Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-21 Inhlaba 2017

IKhabhinethi ibambe umhlangano ngaLesitsatfu, mhla tinge-21 Inhlaba 2017, eTunhuys, eKapa.

  1. Tindzaba letimcoka eveni

1.1 IKhabhinethi itihlolile letimemetelo letikhishwe ngema-ejensi ekulinganisa lamatsatfu lamakhulu. Omatsatfu lama-ejensi ekulinganisa asasho tintfo letifananako letifanana nekuhamba kancane kwetingucuko letiletsa kukhula, kusebenta kwetinkampani letingaphasi kwahulumende (ema-SOC) kanye nebungoti betepolitiki, emkhatsini waletinye tintfo.

IKhabhinethi ivakalise kutetsemba ngeluhlelo lwetingenelelo lwayo tekusombulula tinsayeya temnotfo walelive kanye nemsebenti losewentiwe wekucinisa kusebenta kwetinkampani letingaphasi kwahulumende. Hulumende usayilandzela indlela yakhe yekugcina tinchubomgomo tetimali tahulumende tingantjintji, kute acinisekise kutsi tinchubomgomo atintjintji, futsi asebentele kucinisekiswe kutsi kunekukhula kwemnotfo ngendlela letakuzuzisa wonkhe umuntfu kanye neluntjintjo kutemnotfo.

IKhabhinethi isaphindza futsi itsi sisekelo sendlela yekukhula kakhulu kanye nesentfutfuko yetenhlalo nemnotfo sesivele sesibekiwe. Igcile ekwenteni ncono ekuciniseni litsemba kubatjalitimali nakubatsengi ngekusheshisa tinhlelo tekuletsa tingucuko kute kukhule umnotfo.

Mengameli Jacob Zuma ubite Umkhandlu Loweluleka Ngetekutfutfukisa Labamnyama Kutemnotfo (i-BEE) kumhlangano ngaLesibili, mhla tinge-20 Inhlaba 2017. Lomhlangano bewugcile etingucukweni tenhlalo netemnotfo letisheshako naletinemfutfo. Lomhlangano, emkhatsini walokunye, bewudzingidza tinsayeya letimcoka tekucala kusebenta kweMtsetfo Wekutfutfukisa Labamnyama Kutemnotfo Ngalokubanti, wanga-2003 kanye netincomo letiphakamisiwe tekufezekisa tinhloso tahulumende letimayelana netingucuko letiphangisako naletinemfutfo kutenhlalo netemnotfo.

Lobudlelwano lobusemkhatsini wahulumende, temabhizinisi, temisebenti kanye netinhlangano temmango bubalulekile ekugcugcuteleni emazinga ekwetsembana, kute kwente kutsi ngekusebenta ngekubambisana siphindze sibuyise futsi sigcine nemazinga ekulinganisa elutjalotimali.

1.2 Njengaloku Inyanga Yelusha seyiya ngasekupheleni, Ikhabhinethi ibonga yonkhe imikhakha letimbandzakanye kuko konkhe lebekwentiwa eveni lonkhe. Kutimbandzakanya kwetinkhulungwane tebantfu labasha emisebentini yentfutfuko lebeyentiwa leyahlukahlukene ngaleNyanga Yelusha lebeyihlelwe ngematiko, tikhungo tahulumende kanye nemikhakha letimele iyakhutsata sibili.

Lona ngumnyaka we-41 lapho sikhumbula khona Tiphitsiphitsi Tebafundzi baseSoweto tanga-1976 futsi loku kusikhumbuta kutsi ngebantfu labasha kulelive lebebahamba embili eMzabalazweni wekulwela inkhululeko.

IKhabhinethi icela bonkhe ebantfu labasha kutsi basebentise konkhe kwesekwa nemitfombolusito hulumende layente yabakhona ekwenteni ncono likusasa labo kanye nekukhutsata kutimbandzakanya kwabo kutemnotfo.

1.3 IKhabhinethi iyalusola loludlame kanye nekwesatjiswa kwebagibeli ngesikhatsi semishuco yebanikati bematekisi. Tento letinjalo atemukeleki esiveni lesiphila ngentsandvo yelinyenti. Kungenelela lokunekuthula ekusombululeni nome ngabe nguluphi ludzaba kunenzuzo kubo bonkhe labatsintsekako.                                                                                                    

Sivumelwane lesilandzele lapho lesibe emkhatsini weNhlangano Yematekisi Yavelonkhe yaseNingizimu Afrika kanye ne-SA Taxi Finance Holdings sisicinisekiso sekutsi kubamba tinkhulumiswano ngekuthula kungatisombulula tinkinga letinjalo ngaphandle kwekutsi kucaphateleke bantfu labete licala kanye nekutsikameta umnotfo. IKhabhinethi iyasemukela lesincumo, lesikhombisa kusita kakhulu bagibeli kanye nemboni yetematekisi.

IKhabhinethi iyayemukela lenkhulumiswano lechubekako emkhatsini weLitiko Letekutfutsa kanye nebuholi betetimboni tematekisi ekutfoleni sisombululo sesikhatsini lesidze salenkinga. Litiko litawukhulumisana netikhungo tetentfutfuko yetetimali ngenhloso yekutfola letinye tindlela tekusekela imboni yetematekisi ngetimali.            

1.4 IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo lokukhulu kulabo labashonelwe tihlobo tabo ngesikhatsi setinhlekelele letisandza kwenteka eNshonalanga Kapa kanye naseMphumalanga Kapa. Takhamuti letinyenti tilahlekelwe tindzawo tato tekuhlala taphindze futsi talahlekelwa nayimphahla.

IKhabhinethi iyayidvumisa indlela lehlangene yekuphendvula lephangisako yahulumende, yebetemabhizinisi kanye neyebantfu baseNingizimu Afrika ekusiteni lemindeni letsintsekile. Ikhabhinethi ihalalisela sento sebuchawe selivolontiya lelingumcimimlilo, Bradley Richards kanye nemshayeli weloli John Blaaw lobesita bacimimlilo ngekutfutsa emanti. Bobali bashone ngesikhatsi basindzisa ummango wakubo.
IKhabhinethi iphindza futsi ivakalisa kudvumisa lokukhetsekile kulelo cembu Lelisebenta Ngemlilo lelilwe ngesibindzi nemlilo lobewusha bulavulavu. Siyatigcabha ngabo! IKhabhinethi ifisela labacimimlilo lababili labalimele kwelulama masinyane lokufaka ekhatsi na-Ian Barnand lotfole kulimala ngesikhatsi alinga kusindzisa Bradley Richards.

Mengameli Zuma uvakashele imimango yaseWit Lokasie naseKnysna Heights lekhahlametwe kakhulu ngulomlilo. Mengameli Zuma uhambele inkonzo yesikhumbuto yaMnu Richards. Ngemoya wekuba ngumcimimlilo wangempela, Umnu Barnard ukhonile kutsi ahambele inkonzo yesikhumbuto yemlingani wakhe labesebenta naye Umnu Richards.

Mengameli utfumele lusito letenhlalakahle kanye nalokunye kusekelwa kuto tonkhe letindzawo letitsintsekile. Loku bekuholwa Sikhungo Savelonkhe Lesihlangene Sekulawula Tinhlekelele, sisebentisana nelicembu laHulumende Wesifundza saseNshonalanga Kapa kanye neleSifundza leKulawula Tinhlekelele.

Hulumende ubonga tonkhe tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, umkhakha lotimele, emavolontiya kanye naleyo mimango lesekela lemimango lekhahlabetekile.

1.5 IKhabhinethi ikhutsata imimango leseLimpopo emnyeleni weleZimbabwe kutsi icaphele futsi icophelele kakhulu tinkhukhu tayo. Loku kulandzela umbiko wekubhedvuka kweligciwane lesifo setinyoni netinkhukhu lelibitwa ngekutsi yi-H5N8. Kuhweba ngemikhicito yetinyoni netinkhukhu lebuya eZimbabwe kusamisiwe. Leligciwane le-H5N8 ligciwane lelibanga kugula ngalokusezingeni lelisetulu futsi liyatsatselanwa kakhulu, futsi liholela ekutseni kube nelizinga lelisetulu lekufa. Balimi labalimela kutsengisa bakhutsatwa kutsi bandzise tinyatselo tekuvikela imfuyo emapulazini abo.

1.6 IKhabhinethi iyasemukela sincumo seNkantolo Lephakeme sekumemetela kutsi Sigaba se-18 seMtsetfo Wenchubo Yemacala eBugebengu, wa-1977 (Umtsetfo we-51 wa-1977) asihambisani nemtsetfosisekelo. Lesincumo sasusa umkhawulo weminyaka lenge-20 yekumangalela ngebugebengu labo labasolwa ngekuhlukubeta ngekwemacansi. Lesincumo sitawusita kakhulu ekuciniseni luhlelo lwetfu lwetebulungiswa kutsi batsatselwe tinyatselo labo labenta budlova kubomake nakubantfwana.

1.7 IKhabhinethi iyayemukela leseshini yemmango Ye-inthanethi Yabo Bonkhe lesandza kundlula lebeyibanjelwe lapha eKliptown eSoweto. Leseshini  – lebeyiholwa yiNdvuna Yetakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Teliposi Siyabonga Cwele, ngekuhlanganyela neNkhundla Yemhlaba Yetemnotfo (i-WEF), umkhakha lotimele kanye netinhlangano temmango – kuholele ekutseni kuceceshwe bantfu labasha labalinganiselwa kulabange-500 kumakhono asisekelo Ethekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT).  LeSimemetelo se-Inthanethi Kubo Bonkhe samukele baholi labacokiwe saphindze futsi sakhetsa loko lokutawucale kwentiwe tingakapheli tinyanga letisitfupha letilandzelako.

IKhabhinethi iphindze futsi yakwemukela kungenelela lokwentiwe Litiko Letakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Teliposi ngekusebentisa Umtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika (i-Icasa) kanye neLitiko Letentfutfuko Yemnotfo ngekusebentisa Ikhomishini Yekucudzelana, kutsi ihlole indzaba yetindleko letisetulu temadatha letichubeka ngekutsi tiba sihibe sekufinyelela kuma-ICT.

1.8 IKhabhinethi ikhatsatekile mayelana nemibiko yekutsi umsebenti uyatsikameteka emamoshali aseGauteng ngenca yetincabano letichubekako emkhatsini webacashi nebasebenti. Ngenca yaloko, imindeni leshonelwe ayikhoni kutfola tidvumbu tetihlobo tayo. Kufa kuletsa kwetfuka kanye nebuhlungu kuleyo mindeni leshonelwe. Njengesive, kute kucabana lokungengca kungavelani naleso simo lesibucayi umndeni loshonelwe lobukene naso. IKhabhinethi icela onkhe emacembu latsintsekako kutsi atfole sisombululo salokucabana kwawo ngaphandle kwekutsi kukhahlameteke imindeni yalabo labashonelwe.

1.9 IKhabhinethi iyakwemukela kusungulwa Kwenkhundla Yahulumende Wasekhaya Yentfutfuko Yelusha. Lenkhundla kuhlelwe kutsi itawuba livi lenchubekelembili yelusha ekucaliseni kusebenta kwemitamo yentfutfuko yelusha leyahlukahlukene kuhulumende wasekhaya. LeNkhundla ibambe ikhomfa yayo yekucala yekwetfulwa kwayo mhla tinge-20 kuya mhla tinge-21 Inhlaba 2017 lapha eMuldersdrift, enshongalanga yeJozi.

  1. Tincumo tekhabhinethi

2.1 Ikhabhinethi ikuvumile kutsi Umtsetfo Lohlongotwako Wemshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo (i-NHI), ufakwe kugazethi njengedokhumenti yenchubomgomo. LoMtsetfo Lohlongotwako utsatsa lelive ulisondzeta edvute nekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakhone kutfola kunakekelwa ngekwemphilo, ngaphandle kwekubuka simo semuntfu setenhlalo nemnotfo kutsi sinjani.

Le-NHI luhlelo lwetemphilo lwekusekela ngetimali loluphakela timali kutsi bantfu bakhone kutfola kunakekelwa ngekwemphilo. Loku kusahambisana nenhloso yeLisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP) lokuhloswe ngalo kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uyakhona kufinyelela kunakekelwa ngekwemphilo, akukhatsalekile kutsi imalingena yakho ingakanani.

Litiko Letemphilo litawubamba umhlangano mhla tinge-29 Inhlaba 2017 ngenhloso yekuchaza ngalokuphelele loMtsetfo Lohlongotwako.

2.2 IKhabhinethi ilivumile Lisukuhlela Lelibuyeketiwe Lentfutfuko Yebantfu kuya ku-2030. Lelisukuhlela lelibuyeketiwe lilungisa butsakatsaka lobubonakele kuleminyaka lesihlanu leyengcile kuletinye tincenye teluhlelo lwetemfundvo nekucecesha kwaphindze futsi kwabonakala nekungabikhona kuchumana emkhatsini wetincenye letahlukene taloluhlelo.

Lelisukuhlela nyalo selentiwe kutsi lihambisane ne-NDP kanye futsi neLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini 2014-2019.

Liphindze futsi lente bonkhe labatsintsekako (hulumende, temsebenti, tinhlangano tesive kanye nemikhakha letimele) kutsi bagcile etidzingweni temnotfo kanye nasekubalulekeni kwekusekela lisukuhlela letetimboni ekuzuzeni kukhula lokungukhukhulelangoco kanye nentfutfuko.

2.3IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemiphumela lemcoka  yelucwaningo lwanga-2015/16 lolumayelana nekusekelwa ngetimali lokwentiwa nguhulumende Imisebenti Yetesayensi Netheknoloji. Umtsetfo Lohlongotwako wa-1996 weSayensi neTheknoloji udzinga kutsi Litiko Letesayensi Netheknoloji leluse kusekelwa ngetimali lokwentiwa nguhulumende kwemikhakha yetesayensi netheknoloji, kanye neligalelo layo ekukhuleni nasekutfutfukeni kweNingizimu Afrika.

Imiphumela yelucwaningo lolwentiwe ematikweni avelonkhe lange-30 ikhomba kutsi imali letigidzigidzi letilinganiselwa kuletinge-R23,4 tisetjentisiwe ivela etimalini tahulumende wavelonkhe ngemnyakatimali wanga-2015/16. IKhabhinethi ikubonile kwenyuka kancane nge-6.6% nakucatsaniswa nekwalomnyaka lophelile ngaphasi kwesimo lesimatima lesikhona kutetimali.

Lolutjalotimali selulonkhe lumele 1.7% yesabelotimali savelonkhe semnyaka. IKhabhinethi ikuncomile kutsi linyenti laletimali lisetjentiswe emisebentini yetesayensi lesekela kuletfwa kwetinsita emikhakheni lebalulekile kahulumende njengemfundvo, temphilo, tetimbiwa, temandla, tekulima netemvelo.

  1. Imitsetfosivivinyo

3.1 IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekusoka Kwendzabuko kutsi ebantfu baphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuvikela, kugcugcutela kanye nekulawula ngekwemtsetfo lisiko lekusoka. Nasewuvunyiwe, loMtsetfosivivinyo utawenta kutsi kube netimiso nemazinga lamukelekile ekusoka. Utawubukana nekusetjentiswa kabi kwalelisiko lekusoka, lapho kubonakale khona linyenti lebafana labancane bashona etikolweni tekusoka.

Hulumende kanye netikhungo tebuholi bendzabuko tivumelene ngekutsi kubete namunye kulabo labaya etikolweni tekusoka labatawushona ngenca yekusoka.

3.2 IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Wemtimba Welucwaningo Wavelonkhe (i-NRF) wanga-2017 kutsi ungeniswe ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo sewutihambe taphelela tonkhe tigaba tawo tekubonisana ngawo nesive. Letichibiyelo tichaza ligunya leNdvuna Yetesayensi Netheknoloji ngetulu kwe-NRF futsi uyichaza kahle kamhlophe misebenti ye-NRF mayelana nalekufanele kutsi ikwente kutesayensi. Letichibiyelo titawukwenta ncono ligunya leNdvuna kutsi ihole i-NRF kutsi yente kancono kusebenta kwayo.

Itawuphindza futsi yente ncono kuphendvula kanye nemphumelelo yelucwaningo, intfutfuko kanye nekwenta kutsi kube netindlela letinsha telizinga lemphilo yebantfu baseNingizimu Afrika, ngekwenta kutsi kuhambisane kancono netintfo hulumende latibeke embili kutsi utawucala ngato kutenta.

3.3 IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Tekundiza wanga-2017 kutsi ungeniswe ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo ucinisa tekuphepha, tekuvikeleka kanye nemitsetfo elawula kuvikeleka kwemvelo kutekundiza kute ucinisekise kutsi kuba nekusimama kanye nekutinta embonini yetekundiza.

Letichibiyelo tifaka ekhatsi, emkhatsini walokunye, kwenta kutsi kube nekusebenta lokutimele kuphenyo lwengoti tetindiza naletinye tehlakalo; kwenta kutsi kube nekusungulwa kweBhodi Yekuphenya Tekuphepha eTindizeni. Uphindze futsi uchibiyele kutsi ufake tinchazelo letitsite kuloMtsetfo.

3.4 IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Tincenye Tematayitela wanga-2017 kutsi ummango uphawule ngawo. Letichibiyelo tenta kutsi kube sesikhatsini kwenta, kusebenta, kusebentisa kanye nekusebenta kweMtsetfo Wetincenye Tematayitela, wa-1986 (Umtsetfo we-95 wa-1986). LoMtsetfo Wetincenye Tematayitela  wa-1986 lokhona njenganyalo unika banikati betincenye emalungelo latsite kusikimu sematayitela. LoMtsetfosivivinyo lophakanyisiwe uhlose kulawula ngalokusemtsetfweni lawo malungelo ngendlela levakalako.

3.5 IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuhlala kuMhlaba Wemmango wanga-2017 kutsi ushicilelwe kute ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuvikela banikati bemhlaba wemmango, ikakhulukati labo labaphuyile etindzaweni tasemaphandleni.

  1. Imicimbi letako

4.1 Mengameli Zuma utawuhambela Ingcungcutsela Yesihlanu Yenhlangano Yemave aseNingizimu Ye-Afrika Langakhokhisana Umtselo Wekuhwebelana (i-SACU) letawubanjelwa eSwatini mhla tinge-23 Inhlaba 2017. Lengcungcutsela yelusuku lunye itawube ihanjelwe Tinhloko teMibuso kanye naboHulumende bemave langemalunga e-SACU, lokufaka ekhatsi iNingizimu Afrika, Botswana, Lesotho, Namibia kanye neSwatini.

Lengcungcutsela itawucocisana ngetindzaba letahlukahlukene letiphatselene nekuhweba kanye nekwakhiwa kwetimboni neluhlelo lwemsebenti lwesifundza. Itawuphindza futsi ibukete nemanye emagatjana esivumelwane se-SACU kanye nemibandzela yaso, ngenhloso yekutfutfukisa iminotfo yemave angamalunga e-SACU. Yinhlangano i-SACU enokusita kukhulisa linani letindzawo nebantfu labatsengiselwa timphahla netinsita talesifundza ngekutsi isebentise tinkhulumiswano tekuhweba letichubekako letahlukahlukene lokuhloswe ngato ekutfutfukiseni lesifundza kakhulu kanye nekuhlanganisa lelivekati.

4.2 Njengencenye yeMbizo lechubekako yekulwa nebugebengu, Mengameli Zuma utawutsatsa luhambo lweSiyahlola Presidential Monitoring Programme avakashele eLusikisiki, eMphumalanga Kapa ngeMgcibelo, mhla tinge-24 Inhlaba 2017.

4.3 IKhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bawesekele umcimbi lotako we-Knysna Oyster Festival kanye ne-Knysna Marathon. Lona ngulomunye wemicimbi ledvumile lotsandvwa kakhulu batsandzi bemidlalo nemindeni. Bonkhe labatsintsekako basebenta ngekubambisana kucinisekisa kutsi indzawo yaseKnysna isebenta ngalokuphelele futsi nemabhizinisi ayasebenta.

4.4 Lusuku lwaMandela lusimema sonkhe, onkhe malanga kutsi sente lomhlaba kutsi ube yindzawo lencono. Ingcikitsi yeLusuku lwaMandela lwamhla ti-18 Kholwane, itsi  #ActionAgainstPoverty.

Kwenta tonkhe tinsuku kutsi tibe Lusuku lwaMandela kuyindlela yekugubha imphilo yaMandela kanye nemshiyandvuku wakhe ngendlela lesimeme letawuletsa ingucuko yesikhatsi lesidze.

  1. Emavi endzundzuto

5.1 IKhabhinethi nayo njengaMengameli Zuma ivakalisa emavi endzundzuto:

  • eNdvuneni yeMfundvo Lephakeme Nekucecesha, Dkt Blade Nzimande, kanye nemndeni wakhe ngekushiywa ngunina, Make Nozipho Nzimande. Make Nzimande labetsandzeka kakhulu bekasaneminyaka lenge-90 kulenyanga lephelile. Watemukela ngetandla letifutfumele ekhaya lakhe tishikashiki teLicembu Lemakhomanisi aseNingizimu Afrika, i-South African Communist Party kanye ne-African National Congress ngesikhatsi lesimatima seludlame lolwabhedvuka eMgungundlovu KwaZulu-Natal nasetindzaweni letakhelene nayo ngesikhatsi sekuphela kweminyaka yabo-1980 kanye nasekucaleni kweminyaka yabo-1990.
  • ngekundlula emhlabeni kwaLord Joel Joffe. Lord Joffe, usishiye emhlabeni aneminyaka lenge-85 budzala, bekangummeli emacaleni aseRivonia naseLittle Rivonia amele bamangalelwa. Wamela ngesibindzi tishikashiki lebetilwa nelubandlululo, wafaka ligalelo lelikhulu kumklamo wentsandvo yelinyenti lapha eNingizimu Afrika.
  • kubantfu baseNamibia ngekundlula emhlabeni kwaMnu Toivo ya Toivo, inchitsambuso emzabalazweni wekulwela inkhululeko eNamibia kanye nesishikashiki lesilwa nelubandlululo. Indvuna Yetekuchumana Ayanda Dlodlo utawuhamba ayewumelela hulumende waseNingizimu Afrika emngcwabeni walesishoshovu lotawuba ngeMgcibelo, mhla tinge-24 Inhlaba 2017.
  1. Imilayeto yekuhalalisela

6.1 IKhabhinethi ihalalisela sati sesimomhlaba Tshiamo Legoale locophe umlandvo ngekutsi abe wekucala waseNingizimu Afrika kwetfweswa umchele we-FameLab International Champion ngemklabo locwaninge indlela yekusebentisa kolo ekutfoleni igolide emfucumfucweni yemayini.  Legoale ungulomunye lozuze umfundzate wetinhlelo tahulumende kantsi uzuze lomklomelo e-Cheltenham Science Festival lebeyibanjelwe e-United Kingdom.

6.2 IKhabhinethi ifisela Licembu laseNingizimu Afrika lokuhle kumchudzelwano we-Commonwealth Youth Games wanga-2017 lowutawubaseNassau, eBahamas kusukela mhla ti-19 kuya mhla tinge-23 Kholwane 2017. INingizimu Afrika yalala sibili ngetimendlela, lokwaba timendlela letinge-35, ngesikhatsi semidlalo ya-2015 lapha e-Apia, eSamoa.

Lemidlalo ingumcimbi loyincenye yetihlabani takusasa. Licembu laseNingizimu Afrika lifaka lusha lwaseNingizimu Afrika umoya wekutsi lutimbandzakanye kutemidlalo njengendlela yekuntjintja timphilo talo kutsi tibe ncono.

6.3 IKhabhinethi ihalalisela eMabhokobhoko ladlale kahle kakhulu emidlalweni yawo ekuhlaseleni nasevimbeni kute aphumelele emidlalweni yawo yomibili ngesikhatsi abukene nelaseFrance.

6.4 IKhabhinethi ihalalisela Indvuna Yetesayensi Netheknoloji Naledi Pandor ngekutsi aklonyeliswe yiNyuvesi yaseNova, ePortugal ngeticu teBudokotela.

6.5 IKhabhinethi yendlulisa tifiso letinhle kuMamosilemu lalapha eveni letfu kanye nasemhlabeni wonkhe mayelane nemcimbi wenjabulo we-Eid-ul-Fitr ekupheleni kwenyanga ya-Ramadaan. I-Ramadaan ne-Eid-ul-fitr inika eMamosilemu litfuba lelingakavami lekucinisa bungani nebunye bemindeni emkhatsini wabo kanye nakulabanye bantfu bakubo baseNingizimu Afrika.

Imibuto icondziswa ku:
Make Phumla Williams – Libambela Lemcondzisi Jikelele (i-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore