IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi wamhlana ali-10 kuMrhayili 2017

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ali-10 kuMrhayili 2017, e-Tuynhuys, eKapa.

1. IForamu yePhasiloke yezomNotho we-Afrika (i-WEFA)

1.1 IKhabinethi yemukela ukubanjwa ngepumelelo kwe-WEFA yama-27  lapho uMengameli u-Jacob Zuma adose phambili isiQhema seSewula Afrika, iinHloko zomBuso naboRhulumende bekhonthinenti ye-Afrika, abadosiphambili bamabubulo wephasi nebamabhizinisi nabarholi bomphakathi. 

Ikhonferensi le ibanjwe ngaphasi kommongondaba othi: “Ukufikelela ukuKhula komNotho okuBandakanya abaNtu Boke: Abadosiphambili abaTjhejako nabaziPhendulelako”.

1.2 Lombuthano wama-27 we-WEFA unikele  iphasi isiqiniseko sokobana iSewula Afrika ihlala iyingcenye yelizwe ekungasiswa kilo kukhonthinenti ye-Afrika. Abahleli bomnyanya bathi abantu abangaphezu kwekulungwana bakhambele lomnyanya, ekusibalo egade singakalindelwa nakumadaniswa nombuthano we-WEFA wangaphambilini

1.3 Ummoya onamandla wetjhebiswano hlangana norhulumende namabhizinisi embuthanweni we-WEFA gade umuhle khulu. Imikhulumiswano enothileko yanikela iSewula Afrika ithuba lokukhangisa ngeragelophambili elenzako ngokukhula komnotho ohlanganyelweko nokutjengisa bonyana iSewula Afrika yamukela amabhizinisi.

ISewula Afrika ihlala izimisele begodu isemtlhaleni wokuphumelelisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ngomnqopho wokwehlisa izinga lomtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi.

2. Iinthuthi

2.1 Ukuhlonywa kweentimela ze-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika (i-Prasa) ezitjha nemisebenzi yeentimela nguMengameli u-Jacob Zuma mhlana ali-9 kuMrhayili wee-2017 e-Pretoria Station kuyingcenye yokuzibophelela kukarhulumende ngokuqinisekisa ukufumaneka kweenthuthi ezithembekako nezingabizi khulu, nokwenza ngcono umthangalasisekelo womnotho welizwe.

2.2 Iintimela ezitjha (zaBantu) ze-Metrorail ziyingcenye yestoko esitjha esizokusatjalaliswa ngurhulumende eminyakeni eli-10 ukuya keli-15 ezako ngokweHlelo le-Prasa lokuVuselela.

Lomzamosisungulo uzokuvula imisebenzi enetlha eziinkulungwana namathuba wemiSebenzi, lapho iziko lokukhiqiza iintimela ezitjha liyaraga e-Nigel, Ekurhuleni. Kukuthoma kokusetjenziswa kwesiVumelwano se-France ne-Brazil esitlikitlwe hlangana ne-PRASA ne-Alstom.

2.3 Leziintimela zesimanje ezitjha (eziKhweza abaNtu), ezinikela ngokuthokomala okunganakulinganiswa, zizakutjhugulula ubujamo obungasimnandi bekhambo labakhweli. Kuyingcenye yetuthuko yezomnotho elethwa ngurhulumende ngokuthuthukiswa komthangalasisekelo omkhulu begodu lomthangalasisekelo ungasetjenziswa nababantu abakhubazekileko.

2.4 IKhabinethi yenze isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana bazikhakhazise ngeentimela ezitjhezi bebazivikele ekoniweni.

3. Imitjhagalo ye-Vuwani

3.1 IKhabinethi ithokozele ukungenelela ngepumelelo kukaMengameli uZuma emitjhagalweni enenturhu ye-Vuwani, eseLimpopo. UMengameli uhlangene noNdabezitha,  iKosi u-Toni Mphephu Ramabulana wesitjhaba sama-Venda, nabanye ababambisani bomphakathi ngomnqopho wokufumana ipengu eyamukelekako mayelana nemiraro eveziweko.

3.2 Umhlangano wemukele isitjhukumiso sikaNdabezitha sokobana uMasipala wesiYingi se-Vhembe uje wethulela  umphakathi we-Vuwani izenzelwa nakusafunwa ipengu yomraro womkhawulo.  Isitjhukumiswesi sikhambisana nomthetho olawula abomasipala.

3.3 Kuquntwe bonyana iminyango yelizwe loke neyeemfunda ethintekako kufuze isekele umasipala wesiyingi ekuphunyelelisweni kwalomsebenzi omutjha. Nanyana kunjalo, umhlangano ugandelele lokuthi lokho akutjho bonyana umasipala omutjha (i-LIM 345) uyatlharululwa.

Lesisiqunto siyingcenye yokuzibophelela kukarhulumende ekufunyaneni ipengu ezakuzuzisa abantu boke.

3.4 Imikhulumiswano kaMengameli nabo boke ababambisani ibe nomphumela owenze bona ukusebenza kweenkolo namabhizinisi kubuyele esigeni.  IKhabinethi ibuka ababambisani ekuphumeleliseni iimvumelwano ezitjhukunyiswe yiKosi.

UMengameli uthembise ukubuyela emphakathini we-Vuwani ngelanga elisazokubekwa nguNdabezitha iKosi u-Toni Mphephu Ramabulana ukuyokukhulumisana nomphakathi nabo boke ababambisani abathintekako ngendaweni leya.

3.5 IKhabinethi ikhombela ababelethi nomphakathi ukusekela ukungenelela okwenziwe minyango ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana abafundi babuyela eenkolweni banqamele ukufunda nokuzaliselela iimfundo ngamahlelo wokungenelela asatjalaliswe kizo zoke iinkolo.

4. Imitjhagalo enenturhu

4.1 Ikhabinethi ikhuthaza imiphakathi ukobana ilise iNturhu, ukuthusela nokweba ipahla lokha nabaveza iinghonghoyilo zabo. Inturhu nokweba ipahla nokoniwaI kwemakhiwo yamabhizinisi okwenzeke mhlapha e-Coligny, e-Eldorado Park ne-Ennerdale kukhalinywe khulu yiKhabinethi.

4.2 Ikhabinethi yenza isimemezelo emiphakathini bonyana iveze iinghonghoyilo zayo ngendlela yokufuna ipengu ngaphandle kokona ipahla yomphakathi nanyana ukugandelela amalungelo wamanye amalunga womphakathi.

4.3 UMengameli wenza isimemezelo ngomnyaka wee-2015 nakethula iKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA), akhombela isiqhema sezoBulungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nezokuPhepha (i-JCPS) ukobana siqinise isandla ekulwisaneni nemitjhagalo enenturhu neyenza umonakalo. Ikhabinethi ibuyelela lesisimemezelo bonyana labo abephula umthetho bazakuqalana nobukhali besandla somthetho.

4.4 IKhabinethi ikhuthaza boke ababambisani ukukhulumisana ngomnqopho wokurarulula msinya imiraro ye-Ennerdale, Eldorado park ne-Coligny.

5.Isikhibelelo somthetho weziko lobuhlakani beemali

5.1 IKhabinethi yemukela ukutlikitlwa nguMengameli uZuma kwesiKhibelelo somThethomlingwa weZiko lezobuHlakani beeMali (i-FICA BILL). 

ISewula Afrika njengengcenye yomphakathi wephasi loke okhambisana nokulwisana nokusetjenziswa kweemali okungasi semthethweni, izakukhambisana nokungenelela kweentjhabatjhaba okunqophe ukulwisana nokukhukhuthiswa kweemali ezisekela izenzo zamavukelambuso.

5.2 UmThethomlingwa lo uzakusiza ekuqiniseni ukusebenza butjhatjhalazi nokuvikela isithunzi sehlelo leeMali leSewula Afrika wenze kube budisi ukobana iinlelesi zibalekele ukubhadela umthelo, ukukhukhuthiswa kweemali nokukhambisa iimali ngokungasimthetho nokuzisitheza ngerherho leemali leSewula Afrika. 

Le kungenye yamathulusi esinawo ngelizweni wokulwisana nobulelesi bokukhukhuthiswa kweemali kumakhamphani wangeqadi neminyangweni yomBuso.

5.3 IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe wezeeMali bonyana imikhulumiswano iyaraga begodu izokuphethwaI esikhathini esingaqedi ihliziyo ngomnqopho wokuqinisekisa ukumenyezelwa kwemileyo ezakuba sisekelo somThetho we-FICA.

6. Iinqunto zekhabinethi

6.1 UNgqongqotjhe wezeeMali ubikele iKhabinethi ngemihlangano yamhlapha yeTwasahlobo yeSiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba (i-IMF) neBhanga yePhasiloke, iJima loKhangisela abaTjalimali neForamu yezomNotho yePhasi loke. 

Wabika nangesiVumelwano se-G20 nge-Afrika nangeminako yokwehliswa kwezinga lomnotho ma-Ejensi.  Kube nemikhulumiswano edephileko ngobujamo bomnotho wephasi newamazwe nalokho okufuze sikwenze ekubuyiseleni emva ukwehliswa kwezinga lomnotho.

6.2 IKhabinethi ibuyelele ukuzibophelela kwayo ukulandela ikambiso yomthethomgomo weemali owahlathululwa nakwethulwa iKulumo yesAbeloMali somnyaka wee-2017, ukweThulwa kwamatjhuguluko nokuthuthukisa ukulawulwa kwamakhamphani wombuso: ukutjheja ukungeqiwa kwezinga elibekiweko lokusebenzisa iimali ngokuqinisekisa ukunzinza kweenkolodo zikarhulumende.

Ihlelo likarhulumende lokurhabisa ukuphunyeleliswa kwezakhiwo zomnotho ngokukhuphula umnotho okumunyethwe liHlelo lamaPhuzu aliThoba kuhlala kuqakathekile bona kutjhejwe namaphuzu ahlubayezako atshwaywe batjalimali.

6.3 IKhabinethi yemukela umbiko okhutjhwe mhlaphanje libubulo i-EY Consultancy mayelana neTjalomali eliNqophileko e-Afrika mamazwe wangaPhandle.  Lombiko utshwaya iSewula Afrika njelinye lamazwe  ayikaba yezomnotho elisebujameni besibili kuKomba-yomnyaka wee-2017 yamaZwe we-Afrika aKhanga abaTjaliimali bangaPhandle.

6.4 IKhabinethi ibikelwe godu ngevakatjho elizako lama-Ejensi wamaZinga womNotho ukuzokukhulumisana neenhlangano ezithile neemphathimandla zombuso.

6.5 IKhabinethi iphasise umTlamo oBuyekeziweko weQhinga leenThuthi. Leliqhinga liqalana namaqaloqangi wabomasipala beeyingi zemakhaya neemfundo, ngokutjheja ukutlhayela kokunikelwa komthangalasisekelo weenThuthi zemaKhaya neensetjenziswa eziqintela ituthuko yezomnotho nezehlalakuhle.

Ukusetjenziswa kwaleliqhinga kuzakusiza ekuthuthukisweni komnotho wekhaya neweemfunda ngokukhuphula ukufikeleleka kweenthuthi zomphakathi.

Lokhu kuzakukhulisa ukuthintana hlangana neendawo zemakhaya namadorobha, ngomnqopho wokuqinisekisa bona iindawo zemakhaya ziyabandakanywa emnothweni welizwe khona nazo zizakuzuza begodu zibambe indima ebonakalako.

6.6 IKhabinethi ivumele umThethomgomo oBanzi weenThuthi zeManzini. Lokhu kutjengisa ukuzibophelela kukaRhulumende ekukhuliseni, ukuthuthukiswa nokutjhugululwa kwebubulo leenthuthi zemanzini leSewula Afrika, ngomnqopho wokusekela ituthuko yezomnotho nezehlalakuhle nokufaka isandla erhwebeni leentjhabatjhaba.

Lokhu kukhambisana namaqaloqangi karhulumende mayelana ne-Operation Phakisa ekukhuliseni umNotho weLwandle. Kulinganiswe neminqopho enabileko yokukhuphula ukukhula komnotho nokuphakamisa izinga lokuvulwa kwemisebenzi njengokuhlathululwa ngaphakathi komTlamo wokuThuthukiswa kweliZwe Loke (i-NDP) nomTlamo womThangalasisekelo weliZwe Loke.

6.7 IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komTlamo weenThuthi otjheja iBhoduluko. Iinthuthi zibamba indima eqakathekileko ekukghonakaliseni ukurhwebelana ephasini ngokomnotho, kezehlalakuhle nezebhoduluko. Amahlelo weenthuthi amgogodlha wemisebenzi yeSewula Afrika kezomnotho ngokukghonakalisa ukukhamba kwabantu nokuthuthwa kwepahla.

Nokho intuthu ephuma eenthuthini inesandla kunani lerhasi ekhutjhwa lilizwe (i-GHG), edoswa phambili ziinthuthi zendleleni.  Leliqhinga linqophe ukutjhukumisa ipengu ezakwehlisa irhasi ye-GHG ngokwemigomo yetuthuko.

6.8 IKahbinethi ivumele bonyana iSewula Afrika ingenele i-Smart Africa Alliance.

Leli litjhebiswano elidoswa phambili yi-Afrika elinqophe ukufumana ipengu enqophileko yeentjhijilo zetuthuko eziqalene neentjhijilo zekhonthinenti. Kubeka iLwazi neThekhnoloji yezokuThintana ekubeni yi-Ajenda yeTuthuko yomnyaka wee-2063 yamazwe we-Afrika.

ISewula Afrika izakuzuza ngokomnotho nakezepolitiki ngokuzibandakanya kwayo ku- Smart Africa.

Ngokubeka ibubulo leSewula Afrika nelemuko lomsebenzi ekabeni ye-ajenda yetuthuko ye-Smart Africa, iSewula Afrika izakusiza ngokukhula kwamabhizinisi wekhaya emazweni we-Afrika.

6.9 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomgomo welizwe loke, okhutjhwe mNyango wezeFundo esiSekelo ophathelene neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), amalwele atshwayelanwa ngokomSeme (ama-STI) nobuLwele besiFuba (i-TB).

Umthethokambiso womnyaka wee-1999 wawunqophe emkhakheni wephasi lokewokuyelelisa nokuvikela, kungakatjhejwa khulu isakhiwo, abonobangela bokuziphatha nesisusa se-HIV.

Lomthethokambiso utjhukumisa amatjhuguluko mayelana nokutjheja i-HIV njengendaba ekufuze iqalisiswe ngokusebenzisa indlela yezamaphilo yomphakathi, kunye nokufakwa kwe-TB njengamaqaloqangi eenKolweni, hlangana nokhunye. Isilinganiso sokusebenza sinatjiselwe kubafundi, abotitjhere neemphathimandla eenKolweni zombuso nezizijameleko.

7. ImiThethomlingwa

7.1 IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende isiKhibelelo somthetho wamaKhampani wamaDoyelo weemphaphamtjhini womnyaka wee-2017 nesiKhibelelo somthetho wokuLawulwa kwemiSebenzi yeenThuthi zeMoyeni.

Iinkhibelelo kilemiThethomlingwa yomibili zinqophe ukuqalelela iSakhiwo esiLawulako sasafuthi. Ngaphezulu kwalokho zisiza nangokusungulwa kwamakomidi wokudluliselwa kweenqunto, azokusiza ekurarululweni kwananyana ngiwuphi umbango ekungenzeka uvumbuke.  

8.Iminyanya ezako

8.1 UMengameli u-Jacob Zuma uzokwethula ikulumo yokuvula emhlanganweni we- Indaba yezeVakatjhobukelo yomnyaka wee-2017 ozakubanjelwa e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre, e-Durban hlangana nalokha nakali-16 nali-18 kuMrhayili womnyaka wee-2017.

Lomhlangano uzokukhangisa imikhiqizo yeSewula Afrika neensetjenziswa emkhakheni wezevakatjhobukelo nezokutenda iinthekeli.  Indaba yezeVakatjhobukelo yomnyaka wee-2017 izakukhuphula begodu isekele amatjhuguluko ngetuthuko eragako ebubulweni lezevakatjhobukelo leSewula Afrika khulukhulu indima ebanjwa bosomabhizinisi nalabo abasakhasako.

Abavakatjhi beentjhabatjhaba abangaphezu kweengidi ezili-10 bafika ngeSewula Afrika ngomnyaka wee-2016, ekuli-13% ngaphezulu kebomnyaka wee-2015.  Lokhu kungaphezulu khulu kwesilinganiso sephasi samaphesenti amathathu. Ngesikhathesi se-Indaba yezeVakatjhobukelo, iSewula Afrika izakuzuza ngesibalo sabajameli abazokufikela ngelizweni lekhethu.

8.2 UNgqongqotjhe wezaMandla u-Mmamoloko Kubayi uzakudosa phambili ijima leNyanga yezamaNdla ngaphasi kommongondaba othi “Sikhuthaza ukuSetjenziswa kweHlanganisela yeGezi eNzinzileko neThengekako ngomNqopho wokuSekela amaTjhuguluko waMandla womNotho neweHlalakuhle’. 

Lelijima lizakufundisa umphakathi ngokusebenzisa igezi ngokunconcosela, ukufumaneka kwegezi, ezinye iindlela zokujamiselela igezi nokuqakatheka kokusetjenziswa kwayo ekhaya, emabhizinisini nemabubulweni.

8.3 IinKulumo zesAbelomali zomnyaka wee-2017 zemiNyango ezizokwethulwa ngoMrhayili wee-2017 zinikela iminyango ithuba lokwethulela ipalamende nomphakathi iindlela ezizokusebenzisa ngayo iSabelomali somnyaka wee-2017 esabelwe sona. 

Izakusebenzisa lezizethulo ukwabelana nomphakathi lokho okumumethwe mahlelo wayo emnyakeni weemali esikiwo. IKhabinethi ikhombela umphakathi ukuqalisisa izethulwezi njengalokha zethulwa ngekambiso yepalamende.

8.4 UmNyango wezaManzi nokuHlwengisa ngaManzi uzakusingatha iVeke yokuHlwengisa ngaManzi hlangana kwalokha nakali-16 namhlana ama-22 kuMrhayili wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukuhlwengisa ngaManzi nokuKhanjiswa kweSila okuQinisekisa zamaPhilo nesiThunzi sabaNtu”.

Urhulumende uzibophelele ukuletha isithunzi kumaSewula Afrika ngokunikelwa kweensetjenziswa zokukhanjiswa kwesila. Umnqopho omkhulu ngeveke leyo kuzakuba maQaloqangi weHlelo lokuPheliswa kwamaBhakede.

Kuzakunikelwa ngeendlwana zamanzi emiphakathini eyakhele aboMasipala beeNdawo zemaKhaya i-Nketoana, oseFreyistata newe-Dawid Kruiper oseTlhagwini Kapa njengengcenye yokuRhabisa iinsetjenziswa zokujamiselela amabhakede.

8.5 ISewula Afrika igidinga iNyanga ye-Afrika ngaphasi kommongondaba othi: Ukwakha i-Afrika engcono nePhasi eliNgcono. UmNyango wezamaSiko nobuKghwari udosa phambili iminyanya enqophe ukuqinisa uBunye be-Afrika. 

UmNyanya omkhulu uzakuba mhlana ama-25 kuMrhayili emnyakeni wee-2017 lapho uMengameli uZuma azakusingatha khona umnyanya wedina e-Sefako Makgatho Presidential Guesthouse. Iintatanyiswa kilomnyanya kuzokuba badosiphambili beenhlangano zabantu bamazwe wangaphandle ezinzinze eSewula Afrika labo uMengameli akhe wahlangana nabo ngomnyaka wee-2015.

9. Ukuthunyelwa kwamajoni we-SANDF

9.1 IKhabinethi yemukela isiqunto sikaMengameli u-Jacob Zuma sokungezelela ukuhlala kwamalunga weButho lamaJoni weliZwe Loke leSewula Afrika (i-SANDF) e-Democratic Republic of Congo (i-DRC).

Lo kumzamo wokufaka isandla ekuletheni ukuthula nokunzinza kukhonthinenti ye-Afrika khulukhulu mayelana neembopho zethu zeentjhabatjhaba nomthethomgomo wethu wezangaphandle ngomnqopho wokwakha i-Afrika nephasi elingcono.

9.2 Inani lamajoni we-SANDF ayi-1 371 akampe e-DRC ngokusekela iJima lokuNzinzisa leHlangano yeBumbano leenTjhaba. Isivumelwano sokuthunyelwa kwabo singezelelwe ukusukela nali-1 kuSihlabantakana wee-2017 ukufikela nakama-31 kuNtaka wee-2018.

9.3 Amajoni wethu akukhonthinenti ayaraga nokusekela imisebenzi yamazwe neyekhonthinenti Ngokunikela ipengu yemiraro, bakhuthaze ukuthula nokuvikeleka, baqinise ukuhlanganyela kwamazwe nangokuqakathekileko bakhuphule izinga lokurhwebelana kwamazwe we-Afrika nokudosa phambili amano wokuziphilisa e-Afrika.

10. Abonongorwana belizweloke

10.1 IKhabinethi ithokozisa boke abafumene aboNongorwana beliZweloke bomnyaka wee-2017. Emnyakeni ka-OR Tambo basitjengise amandla wokusebenzela iSewula Afrika engcono nesitjhaba esingcono. Siyakhuthala ngepumelelo yabo, ukuzinikela kwabo, itjisakalo nokuzimisela ekuthuthukiseni abantu. 

Otlonyeliswe nge-Order of Ikhamanga  yeGolide (munye), be-Order of Ikhamanga yeSiliva (balikhomba), be-Order of Ikhamanga ye-Bronze (munye), we-Order of the Baobab yeGolide (munye), be-Order of the Baobab yeSiliva (babili), be-Order of Baobab ye-Bronze (babili), be-Order of Luthuli yeSiliva (bama-29), we-Order of Luthuli ye-Bronze (munye), be-Order of Mapungubwe yeSiliva (babili), we-Order of the Companions of OR Tambo ye-Golide (munye).

10.2 Ukukhutjhwa komBiko we-17 weKomitjhini yokuQatjha ngokuLingana nguNgqongqotjhe wezabaSebenzi, uMma. u-Mildred Oliphant kutjengisa ikani yokuriyada kwamatjhuguluko emisebenzini ehlukahlukeneko. Lombiko utjengisa bonyana sisasalele ekufikeleleni isibalo sabasebenzi esitjengisa ukujameleka kwesitjhaba sekhethu.

Isibalo sabomma nabaNtu abakhubazekileko sisesephasi khulu kiyo yoke imikhakha yokuQatjha ngokuLingana.

10.3 Umbiko utjengise bonyana abantu abamhlophe bama-68% esigabeni sabaphathi abaphezulu ngelizweni emkhakheni wembusweni nakumakhamphani wangeqadi, ngokubuyelelwe kasithandathu ngaphezu kwesibalo sabantu abasebenza khulu kezomnotho. Abanzima bali-14,4% eenkhundleni zabaphathi eziphezulu.

10.4  Nakutjhejwa isidingo esirhabako sokutjhugululwa komnotho ngokuqinisekisa ukukhula kwawo okuhlanganyelweko, lokhu akukaneli.  IKhabinethi yemukela isimemezelo sikaNgqongqotjhe wezabaSebenzi bonyana umnyangwakhe ucabanga ukubathathela amagadango aqinileko labo abangathobeli imileyo.

11. Imilayezo

11.1 IKhabinethi nayo njengoMengameli u-Jacob Zuma ithokozisa uNom. Emmanuel Macron, uMengameli osazokubekwa weRiphabhliki ye-France, ngemva kokuthumba kwakhe amaKhetho we-France mhlana ali-7 kuMrhayili 2017.

ISewula Afrika izimisele ukusebenzisana norhulumende we-France ngaphasi koburholi bukaNom. Macron ngomnqopho wokuqinisa itjhebiswano elinzinzileko lezepolitiki nelezerhwebo elihlangana kwamazwe amabili la.

11.2 IKhabinethi ithokozisa umeyara weJwanasbhege wangaphambilini nonguSihlalo weHlangano yaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya (i-Salga) u-Parks Tau ekukhethweni kwakhe njengombambisani kusihlalo wePhaneli ezijameleko yeHlangano yeenTjhabatjhaba ezokutjheja ukusebenza ngefanelo kwe-Habitat III.

Lelihlelo lamukelwe yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (iUN) ngomnqopho wokuvuselela ukuzibophelela kwephasi ehlelweni lokuziphilisa kwamadorobha.

11.3 UmNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti) ithumbe unongorwana womkhangisi ophuma phambili emkhangisweni weRhwebo wama-58 weZimbabwe  (i-ZITF).
Lokhu kuhlonipha umsebenzi ophuma phambili wesiQhema seSewula Afrika ekuqinisekiseni ukuzibophelela kwelizwe ekwakheni itjhebiswano ne-Zimbabwe okulethe imiphumela elindelweko kezomnotho.

11.4 IKhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya kwayo kurhulumende nabantu beRiphabhliki ye-Tanzania ngengozi yebhesi emasikizi lapho kuhlongakele abantu abama-36, abama-33 babo bentwana.

12. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

12.1 AmaLunga weBhodi eziJameleko eLawula abaHloliiNcwadi:
a) Mma. Amanda L Mazibuko (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b) Nom. Abel Dlamini (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
c) Nom. Thiru Pillay (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
d) Mma. Nkabaneng T Mashile;
e) Mma. Zuziwe Ntsalaze;
f) Nom. Mohamad I Motala;
g) Nom. Madoda A Petros; no-
h) Mma. Martie J Janse van Rensburg
12.2 Ukuqatjhwa kabutjha kukaNom. Cedric Monwabisi Masondo esikhundleni sokuba mNqophisi oPhetheko nomNqophisi wesiGungu we-Special Risk Insurance Association (i-SASRIA) SOC LTD.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Phumla Williams
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore