentisa kanjani Imali labelwe yona nga-2017.  Atawuphindze futsi asebentise lelitfuba kwabelana nemmango kutsi tinhlelo tawo ticuketse ini kulomnyakatimali. Ikhabhinethi imema ummango kutsi uhlangenyele kuletinkhulumo temcombelelo wematiko lapho tetfulwa ngekwetinchubo tePhalamende.

8.4 Litiko leTemanti neKuhanjiswa Kwekungcola Ngemanti litawungenisa Liviki leKuhanjiswa Kwekungcola Ngemanti emkhatsini wamhla ti-16 nemhla tinge-22 2017 ngaphansi kwalengcikitsi: Kuhanjiswa kwekungcola ngemanti ngalokuhlantekile kweTemphilo neSitfunti”. Hulumende utinikele kunika bantfu baseNingizimu Afrika sitfunti ngekutsi abanike tinsita tekuhanjiswa kwekungcola ngemanti ngalokuhlantekile. Lokutawugcilwa kuko kuleliviki Luhlelo Lwekupheliswa Kusetjentiswa Kwemithoyi Yemabhakade. Kuleliviki kutawuniketelwa imithoyi lesebentisa emanti kumimango yaMasipala weNdzawo waseNketoana, eFreyistata, nakuMasipala weNdzawo waseDawid Kruiper, eNyakatfo Kapa njengencenye yekusheshisa tinsita kususwe imithoyi yemabhakade.  

8.5 INingizimu Afrika igubha umkhosi weNyanga yase-Afrika ngaphansi kwalengcikitsi: Kwakha i-Afrika Lencono neMhlaba Loncono. Kunemisebenti leminyenti leyentekako leholwa Litiko Letebuciko Nemasiko lekuhloswe ngayo kukhutsata bunye be-Afrika.   Lemisebenti itawufika esicongweni mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2017 lapho khona Mengameli Zuma utawungenisa umcimbi wesidlo sahulumende eSefako Makgatho Presidential Guesthouse. Timenywa talomcimbi kutawuba baholi betinhlangano tebantfu labangasibo bakuleli kepha lababahlali bakuleli laseNingizimu Afrika Mengameli lahlangane nabo nga-2015.

9. Kutfunyelwa kwembutfo wetekuvikela wavelonkhe waseningizimu Afrika (i-SANDF) uyosebenta kulenye indzawo

9.1 Ikhabhinethi iyasemukela sincumo saMengameli Jacob Zuma sekwelulwa kwesikhatsi lesitawutsatfwa yi-SANDF eDemocratic Republic of Congo (e-DRC). Loku kungumtamo wekufaka ligalelo kutekuthula nekutinta kulelivekati lase-Afrika ikakhulu sigodzi ngekuhambisana netibopho tetfu tekubukana nemave angaphandle nenchubomgomo yetfu yekuphatsa emave angaphandle yekufaka ligalelo ku-Afrika nemhlaba loncono.

9.2 Samba lesi-1 371 semalunga e-SANDF sitfunyelwe e-DRC kuyokwesekela Imitamo Yenhlangano Yamhlabuhlangene Yekuletsa Kutinta. Sikhatsi sekusebenta kwawo selulilwe sesuswa kumhla lu-01 Mabasa 2017 sayiswa kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2018.

9.3 Kutfumela umbutfo wetfu wetekuvikela kulelivekati kwesekela lokuchubekako kwetinchubo tesigodzi nelivekati tekuphendvula nekukusombula tinhlekele, kukhutsata nekuvikela, kucinisa kuhlangana kwesigodzi, kukhulisa ngemandla kuhwebelana emkhatsini wemave ase-Afrika kanye nekuhola intfutfuko lesimememe e-Afrika.    

10. Imiklomelo Yekuhlonishwa yaVelonkhe

10.1 Ikhabhinethi ihalalisela bonkhe labatfole Imiklomelo Yekuhlonishwa yaVelonkhe yanga-2017. Emnyakeni wa-OR Tambo basikhombise emandla ekusebentela kuba neNingizimu Afrika lencono kanye nesive lesincono. Sitfola emandla ekuzuzeni kwabo, kutinikela kwabo, lutsandvo kanye nekuvuma kuchubekisela buntfu embili. Umklomelo i-Order of  Ikhamanga leliGolide (munye); i-Order of Ikhamanga leyiSiliva (basikhombisa); i-Order of Ikhamanga leyiBronze (munye), i-Order of Baobab leliGolide (munye); i-Order of Baobab leyiSiliva (babili); i-Order of Baobab leyiBronze (babili); i-Order of Luthuli leyisiliva (bange-29); i-Order of Luthuli leyiBronze (1); i-Order of Mapungubwe leyisiliva (babili) kanye ne-Order of the Companions of  OR Tambo leliGolide (munye).

10.2 Kukhishwa kweMbiko we-17 Wekhomishini yeTekucashwa Ngekulingana yiNdvuna yeTetisebenti, Mk. Mildred Oliphant kukhombisa kucinisa inhloko ekushayeni ngelunyawo lwelunwabu kwetingucuko etindzaweni tekusebenta letinyenti letehlukene eNingizimu Afrika. LoMbiko ukhombisa kutsi sisesekhashane kakhulu nekuzuza tisebenti letimelela ngeliciniso sive setfu. Bantfu labamnyama, bomake nebantfu labakhubatekile basachubeka nekuba ngulabamelelwa kancane kuto tonkhe tinhlangotsi teKucashwa ngeKulingana.

10.3 Lombiko ukhombise kutsi bantfu labamhlophe basetikhundleni tekuphatsa letiphakeme talelive benta-68% kumikhakha yahulumende naletimele, emahlandla laphindzeke kasitfupha ebantfu labanemdlandla ngekwetemnotfo. Bantfu labamnyama bente-14.4% walabaphetse etikhundleni letiphakeme.

10.4 Nakubukwa sidzingo lesiphutfumako sekugucula umnotfo nekucinisekisa kukhula lokuphelele, loku akweneli mbamba. Ikhabhinethi iyasemukela simememtelo seNdvuna yeTetisebenti sekutsi ibuketa ludzaba lwekusebentisa tindlela leticinile tekubukana nekungahambisani nemtsetfo.

11. Imilayeto

11.1 Ikhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekuhalaliseleni Umn. Emmanuel Macron, lokhetfwe kuba nguMengameli (kodvwa losengakacali kwenta umsebenti wakhe wekwengamela) waseRiphabhuliki yaseFrance, ngemuva kwekuphumelela kwakhe elukhetfweni lwaMengameli lwaseFrance lwamhla ti-7 Inkhwekhweti 2017.

INingizimu Afrika ikulindzele kusebentisana nahulumende waseFrance ngaphasi kwebuholi baMnu Macron kuhlanganisa budlelwano lobucinile lesebuvele bukhona betepolitiki, bemnotfo nekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika neFrance.

11.2 Ikhabhinethi ihalalisela umphatsidolobha waseJozi waphambilini, nasihlalo weNhlangano yaBohulumende Bekhaya eNingizumu Afrika (i-Salga), Parks Tau ngekubekwa kwakhe esikhundleni sekuba ngulomunye wabosihlalo wePhaneli Letimele Lesezingeni Leliphakeme yaMhlabuhlangene (i-UN) kutsi engamele kusebenta ngemphumelelo kwe-Habitat III.

Loluhlelo lwemukelwe yi-UN kutsi lusheshise kutinikela kwemave emhlaba ekwenteni tindzawo letingemadolobha lokusimeme.

11.3 Litiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti) libuye ekhaya nemklomelo lohamba embili wekukhangisa wemave angaphandle kuMkhangiso we-58 Wetekuhwebelana Wemave Emhlaba WaseZimbabwe (i-ZITF) .

Loku kwemukela imitamo levelele yeLicembu laseNingizimu Afrika yekucinisekisa kutinikela kwalelive ekwakheni budlelwano neZimbabwe kuvete tinzuzo temnotfo letilindzelekile.

11.4 Ikhabhinethi yendlulisele emavi endvudvuto kuhulumende kanye nakubantfu baseRiphabhuliki yaseTanzania mayelana nenhlekelele yengoti yebhasi leyendlule nemiphefumulo yebantfu labange-36, lekutsite labange-33 bekubantfwana.

12. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

12.1 Lilunga leBhodi yeBhodi Yekulawula Letimele yeBacwaningimabhuku:

  1. Mk. Amanda L Mazibuko (uyaphindvwa kukhetfwa);
  2. Mnu. Abel Dlamini (uyaphindvwa kukhetfwa);
  3. Mnu. Thiru Pillay (uyaphindvwa kukhetfwa);
  4. Mk. Nkabaneng T Mashile;
  5. Mk. Zuziwe Ntsalaze;
  6. Mnu. Mohamad I Motala;
  7. Mnu. Madoda A Petros; kanye
  8. naMk. Martie J Janse van Rensburg

12.2 Kuphindvwa kukhetfwa kwaMnu Cedric Monwabisi Masondo njengeMcondzisi Lophetse neMcondzisi Lomkhulu weNhlangano yeMshwalensi Wetingoti Lokhetsekile (i-SASRIA) SOC LTD.

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams
Tinombolo tekutsintsana tamakhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore